Margus Saare jutusaade Tuusade tere hommikust. Kust jutusaate kuulajad on pühapäev, kaheksas oktoober päev enne seda, kui Arnold Rüütel lõpetab oma teenistus Eesti vabariigi presidendina ja ametivande annab Toomas Hendrik Ilves. Aga presidendivahetus ei too kaasa vaid valitsevate ideede ja ja otseste vahetumist, vaid presidendivahetus vahetab ka inimesi teistel ametikohtadel. Vikerraadio otse-eetris on külaliseks naine, kelle elukorraldusse tulevad tulevast nädalast suured muutused. Ise on ta muidugi selles süüdi, kuid enam siiski asjaolu, et Toomas Hendrik Ilvese lahkumise järel jäi Europarlamendi saadiku koht tühjaks ja sellele heidab Katrin Saks. Tere hommikust. Tere hommikust. Katrin Saks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees, riigikogu liige. Kuid endine ja mitte hirmus kolleeg telemajast ja ma ei hakka painutama täietamiseks. Katrin. Kaks aastat tagasi tabas teid sotsiaaldemokraate ootamatu edu Europarlamendi valimistel. Ilves vedas endaga sisse veel kaks sotsiaaldemokraati ja presidendivalimiste edu polnud nii mäekõrgune, kuid võit oli isegi magusa. Ja pidu Tallinna vanalinna kõrtsides oli pealtvaatajatele. Nüüd on olnud kaks kainestavalt nädalat. Millal sinuni see äratundmine jõudis, et et doominoefekti jõuab ükskord ka sinuni ja, ja sul on teisipäeval minek Brüsselisse? No ausalt öeldes ikka juba Estonia saalis, et kui numbreid loeti 170 374, siis esimene hetk oli rõõm ja joovastus ja, ja mis seal salata, isegi pisarad tulid silma ja mõtlesin, et vahva ilves on nüüd president. Ja siis, kui ma maha istusin, peale seda, Me tõusime püsti. Maret Maripuu oli mu kõrval veel kallistasime. Istusin maha ja siis tabas mind õudus, mis nüüd saab? Aga ega mul ei olnud pikalt aega mõeldagi, sest nad ning kohe sõitma Strasbury muuseas, Europarlamendi kutsel ühele üritusele esinema. See oli üks soome-ugri teemaline üritus ja paar päeva hiljem pidin sõitma veel Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee istungile. Nii et tegelikult olen ma nüüd siin Tallinnas tagasi mõned päevad ja, ja, ja püüdnud siis kuidagi ühte elu sisse pakkida ja, ja teist nii-öelda vähemalt mõttest lahti pakkida, et, et mis siis nüüd saab ja kuidas kõik saab. No milleks sul seda selles mõttes vaja ikkagi on, et ega elul ju siin ka miskit viga ei ole, eks suvel 2004, kui nimekirjast esimesest saadikud europarlamenti läksid, kas sa siis ei mõelnud nagunii ei mahu ju sinna, et kohti lihtsalt ei ole rohkem, et et ei ole võimalik, et, et et sinul, see tee tuleb ette võtta, et kas on su alatine proovimissioon või on see parteidistsipliin ja kohustus? Pigem on see praegu võimalus, mida ma ei taha kasutamata jätta. Et minu rahvas on ju ka veel selline seik, et 1993 lahkusin ma Eesti televisioonist ja läksin õppima diplomaatide kooli, mille ma ka lõpetasin. Tookord juhtus nii, et hagi Šein tegi mulle uuesti Eesti televisiooni pakkumise ja tema hea sõbranna, ma ei suutnud sellest keelduda. Ma läksin Eesti televisiooni tagasi, aga, aga ma olen alati ennast kujutanud ka muud tööd tegemas. Ja, ja mõelnud ka seda, et oma elus ma tahaks korra ära proovida mingi töö rahvusvahelises organisatsioonis. Tegelikult peale ministrikarjääri lõppu ma ju pidasin üsna pikalt läbirääkimisi ja kandideerisin ka OSCE missiooni juhi kohale Ukrainasse. Ei, väga pikalt venima ja, ja parlamendivalimised tulid peale ja mind valiti riigikokku. Siis sellest tookord midagi ei tulnud välja, aga, aga ma väga tõsiselt tõsiselt kaalusin seda tookord õigemini noh, ka ma nõusoleku andsin. Nii et, et ma võtan seda kui, kui, kui võimalust. Kuid tööd, mis on mulle alati huvi pakkunud. Muidugi see tähendab seda, et ma jätan palju huvitavat siin poolel, millest mul on kahju. Noh, ma ei tea, kas või siin raadios me praegu istume ja ja kultuurikomisjoni üks huvitavamaid töid ja riigikogu huvitavamaid töid sel sügisel ja tähtsamaid otsuseid saab puudutama ringhäälingut. Kangesti oleks tahtnud olla veel ringhäälingu nõukogus ja, ja kultuurikomisjonis riigikogu sel ajal, kui need otsused langetatakse. Aga mis parata. Noh, võib-olla su hääl on sealt Euroopast palju valim. No kas ei ole nii, et ilvese neelasse suurem osa häält, sest endale tollal valimistel Europarlamendi valimistel üle 76000 hääle, eks ju? Sinu 729 toetusele vastu, et kas sajakordne vahe sind ei häiri? Õigustatud sinna minema või? Siis üle, aga mis ma siis nüüd öelda? Et ma saan ainult oma sealoleku ja, ja, ja töökas seda õigustust välja teenida. Et, et see, et see nii nüüd läheb. Sest uued valimised on ees, siis oli veel proovida, eks ju, siis on üle rohkem kui 700 häält. Eks inimesi ikka huvitab, eks ju, et need, kes nüüd Eestist Euroopa asja ajama lähevad, et et missugused need kaalutlused on, eks ju, mis elus sellised pöörded tehakse, eks ju, et et siit elust nagu nüüd maha jätad, mida sa, millele sa enam kaasa rääkida ei saa, üks asi on siis tõesti see, et nii-öelda eesti kultuurielu kultuurikomisjoni kaudu või ring häälingu elu juhtimist sa enam sealt sellesse enam osaleda ei saa, et et kas see kõik seda väärt nüüd maha jätta. No ma arvan, et eks seda näitab aeg. Ja, ja selle maha jätmisega on nüüd ju ka nii, et ega ma ju ei lähe ära päriselt. Ma lähen praegu ära kolmeks aastaks. Ja ma ei kavatse kõiki neid sidemeid, mis mul siin on katkestada, kindlasti jahmai paljudest ametitest pean loobuma, eksju, ma ei, ei ole nagu kultuurikomisjoni aseesimees ei ole enam ringhäälingu nõukogu liige, ma ei ole enam Tartu Ülikooli kuratooriumi liige, ma ei ole enam Muusikaakadeemia kuratooriumi liige edasi ja nii edasi. Aga mõnede ametite ma kavatsen endale ka alles jätta ja ma arvan, et see on üsna oluline, sest noh, mingid kohustused, konkreetsed kohustused peaksid jääma, sest sest muidu võib tõesti juhtuda nii, et loed küll lehti ja, ja arvad, et oled eluga kursis, aga aga ega ei, ei pruugi väga olla. Et ma esialgu vähemalt püüan jätkata lastekaitse liidu presidendiametis. Sest ma olen ju kolm päeva nädalas siin. Ja, ja ma ei saa ka praegu kohe kuidagi kummaga tahaks loobuda erakonna aseesimehe kohast, sest erakonna esimese aseesimees valitakse üldkogul järgmine. Selline üldkogu, kus valimised on, on alles järgmise aasta kevadel. Aga ma arvan, et see on päris hea, sest see sunnib mind tõepoolest Eesti asjadega pidevalt tegelema. Kust on pärit üks europarlamendi saadik, kust kes su vanemad on? Minu isa oli arhitekt. Sündinud-kasvanud tapal, ema Tapa lähedal ei, isaldite. Mure pole ammu rääkinud, sisepärit on tegelikult. Isa sündis Venemaal. Isa sündis Venemaal muuseas ka just nendes soome-ugri aladel Volga kallastel. Aga ta oli aastane, kui, kui ta oma isaga siis peale Eesti vabariigi sündi Eestisse tuli. Vanaisa oli mul Lõuna-Eestist pärit Võrumaalt talu, kus ta sündis, on siiamaani alles ja, ja sakste perekonna käes ja väga uhke ilus talu. Aga kuna seal oli poegi palju, siis, siis noh, talu jäi ühele, teised rändasid välja ja tema oli tehnika peale kangesti Mihkel. Ja, ja siis, kui Eesti vabariik sündis, siis oli ta Samara kubermangus oli ühe telefoni keskjaamaülem ja võtnud endale siis naiseks kaunik kauni venelanna. Ja. Ja, ja, ja isa siis sündis seal ja, ja siis nad kuskil 1919 kolisid Eestisse, ema, mul sündinud Lehtse kandis. Lõpetanud nagu isagi, Tapa Gümnaasiumi ja ema suurema osa oma elust töötas raamatupidajana. Su veres on siis pisut Samara venelannad. Jah, ja tegelikult, kui ma seal nendel aladel liikusin, ma, ma ei ole isegi päris kindel, kas mu vanaema oli puhas venelanna passi järgi küll. Aga mine sa tea, võibolla heliga seda soome-ugri verd temas või või seal samas kandis on ka suured tatari külad. No hea küll, aga see kuidas öelda, sa jätad ju oma lapsed maha, aga lapsed juba suured, et ega sa ju väga palju vist nende ellu ei sekkugi või kui palju. Üks ema sekkub 20 ja 24 aastase lapse ellu. Ei, ma arvan, et ma ei sekku nende ellu palju aga ma olen nende eluga üsna seotud. Mu poeg oma perega tegelikult noh, ma ei saa öelda, et me elame koos. Meil on üsna suur maja, noh, nendel on seal omaette elamine, minul on omaette elavneb, meil on ühine köök küll, nii et me joome hommikuti koos kohvina näiteks. Nii et me teame ja suhtleme väga palju. Mul on väga lähedased suhted oma tütrega, kes nüüd sellest sügisest õpib Tartu Ülikoolis. Aga, aga ma püüan noh, mitte sekkuda ega mitte nende eest otsuseid teha. Et noh, selles mõttes on, nad on nad tõesti iseseisvad. Ja selle otsese sa võtsid iseseisvalt vastu. Kes selle otsuse võtsin iseseisvalt, vastus. Ise otsustaja tüüp ikka olen. No aga mis sa sellest arvad, et need lähedaste nõuandeid ja tugi ja kallistused kohe võtta ei ole, kui vaja oleks? Tead, millest kõige rohkem puudust tunnen? Mul on imearmas väike pojatütar, aastane iiris ja, ja minu viimase aasta hommikud on alanud sellega, et me hommikuti koos kohvi tähendab, mina olen kohvi, tema sööb oma putru hommikuti erakordselt hea tuju. Et ma praktiliselt iga päev saan kaasa niisuguse tohutu annuse nihukest positiivset, siirast rõõmu. Ja vot sellest, ma hakkan nüüd kõlbuudustu. Suurisi hommikusest naerust võtta väga fotod kaasa ja paneb oma riiuli seal saadiku kabinetis lähedaste pildid. Kuidas sa oma elu kui sõitu, niisugune noor plika või teismeline, kuidas ettekujutused, et mis su elu täiskasvanuna toob? Kunagi sa tahtsid ilmselt ajakirjanikuks saada ja seda sa siis sai. Siis see oli ka juhus. See oli ka juhus, ma tegelikult peale keskkooli ma ei teadnudki, mida mida teha. Ja siis tuli mul koos sõbranna Tiina lokiga ideed minna Moskvasse filmikunsti õppima, sest me mõlemad õppisime keskkoolis filmikunsti nii, noh, nii-öelda eriklassis siis. Aga kuna vene keel oli vilets, siis ma otsustasin nagu aasta vahele jätta ja vene keelt. Aasta pärast siis selgus, et Tartu ülikoolis avatakse ajakirjanduse osakond Surnalistika Surnalistika osakonda. Ja siis ma mõtlesin, et aga äkki ma niimoodi hoopiski proovingi sinna. Tiina läks Moskvasse, mina läksin Tartusse, sain sisse ka. Lõpetasid ikka täiesti sügaval nõukogude ajal lasteaia 1981 vahetult pärast Moskva olümpiamänge, kõige nagu kõige sügavamas stagnatsioon oli elus. Jah, mis sa mõtlesid, et see surnalist siis tegema hakkab, siis muudab elu või. Tollal olid mul niisugused suured ja sügavad kultuuri huvid ja ma tegelikult peale lõpetamist õppimise ajal ma töötasin Tartu stuudios. Aga peale lõpetamist ma tulin kultuurisaadete toimetusse ja, ja noh, muidugi ka seal olid olid ju väga selged piirangud. Tänu suurepärastele Tartu ülikooli õppejõududele sa ütled külla tuli suur stagnatsioon, aga, aga see õhkkond, mis Tartu Ülikoolis oli ja need õppejõud alates Juhan peeglist, Marju Lauristin ja Peeter Vihalemma hagisseinist Andsid ikka ikka niisuguse. Noh, ma ütleks väga selge, arusaamise, mis on elus oluline, mis on väärtuslik, mis on hea, mis on halb, mille Zeit seista, mis võiks olla niimoodi missioon siin elus? Ja siis ma üritasin seda kultuurisaadetes realiseerida nii, nii palju või vähe kui seda, kui sedasi sai, omade piirangutega, aga aga midagi oli siiski võimalik teha. Tolleaegsed, kes sind ülikoolist mõned päevad vahel nagu ütlevadki nüüd, et nad ei mäletagi täpselt, millal see lustlik seiklus seikluslik Katrin Saks selle oma tollase loomuse minetas ja selliseks range joonega kostüümidaamiks sai. Et sa oled ikka lõbusate luga elanud, eks ju sa ei ole kogu aeg selline. Range, ega ma ei ole ka praegu kogu aeg range, ma arvan, et minu, minu lähedased, minu kodused, minu sõbrad, tunnevad ka seda teist poolt minust ma, ma loodan vähemalt väga, et, et oma sõprade seltsis olema selline päris-päris lahe tüüp. Ei, no mis ta nüüd siis nii väga metsik oli, eks ju, see on, see on see periood, mida tagantjärele armastatakse niimodi metsikumaks mõelda. Kui ta tegelikult oli. Aga, aga noh, eks eks me üritasime võimalusi, mis, mis siis oli ikkagi maksimaalselt kasutada kas või kas või näiteks seda, et tollal oli ju rongipiletid näiteks Leningradi väga odavad, eks tahaks ka mingi kolm rubla millegiga. Üliõpilase jaoks, et tollal oli täiesti tavaline see, et kui see on mõni hea näitus oli või, või mõni hea etendus, siis sa läksid sinna teatrisse või näitusele. Kuidas oma mehega tuttavaks said, kui su vanem laps on 24, siis see oli juba päris ammu. Jah, eks see oli, oli peale peale ülikooli üsna üsna ruttu, et 82 oli jah, kui, kui Joona sündis, nii et sealt siis niimoodi poole pisut halud see oli, see oli nii ammu teada, ega ma väga hästi. Ei mäleta seda aega, eks. Kas ajakirjanikuna võib ennast tühjaks töötada või kui sa, kui sa lõppkokkuvõttes 18 aastat kogu aeg nii-öelda televisioonis, eks ju, et ka sina oled olnud. Oh, mina võin, ma olen neli aastat olnud eesti televisioonis palgal, enne seda ma olin. Ajakirjanik on Aleksei enne seda, jah. Kaastöötaja. 15 aastat. Tühjaks tuleb selline aeg ka, et enam ideid ei tule ja, ja ja sära silmist kaob ja kaamerad imevad rohkem energiat, kui, kui sa neist saad. Igal inimesel ka ajakirjanikele, teleajakirjanikul on kindlasti vaja, laadimisaeg on vaja õppimisaega, minul oli see õnnelik võimaluse 90.-te alguses. Et ma sain käia päris palju väljaspool õppimas. Mitu korda Taanis, Norras, kaks korda pikemalt erinevatel õppereisidel ka Ameerikas, Belgias, et noh, see andis nagu nagu väga paljud, siis ma olin juba tükk aega olnud aeka muutus, eks ju, ja ja, ja siis oli, mul oli mul nagu võimalus. Noh, iseennast täiendada, uusi nippe õppida, iseennast laadida, eks ju, et et see oli nagu väga hea, et ega ainult tulistada ei saa, aga samas on see on see ju nii vaheldusrikas töö, nii rutiinivaba töö enamasti, eks ju. Oleneb, mida teed, et, et ega ta ei muutu üksluiseks, ega ma ei, ma ei läinud ära sellepärast, et noh, see, see asi oleks rutiinseks või, või üksluiseks. Ma tahtsin lihtsalt midagi muud ka proovida. Et ma arvan, et sul on veel niimoodi pikk-pikk aeg ees, enne kui, kui ära Sa mõtled ikka mingi teise pilguga televiisorit kui tavaline inimene, eks laasionaalne kretinism jää. Noh, ja praegu on tehtud, ütleme, ringhäälingu nõukogu töö, Vello annab sinna oma lisa juurde, aga et et millal on õige aeg ekraanilt lahkumiseks, sa oskad nõu anda kellelegi vä? Ei, see on väga individuaalne. Õnneks on meil läbi saanud nagu see arusaamine või läbi saamas, et ekraanile sobivad ainult noored, väga noored ja, aga ilusad. Et vaatajad on ju igas eas. Ja ja, ja ekraanil peavad olema ka inimesed igas eas. Igas kaalus absoluutselt igas. Kuulame vahepeal kujul Allikut sõnuks kurvavõitu lugu, mingi lahkumise laule oktoobris oli hästi. Siis tahaksin küsida, miks poliitikuks ikkagi hakkasid? Jutusaatekülaliseks on, kuidas ma ütlen endine siis või riigikogu liige, eks millal sa siis ma ei ütle, et homme olen ma veel riigikogu liige? Homme riigikogu liige. Aga ülehomsest olen ma Europarlament. Europarlamendi liige homme siis sa esitad mingi avaldused seoses asumisega europarlamenti, palun mind vabastada sellest kohustusest. Haua ees nii kauaaegne teletöötaja, aga Katrin, ütle kas see, see, et sa oled peaaegu 20 aastat, no ütleme, 18 aastat ajakirjanduses töötanud on ja sinu ütleme, meeldejäävamaid töid minu meelest sa tegid palju asju seal ühiskonnaelu saadet juhtisid ja olid eetris, aga see nii-öelda teateid tegelikkusest tõid sina tegelikult ekraanile. Kas see nii-öelda teated tegelikkusest ongi piisav baas, et seda tegelikkust muutma hakata või kas ajakirjanik on hea baas hakata poliitik? Ajakirjanik on mitmes mõttes hea baas, aga ma arvan, mõlemad ametid eeldavad eeldavad nihukest, noh, natuke maailmaparandaja tüüp. Et sa tahad ühiskonnaelus olulistes küsimustes kaasa rääkida, sind huvitab mitte ainult su enda elu, vaid elu laiemalt su ümber. Ja noh, sa mitte ainult ei vaata analüüsivaid, vaid tahad seda natuke paremaks muuta. Selles mõttes on, ma arvan, hingeliselt ajakirjanikud ja poliitikud üsna lähedased, nad teevad neid asju, tõsi küll, erinevate vahenditega ja. Ilves oli ajakirjanik Marianne Mikko. Katrin Saksa ajakirjanik. Mareti ma võin tänada. Ajakirjanikul on, on nagu natuke lihtsam, et ajakirjanikku ajakirjaniku jaoks tuleb see tõde lihtsamini ajakirjanik teab paremini, mis on õige, mis on vale. Kui sa oled poliitik, siis sa näed enamasti häid lahendusi ei olegi olemas. Sa pead valima halva või veel halvema vahel. Et see tõde muutub palju mitmepalgelisemaks ja palju-palju keerulisemaks. Teistpidi on poliitikuna jälle lihtsam, et sul on võimalus nendesse asjadesse palju rohkem süveneda. Ajakirjanikuna sa pead võtma jälle uue teema, uue teema, uue teema, eks ju, ja ja see ei anna nagu võimalust pikalt ühe või teise asjaga tegeleda. Poliitikuna noh, minu ütleme viimase kolme aasta opositsioonis ju palju teha ei saa, aga noh, iseenda jaoks on olnud väga huvitav see, et ma olen nagu Eesti haridusküsimused endale selgeks teinud, millest ma enne nii palju ei teadnud näiteks või või noh, viimased aasta poolteist olen ma tegelenud väga pikalt soome-ugri küsimusega, kirjutad, kirjutades Euroopa nõukogule raportit, sellest? Ma olen käinud kuus korda Venemaal. Ma olen lugenud läbi tohutu hulga kirjandust, see kõik on olnud väga põnev. Kui me nüüdsama asja oleks mingit artiklites vaadet saatesarja teinud teinud televisioonile, siis noh, oleks aeg olnud piiratud ressurss, palju piiratum, eks ju, ja võimalused hoopis väiksemad, nii et et mõnes mõttes jälle noh, on see on see poliitiku töö nagu nagu isegi rohkem, see on andnud iseendale. Tänapäeval on nii, et noored poliitikud õpivad kohe poliitikuks, eksju nad on kõigepealt part, keegi kuskil noorteorganisatsioonis, samal ajal nad õpivad ülikoolis kas avalikku haldust või politoloogiat, sotsioloogiat et nad saavadki kõrghariduse poliitikuks, hakkamiseks. Kas sinul raske tulla poliitikasse, kui sa olid tegelikult poliitika vaatleja olnud või ütleme nende nüpeldaja isegi niipalju kui tollal ajakirjanikule seal teha sai? Kes ühesõnaga, kas see? Kas me peaksime moosima seda, et poliitikuks õpitakse või Me peaksime soosima seda, et poliitikuks minnakse teistelt elualadelt, et need ajakirjanik, laulja jurist saab gaasial hakkama? Eks see sõltub inimesest, aga vot siin on jälle väga sarnane situatsioon poliitikul ja ajakirjanikul, eks ju, et kas me, kas me koolitame kuidagi noh, eraldi ajakirjanik, andes neile mingid professionaalsed oskused, eks ju või vastupidi, võtame mõne meri teise eriala ettevalmistusega inimese ja, ja üritame siis talle juurde õpetada teatud professionaalseid oskuseid. Meil on palju vaieldud. Ja tõde on kuskil seal vahepeal või õigemini, tõde on erinevate inimeste puhul erinev. Et võib nii ja naa ja poliitiku puhul noh, on hea, kui sa, kui sa tunned mõnda eluvaldkonda hoopis sügavamat, eks ju, aga noh, minu näide, olles tegelenud kõigega peaaegu ajakirjanikuna ja, ja tulles poliitikasse, noh, ma arvan, et ma ikka ega hakkama kuidagi sain. See, et see võib olla nii ja naa, aga minul oli muidugi väga raske minna, aga mul oli raske hoopistükkis sellepärast, et minu tee poliitikasse oli väga ebanormaalne. Normaalne tee oleks see, et kõigepealt lähed kohalikku omavalitsuse volikogusse, sealt Riigikokku ja siis valitsusse, eks ju. Noh, minu elus on juhused suurt rolli mänginud ja eks eks seegi oli üks suur juhus, et ühel päeval mulle helistati ja öeldi, et nüüd hakkad ministriks astumist. Ja ega mulle palju otsustamisaega ei antud. Nii et, et see oli väga raske ja noh, esimesed pool aastat me ikka tõesti kommiku ärkasin kell viis unetult ülesse ja mõtlesin, kuidas kõige sellega hakkama saada. Tagantjärele ma võin öelda, et need kolm aastat olid, et mu elu ühed huvitavamad kolm aastat ääretult tihedad. Ma arvan, iga-aastaseks kolmedki, vähemalt. Kui sulle keegi küsiks su käest kähku aruannet mida sa siiani poliitikuna korda saatnud oled, kas on pikk nimekiri või sul on kohe välja visata kolm asja, mida sa mis tänu sinule, Eesti oleks paremaks läinud. Poliitikas ei saa, nii et sa peksad endale vastu rinda tänu minule, eks ju, see poliitika on, on kollektiivne looming. Ja see on selle häda ja see on ka selle pluss. Häda on see, et sa teed kõiki asju koostöösse sõltud noh, oma erakonnas sõltub meeskonnast, mis tähendab ka seda, et sa pead ju tihtipeale asju tegema, mis sulle võib-olla ei meeldi, aga teistele meeldivad, eks ju. Samast samast erakonnast Ja aga, aga, aga samas, kui sa saad mõnele oma ideele taha kogu oma erakonna ja, ja võib-olla koalitsiooni ja veel veel hulk inimesi avalikult, kui see eksju, siis siis on sellel hoopis teine jõud. Kui, kui näiteks ajakirjanikuna mõnda artiklit kirjutades, mis võib ka muidugi ühiskonda palju mõjutada et see on nii ja naa No sul on kindlasti mingid ideaalid miks sa poliitikasse läksid ja, ja, ja, ja miks maailm peaks tänu sinule paremaks minema, eks ju, et kas ei tähenab kuidagi mõistlikul kujul meile praegu esitada, et et mis, mis on see motovi loosung? Ma arvan, et minu põlvkond on see õnnelik põlvkond kelle jaoks ei ole ideaalidega ideaalide otsimisega nagu suurt probleemi. See on Eesti riik. Kui ma olin ülikoolis või laps, siis Eesti vabariik oli meie jaoks muinasjutt, mida vanemad rääkisid. Hiljem sai sellest unistus. Pikka aega noh, ebareaalne, aga, aga ta ikkagi unistusele oli. Ja hiljem sai sellest missioon. Ja mina vaatan Eesti riiki tõesti kui meie kõigi ühist loomingut, millesse mul on ka olnud rõõm oma pisikene panus anda. No Eesti riik on nüüd käes. Nüüd sa tahad paremat. Ja nüüd ma tahan paremat Eesti riik, ta ei ole ju valmis, ta ei ole ju, ta ei ole ju selline, nagu me tahaksime näha. Siin on ju veel väga palju teha, aga ta, ta on vähemalt olemas. Ja ma arvan, et see on, see on ühtepidi väga suur saavutus, aga, aga oht on ka selles, et et me peame aru saama, et et noh me, kui me muutume nüüd ükskõikseks või kui ma arvan, et see on iseenesest midagi täiesti loomulik. Siis ta kaob meil ära. See juhtum ka olemas, et, et see, see ei ole, see ei ole nii, et nüüd enam ei ole, ei ole, ei ole vaja panustada, et et selles mõttes noh, mul ei ole nagu selle ideaali ikka probleem, et, et see on ja jääb meie suureks loominguks ja ja selle nimel tasub igal juhul pingutada. Muutunud on ainult see, et, et kui me varem vaatasime teda, noh, rohkem niimoodi asja iseeneses, eks ju siis nüüd on kontekst muutunud, eks. Nüüd me vaatame asja globaalselt, et muuseas, mis mis mul on kõige rohkem meeldinud meie, meie uue presidendi puhul on see Tal on olnud kogu aeg väga hea kujutlusvõime. Ta liigub vabalt ajas ja ruumis. Tema jaoks on, on, on Eesti riik, aga Eesti riik on üks osa Euroopast, on üks osa maailmast, siin ei ole väga palju inimesi, kes, kes oskavad niimoodi vaadata ja ta on suutnud ka ajas väga vabalt liikuda. Muuseas aastal 1988 Eesti Televisioonis Me tegime temaga intervjuu, siis oli ta Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juht ja intervjuu viimane küsimus oli see, et kuidas ta kujutab ette elu Eestis 10 aasta pärast. See oli aastal 88. Toomas Hendrik Ilves kirjeldas elu Eestis nii, nagu see praktiliselt oligi aastal 1998. Temal oli nägemust, temal oli visioon, tõsi küll. Mind pandi valiku ette, et kas intervjuu läheb ehitus ilmasele viimase lõiguta või ei lähe üldse eetrisse. Ja saate lõpus oli pikk suur mustpaus. Seda seal eetris ei olnud, aga, aga meil mõlemal on see väga hästi meeles. Ja, ja ma arvan, et on ka täna mees, kes, kes oskab vaadata kaugemale homsest, kes oskab asju vaadata perspektiivis ja, ja sellepärast ma arvan, et meil on, meil on, meil on hea president. Raskusi uue käilakuju leidmisega, aga enne kui me selle presidendi juurde veel läheme paari sõnaga veel sellest, mida sa sinna Brüsselisse Strasbury tegema lähed, et kas on või kuidas sa seal kavatsen elada, kas see on nii-öelda elu seal või see on üks pikk komandeeringu lihtsalt kus sa siis elad ikkagi? Ma arvan, et küsi seda poole aasta pärast, et kuidas, kuidas, kuidas see välja kujuneb, et. Mul on praegu raske öelda. Ma olen selle europarlamendis ilus, ainult ühe korra käinud jah, ühe korra nüüd Strasbourgis ka, eksju, seal vähemalt jooned? Jah. Et ega ma ju päris hästi seda ette ei kujuta. Aga tead, ma olen kõike, mida me elus tee teinud noh hingega kirega, pühendunud suhtumisega, et et eks ma teen seda tööd seal ka ikkagi ikkagi suure pühendumisega, ma ei võta seda, kui noh, mingit nihukest, ajutist komandeeringuid, mis, mis kohe-kohe lõpeb. Mina üritasin kokku, et seal on niimoodi umbes kolm ööd välismaal, eks ju, 12 ööpäeva ja kaks poolikut päeva, eks ju, et väga suur koormus ei olegi vä. Eks eks seda näitab aeg. Ja selle töö pluss on muidugi see, et kui ma praegu olen pidanud oma sajaametiga üksi hakkama saama, siis meil riigikogus ei ole ju riigikogu saadikutel ei, ei nõunikega assistent, siis seal on mul ikka terve hulk tublisid abilisi, niiet. Aga pole viga küll hakkama. Europarlamenti, sa hüppad ka niimoodi poole pealt peale, nagu sa umbes poliitikassegi tuli, eks ju, et et teised olid juba seal sees, kui sina järsku pidid ka hoogu juurde andma hakkama. Kaks aastat on parlament töötanud, kolm veel vist, jah, nii. Mida sa veel muuta jõuad seal? No mul on selle võrra lihtsam, mis amet see meeskond on seal kaks aastat olnud? Ja, ja kui alguses saadikud läksid, siis õppisid nad ju niimoodi kõike aasta eest peale, et et mina loodan väga oma nõunikele, kes viivad mind kiiresti asja sisse, asjaga kurssi ja eelmine nädal mul oli ka see kena võimalus, kui europarlament istus koostras puuris siis ma olin seal sel ajal, kui, kui Toomas Hendrik Ilves oli veel seal ja ta tutvustas mind fraktsioonis ja paljudele inimestele, nii et. Mulle juba tundub, et natuke. On see koht mulle juba tuttav, mõned inimesed on juba tuttavad, et ma päris tundmatus kohas pea ees vette Key. On sul mingi oma teema ka, millest sa ennast väga hästi tunned see soomeugri vähemuste temaatika Venemaal? No sellest ma tunnen ennast kindlasti praegu väga hästi, aga. See on natuke liiga vähe, seda, seda, seda on kindlasti natuke vähe, ma tunnen ennast hästi päris mitmes valdkonnas, aga noh, kui me räägime kultuurivaldkonnast, haridusvaldkonnast, meediavaldkonnas, sotsiaalvaldkonnast, eks ju, rahvastikuministrina tegelesin ma ju väga palju vähemuste küsimustega Euroopa tasandil, ma olen tegelenud migratsiooniküsimustega. Euroopa nõukogus tegelikult päris päris paljude erinevate küsimustega nii monitooringukomitees kui migratsiooniga komitees kui kultuurikomitees. Aga selge on ka see, et mul ei ole mõtet minna ühtegi komisjoni, kus kus meie inimene juba ees. Ja meil on inimene sotsiaalkomisjonis. Siiri Oviir, meil on hariduskomisjonis Marianne Mikko keskkonnas noh mitmel pool mujal, et mõistlik oleks see, et kui ma võtaksin endale selle valdkonnaks instid, praegu esindajat ei ole. Vähemalt esialgu komisjoni koosseis ei muudeta, et mul on öeldud, et ma aasta lõpuni vähemalt jäänud väliskomisjoni ilust jahvimitusesime ei, ei, aga, aga väliskomisjoni liikmena aga, aga eks siis uuest aastast. Vaata ja ma arvan, et siin siin tuleb tõesti lähtuda sellest, et et mis nagu Eesti jaoks olulisem on. Ma olen elus pidanud süvenema otsast peale, paljudesse erinevatesse valdkondadesse, ma olen valmis seda tegema ka nüüd. Kuidas sellega siis jääb, et sotsiaaldemokraatide ainus panus siinsamas Eestis ei ole see, et andis Eestile parima presidendi, nagu sa väitsid. Aseesimees läheb nüüd ära Brüsselisse. President on kogu rahva president ja sotside presidendina teda näidata ei tohi. Et jäetud valimiskünnise taha või, või suudad ületada selle, et märtsis ega kaardil oleksid. Ja päris kindlasti ei jäämäe valimiskünnise taha, kui kui vaadata seda noh, praegune sihukesed formeeruvad nimekirja, siis meil on ju tugevaid tegijaid ja, ja hääli, toovaid inimesi. Ka ilma Toomas Hendrik Ilves, et ta päris palju ja mis veelgi olulisem on see, et, et ma arvan, et meil on hulk ideid kuidas seda praegust nihukesele, individualismi-le ja, ja konkurentsile suunatud ühiskonda rohkem tasakaalustada. Ja meil on peaaegu juba valmis väga tugev programm. Ma olen päris kindel, et need valimised märtsis saavad olema meile edukad ja Me oleme järgmises valitsuses. Mitte selles valitsuses. Kas mulle tundub, et Padar juba midagi, Sa arvad, et tema on valmis umbes läbi rääkima, kui rahvaliit peaks? Kepi nurka viskama ja valitsust välja astuma. Kuidas teie nagu kuni märtsini kavatsete võimu teostada ikka ainult opositsioonis. Vigisedes. Meil on praegu, kui koalitsioon ja nagu kolib tsooni, peaminister kinnitas koalitsioon on tegus ja, ja, ja püsib noh, millest mul küll isiklikult on, on raske aru saada, sest. Koalitsiooni erinevad osapooled saavad väga erinevalt aru poliitika tegemise viisidest, et kuidas, kuidas nad ühise laua taha mahuvad, aga, aga see on nagu nende probleem. Ma arvan, et see koalitsioon ilmselt valimisteni püsib ja noh, aeg on jäänud nüüd ka üsna lühikeseks, aga, aga see koalitsioon on tõesti Reformierakonna probleem. Mitte mitte mitte meie probleem. Ja mul on väga hea meel, et meil õnnestub presidendi valimisel teha väga head koostööd. Ma arvan, et see on ka hea alus edasiseks, ükskõik mis vormis siis koostööks. See, et suudeti kokkulepped leppida, et kokkulepped pidasid ja et meil on üsna ühesugune arusaam poliitika tegemise viisiliste vahenditest. Aga see on väga oluline ja, ja üks rõõm, mis minul sellesama presidendivalimiste päeval oligi oli üks asi, oli president, aga, aga teine asi see, et, et see koostöö niimoodi sujus lõps. Kaks nädalat on presidendivalimistest möödas, üks päev veel lisaks, eks ju, ja homme annab Arnold Rüütel ameti üle. Eks rahvas on leppinud, et ilves on uus president. No alustame sellest, et Toomas Hendrik Ilvese häälte ülekaal ei olnud küll mäekõrgune aga talle kuulus ju avalikkuse toetus, enamus Eesti inimesi seda näitasid ju väga erinevad küsitlused juba viimase aasta jooksul, eks ju, mitte ainult vahetult enne valimisi, et enamus Eesti inimesi toetas Toomas Hendrik Ilvest. Sellest piisab, see jätab su südame rahulikum. Ei, ma arvan, et sellest ei piisa, ma arvan, et nüüd sõltub väga palju presidendist endast kuidas seda noh, tõepoolest valimiste eel tekkinud nisukest lõhet ületada ja kuidas seda ühiskonda ühtsemaks muuta. Aga ma olen kindel, et tal selleks ideid jätkub. Sina oled ju oma toetuse talle ju ka andnud ilvesele kunagi, eks ju, et sinu nimi on ka mängus sind, saad sa sellest ära? Kardad ka nii-öelda nii-öelda pateetika loosungite ta öeldes, et, et, et järsku uus president ei täida su lootusi. Ma usaldan Toomas Hendrik Ilvest ja kui ma praegu vaatan näiteks kas või seda, kuidas ta oma meeskonda komplekteerib Väga tarkade, väga heade inimestega. No küll nad siis lähiaegadel lähiaegadel välja öeldakse, nii et. Mina usun küll, jah, ma ei, ma olen, julgen, ei karda. Katrin Saks, varsti on sul suur sünnipäev siin novembrikuus. Millal sa maha räime teeninud või Europarlament ongi mõnus äraolemine juba vä? No kas ma näen sedamoodi välja, et mussad, niisugune rõõmus pensionieelik? Vahel on nagu räägitud, et, et niisugused nagu siis kohaliku poliitika, sellised teenitud pensionärid saadetakse. Ma siiralt loodan, et mu erakondadesse asemeid sinna pensionile, et nad ootavad tagasi. Ei, ma ikka ma ikka tahan veel palju ära teha. No nii ongi, ega Katrin Saks siin rohkem ei, ei, ei piinagi siin. Natuke me saime siis teada, kes natuke lähemalt, kes on see, kes läheb Eesti asja Euroopa kaudu ajama? Tuleb küll öelda Euroopa asja eesti moodi ajama vä. Ma arvan, et ajades Euroopa asja, ajame ka Eesti asja ajades eesti asja ajame me ka Euroopasse. Tegelikult tuleb veel kogu seda seda asja vaadata maailmas laiemalt. Katrin Saks paarkümmend aastat ajakirjanduses pärast seda ka otsapidi poliitikas, stena jutusaates ja palju edu europarlamendis. Aitäh. Aitäh tulemast, aitäh kuulamast. Selle saate kordusaeg on nagu ikka pärast südaööd. Ja kohtumiseni nädala pärast.