Tere, kaur Kender, kuidas sinul läheb, ma olen ikka uurinud külalistelt, et nahka said suvel puhata, kuidas sa puhkasid? Mul on hea, mul on hea. On see suvi on olnud mu vastu hea. Aga kuidas sa puhkad, kuidas sina üldse puhkad, et relv padjal ja. Mul puhkus ja ja, või ma ei tea, mul on kõik, peavad ühesugused. Et see meeleolu sõltub põhiliselt sellest, kas eelmisel öösel magada sai ja muidu on ei ole mingit vahet, kas on suvi, talv või kevad või sügis või töö või kõik on ühtemoodi. Hakkan siis ma ja vaata igasuguseid päevi. Põhiline on see, et taas peab olema muusikat ja nalja ja ja, ja, ja loomikat poleemika on hästi tähtis. Miks? Sellepärast, et. See on võib-olla selline filosoof, filosofeerimise moodus, on see poleemika, et, et see on see mis on huvitav, mis on mõnus. Kas sa käid vahest linna vahel? Noh, kõik on nii igav, midagi ei toimu nagu poleemikat pole poleemikat, pole helistanud. Mul on sõbrad, see on põhiline, mis on nagu. Mis on see, mis on, miks mulle Tallinn kõige rohkem kõigist maailma kohtadest meeldib, on see, et mul on siin sõbrad ja sõbrad on see, mis kellega koosnevad. Tahad nagu rääkida, jaurata? Sa oled kindlasti rääkinud, aga ma olen unustanud, kas sa kirjutad päeval või öösel. Ma olen siiamaani kirjutanud põhiliselt öösel, et see ei tähenda, et ma ei ma juhiks päeval proovida, aga ma millegipärast ei taha, siiamaani ma olen kirjutanud, öösel võiks. Kas see mõjutab su loomingut ka, mis on siis selle võrra tumedam, et kui mingi lill lõhnab päike paistab siis. Ja see on umbes sama nagu proovi näiteks hommikul kell kaheksani tšikiga või sellesse mõne kutiga või ma ei tea, viisakamana tšekiga või mõne kutiga romantiliseks minna päikenes tõusnud nagu keeruline või siis kell 11 näiteks hommikule. Et öö on ikkagi teistmoodi ja öösel sa, sul on sõnad teistmoodi lauset, teistmoodi mõtted on kuidagi sujuvamalt, kõik on mängulisust, on rohkem, et hüsteeriat on vähemalt selles mõttes lahedam. Jah-sõnameister sa oled, et lugesin ka sinu raamatut Kaur Kenderi Kaurita, mis on tegelikult nagu topeltraamat teised poole keerates on seal Taavi Eelma kadunud sõbra juhtum. Tervitamegi siinkohal Taavi. Tšau, Taavi, ole terve ja tubli ja tore, väga kihvt raamat, on sul ka, et raamat on siis kuidagi pooleks jaotatud? Räägi natuke lugejale, kes ei ole seda veel lugenud, aga võiks. Mis raamat see on? Selles raamatus on siis koos kaks sellist teksti, mida mõned inimesed võivad nimetada näidendiks, et, et üks pool on siis Taavi Eelmaa kadunud sõbra juhtum, mis on see, mida, mida nad, mida nad koos no teatriga mängisid ja vist ilmselt sügisel saavad mängima veel. Ja teine pool siis sellest on, on, on niisugune tükk, mille nimi on Kaurita ja see on nagu selles mõttes huvitavad tekstid, et ma hakkasin neid kirjutama Taaviga enam-vähem ühel ajal. Ja ja siis kuidagi kirjutasime, kirjutasime, siis ma kirjutasin selle oma esimese otsa 80 protsenti sellest valmis 28 tunniga ja siis nagu ülejäänud mingi kaheksa kuu jooksul kirjutasin 20 protsenti juurde, panin nagu niimoodi kokku, nagu ma tahan, ja siis, kui ühel hetkel Taavi ütles mulle, et, et ta tahaks nagu välja anda selle oma tüki ja tahaks minu omaga koos, siis noh, see kujundaja Indra, suur, kes seal on selle kujundanud ja ülejäänud on, see on nagu tema ideed. Sellisel nii ilusal kujul nagu nagu kõik tulijat, et, et ma olen vaieldamatult, et mu kõige ilusam raamat, et see samm on selle kirjuta kirjastanud, et ma mul ei ole ühtegi nii ilusat raamatut ja seda võib-olla see on siis nagu välimuselt ja siis sisult ka, et, et meil on kirjanduses mingi selline, meil on kirjandus selline Brežnevi aeg saabunud. Et, et mingid hästi palju on hästi nõmedad kirjandust, mis nagu mitte midagi ei tähenda, mis mitte kellelegi korda ei lähe. Ja selline põhivool on hästi juhm ja, ja noh, inimesed saavad sellest aru ja siis ja siis on kuskil selle, selle juhmi põhivoolu, Brežnevi ajakirjanduse kõrvale on kuskil selline päris elav kirjandus, et seda Taavi tükiga lugesin. Siis mul oli au ja uhkus temaga koos sama tekst ka välja panna. Staabi on väga hea kirjanik, et hunt on üks neist kes on, kes võib-olla üllatavad tegelikult sellega, kui hästi nad kirjutavad, teine on kindlasti Mait Vaik. Elan see, kellel on mitu raamatut nüüd välja tulnud ja tuleb veel üks raamat välja, kas on pööraselt hea kirjanik? Ja mis, millest ma rääkisin? Headest kirjanikest kirjutavad elavaid tekste Kes ikkagi, et kui sa vaatad seda nõukogude aega tagasi, et siis nagu mõtlevad, et kes sealt nagu olulised oli, siis tuleb välja, et noh, et et mingi noh, näiteks Arvo Walton on ilmselt oluliselt palju olulisem kirjanik kui ta, kui ta nõukogude ajal tundus, aga midagi on nendest tema asjadest siiamaani, mis on nagu tähtis, et, et küll see nõukogude aeg ka praegu, mis on üle läheb ja külm küll, seda küll seda praegust niisugust põhivoolu. Ma usun, et 20 aasta pärast tsiteeritakse Rein raud on sama palju kui praegu tsiteeritaks Brežnevit. Üldse mitte. Aga siin kindlasti on ka selline põhjus nagu turg, et turuvärk, turuvärk ja kogu aeg peab müüma ennast, teisi kõike, mis sa teed, toodad ja kõik, me oleme turul. No ei ole see, miks. Miks on Brežnevi aeg, miks Brežnevi aeg ongi see, et, et meil on see kulka ja Kulka on selline uue ajab parteikomitee, et näed, et väga paljud raamatud võtavad sealt Kulkas sellist parteikomitee toetust ja siis need Kulka ahvid, kes seda toetust anna siis Kulka ahvid seda järgmiseks korraks ka kuskil nagu au hinnastavad ja siis järgmises kohas arvustavad, et see on niisugune siuke ma ei tea, NLKP süsteem, et, et me ei ole osa sellest ja meil on nagu päris hästi, et me ei ole osa sellest. Kulka ahvid ütlevad, et sinus räägib lihtsalt kibedus, kadedus. Kuidas mina, et mul on nagu millessegi tihedusega? Et sina tahad ka saada Kulkast raha? Kunagi tahtnud saada kolkast raha saada. Ja ma ei, ma arvan, et see on isegi. Ma arvan, et see Kulka kirjandus, kui sa tahad, vaata, see, mis, mis see probleem on, selles on see, et see kirjandus, mida see Kulka toodab, on see, et, et see kirjandus ei, ei kõneta ja ta ei häiri nagu mitte kuidagi. Et nad jääb selline mulje, et me oleme. No me oleme saabunud nagu sellisesse kohta oma eesti kultuuriga, kus meil ei ole nagu ühtegi probleemi või ühtegi küsimust, ühtegi mitte midagi ei ole. Et kirjandus ei suuda nagu mitte midagi. Kirjandus ongi sihuke loll, selline nagu juhm kuradi ila laud nurgas, kellel mitte midagi olulist öelda ei ole. See käib niimoodi, et kui ma arvan, et kui need käsikirjad käivad niimoodi komiteedest läbi ja siis need komiteede otsustajad, siis see nagu kuidagi teebki selle kirjanduse siukseks lolliks Johniks, et aga noh, see ei tähenda, et selle kõrvalt ei oleks võimalik teha päris asja, seda me nagu tegelikult ka Taaviga teeme. No tegelikult selle turu jutuga riskisin sinnapoole, et praegu nii-öelda kirjastajad rabelevad täie auruga, et üldse ellu jääda, kas inimesed üha vähem vähem loevad raamatuid, tiraažid muudkui langevad ja kui ma kuskilt jäi mulle kõrva sihuke number, et iga päev ilmub eesti keeles 10 raamatut, siis kogu kõikide žanrite peale kokku 10 raamatut. Mis raamatut need on? Raamatupoodi Miku tulvab, tulvab uut kirjandust. Kas keegi jõuab neid reaalselt nagu lugeda? Peale ilmus ka, et, et sellest ei tuleks nagu probleemide ja ma arvan, et see nagu ühel ühel hetkel niikuinii lõpeb ära, et see, et see, ma arvan, et nihilism, mis nagu pead on tõstmas ja, ja selline just nagu ann, nihilism, mis mulle nagu oluline on selline hävituslik nihilism, et see ilmselt viib selleni, et ühel hetkel see süsteem lihtsalt kollaps kellelgi viskab üle, et see mingisugust toodavad siukseid asju, mida kellelegi vaja ei ole küll sa nagu hävib, et tiga asi, millega on võimalik kiirendada seda hävingut või iga asi, millega on võimalik nagu see rong kuidagi rööbastelt maha lasta või, või siis see, see lennuk sinna tornidesse juhtuda, et seda kõike tuleb nagu teha, et see nihilism nagu meid selleks kohustab, et see on sihuke ajakirjanik, küsimus, et vaatad eesti kirjandust, siis tuleb küsida, et, et miks on, et midagi midagi pole. Ja siis, kui sa sellele küsimusele kuidagi vastad, siis lähedele järgmist. Jah, aga põneva teema tõmbasid käima sellest, räägime kohe lähemalt nihilismist ja muust, millega sa möllad? Kuulame vahepeal muusikat, et tõsi ta on, et homme juba stardid Ameerikasse, kas ainult selleks, et kuulata Eminemi. Ei, kindlasti mitte ainult selleks kuulatega rehannat, siis see on ikkagi neil koos monstertuur, et sain, sebisin piletid sinna, selle monster tuuri viimasele kontserdile, millega nad lõpetavad selle Detroidis, et ja, ja mul kõik poisid on ka, noh, poisid on ka suured Eminemi fännid, et nendega koos lähme. Poisid on juba 14, üheksa ja, ja seitse, 10 ehk 14 10 seitse. Et te lähete perega vaatama Eminemi, Rihanna? Ja nad on mu kõige nooremad sõbrad, et selles mõttes, et ma ei oska seda vahet ka niimoodi teha, et see pere või mitte, aga nad on niuksed, noored adekvaatset sõbrada neile. Emine meeldib, et üldse kuidagi naljakas, et neile meeldivad mingid siuksed. Sihuke huvitav aeg on, et, et neile meeldivad mingid siuksed, 40 pluss tüübid, nad mängivad kolmekesi seda. GTA viite, eks ju. Seal GTA siin ju kõik tegelased mingid siuksed, neljakümneselt mingid narkareid, mingid autod, ega need mõrtsukad on ju seda ja siis ma mõtlesin, et see on nagu kuul nende kujutluses kuidagi ongi niimoodi, et kui sa oled 40 ja noh, seal, kus need 40 sa käid tööl, sa oled ise idioodist, noh, neljakümnendatel sulle midagi, kuidas tegelikult autosid varastamas tegelikult darkad tegema värki, et nad seal lahe. Eminem ka, ma ei tea, ta saab 42, vist ta ikka tema värki, nii et poistele korda läheb, et. Suveraadio jätkab Mullen külas, Kaur Kender. Jutustame kõikvõimalikest asjadest, millega Kaur tegeleb. See oli Eminemi Rihanna, et varsti näed Ai, see oli lugu žanrist Eminemite theriaskivate temine, millel on selline žanr, kus ta nagu kui on olukord väga keeruline, seminare tuleb nagu appi oma looga, et need lood ei saa tavaliselt nagu mega hittideks, aga nad on mulle kuidagi väga-väga tähtsad olnud ja see on üks selline lugu, sihuke beautiful päinemine tuleb, ütleb, et kõik saab korda, sa oled tulekindel. Kes ei tahaks, et keegi tuleks, ütleks, kõik, saab korda kaika, Emineni Eminemi tiiva alla ennast sättima. Kuidagi, aga räägime sinu tegemistest, et palju furoori on tekitanud selline ühendus nagu sa umbja, nüüd võivad inimesed vaadata sellist asja nagu nihilist FM. Et tee nüüd kuulajale selgeks puust ja punaseks, et mis need täpselt on, et kas on tegemist kahe eriliik liikumisega, kes seal taga on, millega te tegelete? Ja samm-samm on. Ma annaksin sellele sellise kirjandusliku vastuse, et kui, kui, kui sa loed seda Robert kurvitsa romaani püha ja õudne lõhn siis samm on selles romaanis selline psühhotroopse mõtete, lugemise aparaat, mis pannakse mis pannakse seal näiteks selles romaanis ühele ühele neonatside ühele, ühele lapse vägistajale, widgun Hirdile ajude külge ja siis, kui nagu see üsna vägivaldne, kui, kui sellega mõtteid laetakse, switc Unird räägib, et ma ei, ma ei taha ja et ma arvan, et ja siis see ülekuule Terees karjub talle, et mind ei huvita su arvamus. Ma tahan su tõde, et samm on selline psühhotropp, aparaat, mis pannakse inimestele ajude külge ja siis saad teada, et siis seal edasi saab sealt lugeda, et see on, see on selline vastusse hommi kohta. See nende inimeste tõde, kes sinna kirjutavad. Ei, selles mõttes, et see oli lihtsalt vastused, mis asi on samm-sammult psühhoDrogna mõtete lugemise masin romaanis. Aga mis on, mis on, sa umb, on selline, et mina seda ei teinud, et selle tegid Robert ja Robert Kurvitz, Martin Luiga ja teised, et ta eesmärk oli olla selline, hakkas, et inimesed kas kuidagi mõtlevad, näeksid, et kuskil mõeldakse veel, oskaksid selle ümber koonduda, et seda on samm väga hästi teinud, et ta on koondanud mõtlevaid selliselt huvitavalt mõtlevaid inimesi. Aga kas saab olla üldse, eks, mingi tõeline tõde, ma olen viimasel ajal palju nuputan seda küsinud erinevatelt tarkadel, meestel ka valgustunud meister Peeter, noh, kus on see tõeline, tõdes tänapäeval nii, palju räägitakse, igaühel on oma tõde, kuskil on mingi tõelindada, siis on kehtiv tõde, juhtiv tõde, alternatiivne tõde. Mul on kaks vastust. Üks on Protaagorras, kes ütleb, et inimene on kõige mõõt. Ja teine on korgias algupärane nihilist, kes ütlevad, et midagi ei ole. Juhul kui ka midagi on seal võimalik, seda teada juhul, kui ka on võimalik teada, pole võimalik sellest rääkida. Juhul kui on võimalik sellest rääkida, pole võimalik sellest aru saada. Sama muide öeldakse ka jumala kohta Jumala kohta ütles nii, et jumal on surnud, selles mõttes. Ja surnd, nojah, see on keeruline, muidugi. Surva surm. Surm siin võime ka pikalt ei eksinud ning ei eksinud. Jumal on surnud absoluutselt. Kus on tõendid, et ta üldse eksisteeris, kuidas saab üldse surra, kui kui sa ei ole eksisteerinudki? Et miks on, et midagi pole? Jah jah, ja siis võime edasi minna dalai-laama nikesetavaid tühjeson, vorm vorm on tühjus. Ja siis mõtestame seda. Aga võtame teise teema, mis on nihilist FM, kellega seda teete, mis see on? Nii lihtsalt FM on tegelikult selline puhtalt. Ühest küljest on ta selline avaldamisplatvorm, et ta sinna tegelikult, kui sa logid sinna oma Facebooki või Twitteri kontoga sisse, siis sealt saab igaüks. Seal ei ole mingit nagu sellist erilist toimetamise süsteemi, et sinna saab tegelikult igaüks sisse logida nihilist FM ja, ja tegelikult seal kirjutada ja avaldada oma tekstides on päris päris paljud inimesed päris huvitavalt teinud, et et ühest küljest on Nihilist FM natukene selline Robert kurvitsa fännisait mingis mõttes, sest noh, see kogu see kogu see asi võib-olla natuke sellest tema julgusest asju õigete nimedega nimetada, et kommunism, kommunism, nihilism, nihilism, et sealt nagu tuleb, et noh, minul oli enne seda Robertiga nende asjade rääkimistega koos mõtlemist. Mul oli meelest ära läinud, et asjade kohta võib öelda nende õigete nimedega ja, ja siis tuli jälle meelde ja sellest on ka võib-olla see nihilist FM nagu selline on olnud, et seal võib täitsa öelda, et noh nihilism, nihilism, kommunism, kommunism. Kas ma, kas näiteks mina võin ka kirjutada sinna mingit ilusat õrna, selliste hipiluulet, kuidas elu on lill ja kõik on nii tore, sest mina mõtlen nii, arvan, et nii on. Ja kindlasti selles mõttes, et seal on ka sellist ilusat luulet, et ma ei tea, kas ilusat hipi luuletust on, aga, aga Triin tasuja luulet on seal kindlasti, et ta küll rohkem selline Kitzbergi moodi luuletaja, aga, aga seal on ka seal on ka. Triin Tulev on kirjutanud väga-väga laheda loo ja seal veel Triin Tulevi asi oli, oli väga lilleline, et seal on igasuguseid huvitavaid tekste. Ja eile eile öösel kirjutas Argo Tuulik, kes on minu arust nagu üks, üks maniakk. Kõige kõvema minekuga naljakate tekstide kirjutaja, sihuke sihuke hästi ja moodne följetoni küte. Ta kirjutas loo. Me ei usu millessegi, mis on selline tõeline meister, nihilism ja, ja niisugune valusalt realistlik lugu sellest, kuidas nihilism võib-olla täna Tallinnas siis ei, hipsterite hulgas on hästi-hästi naljakas lugu. Räägi natukene hiilismist ka, miks see teema sind võlub, köidab, lummab, mida see sinu jaoks tähendab? Ma ei tea isegi, kas tänapäeva nordi admis nihilism. No teavad, Argo kirjutas sellest väga ja kui sa vaatad, kus sa sedasama Roberti püha ja õudne lõhn, laed siis absoluutne negatsioon on, seal on seal üks täiesti sihukesi keskseid ideid, aga Nietzsche on kirjutanud sellest, et et. See Ahto Lobjakas eilses Postimehes võttis, selle, võttis selle teema väga ilusti lahti ja väga-väga-väga võimsalt, et insi kirjutas üle 100 aasta tagasi, et et las ma vaatan, kirjeldan järgmise 200 aasta ajalugu ja kõik väärtused, kõik süsteemid, kõik asjad, kõik hävivad ja siis selle selle ja hävitatakse ja selle nihilismi pealt siis võib-olla tekib kuskilt midagi uut, et et Martin Luiga jaganud nihilismi kaheksat, see on kahesugust tehnilist vähemalt üks on panni, hilisja, teine on anne, helisimedpan, helism lähtub eeldusest, et kõik, mis olemas on, on väärtusetu ja suurt vahet ei ole, mida sa teed, et noh, natuke niikuinii kõik on läbi ja siis on nihilism see, mis mulle meeldib, see on selline osalus nihilism, et et et kõik, mis on, tuleb hävitada, sest see on suhteliselt väärtusetu, et siis on võimalus millelgi uuel Kas see käib siis kõige kohta või on see ikkagi selektiivne? Sest see, mis sinu arust on väärtusetu kellegi teise jaoks on võib-olla väga väärtuslik. Nietzsche järgi jälle selline uld power, eks ju, et noh, et, et noh, kui, kui minu tahe on kõvem ja kui mina Äravit on, siis nagu see Loemastasid kubisevad tugevam need ellu. Kõik, mis tapab neid, teeb mind tugevamaks. Seesama tore lugu. Ta läheb, see Nassim Talebi ütles seda Nietzsche parafraas, eks. Ahto lobjaka seesama artikkel, maailm pöördub nihilismi eilses Postimehes, seal ta nimetab niitset vana maailmakorrale puu filosoofiliseks kroonikuks, et mis nüüd selle, sellise natuke ütleme apokalüptilise ihaluse jutu peale, et kas ja milline uus maailmakord meil siis silmapiiril terendab, et kui tuleks nii-öelda häving vana hävineks, eks ju, võtame siis ühiskondlikul tasandil praegune maailmakord hävineks. Seal on ühel pool, ühel selle vastuse ühel pool on, ongi Ahto lobjakas ja Heidegger kahekesi, kes ütlevad, et nagu meil ei ole võimalik seda teada saada, et see uus mull, mis tuleb, et, et me oleme selles vanas mulliselt lihtsalt nagu seda uut mulli. Me saame sinnasestikuleerida, aga midagi kõneleda ei saa. Aga, aga see on siis üks vastus ja teine vastus on see, et mida mina usun. Natuke rohkem on see, et et see, kui see uus mingisugune kord tuleb, siis sinna on võimalik mingisuguseid lauseid kaasa võtta, et kui me kujutame ette siukest mäed Mäksiliku, postapokalüptilise maailma, siis mul on, mul on tunne, et mingisugused tarkused, mingisugused asjad, mis siin on, on kaasa võetud ja, ja üks üks näide on kasvõi see, et sama Protaagoraga Protaagros, et inimene on kõige mõõt või siis või siis samase haide keret, et miks on, et midagi pole või siis ma ei tea, soolane mõõdukus igas asjas või siis ma ei tea, noh, tunne iseennast, et ma arvan, et selliseid nagu onlinereid, millega on võimalik nagu minna ja, ja, ja proovida ellu jääda, et selliseid, selliseid nagu on meil, mis, mis, mis mis kuluvad ära ja selle uue värgi ehitamiseks. Aga see on jah, niisugune pikk teema just. Ahtuga rääkisime seda, et see et kõigepealt tekib tühi koht ja siis peale seda mingi uus süsteem, kus isegi seda tühja kohta enam ei ole, et see on hästi oluline küsimus, et mis nagu saab edasi ja noh ja ei tea, aga vahet pole, ikka tasub hävitada. Jah, see on nii kummaline, inimesed on nii erinevate selliste põhimõtetega, sina arvad, et tasuks hävitada, eks ma saan aru, et see peaks, mida rohkem sellest vanast, mida rutem sellest vanast nii-öelda mittetoimivast vabaneda, seda kiiremini on võimalus siis millelgi uuel sündida. Mul ei ole selles mõttes imestust, et mul on, mul oleks nagu väga palju võimalik ise teha, aga kõik see, mis me ümberringi näeme, see nagu viitab sellele, et noh, kas mina teen või ei tee, see asi on ikkagi nagu enivei juba käimas, et sedasama Merkel, kes täna Riias ütles toredalt, et NATO baas ei tule kamoon kui see nagu hävingule lähemale ei vii, mis veel viib, eks ju, et sama asi, mis nagu mis nagu Talebiit Putin teeb, eksju, sealpool ja, ja mismoodi nagu ameerika nagu suhtub nagu mingitesse väärtustesse asjadesse üha nagu võib-olla ükskõik semalt. Et selline niitšerlik kõigi sõda kõigi vastu ilmselt on nagu olemas, et perset huvitavam nagu mage ei ole. Seal nagu ei ole nagu sihuke Brežnevi aegne kirjandus, kogu see värk seda ei viitsinud. Ja kuulame vahepeal muusikat. Ultra, melanhoolia šahtkapital aprikoosi ootel, mis sul selle loo kohta tahad öelda? See on siin, on, selles loos on nagu mitu asja, mis mulle hästi olulised on. Esiteks on sihuke üsna üsna sihuke irooniline, mingi sotsiaaldemokraatia kriitika, et on, on lae roosi kui vaesuse lõhn, ütleb Robert siin. Aga siin on veel mingid sellised sõnad, et et ja näe, suve õhtuleb läikima treid, sõjatehnikat, kodanlase tütreid, käsi paitab tööjõumassiive, suu sosistab turism ja leitmotiiv, et see, see, kuidas see käsi paitab tööjõumassiiv ja ma arvan, et nagu eesti muusikas eesti muusikas ei ole mitte kunagi niisugust nagu puhtalt ehedalt võimsalt nagu stalinistliku hetke olnud, et kujuta ette, kuidas käsi paitab tööjõu massiivselt päriselt kõva tunne. Kas see lugu tuleb? Kodune käsi toitu joomas. Ta soosis ist õppimist. Suveõhtus on. Veidi naljaloos. Sotsiaalset närvi ja mis ta On? Saanud kaasaegne saast kapitaal. Selle ultra melanhoolne mul külas Kaur Kender. Kaur, loe midagi oma värskelt ilmunud raamatust Kaurita, kus siis teine pool Taavi Eelma kadunud sõbra juhtumastitest ilus raamat on raamatupoest punase mustaga võite leida Kender ja Eelma, aga loe. Ma loen siit ette ühe ühe sellise lõigu fragmendid, mida, mis on nimetatud siis kiri Eminemile? Ei vaata, ma olen kuulanud igasugu lugu 1000 korda. Ma tahan elamusse lugusid peast, mind ei koti muusika, mind huvitavad sõnad. Ma jagan seda raevu naiste suhtes loomingust päris hästi, jumal teab. Ma olen valgel paberil mustade tähtedega trampinud välja hambaid rebinud, puruks isikondi, toppinud kõikvõimalikke objekte, kõik võimatutesse subjektidesse. Frunn laulud sinuga kaasa ja pole kunagi tundnud temale kaasa. Vaatan, kui ta ilma hammasteta paremini suhu võtab, see joosta proteeses Yitžises, mina kirjutasingi, nii. See on, jumala hea, et on looming, see asi elus poleks kuigi lõbusega naljakas, ma lihtsalt mängin. Muidugi oleme sõbrad, siis ma loen, et sa hakkad kolmas kord sama naisega abielluma. Sa oled mingi ringiga ees. Aga see on kõik üsna ükskõik. No mis asi selle nisu küüniaga on, mis asi neis naistes on, mis nad just meiega sellised värdjad on, samas on ju kõik nagu pole neist jälle pole nagu midagi kirjutada. Aga samas võta suvaline, tore naine, On sul läheb, et temast mingi täielik monster teha? See on nagu sport, et mitte lausega ta sind haavata suudab, türa, ütle kas pole mingi täielik ajudenuss, kui tavaline normaalne inimene peab igapäevaselt igale hetkele igal öösel kogu aeg olema valmis maadlema, monstrueenseteksime teksti masinaga mis on fiks veerunud aktuaalses faasis oraalses faasis. Reaalses Fallilises faasis ACDC türa, naiste meeste sega WCs, kus lendab sitta, kuste spermat ja verd õrnust, siis oh jälle õrnus, kurbus, nõrkus, tarkust. Jälle, kust nunnu nahhui. Ma kirjutan murtud ridadega. Ma kirjutan murtud südamega Maibiiderdariimidega May, keeruta emm, äkki annaks alla. Äkki naised pole vääridad, äkki on asi meis, äkki me oleme lihtsalt mingid kapi peded või noh, mis kapiteelt lihtsalt peded, Cap ohkas, kergenduseste tõmbas jää. Ütled uhkel taimsjastamiin kaks Sakker panen lihtsalt loll türaimeja. Tüdruk, kui sa loed, ära imesta ja kuule tüdruk, võta raisk vastu, kui ma helistan, vitu, vasta mu kirjadele emessidele loomuga kokku, kaua sa blokid mind? Jah, Ma olen türa ime, aga mul on ka hing. Türa, kellele ma seda kõike räägin, fakid mangi järgi on lõvi tagurpidi, IRL ja mina kaksiksina, usud Mangija, ma karjun appi ja sa ei usu mind, sest mina olevat lapsik. Kus sul tuleb, kust see tuleb sinu seest? Aga see tuleb sealt, kust tuleb, kust looming tuleb. Hävingust. Deemonitega võitleb iga päev, ükskord ütlesin mulle iga öö, aga päeval. Päeval on vahel lihtsam, aga igal ööl ja päeval. Aga kas on lootust ka, et, et seljatanud nad võidad, nad raiunud neil pead, saad vabaks. Ei, ma ei tea selles mõttes, et nagu see on nagu küsimus nagu optimosprimile, et kas on kunagi lootus Optimus Prime, et sa võidad kõik, kas septikonid? Al-Qaeda ei nõua võitlus, võitlus käib edasi. Kaur, kas sa midagi kardad ka on sul vahest hirm? Ma kardan kogu aeg midagi, aga, aga no mitte midagi nagu kuidagi väga eriliselt. Et kardan igavust. Igavest kardan väga. Ja, ja ma kardan, ma ei tea, ma kardan, ma kardan. Ma kardan mingeid olukordi, kui näiteks kiima enam ei ole see võib-olla hästi nõme. Ja ma kardan Võib-olla jah, igavust ma kardan kõige rohkem. See on ikka hästi rõve, kui ikka iga hästi igavad. Aga sul vist eriti igav, eriti tihti ei ole? Miljard korda päevas võib-olla iga päev et see päevadeni erinevad. Üks selline avantüür, millega sa seotud olid, kust tuli poleemikat nii, et tappis sõna otseses mõttes tappis ametikohad. Kultuuriminister astus tagasi kultuuritegelase, glebsid suud kinni. Salite korraks maid sirbi peatoimetaja. Ausad see šokk, mille eesti rahvas sai sirbi skandaaliga, ei ole võrreldav sellega, mida Putin teeb Ukrainas. See oli ikka niivõrd palju, jälgib, mis tehti sirbiga. See oli niivõrd palju inimvaenulikum. Seal oli nii palju kultuuritum. See oli palju hullem. Kui sa vaatad tagasi, mis tunne on, kas sul vaest nägu Debora Vaarandi ees on kahju. Kas sa said endale palju püsivaid vaenlasi, Hansel vahest ikka mõni sellist? Mihhail Lotman ütleb, et ütles mulle, et tema isa Juri Lotman ütles seda, et mitte kunagi ei tohi mööda lasta võimalust hankida juurde mõni uus surmavaenlane. Sellest vaktsiinist ma proovin lähtuda kogu aeg uusi vaenlasi, leida. Ja miks, mida see annab? Siis jätkub? Jah, Nassim Talebi, teine lemmikfilosoof on öelnud seda, et et sa ei tohi võidelda, kui sulle meeldib võit. Sa pead võitlema siis, kui sulle meeldib võitlus. Võitlus. Miks sa tänavu arvamusfestivalil ei olnud? A on see, et, et mind ei kutsutud, aga ma arvan, et ei kutsutud, sellepärast et ma olen teinud kõik, et arvamusfestivalist nagu Twitteris vähemalt või sõimusõna. Teha, et, et ma arvan, et niisugune kõigega inimesed saatkokaga midagi arutama asjana kamoon, sõja mingi arvamusfestival, et Varro Vooglaid kirjutas eile oma blogis eile üldse niisugune nihilismi päev. Ahto lobjaka võimas lugu Postimehes siis öösel Argo Tuulik, me ei usu millessegi nihilisti siis vahepeale täiesti ootamatult, kui sa nagu üldse ei osanud, nagu arvata, et nagu midagi võiks tulla Varro Vooglaiu Varro Vooglaiu blogis Varro Vooglaid võttis sõimata arvamusfestivali täiesti valesti aru, ta rääkis arvamusfestivalist arvamusfestivalil on kogunenud kokku relatiivistid, millega ta tahtis JA korra selles viidata, et noh, see, et inimene on kõige mõõt, see tähendab kõik on kõik väärtused, narratiivsed ja sofistid, et noh, kes on siis ka nagu just Protaagoras, aga, aga, aga Varro vooglaid on asjast täiesti valesti aru saanud, et arvamusfestivali vastanud ei ole, ei ole mitte üldsegi faktifestival. Aga sellesama asja juurde tulles, et tahaksin öelda, et järskuse et mind ei huvita nende inimeste arvamus, et mind huvitab nende tõde. Aga oli väike plaan arvamusfestivalil ka midagi teha, aga see õnneks või kahjuks ei tulnud sellest midagi välja, et seal ühed poisid organiseerisid midagi, tahtsime videosilda korraldada. Vladimir Putini nõunik Vladislav Surkovi kas oleks võinud natuke arutada asjade üle, aga sellest ei tulnud õnneks midagist? Surkovi on käed-jalad tööd täis, neil on nagu päris niisugune Arvo teinud, nii on Ukrainas arvamusfestival. Kellel Ukrainas õigus on proovinud seda Ukraina arvamusfestivali kuidagi lahendada. Kas sa jälgida iga päev teemat, mis? Eks selles mõttes, et, et ega see, kuidas seda teistmoodi saad olla, et et hästi palju inimesi on. Selles mõttes tuleb sellele iga iga igast kriisist, igast hävingust tuleb võtta maksimum ja sellest kriisist on õnnestunud ikkagi maksimum, selles mõttes võtab hästi, palju inimesi on, on tõestanud, et nad on ikka täiesti arutud ja, ja täiesti idioodid, et see on selle asja nimi, on Kenderi nimekiri. Et ma pean seda Kenderi nimekirja, kuhu ma kirjutan nagu järjest üles neid inimesi, kellel tegelikult nagu väga lootust ei ole. Ja see nimekiri üha pikeneb. Palju sul on seal praegu juba inimest, 18. Tahad. Nimetada salaja, kus sellel on ka niisugune niisugune. Selline see on, see ikka kontrollis, ega ma jumala pärast Häire, mis ei saa mitte kunagi kui ka rahastatud filmiks, ma võin sulle öelda. Tänapäeval räägitakse palju sellest, et mured on vatitupsu, lapsed valitseb pehmo, kultuur, sina oled pigem sellise matšismo matsu kultuuri esindaja võib-olla oma jõulisuse poolest. Mis sina arvad sellest, kus need tänapäeva noored on omadega, et see natuke noorem generatsioon, kuidas nemad hakkama saavad? Ma tean, kaht kahte kahesuguseid nooremaid, üks on siis niisugune mingi noh, ütleme 18 kuni 30, eksju, kus on nagu mul osad sõbrad ja siis on nagu veel noorem grupp, kus mul on need kolm kõige nooremat sõpra, eks ju, et et noh, kui ma vaatan neid, siis see kõige noorem grupp, see, see päris noorem kõps, need on nagu minu arust hästi sihuke hästi terve seltskond, et no kasvõi nagu suhtumine rahasse, ma vaatan, kui see, kui see seitsme ostan endale sai just mõned päevad tagasi 70 kuni kuueaastane tuleb minu juurde, ütleb, et jobule, et osta raha. Ägedalt noh, et mul on mingi männi, et ma tahan siin osta mingit värkijad, osta mulle raha, et näete, et see nagu see nagu nende terve suhtlema suhtumine see, et raha ei ole midagi erilist, et raha, mingi asi, mida sa saad osta, raha tuleb seina seest, ei, raha tuleb osta selles mõttes, et kamoon, noh, ja, ja siis, kui seal nagu midagi on vaja, et siis juhtus selline asi, et et ma ostsin neile GTA ja siis nad mängisid seda GTA, keda viit, eks ju siis ema võttis neilt ära, noh, emal on nagu mingi asi, ema arvab ema peal käima, koolis on mingi kirjaoskus olema, noh, mis on täiesti vaieldav, eks ju. Ja, ja siis nad hoidsid ära ja nõudis, et nad nagu mängiksid ja siis nagu. Ja siis. Ma olin ühe korra seal noh ja mul on palatipükspükste tagataskust raha ja siis nagu hakkasin nagu pükse jalga panema, ära minema, siukest mugulat istume, räägime natuke selliseid isalt pojale moment, sellised isad. Ja mismoodi nagu teha, et kui on niisugune värk, et sa armastad kahte naist korraga, et kas üle kahe mõtlesin, ei lähe üle. Pisar oli silmas, et tal oli nagunii liigutatud ja läksin ära. Siis tulin tagasi ja siis, nagu nad olid. Mul oli uus GTA, ma küsin, kust te selle saite siis ta ütles, et tahad ausalt vastust või nagu tahad, nagu ilusat, mõtlesin ausalt. Kui ma rääkisin, teine, väiksem poiss virutas taskust ja ma olin nagunii uhke endale. Nagu päriselt ka, et nagu nagu GTA viit tahad ja sealt võetakse ära, et siis nagu noh, et ta enam ei läinud nagu tegin nagu kõige parema nagu valiku, et nad ei läinud nagu poodi vargile läinud oma klassivendade juurde. Nad ei läinud laps prostituudiks, nad ei hakanud mingit jama teinud, varastasid nagu sealt, kus kõige ohutuma minu käästaks. Et see on selline, mulle õudselt meeldib see uus tulev põlvkond. Paljud lapsevanemad kindlasti katkuvad karvu, mõtlevad, et issand jumal, et kas need on tõesti need väärtused, mida sa siis oma poegadele kaasa annad, et mis on need väärtused, millega sa saadad nad ellu. Inimene on kõige mõõt ja kõik, mis tapab teised meid tugevamaks. Igatahes suur tänu, et sa tulid jällegi meid šokeerisid, saime nautida seda, mida sina igapäevaselt otsige poleemikat. Korrum raadio kahe kodulehel ergaks PhD suveraadio lahti, andke tuld, andke kuuma, vaadake nihilist. FM-i, aitäh. Kaur Kender kõiki häält. See on raadio kaks.