Tere päevast, uus õigekeelsuse sõnaraamat on tulekul ja see on eesti keeleruumis alati väga oluline sündmus. Sel puhul täna stuudios uue õigekeelsussõnaraamatu toimetaja Tiiu Erelt. Mina olen saatejuht, maris Johannes. Ja samamoodi nagu eelmist õigekeelsussõnaraamatut, see on seda, mis ilmus 99. aastal. Samamoodi oleme ka seda 2006. aasta ÕS-i teinud neljakesi. Peale minu veel Tiina Leemets, Maire Raadik ja Sirje mäearu ja kohanimevaliku on selle sõnaraamatu jaoks teinud Peeter Päll. Eelmine õigekeelsussõnaraamat kannab aastanumbrit 1999. Kas selline ajadistants ongi optimaalne, tuleks nüüd välja juba uue sõnaraamatuga, see, mis on ilmumas nüüd novembris 2006. Ma usun, et see võibki olla optimaalne, see seitse aastat vahet, meie töö on seda nüüd näidanud eelmise kahe ÕS-i vahel, see on siis 1976 kuni 1999, siis oli jõue üle 20 aasta vahet ja see oli liiga suur vahe. Keel muutub ikka üsna kiiresti. Keel muutub, kas need võib öelda, et see, mis välja tuleb, kajastab juba seda eilset päeva või oleme ikka tänases päevas, olete juba rongist maha jäänud? Sõnaraamatud õige pisut jäävadki ka rongist maha, küll öeldakse ju, et sõnaraamatud on nagu kellad, aga ega kellad ei käi ka absoluutselt täpselt ja sõnaraamatud ei jõua ka käia nii absoluutselt täpselt. Aga eks me püüame, tuli siin kellelgi niisugune mõte, et miks panna ÕS 2006, et paneme juba, et uss 2007 nii nagu telefoniraamatutele pannakse ju ka juba järgmise aastanumber. Aga nii ees me nüüd küll ajast ei ole, me oleme ikka vist 2006 ja nüüd vast pisut nendest koostamispõhimõtetest ei, põhimõtted on ikka samad. Need põhimõtted on ju kujunenud. No ütleme 20. sajandi jooksul, kui on tulnud järjest see õigekeelsussõnaraamatute rida ja keelekorraldaja ülesanne on ikka ju olnud sama soovitada rahvale head eesti keelt. Ja mis see hea keel siis olema peab, missugune see peab olema selge, otstarbekas, ökonoomne, kergesti hääldatav, kergesti õpetatav, ilus ja nii edasi nende põhimõtete muutust ei ole olnud. Kui palju seal on kohta subjektiivsusel? Mulle tundub, et on ilus, aga teile tundub, et on igavene hirmus. Oh, jaa-sõnaraamatul on alati oma tegijate nägu ka ikka täielikult subjektiivsus küll ära hoida ei saa. Aga eks tuleb püüda olla küll objektiivne ja, ja loomulikult kogu ühiskonna keelt kuulata kogu aeg. No nüüd on viimane aeg just tuua sisse mõned näited ja rääkida siis sellest keelemuutusest, mis siin seitsme aasta jooksul toimunud on, et midagi on muutunud, sellepärast muidu poleks mõtet seda uut raamatut trükkima hakata, võtame ka vana kapist ja meil on asi olemas. No kõigepealt see, et sõnavara muutub ikka väga kiiresti ja sõnaraamatud on oma ajapeeglid ja kõik, mis meie elus uut tuleb. See vajab Kaju keelelist väljendamist. Oleme pannud juurde ligi 5000 uut sõna, need ei ole kõik märksõnadeks tulnud, suur osa nendest on ka pandud juba olemasolevate sõnaartiklite sisse. Ja sõnaraamatu maht on sellega kasvanud. Nüüd umbes 200 lehekülge. Me oleme läinud Euroopa liitu, sel puhul meil oli isegi üks keelekonkurss, pakuti keele võistlusel välja uusi sõnu, kuidas need näiteks on teie sõnaraamatus kajastamist leidnud. Ja see võistlus andis häid tulemusi ja need sõnad oleme me küll sisse pannud. Kõik siin on siis see üle ilma astuma tõukefonde lähimus selle subsidiaarsus asemel. Aga veel ütleme näited sealt ühiskonna elust, siis, mis me oleme pannud juurde? Euroliit muidugi, see on pisut küll argivarjundiga ametlikum oleks öelda Euroopa Liit mitu, mitu euroliitsõna, eurotoetus, euronõue, eurovolinikke siis ütleme sõnad nagu arengukava huvi, rühme, haldusreforme siis väga moekas sõna, jätkusuutlik ja jätkusuutlikkus siis nõukoda, ka isikukood ei olnud meil veel eelmises ÕSis sees rahastama ametiseisund, ametivanne, siis argikeeles kasutatakse ema palke, juristid ütlevad vanemahüvitis. Ja nii edasi nagu kuulete, et enamike juurde ei tulnud, sõnadest on liitsõnad. Aga eks tuleb juurtega tuletisi ja vähem siis tüvisõnu ja muidugi laene laene ja kuidas nendega. Suunduda, et millal see laen saab omasõnaks, kasutan alguses inglisekeelset ja palju inimesi kasutab, siis see on juba laen säravalt eesti keeles. Jah, eks tihti kasutatakse algul ütleme, inglise tsitaatsõna või prantsuse tsitaatsõna ja siis, kui, kui ta tõesti meie keeles tarvilik on, siis talle antakse juba võõrsõnakuju, see tähendab, et ei ole siis enam neid võõrkeele häälikuid seal sees ongi imestatud vahele, et miks me üldse paneme sõnaraamatusse sisse inglise sõnu või väljendeid, et see on ju eesti keele sõnaraamat. Aga meie mõte on selles, et kui me inglise tsitaatsõna näit ütleme, et siis me paneme selle kõrvale selle eesti sõna, mida sobiks kasutada, ütleme, toog show, paneme siis juurde, et jutusaade või after paati paneme juurde järelpidu või jätkupidu, sobiks neid kasutada võitjate ringe. Eestlased ütlevad vahel ka catering, et see sobiks kasutada siis peoteeninduspeokorraldus. Aga üks aasta ja siit edasi on see, kui hakatakse siis kasutama tõesti hääldus pärastatakse siis inglise sõna, ütleme, kirjutatakse bänner käega. Niisugune toorlaen tehakse. Et siin me siis ka näitame, et selle asemel võiks kasutada reklaamiriba või ribale reklaame või blender, näitame, et võiks kasutada kannmikser või see bränd, et võiks kasutada tootemarke. Minul on siiski pisut imelik, kui näiteks kindlustusfirma otsib endale brändi spetsialisti. Ma jään siin siiski mõtlema, mida neil siis tarvis on või keda. Tihtilugu kui ise satud lugema mingit kunstiteaduslikku või sellist kultuurifilosoofilist teksti, siis lõppeb asi sellega, et ma ei saa sellest tekstist enam aru, mida sellepärast et see jutt on niivõrd keeruline vaid just sellepärast, et, et sinal on toorlaenud. Ei sa isegi, eks nüüd juba nimetada toorlaenud inglise keeles ja ma peaksin selle teksti uuesti tõlkima mõttes inglise keelde, kui mu see jõud sellest üle käib, et siis ma saan nagu sellest mõttest aru. Üks asi on ühiskonnaelu, see puudutab meid kõiki, aga, aga just selline erialaterminoloogia. Kas see kuulub ka nagu õige sõnaraamat, too valdkonda on tema mure või, või see on ikkagi erialainimeste oma rida? Ega kõiki termineid pole kunagi saanud anda, eks me muidugi termineid näitame ja, ja püüame olla kursis. Oskus tekstidega ka. Teie küsisite kunsti kohta. Talle lähemale, eks seesama probleem on kindlasti ka IT valdkonnas veel tugevam. Mnjaa kunstivaldkonnaga me tõesti ei ole hästi kursis, aga meid on ju neli ossi tegijate ja meil on üsna erisugused huvid igalühel ja, ja kui me siiski üsna palju ehk katame ära sellest kõigist valdkondadest ja me ju tegutseme ka termini komisjonides ja sedakaudu oleme kursis mõnegi erialaga, näiteks Raadik on väga hästi kursis panganduse keelega, Sirje Mäe Aru jälle botaanikaterminitega tan taimenimetuste komisjonis ja nii edasi, et eks meil omad valdkonnad on. Ja üldse me püüame keele tarvitustika hoolega jälgida. Toome selle ühiskonnaelu kõrvale veel mõne sellise lihtsama inimesele hingelähedasema näidete mängu ka, võib-olla oli näiteks lehekülge melu teil siin välja kirjutatud sõna näited. Ma ei saanud aru. Söögid-joogid ja vaba aja veetmine, seda nimetatakse ajalehe päises. Olete pannud tähele? Seda sõna ei tunne tõesti, näe, mis ma nüüd ära õppisin ja muidu ma tean elusana küll, aga mitte seda, mida teem eluks pead möire ja nii et vaatame siis seda, kuidas me vabal ajal räägime ja siin on ka palju uusi sõnu. Siin on kepikõnd kepikõndi ja siis kickpoks seda soovitada, võtame kirjutada niimoodi, kaks kaad seal keskel. Ja siis Viking ei ole ju tahetud enam sõnu üle võlli kiikumine, vaid tahetakse kasutada kiiking. Aga siis soovitame küll käänata. Ta ikka nagu eesti sõna uuga, kiigingu, siis on tulnud igasuguseid uusi spordivahendeid nagu lumerõngasse, siin oleme soovitanud ka sõna kor, sellepärast et ta on oma väljanägemiselt täpselt nagu kork Corp korbi. Siis veel kasutatakse palju seda lühendit, ATV, aga siin oleks ikka sõna ka vaja, oleme soovitanud maastikukulgur, siis on vahepeal lisandunud ka äärmussport ehk ekstreemsport või ütleme, vaba aja alla käivad ju ka kobarkino kuulderaamat. Nüüd peaks kõik olema nüüd juba nii tavalised sõnad, et et ega ütleme, sõnaraamatu kasutaja vist ei, ei võtagi neid eriti uute sõnadena. Millal sõna saab nii küpseks, nii valmis, et ta võetakse sõnaraamatusse õigekeelsussõnaraamatusse? No ma ütleks, esimene kriteerium on ikka, et on tekkinud üks uus mõiste, on tarvis teda väljendada, et see vajadus selle sõna järele peab olema oma lõbuks sõnu teha ja pakkuda, noh võib, aga, aga nad ei pruugi siis niimoodi minna. Aga kui on tõeline vajadus, siis läheb sõnakäiku ja teda on tarvis muidugi ka sõnaraamatusse panna. Just nimelt me peame jälgima kogu aeg seda tegelikku vajadust. Sõna järele võib vajadus muidugi ka niimoodi tekkida, et on mingisugune väljendusvõimalus keeles olemas küll, aga ta pole suurem asi ja siis mõeldakse välja uus sõna, pakutakse uus sõna. Kes on suuremad mängurid, need võib-olla on juba teistest sõnaraamatutest, Wiedemanni-ist ja mujalt endale neid uusi võimalusi vanu ära unustatud võimalusi otsinud. Aga teine asi, mis on õigekeelsussõnaraamat, tuli ikkagi ja see on tema suur ja tähtis roll, on see keelekorraldus ja siin on see küsimus vabadusest ja korrast, vabadusest ja normidest, et kuidas siis selle õigekeelsussõnaraamatuga on, on ta soovitaja, on ta käskija, on ta normeerija? Õigekeelsussõnaraamat on ikka soovitaja suunaja keelekorraldaja saab olla ainult soovitaja ja suuna ja ta ei saa meie demokraatlikus ühiskonnas olla käskija, aga on olemas need teised teised instantsid kes käsivad siis seda raamatut kasutada tõsiselt võtta. Ja nüüd, seitsmendal septembril 2006 võttis vabariigi valitsus vastu määruse Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord. Ja seal on selge sõnaga öeldud, et ametlikus keelekasutuses tuleb juhinduda ÕS-i uusimast väljaandest. See tähendab nüüd väga palju, see tähendab, et ametnik peab kirjutama ja rääkima korrektses keeles jaa, keele normist juhinduma ja kool koolile peaks käsu andma siis haridusministeerium. No koolis on need käsulauad juba väga täpselt välja töötatud, nii et see on nagu kõige konservatiivsem paik üldse, et see vabadus, näiteks mida mina saan siin raadios lubada selle vabadusega kukuksin ma keskkoolis küll kolinal läbi nii-öelda keele kohapeal. Noh, see on õige kõik ja see peabki minu arvates niimoodi olema, kool peab olema konservatiivne, kool peab õpetama ju käte kirjakeele selle tuuma, selle põhilise ja selle peab ta väga kindlalt kätte õpetama. Kui on see omandatud, siis võib hakata pärast muidugi ka keelega mängima ja endale võib rohkem lubada. Karmi peab siiski tundma, et selleks ka, et normiga mängida. Et normi rikkuda, pean ma teadma seda täpselt sellepärast et mulle meenub, et eelmise ÕSi õigekeelsussõnaraamatu ilmumise aegu kui me siin vestlusringe korraldasime, siis olid just koolilapsed need kõige kriitilisemad nende muutuste suhtes, mida teie olite lubanud. Ei, see pole sugugi paha. Las see oli niimoodi, aga minu küsimus on see, palju eelmise õigekeelsussõnaraamatu kohta tehtud kriitika on mõjutanud seda tänast raamatut, mis õige pea ilmumas. Eks me ikka oleme arvestanud, aga ega seda konkreetset kriitikat nii väga palju polnudki. Aga muidugi oleme kõik hoolega vaadanud, mis me kohta on öeldud. Ja mida me nüüd eriti palju kasutame, on eesti keele uurimise tulemused. Vahepeal on siin väga palju ära tehtud ja praegugi on nii Tallinnas kui ka Tartus keeleteadlasi, kes uurivad just keele muutumist. Ja vaat neid keeleteaduse tulemusi me peame küll palju kasutama. Peale selle siis see, mis meil juba jutuks oli, et me pidevalt jälgime ise keelekasutuste meie ÕSi tegijad ju loeme ajalehti, raamatuid, siis peale selle me kasutame igasuguseid andmekogusid ka veebist otsime veebist isegi kuni asutuste ja firmade kodulehtedeni välja. Kui on mingid peenemad küsimused. Rahvakeelest oskan kohe ise tuua kaks kiirelt näide, et üks on see, et ikka enamusi kõneleb juba osadest inimestest. See on tõesti selline küsimus, kus uurijad on juba uurinud ja siin on asi küpse laiemaks aruteluks ja otsustamiseks see just et osadele inimestele enamikel inimestel, kas need ütlemised on õiged, siin on tegemist sellega, et need hulga sõnade osa ja enamik, kui need on muutunud ühilduvateks täienditeks ja see on üsnagi loomulik areng. Aga see on ikka niisugune küsimus, mis vajaks. No nagu tänapäeval ühiskonnas öeldakse, et laiapõhjalist arutelu, et siin meie ei ole küll mingit muutust teinud. Meil on ikka osal inimestel enamikul inimestel niimoodi. Või siis niipalju, kui see ette tuleb, see ongi rohkem ju lause küsimus, süntaksi küsimus. Aga siin. Võib-olla tõesti emakeele seltsi keeletoimkond, meie põhiline keeleasjade otsustaja, nüüd võib-olla toimkond hakkab seda arutama ja otsustab siin midagi muuta. Teine sõna, millega veel raadios kogu aeg oleme nagu ise sisemiselt valvel, et jumala pärast sõnak kontsert valesti ei asuks käänamata alati võtan enne nii-öelda aja maha, kui hakkan kontsertile viitama. Viitab see on juba, tegin erutusest teiega siin olles juba tegin vea. See on keeruline küsimus, selle kohta on kirjutatud ka üks magistritöö. No seal oli uuritud sõnaga Kontsert kasutamist ja siis ka teisi lähedasi sõnu seal kompveki ja, ja mis seal on need, kus on praegu normitud kaks kolmandavältelist silpi. Aga see on keeruline selle poolest, et need muutused keeles on toimunud siin üksik sõnuti, siin ei saa võtta niimoodi, et muudame või kus ja, ja just sõnarühma muudaksime. Siin on üksik sõnuti muutused ja veel hullem üksik vormiti muutused. Ja sellepärast me ei ole siin küll mitte midagi teinud, et endiselt on ikka kontsertide kontserte, mitte kontserteid. Ütlesite valed vormid, ka väljas on alati nii küsida neid öelda või käisin vaiksemalt ja ütlesite vaiksemalt küll, kui nüüd Te te ise keeletargana mõtlete, mis teid ennast kõige rohkem tänases keelepruugis nagu häirib või segab? Ma kujutan ette, et üks keeleinimene käib ringi ja nii kui ta mingeid vale vormi kuuleb, nii endal kohe nagu kuskil käib seljast läbi, et jumal jälle jälle jälle ja tavaliselt need on sellised stampvead, sa kuuled neid igal sammul ja see, see hullus kogu aeg nagu paljuneb, võib-olla mõned näited halbadest. Tule nagu need juhuslikud vead ja need stampvead, need võibolla mind nii ei ärritagi. Aga ärritab, kui keegi liiga eputab inglise laenudega. Neid inglise sõnu liiga palju kasutab oma oma esinemisel meie suurepärane Urmas Ott, et tema ju ka viskab neid inglise sõnu ikka oma jutu sisse ja Ta on nii paljudele nii suur eeskuju, ta ei peaks seda siiski tegema ja ei meeldi ka, kui neid Toorfennism tähendab soomepärasusi, soome sõnu oma jutusse pannakse. Kui on ametlik esinemine, näiteks siseminister, esineb, annab intervjuu raadios või televisioonis ja kui ta siis ütleb lähes 50 inimest, siis ta võiks ikka täpselt eesti keeles öelda, mida ta mõtleb, kas kliigi või umbes või peaaegu need on eesti keeles väga nüansirikkad, sõnade mõned soome laenud on isegi meile niimoodi tulnud, et annavad täiesti vastupidise tähenduse sellele, mis meil varem oli näiteks hullud hinnad, see seal pani ikka varem pead vangutama, et vaata, kui kallid asjad nüüd ta peab tähendama just odavad ja mis mind veel noh, nagu kõige rohkem ärritab või vastumeelt on, on keeleline maitsetus tihtipeale eri stiilide segamine, slängisõnade kasutus, tamine ka seal, kus peaks olema tõsisem kirjakeel. See on see, et kõik tahavad olla popid ja noortepärased öeldakse teie kandis. Selle asja kohta, no ma mõtlen ka siin selliseid ütlemisi nagu näiteks, kui meil oli palju juttu Ukraina asjadest ja kui siis räägiti Tõmošenko ostja, noh, pidid olema, siis löövad pealkirjad oranži revolutsiooni võidu järel. Tõmošenko kargas oligarhide-le kõrri. Et see, see läheb siiski liiale ja tihtipeale just pealkirjad on hullud, tahetakse väga löövad pealkirja, aga saadakse hakkama. Keelelise maitsetusega. Iga ajakirjanik oli õppinud seda, et selline pealkirjaga sa pead tõmbama tähelepanu, kuidas sa tähelepanu muud moodi tõmbad, kui peadki mingisuguse teistmoodi ütlemise endale. Ja korraldama teistmoodi ütlemise küll, aga siis võiks tõesti midagi vaimukat välja mõelda. Tihtipeale on pealkiri ju pannakse ka niimoodi, et ta ei olegi üldse selle kirjutise sisuga enam kooskõlas. Ma tooks veel mõned näited sellest sõnamaailmast oma toimetajatöös, hakkasin mõtlema, et noot, kumb see sõna õigem on Kasponseerima võispondeerima ja siis vaatan ussist, seal on koguni sõnasponsima sellesama näite põhjal, kuidas otsustatakse, mida võtta, mida jätta. Ta sponsima tundus mulle jälle selline nagu veidi Fawiliaarne või, või stiililt. Ta ei ole nii peen sõna, näiteks kui spondeeri Huvitav jah, inimesed on tõesti niimoodi selle sõna suhtes tundnud, aga ega meil midagi vastu ei ole, vabalt võib juuespondeerima kasutada, peaasi, et ei kasutataks seda sponsori seerima või, või ma ei tea, mis niisugust pikka ja imelikku moodustist ei tehtakse. Kõik sõnad on ju ühtemoodi head kui nad eesti keele struktuuri sobivad ja eestipärased on, aga siis on veel üks selline keeruline küsimus, millega on pahatihti pidanud tegelema Tartu semiootika isikud ja arvatavasti ka teie Eesti keele instituudis, kui antakse näiteks ühele sõnale selline negatiivne tähendus ja justkui tahetakse seda sõna hakata keelama kuni selleni välja, et öeldakse, et see sõna lihtsalt ei olegi poliitiliselt korrektne, et võib-olla seda valdkonda ka pisut avada. Tiiu Erelt. Jah, see on siis see küsimus ka, et missugusele sõnale me paneme sõnaraamatus juurde selle märgendi halvustav ja missuguse lemmite ja missuguse sõna me siis üldse võime sinna sõnaraamatusse võtta ja missugune tuleks päris välja jätta, et kui me tegime õisi eelmist väljaannet 99 siis ja siis me vaatasime ka näiteks, et meil ei oleks kuskil sees homoseksuaaliste, nagu varem öeldi, vaid oleks ikka homoseksuaale, aga siis nüüd pärast 99. aasta ÕSi ilmumist, me oleme saanud ka tuur reageeringut mitme sõna suhtes, no näiteks saime mitmeleheküljelise kirja koos rohkete lisadega, et ei tohi kasutada sõna Yehomist. Et peab olema Jehoova tunnistaja. Ja Me muidugi arvestame seda soovi, siis, aga sellessamas kirjas oli ja, ja me oleme pärast veel kolm kirja saanud selle kohta, et ei tohi kasutada või et kui panna sõnaraamatusse sisse tingimata panna juurde halvustav. Vaat niisugused sõnad, usulahke, lahkusuline ja sekt. Aga siin ma nüüd enam hästi aru ei saa, et mis siis halba on selles, sõnas usulahk. See ju lahkneb peavoolust ja siin tahetakse, et kõik oleks siis ühtmoodi usundid ka Muhamedi usuline, see k olevat paha sõna või muhameedlane, et me peame ütlema moslemi või muslim. Meil muidugi on sõnaraamatus sees need moslem ja muslim, aga me ei saa siiski välja jätta ka sõna muhameedlane ja mitte midagi halba selles sõnas ei ole. Ja siis nüüd viimases kirjas oli öeldud, et et kõik need sõnad, mis ma nimetasin, see usulahk ja lahku suline ja sekt ja et nende asemel tuleks kasutada vabakirikud. Aga kui ma hakkan nüüd kasutust mõtlema? Minu tädi oli Baptiste Hiiumaal olnud väga palju Baptiste, see tähendab Taali lahkusuline. Ega ma ei saa siis rääkida niimoodi, et minu tädi oli vabakirikud, mul on ikka neid neid sõnu tarvis. Aga vabakirik, vabakogudus, need sõnad me muidugi panime ka ossi juurde. Ja siis veel on me tähelepanu ikka juhitud, sellele tuleb jälgida sugude võrdõiguslikkust. Et me peame näite väljend teise väga ettevaatlikud olema. Aga kuidas me siis illustreerin sõnaraamatus negatiivseid omadusi? Oletame, et meil on liiga palju seal kasutatud sõna mees või jüri või vend või vastupidi jälle, et kasutatud liiga palju negatiivsete omadustega seoses siis naine, õde, mari, me peame ju kuidagi ikka sõnu illustreerima, me ei saa sinna panna elutud näited asemele, et me ei saa panna näidet, et laud on jonnakas. Me peame neid inimeste omadusi ikka kuidagi ka inimeste kaudu siis illustreerima. Konkreetne etteheide meile oli, et kuidas me ikka paneme niisuguse näite väljendi sõnaraamatusse, tüdrukul pole tegu ega nägu. No me peame ju ka seda väljendit ikka kuidagi kuidagi esitama. Sinna ei saa panna, et supitaldrikul pole tegu ega nägu. Seda lihtsalt keeles ei ole niimoodi. Selle võrdõiguslikkuse nimel onju muudetud ka termineid ja need asjad. Me muidugi arvestame. Juriidika termin ei ole enam igamehe õigus, vaid nüüd on igaüheõigus need asjad. Me saame lihtsalt arvestada. Või siis neelsus sõnaraamatu kauaaegsed tegijana, kuidas te tunnete, kas ühiskond on muutunud vabamaks keele suhtes või vastupidi tunnetatud ja seda, et teilt nõutakse suuremat normeerimist ja survestatakse teid siis just selles suunas norm või vabadus, mis on praegu lipukirjaks? Pigem praegu ühiskond ootab rangemaid reegleid, arvatakse, et see eelmine õigekeelsussõnaraamat andis suured vabadused tegelikult ei andnud üldse, vaid seal olid lihtsalt kirjas. Need 20 aastaga toimunud kütused ja vabariikliku õigekeelsuskomisjoni otsuste põhjal oli seal kõik tehtud, nii et ei olnud selles eelmises ÕSis ka suurt vabadust ja ei ole nüüd ka norm ei tohi lõtva olla, aga normile võib-olla lõtk, see tähendab siis niisugune väike gene liikumisruumi, aga lõtv ei tohi norm olla. Kas me ütleme, et tuleb uus õigekeelsussõnaraamat või uus versioon sellest eelmisest sõnaraamatust? Kõige õigem vist on öelda õigekeelsussõnaraamat uus väljaanne, nüüd on ikka tõesti väga palju, et, et me jõudsime siin rääkida nendest uutest sõnadest. Aga ütleme, need käänamis-pööramismuutused, need on väikesed, need ei puuduta suuri sõnarühm ja ka niimoodi üksik sõnuti, on niisuguseid muutusi ka ja siis tähendus muutusi tõesti, nendest me ka jõudnud rääkida, aga neid on tõesti väga palju on sõnadele uusi tähendusi juurde tulnud ja ja on tulnud ka niisuguseid uusi tähendusi, mida me kuidagi ei tahaks ja kus meil on siis ka see kirjutatud, et ei soovita selles tähenduses kasutada. No näiteks sõnale residente seal oli juba neli tähendust, aga olime sunnitud juurde panema Velgaks past, need on, need on tõesti väga levinud tähendused ja väga tarvilikud tähendused. Näiteks sõna volüümi, see teatavasti on ju tähendanud lopsakas kehavorme. Aga nüüd on hakatud seda sõna kasutada tema ja puhtalt inglise keele eeskujul inglise keelest laenatud juurde. Uued tähendused nagu tähendaks, ega helitugevus, keera volüüm põhja. Nagu tähendaks see ka köide väljaanne, aga seal võiks ju pigem siis kasutada ladina sõna Luumen, mitte seda inglise eeskujuliste. Ja siis volüümi on tihtipeale kasutuses ka veel tähenduses kohevus, noh ütleme shampoone annab juustele volüümi. Aga seda peaks ikka siis eesti keeles ütlema, et šampoon teeb juuksed kohevaks või kohevamaks. Seda semantilist koormatust on talle juurde liiga palju on tulnud sellele sõnale ja viimane teadaanne õigekeelsussõnaraamat ise on peagi ilmumas ja praegu on vist seal võimalik seda ka ette tellida. Jah, praegu saab tellida ja olen küsinud raamatukauplusest Ateena järele ja nad ütlevad seal, et tellitakse üsna palju. Ja see raamatukauplus Ateena on siis kauplus, mis asub Eesti keele instituudi majas Tallinnas roosikrantsi tänaval. Tänaseks sõnaraamatu juttu lõpetame, aitäh teile ju Erelt ja kuulas, küsis maris Johannes.