Või on soomlased öelnud, et igal soomlasel või igal eestlasel soomlane, eks kodus natuke saarlane, siis siin on seda tõesti näha. Igal Eesti noorel on ka olemas vanad soome koor, Soome sõpruskaariumi, praegu siit rivist välja ühe Soome norme mille, millises kooris täidis laulatati. Laulad, soomlast ja tädi, ülikool ja teine koor on Tartu ülihappest veerand ERA. Hinged asendavad tunnel. Kui palju sa oled tundelenud sellest? Kui sa tulid? Nii idas see oligi, noormees Helsingi üliõpilane ülikoolikooris, nemad on Tartu ülikooli koorikülalised, siin laulud on selged, juba pool aastat on neid õpitud, nii et raudtee seal puhtad eesti keeles hakkavad nad Soonutes uus täna siin kõlama meie peol iseloomulik sellele peole lauldakse eesti keeli teisedki paarid on õppinud laulud selgeks eesti keeles ja tark on ju tuntud akadeemiline laululinn ja Tartu ümbrus. Või hakata taas ajalukku mõtlematult see, kus korraldati esimene laulupidu ja sealt edasi Tartu koloneesakad sammas, Tartu akadeemiline meeskoor, üks meie koorilaulu aednik Richard Ritsing, Alo Ritsing. Pitsingute pere laulutraditsioonid on, no küllap juba nii palju ära räägitud. Vesi laulupeo üldjuht. Ja siit rongkäik jätkub, meie ootame erilise huviga just järgmisi kolonne ja eriti võrukolonni. Praegu ehk siis taas teeme linnulennul põike Vabaduse platsile. Kas ikka jätkub inimesi veel seal selles suures jões? Siin jätkub meil inimesi veel ja lõppu ei ole näha, sest me, Eesti juba ammu-ammu on mööda marssima Viljandi maakond, Mulgimaa kes on ju teada suurte tugevate traditsioonidega maakond ja me teame ju ka seda, et terve juunikuu on olnud Eestimaal maakondade laulupidude pidamise kuu ja on olnud oma laulupidu juba ka Viljandimaal ja oleme lugenud lehest, kuivõrd kaunis ja kui võimas see seal oli, nii nagu igal pool mujalgi. Viljandimaa on toonud Tallinna laulupeole 29 koori, kolm orkestrit, 25 rühma ja uus rahvamuusikaansamblid. Järjest mööda marsivad koorid, orkestrid, tantsijad. Mulkidel on muidugi ka veel erakordselt päevad olnud ülemaailmsed mulgipäevad. Ja ma kujutan ette, et nende pidutuju on juba õige pikka aega sees olnud, aga vahepeal natukene sekka ka informatsiooni selle äreva teate peale, mis siis kõlas nimelt leitud kaheaastase tütarlapse kohta siinsamas meie kõrval on autos istumas, eks miilitsa alampolkovnik. Küsisin vahepeal tema käest, kuidas Tallinna linnas üldse olukord? Vastus kõlas, päris rõõmustab. Midagi halba juhtunud ei ole. Mõned lapsed on tõepoolest natukeseks oma vanemad ära kaotanud, aga loodame, et nad ikkagi leiavad. Natukene. On olnud pahandusi ka vanemate inimeste tervisega. Aga jääb vist jõusse see soovitus, nagu me oleme ka suveraadios juba edasi andnud. Inimesed, kes ei ole päris kindlad oma tervise peale võiks siis mõne rahustava tabletikese või midagi niisugust ka lauluväljakule kaasa võtta, kui neid veel kuuldel on, kes lauluväljakule ei ole, aga sinna minemas. Kõrvale on need Tallinna linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja ringi. Kas ma võin küsida, millal pidu teie jaoks nüüd alata saab? Või on see kõik veel alles, nii et pidu veel ei ole, on tee, ei, nüüd oli jõulupidu peal. Tähendab, pidu on tõepoolest peal nii tänaval kui meeles kui südames, sest see, mis toimus, oli vahva. Ma olen selle rongkäigu läbi teinud ja otsaga uuesti Vabaduse platsile jõudnud ja just nimelt tuli näiteks siia tagasi, et saada osaga rongkäigus või sa ise käid, siis on üks asi, aga kui vaatad seda, mismoodi teised lähevad ja mismoodi neid vastu võetakse, pidu on käimas. Ja kui pikk see ettevalmistus teie jaoks oli ojja? Eks ta hakkas siis peale, kui eelmine otsa sai. Ta kindlasti aeglaselt ja tasapisi. Aga millal nüüd need kõige ärevamad päevad tulin? Nüüd võib öelda, et kõige ärevam päev oli natuke rohkem kui kuu aega tagasi, siis kui tekkis lauluväljaku probleem ja laulukaare probleem ja Need on need lahendada, sai, see võttis ikka väga suure kivi südamelt ära. Aga noh, kolm-neli kuud, viimased kuud on läinud ikka täie täie hooga. Ja millised on teie enda arvates kõige suuremad nüüd? Saavutused, mida te arvasite, tehke ei saagi korda ja neid saab, kui nüüd lauluväljak välja arvata, see oli ootamatu. Loey muresid oli ka palju, kas või see pirita tee kas ikka saab ära asfalteeritud ja trammid ei tehtud ja, ja kõik muu, aga, aga noh, meeskonnad töötavad ja, ja ega siis kõik saab korda, kui kõvasti ta, et kui suur see meeskond on kokku, kes neid oskab täpselt öelda, aga sadades ikka. Ja millised haarat ei, keri valdkonnad, eriasutused, kõik vakku, aga nüüd kultuuriosakonnale osadele no kultuuriosakonna osal olnud vaatab eelkõige väiksem meie osa on olnud see, et inimesed saaksid õigel ajal kätte oma igasuguseid piletid ja märgid ja rätikud, jääd, koorid oleksid õigel ajal üle vaadatud. Meil oli nagu pikem aeg, ettevalmistus, teistel oli kiiremini, siis ta närvilisemaks läks, rahulik, märgib rätikud, kõik on õigel ajal kätte saadud või, või tulid nad õigel ajal, aga natukene hiljem ei, kõik on õigele kätte, seal on külm ja siis on küll. Ja nüüd ongi meid mööda marssinud maakolonni pea ka Võrumaa kolonni pea, see tähendab, et rongkäigu lõpus hakkab kusagilt sealt Kaarli kiriku tagant ehk juba paistma. Ja tundub, et meie töö siin Vabaduse väljakul varsti jõuab lõpule. Tundub, et ka rahvas on juba enamus läinud lauluväljaku poole teele, need, kes siin vaatamas on olnud ja kesklinn hakkab tõepoolest tühjaks jääma. Võrumaa maakonna laulupeo päev, mis oli pühendatud Võrumaa laulu-tantsumemmele kaileetele, oli 16. juunil ja selles oli meil ka mitmeid mitmeid Teid raadios, et ka see olevat olnud väga kaunid üritus koha peal, nii et nüüd on jõudnud sisse tagumine ots rongkäigust peaaegu et meieni jääme. Veel jääb üle veel öelda, et lõpetamas nii nagu meie ühest intervjuust kuulsime, Kersti nigel siin Tallinna lastemuusika. Direktriss ütles, et lõpetavad siiski selle rongkäigu ju muusikamaja laulupoisid, aga nemad momendil veel küll paistab. Praegu siit lõpetame siis anda tõlkida nendest viimastest pidulistest, kes lauluväljakule minemast. Ja taas tähelepanu tähelepanu siit raadiomaja stuudioseinte vahelt. On leitud üks väike, umbes kaheaastane tüdruklaps ei räägi esialgu endast ise midagi. Ta on heledate juustega, mis seotud punase kummiga pealaele sabasse. Seljas on punane kleit, jalas on valged põlvikud ja punased sandaletid käes küpsisekotid. Tüdruk sammus kadriorust, oktoobriteed mööda Lasnamäele. Väike tüdruk raadiomajas Kreutzwaldi 14, telefon on neli kolm-neli-viis neli, seitse. Niisiis väike tüdruk on raadiomajas, Kreutzwaldi 14. Telefon on neli kolm-neli-viis neli, seitse. Ja siin Vabaduse väljak, praegu on see hetk, kus kõik on läbi? Jah, ei oskagi midagi selle peale öelda, siin rihib meid juba tänavu puhatamis auto. Nüüd oleme me juba elule siin, Vabaduse väljakul natukene jalgu jääma, aga viimased sõnad, mis kõlasid muusikamaja poistekooril ja Lydia Rahula dirigeerimisel, olid, oleme rongkäigul lõpp jai järgmisel laulupeo alguses, see oli väga ilus, oleme rongkäigu lõpp ja järgmise laulupeo alguses oli tõesti ilus ja nende sõnadega siit Vabaduse väljakult meie reporterid lõpetavadki. Lauluväljakut marsib praegu mööda Pärnu maakond. Pärnakad nagu ikka, elurõõmsad vaimukad ja mul hakkas kuidagi silma, et Pärnu maakonna kolonnis oli ka üksjagu palju rahvamuusikaorkestreid. Sirje, ostsipus, kuidas on? Kas teile ei tundu, et rahvamuusikutel on siin? Ruumi antud tegutsemiseks. Väga õige märkus. Muusikuid on meil mitte ainult Pärnumaal palju, Eesti palju. Ma isegi ütlen, et Pärnumaal natukene väheseks, muusikakollektiivide ka esindatud, aga Eestis on nii palju ja niisugusel suurel peol rahvamuusika kokku peaks teine kirokkeri esinemisvõimalust andma ja nendele ka rohkem tähelepanu pöörama. Ilmselt valgi mingil määral viga rahvamuusikapropagandas. Et neil tegijaid ei ole nii palju. Vanasti vanasti, kui mitte igastanukes pea igas teises talus mängisid ikka mingit pilli ja seda pärandati edasi oma lastele ja lastelastele, siis tänapäeva rahvamuusikas nõuab ka kirjaoskust muusikalist kirjaoskust. Paraku rahvamuusikute ettevalmistamine meie laste muusikakoolides ja muusikakoolides jätab soovida ja seda eriti maakondades. Muusikakoolides laste muusikakoolides peaks rohkem olema. Just võililli erialasid. Ma eile vaatasin tantsupidu ei, mõtlesin, et visioon koondorkester oli siin rahvamuusikutest kokku. Tallinnas ei tulnud ja nendel oli antud mängida ainult kaks. See kestis natukene üle viie minuti, temal hakkas kuidagi kahju. Noh, oli küll linna peal siin-seal rahvamuusikaansamblite ja kapellide kontserte, seda silindrilist. Muidugi oleks kõige ilusam pidu see, kui needsamad rahvamuusikud saadaksid seda suurt rahvatantsijate peret. Otse, see oleks meie õige pidu. Ja ma usun, et kunagi me jõuame ka sinnamaale jälle tagasi inimene läheb ja kuidas sisetunne ütleb, et teil on endal rahvamuusikaansambel hoius, pruut, olete ise teenekad, rahvatantsuõpetaja. Kas näiteks pärnakad võtaksid sellise pakkumise vastu, kui öeldakse, et rahvamuusikud, tulge ja ehe muusika, tantsuväljakul kaunistatud tantsupidu? Meie oma Pärnumaa peal oleme uni käes oleva aastani püüdnud kõik teha eheda rahvamuusika saatel. Sel aastal oli esimene pidu, mis me tegime koos Pärnu linnaga Pärnus, staadionil ja siis läks juba lindis, aga kuni käesoleva aastani. Me oleme püüdnud kõik peod teha eheda rahvamuusika saatel ja loodame, et seda me teeme ka edaspidi. No rongkäigus rahvamuusikaansambel mängida ei saa, aga tantsijad tantsida küll, küll pärnakad tülikas ikka jätkub veel võhma. Kindlasti jätkub selle pärast, et niimoodi kui Eestimaa saab niimoodi kokku üle viie aasta siis kui on vaja, siis tantsivad ka 10 päeva jutti. Nüüd me oleme siin olnud täna seitsmes päev. Ma tahan ainult sind parandada. Et ma ei ole rahvamuusikakollektiivi juht, vaid mul on rahvatantsukollektiivi folkloorikollektiiv, vabandust. Ja viite rutate Kalevi keskstaadionil ja õige pea on seal algama kell uus kontsert, kell neli, kell neli algab järjekordne tantsupidu. Aga see pidu on tore, see pidu on meeliülendav. See pidu on niisugune, mis läheb igale eestlasele ja igale pealtvaatajale hinge. Mis siis, kui kisub pisaraid välja? Neid on vaja, tähendab, inimestel on veel tunded olemas, on veel süda olemas ja kes ei ole veel siiamaale leidnud võimalust tulla vaatama. Pileteid napib, aga ma usun, kes tõsiselt tahab, tulgu ilmtingimata vaatama. Terveks aastaks ja kauemaks jätkub seda eesti. Õiget eesti, inglise, aitäh teile ja ilusat tantsupidu teele. Ja meie siin Narva maanteel võime öelda, et meie jaoks ei paista, ei paista veel selle kolonni lõpp. Ja praegu marsib siit läbi Valgamaa esindus ka Valgal olnud väga oluline koht meie laulukultuuri arengus ja eriti just Valga kihelkonna õpetajate seminari rahvasuus Siimse seminari tegevus jaanis Cimze. Ta elas küll sajand-poolteist sajandit tagasi, oli see, kes aitas siduda ka kahte naaber rahvast Eestit ja Lätit ja just sealt siinse seminarist on Lõuna-Eesti laulupeo traditsiooni väga palju arenenud. Pedagoogide pedagoog on tema kohta öeldud ja see pedagoogide õpetajate põlvkondades põlvkondades edasiantu teadmiseta, tarkused ja võib olla ka see meie eesti rahva eneseusk ja eneseteadvus on võib-olla sealtpoolt pärit, aga muidugi ja tulnud läbi iga Eesti inimese läbi iga küla ja kihelkonna ja valla ja nii edasi ja nii edasi. Ja palgakolonni vaadates tekkis minul niisugune mõte, et on palju lastekoore tulnud ja ei ole ju lauljatel meil niivõrd palju rahvariideid, kuivõrd tantsijatel ikka rohkem. Aga Valgamaa lastekooride riided olid väga omapärased, oli natuke stiliseeritud rahvariiete moodi, aga nutikad, niisugused mugavad, mõnusad heledad ja mitmevärvilised riided, milles tüdrukud ennast kõik hästi tunnevad. Vabanda nüüd paluda Eesti raadio otseülekannet. Ei räägi rohkem laulja, kes oleks meiega nõus rääkima. Noh, üks te olete nüüd väga kaua oodanud seda kirjakolonn on saanud liikvale, need jalad on vist lausa lausa niimoodi oodanud seda marssides. Ja mingilgi hommikul, millal ta üles rivistasid, telemeetriline, juba 10 11 olime juba kohal, siin on endal kindel tunne, et täna läheb laulupidu, hea on küll, ilm ka ilus ja Eeva, sina oled Valga esimese keskkooli segakooris, nagu see kaardilt võib lugeda? Jah, olen kyll, kui suur teie koor on? Meil on suur, aga meil on väga palju tantsijaid seal laulupeol, nagu tähendab tähendab töökoolis on siis need traditsioonid nii suured, et kõik laulavad, tantsivad üheaegselt ja nii et siin hakkab lausa segama. Hakkab küll, võib-olla, jah. Mõnel ja sina ise oled laulja ainult laule, ainult laulja. Mida sa ütleksid oma linna kohta? Väike ja tore linn? Me just rääkisime, Valga linnast on saanud aluse mitmed traditsioonid. Kas sinul ütleb midagi jaanist Simsoni ja see oli esimene kooliõpetaja on Eesti Malik. Jah, mida veel teab rääkida oma Valga linnas, teil on selles mõttes eriline, et teil on nagu kaks eri rahvast rahvast kokku saada. Ja see on väga tore tegelikult sellepärast, et inimesed nagu saavad lätlaste, kästi läbi. Ja lätlased saadel eestlastega Teil ei ole kunagi sellist probleemi või kadedust või sedasi üle ülevaatamist, et kummal paremini läheb olnud. Ei. Siis ta nii ahnii, sa ütled, et neil on puhtam, neil on puhtam tõesti, mida teha siis? Ka midagi, kõik kokku võtab jõude. Nii nagu see jõud on täna siin laulupeol koondunud, aitäh sulle. Sa lähedasema kolonniga edasi ja meie tervitame sinuga lauluväljakul. Tervitame siin praegu Viljandimaa esindust, mulgid tulevad, aga väike vahe on siin sees ja me tahaksime pöörduda kuulajate-vaatajate poole. Vabandage, tohib teile ühe küsimuse? Te, olete lausa tooliga tulnud siia istuma jääma, higistama ei jääks, seis vana-ini. Te, olete käsi kusagil vaatate siin? Kas on juba selline natukene? Kuidas öelda, tülpimus sellest ilus või on, väsimus? Ei tule? Olete te ise olnud seotud laulu ja tantsuvalis koolipõlves seitsmeklassilises koolis? Kas kogu aeg on hinge igatsenud, et tahaks ise ka minna ja marssida ja laulda laululaval? Jah, seda ikka tuleku veast vahetamisega? No kõik ei mahu, võib-olla sinna laululava alla neeru, head vaatajad peab ka olema. Aitäh. Küsime eel edasi nende inimeste käest, kes on siin vaadanud, on ikka juba tunde siin oldud ja mis on see kõige meeldivam elamusi? Neil ju sülogi süüd eesti rahvas, uski Filmarssigi ei ole enam iialgi kuulsate pühade ajal, kus jalgu loitsud järgi suured massid läksid nüüd ikka närida isegi rivisammu, eriti meeskooride juures. Ja teiseks ilm soosib, on parald jagu, palav, tuul jahutab ja vilus on isegi võib öelda jahe. Ma annan nüüd rongi kui vaadanud tüdiste saadik peaaegu 30. aasta lõpust. On küll vihmaga vihmadega, tänavuse on kindel, on, et teil ei ole kunagi osalenud, ei ole, mul ei ole lauluhäält, mul on element kõrvadele. Nii et te olete vaatajate ainult vaate. Millised on võib-olla linnulennul üle vaadates kõige sellised pöördelisemad elamused kõigist pidudest, kokkuvõttes. Ühe tuuline, siis on kadunud, on tulnudki nüüd kulmu närvi, nelsoni ka teistmoodi, natukene taastunud, te olete näinud ka kunagi varem seda kolmevärvilist sugune osalemisest. Oli vist 35. aasta kuuenda aasta, mis on küll väga väike, aga nagu ma mäletan, siis sama kaudu läks minema. Kus on sadamaraudtee, sealt pealt vaatasin seda. Nii täpselt meeles veel. Elamused jäävad meelde, eriti positiivselt. On teil tuttavaid siin tänases rongkäik ka palju terve tehase koorile siniseid. Mulle karjuti kohe hurraa, isegi nimeliselt. Kohe lausa niigi õnnelikult ja mis koorson, helitron Pöögelmanni koorse. Silvi, ma võtan korraks juttu, hari õlast. Tere. Vabandust. Tohib hetkeks Eesti raadio? Te, olete nüüd Mulgimaa esindusega siin sammumas, äkki te jääte natuke oma koris maha? Kui palju Mulgimaalt üldse siin täna lauljat, aga seda ma ei oska öelda, kollektiiv on ikka hästi palju. Koidusane, ainuüksi on 70 inimest, teie olete Mulgimaa, üks juhtivamaid koore ja kindlasti me oleme vanemaid koore ja püüame täna ära teha. Teie tulite Mulgimaalt siia Tallinna laulma siis, kui Mulgimaal on käimas suured mulkide päevad ja need olid väga toredad üritusel seal palju rahvast kokku sõitnud. Esialgsed muljed on lihtsalt suurepärased. Mikrofoni enam järele ei andnud miljonit, näeme natuke tagasi tulema, loomulikult, eks igaüks taha oma sooriga, selles uhkes rongkäigus siin jalutada. Kuni eelmine vestluskaaslane mulje parajat mõõdiga tuult jahutama siin tuliseid täis jäi silma. Väga meeldiv naine, kes käis koorikuri juurde ja pakkus Juua jooksusid rahva seast välja, topsik käes, siin kõrval on väike joogikiosk ja pakkus siis lauljatele kohe marsi ajal jõuame siis muidugi tänusõnadega vastu võeti, sest päike kõrvetab täna küll kõvasti. Näete, ka niimoodi võib aidata kaasa laulupeole ja vabandage, teie olete siin kohe päris paljude lastega. Viljandi viiendal keskkoolil on lastekooride poistekoorid ja poisid sammuvatest teiste selja tagant praegu mööda, kuidas te jaksate nii palju laulda? Nõnda hakkasime küll tundide jooksul vähem väga paljule, madal, tähendab lõpus. Ja on vist üsna tüütu seal oodata. Üsna tüütu Nad väsisid päritele. Ma arvan, et need ootused, mis on kõige sellega seotud, mis seal ees ootab, on ülisuured, on küll kahtlemata esimest korda ja. Kas te olete nüüd kõrvalt natuke vaadanud nende lasteni? Ütleme kui palju nemad oskavad juba ette aimata seda suurt elamust, mida sealt võib saada. Lauluväljak no kes on varem käinud ja kahtlemata teavad, aga kes esimest korda on, nendel on muidugi kõik uudised talleke, isegi proovid olid uudised ka kõiki, mitte midagi. Kui palju teie elus on olnud, laulupidusid? Kahel on jäänud üsna vähe. No aga mis aastast alates Rauliat 60.-st ja nüüdislastekooride juhtidena? Auto Sarapuu, aitäh teile selle väikese intervjuu eest ja kohtumiseni lauluväljakul. Rongkäik aga jätkub ja tõesti, vaadates seda suurt sirget, me seisame siin Narva maantee keskel ja siin on üks kilomeetrine sirge mõlemale poole näha ei paista tulevat lõppu ja anname nüüd taas sõnajärje üle lauluväljakule, kus kulminatsiooni ootus peaks juba üsna suureks paisunud olema. Kas on nii? On küll nii nagu isegi kuulete seda rõõmu, rõketusid ja hõiskeid ja tervitusi aia vastu nüüd misi ja üksteise ergutamisi, seda ikkagi kõike jätkub. Ja laululava võtab kogu aeg värvi juurde. Juba on tuletorni neljas rõdu saanud endale kaunistuseks kauni rohelise tammevaniku. Ja siia jõudis nüüd siis Tartu maakond. Mida veel öelda? Kui nüüd nii hoobilt vaadata üle lauluväljaku, siis siin ei ole enam kohti publikule. Tundub, et rahvas on kõik juba siia kohale, ei jõua. Mõned üksikud vabad muruplatsiga läinud seal saadaval. Ja ilmselt peabki olema, sest no kus siis veel seda väge kokku peaks tulema, kui mitte lauluväljakul just nimelt siin peab eestlane eestlasega kokku saama, just siin peavad nad üksteisest rõõmu tundma ja just siin tuleb lasta laulu rõkkab rõketada ja orkestritele mürtsuga. Praegu jõuab meieni Tartu kultuurihoone puhkpilliorkester Ilmar läänega eesotsas ja üldjuht Leho muldre näitab kohe. Olge lahked, mehed, teie koht laululava kaare all. Ja kui tühi ja nüüd on teie kord mängivad orkestrid välja vahetada. See oli vist üks väheseid juhtumeid, kus kümnete tuhandete inimeste hulgas ei ole ühtegi usast inimest ega ühtegi haput nägu. Sest kui me siin oleme ringi liikunud kuidagi elevil, rõõmsad, rahulikud, muidugi soosib seda. Ja kogu see meeleolu, sest tõepoolest mööda marssali on omaette etendus. Sa aru nendest inimestest, kes nagu siin enne juttu oli, oma tooliga, läksid juba varahommikul või varasel hommikupoolikul, et saada sobiv koht ja jälgida seda rongkäiku. Olgu peale, et see on traditsiooniline laulupäevalaulupidude rongkäik, on see iga kord siiski niisugune elamus mida inimene ei unusta viie aasta jooksul nelja-viie aasta jooksul või võib-olla kogu eluaja jooksul. Ja nüüd jõuab siia meie raadiotorni juurde rahvusvaheliselt võidukas Tartu Ülikooli akadeemilise akadeemiline naiskoor ja järel Tartu poistekoor. Tartu akadeemiline meeskoor ja Niinatule vaat üksteise järel koor koori järel. Mis sest, et päike on natukene liiga teinud, mis ehte põhjanukid juba hakkavad kõrbema. Tuju on hea. Väiksed, kui praegu antakse kõikidele korraldused lauljat mart laululavale, nii läheks kohe laul lahti, ei mingit puhkust, ei mingit pausi. Rahvas igatseb laulda. Aga selle korraldusele on siiski veel aega ja selle aja kulutavad siia tulnud lauljad nüüd. Kes einestamiseks, kes hetkeks puhkamiseks, kes korrastamiseks nagu see ikkagi suure peo eel alati on olnud. Ma arvan, et meil nüüd siit lauluväljakut lõpetame ja soovime, et oleksite kuuldel jälle uuesti siin lauluväljakul, siis kui algab selle peo tõeline algus, tähendab, kui on selline emotsionaalne laulupeo avanemine. Ja taas lauluväljaku-le suunduva suure lauljate jõe trass siin Narva maanteel ei paista tulevat, veel ei otsa väärt. Ja hakkab lõppema Viljandiga loll. Siit meist mööduvad praegu väga uhketes mulgi kuubedes noormehed, äkki tohiks küsimuse paluda? Kes julgeb tulla ütlema? Mulgid on alati olla nii arglik ja ongi, ta on alati olnud uhked ja oma kuubedes, kas ka täna siin ja kindlasti. Ja pidule suure hooga. Tantsud on selged, proovid on tehtud väga hästi, meil läheb. Teie olete siis tantsijad ja tantsu, mõne tunni pärast seisab järjekordne kontsert ees, need laulupeo alguste kahjuks. Vaatame homme. Meil on niimoodi, et pärast teist tähendab viimast kontsert on meil võimalus tulla pidustustega laulupidu. Ja ühiselt kõik koos. Olete saanud kontaktiga nende tantsijatega, kes on tulnud kuskilt kaugelt kaugelt mujalt mandrilt aga on eestlased ei ole trehvanud kõrvale jäänud ilmselt need rühmad, kellel, kes neid vastu on võtnud, niimoodi ei ole, ei ole ise väga otsinud ka, me oleme niimoodi olnud. Proovi edeneda ja ei ole ära väsinud, ei ole noored, alles jõuame hästi, nii et ei ole. Belgia aitäh teile. Ja Viljandi lõpetab tugeva ja uhke meestelauluga, kuulame hetke. Ja meie ees on nüüd viimane maa esindus Võrumaa Võrumaamunamäel kuplitelt Kinkudelk tulnud lauljad ja tantsijad ja Tallinna. No Võrumaa on omamoodi maa. Seal räägitakse oma keelt ja Võru valla lased on selle keele üle ka, et kui rääkida Võrumaa, siis on muidugi nii, et lauldakse, tantsitakse seal läbi aegade ja sajandite, nii nagu igal pool mujalgi. Ja alles paar nädalat tagasi olid virulased ise oma laulu ja tantsupeol ja nii nüüd ongi meie ette jõudnud võru kuulus tantsumemm Kai Leete, elagu kolleeg. Hurraa. Faili ette tähistas alles hiljaaegu oma kaheksakümnendat sünnipäeva. Uskumatu, kuivõrd raipa sammuga ta täna siin praegu meie läbi läks ja saatis kõigile Eesti raadiokuulajatele meie kaudu kauni õhusuudluse ja nii on ka ei leita teinud kõik laulu ja tantsupeod, kus ta on olnud ja nii on ta alati teinud ka Võrumaal, kus ta sammub kolonni ees ikka oma kolm-neli kilomeetrit sinna lauluväljakule tantsuväljakule ja võib-olla see, et meil on niisugune tantsumemm seal Võrumaal sütitanud, võib-olla võrulasi rohkem rohkem tantsima kui kui laulma, aga ilmselt on ikka nii, et lauldakse, tantsitakse võrdväärset. Võru kandis on tulnud ka üks väga vanane koor, nimelt kolestki segakoor, mis on juba 120 aastane. Ja neil on seljas Rõuge kihelkonna riided. Ja nii peaks olema kolebki segakooris peaksid olema siin praegu marssimas ka hästi vanad lauljad. Nii on vähemalt meile enne öeldud, et Richard Treiman, 56 aastane 56 56 aastat juba laulnud Armando Oro ja Leonhard Orav on 54 aastat laulnud. Ja nad on võtnud juba alates teisest laulupeost laulupidudest osa. Aga mina tahaksin veel tüdrukud küsida, tohib paluda, kas oskad meile midagi võru keeles öeldud viilu päris oma teel? Ei midagi erilist? Ei ütle, ma saan aru. Mis sa ütled selle peo kohta, kus pidulet ilusasti näete väga hästi, kui sa ise ennast tunned, väga hästi, väga olla ei ole, kallab veidike palav on, aga hea meile tuleb päris hästi välja. Veidike ikka tuleb, kellega sa õppinud oled, ema, isa, vanaema, vanaisa, ei noh, seal on nii, et jääb külge, räägiks vot see on hea, et sa nii ütled, sest Võrumaal on tegelikult natuke juba see mure, et lapsed enam ei oskagi seda murrakut rääkida ja sealsele kahtedest enesellepärast ei oska. Lõime sina oled kaugelt Rõuge maalt Rõuge järvede äärest siia tulnud. Laulab nüansikesi, kes teie koori juhatanud, õpetaja iilid, epa, tema on väga kauaaegne, väga hea õpetaja. Teil seal Rõuge kandis on veel üks kuulus endine sportlane ja praegreen karilaine? Jah, vot millega rahvatantsijate juhatajaga. Edendab seal ka sporti praegugi veel ühe. Aitäh sulle selle väikese intervjuu eest ja jõuab oma koorile järele. Ja nüüd hakkab paistma ka meile kätte selle suure rongikäigu ots. Lõbus lepivad veel kaunilt tuules ja päikeses, meie SD suured rahvuslipud. Meil on saatel on marsitud ja minu meelest, kui vaadata tänast Tallinnat oma hommikul tulin siia ülekandepunkti, siis kõige kaunim tänav oli eelmiste rahvuspühade ajal jaanipeo ajal kui ka täna see väike luise tänav, kus tantsijad, lauljad täna kogunesid, seal oli päästi igal maja, need on väikesed puumajad, sinimustvalge lipp ja need lipud ääristasid paleerina seda tänavat ja see oli tõesti sellel kitsal majade vahelisel tänaval lausa meeliülendav tervist ja eriti meeldiv ülendav meeliülendav vaatepilt on ka ilmselt teed, kui see rongkäigu lõpp nüüd läheneb järjest lauluväljakule, siis tegelikult ju kõik need inimesed, kes on piin vaatamas rongkäik, ühinevad sellega, et siis tekib osavõtjate ja pealtvaatajate ühine rongkäik ja ikka igaühel üks suur soov südamest ja tahe lauluväljakule. Ja see mitme tunniline pealt vaatamine on, ma arvan, nendes pealtvaatajates vastupidi, just veel suurendanud soovi ka näha neid lauljaid, laululaval, kuulda nende laulu. Ja saada veel kord osa sellest. Veel kord saada osa sellest laulupeost nendest isamaalistes lauludest kui ei oska just ise laulda, päriselt siis lähemalt kaasa elada sellele ja üldkooris suures rahvakooris ühiselt kaasa laulda, sest ma arvan, et meie laulva revolutsiooni ajaga on paljud täna laulupeol ja homme esitamisele tulevad laulud lausa pähe kulunud neid, mida me varem tõesti ei osanud laulda ja ka neid, mida meie lapsed ei teadnud olemaski olevat, kuigi võib-olla kodudes siiski salaja lauldi, aga vähemalt igas kodus ka õpetatud neid selgeks. Nüüd nad teavad, juba lasteaialapsed oskavad laulda. Mu isamaa armas, oskavad laulda. Kas tunned seda maad ja nii võiks ju neid laulu pealkirju nüüd ridamisi nimetada, sest et pean tõdeda siiski, et me oleme laulurahvas. Me tahame see selleks ka jääda, enamus koorem ka meist möödunud siin täna laulud suul. Laule on väga palju ja erinevaid. Ja need inimesed, kes praegu tulevad jah, nad oodanud juba kella 11-st saati, meie ülekanne enne ettevalmistus on kestnud ju üle nelja tunni. Aga kõik on rõõmsad, kõik ootavad midagi, juba paistab mulle silma selle kolonni lõpus olev vilkuritega auto. Niisiis, praegu 20 minuti pärast kolm laulupeo suure kontserdi alguseni jääb täpselt üks tund ja 20 minutit ja meie ülekanne siit sellelt suurelt Marsilt hakkabki üsna peale tema äsja hõigati siin võrumeestele ilus loosung, mida on läbi aegade ikka hõigatud Võru veri ei värise, aga nii võiks öelda. Eesti veri ei värise äride ja niisuguse ilusa loosungiga ja hõikamisega võiksime tõepoolest meiegi soovida. Nüüd nendele marssijatele head kohale jõudis laululaval ja eks meiegi taha sinna laululava kanti asuda. Enne veel tahaksin öelda, et selle suure ma arvan, et ma ei ütle valesti, ütlen mammut, reportaaži, aitäh teile, head raadiokuulajad, kes te olete meid kella 11 10-st alates kuulanud. Reporterid Agera ja Peeter Hein lauluväljakul, nemad jätkavad sealt ka veel varsti. Vabaduse platsil olid Krista Kilvet ja Ain Saarna. Liikuva ülekandejaamaga käisid meil eetris ene väiksar jaamad. Ja siin Narva maanteel on selle laulupeo rongkäigu lõpus praegu Silvia Karro ja Neeme raud. Nii, ja ongi viimane koormaid möödunud muusikamaja mata nutikamalt koor ja siin on autod ja siit algab nüüd pealtvaatajate suur rongkäik laululava poole, kus suur pidu on tunni ja 20 minuti pärast algamas.