Kui Tallinnast Narva poole sõita keerab umbes 60 kilomeetri järel tee paremale. Viit näitab Tapale. Seal loobu Tapa tee meres elab inimene, keda tean ja mäletan sama kaua kui iseennast. Kurisooperenaine Kati Puusepp. Olen ta elust palju kordi kuulnud. Palusin tal endast ka teile rääkida. Sest mulle tundub, et suuresti on see väga paljude Eesti naiste elu olnud. Mina ei ole midagi õppinud nuud selle ema kõrval kodus õppisin ja ja sealt tuli seda teha ja, ja see on mu elutööks, on nüüd ikka laste kasvatamine jah, ja seasöötmine ja ja lehma lüpsmine. Ma ei oskagi muud midagi teha, ei ole koolis saanud käia ega õppida midagi. Midagi peenemat, üht detaili palju peres ei teagi, ikka kaheksa last ja isa ema, 10 hingepere. Endal on ka kaheksa last. Vanematest tulutamaks jääda, ainukene minu minu koduperest ajan minul nii suur pere, teistel õdedel-vendadel, sest pole olnud nemad vähemaga leppinud. Kas sul aega ikka pühapäev on olnud pidada elus? Jah, noh, ega nüüd niisugust pühapäeva ei ole, et paned, on ikka puhta kleidi selga ja lähed kuskile või ei jalutad või et sul ei ole? Ei ole midagi kohustust, iki oma töö on, aga eks ikka pühapäeval ennemalt ei tehtud, meil oli suur pere ja põld, suur koht ka, sellepärast siis sai ikka nädala kuue päevaga see töö nagu tehtud nahku oli äikesepilv tulemas maad no siis ikka sai mindud õetud ikka kiiresti kokku, aga, aga muidu minu isa ei teinud ka pühapäeval tema laupäevast ta käis saunas, pani puhta särgi selga ja pühapäev oli. Oli temalike puhkepäev, oli ta siis kodus, läks külasse naaberperest, siis linnakaarte mängimas või juttu ajama ja ei olnud. Kui kaua sa ennast üldse mäletad? On mingid pildid meeles ka? No mina mäletan, mina mäletan, umbes nelja-aastast pilt on mul veel mälust pilt silma ees, kuidas tulime Venemaalt ära sõja jalust. See oli siis seal praeguses Leningradi oblastis, oli? Jah, see oli tika pesa asundus siin Hamburgi linna juures kus minu isa ema 10 aastat tegid tööd ja juurisid kändu ja, ja ehitasid omale elamise ja tuli sõda ja kõik jäi sinna. Ja nüüd ei ole seal jälle mitte. Kui ema käis enne surma seal vaatamas oma kodukohta, kus ta oma tervise ja korruse aastat maha matkis ja, ja ütles, et et nüüd on siiski kergem seal hakata eluaset looma ette vundamendikivid on maja, vundamendikivid on alles, aga seal ei olnud kivi ja see kivi tuli kaugelt vedada. Nii et see oli nii jama, et kiviga ei olnud seal põllust, millist vundamenti majade teha ja kui oleks seda peale tulnud, võib-olla olekski sinna jäädud. Aga loomulikult loomulikult see oli metsa alt välja juulil metsaalune maa ja, ja must muld sügavalt must muld ja, ja see oligi kasvas ja kõik kasvas seal nii hästi ja, ja millegist ei olnud puudus. Minu isa ema läksivad, saab natukene võlga veel ja millega seda maatükki osteti ja, ja paljas metsa kannustik ja mets oli seal peal, aga tekivad ise põllud ja ja juurisivad kännud ja mul on silma ees veel, ma olin küll väikene, aga ümber viljapõllu oli kõik kännud pandud niiviisi nad vaev ritta hunnikusse, nisukesed, vallid, suured kännuvannid olid seal ringina, kas sellel põllul? Aga nüüd on jah üks üks mutt oli veel ühel ägedama koha pealt seal põllukoha pealt tekkinud heina niita, et kõik on jälle katset peal ja jälle jäätmaan, nagu ta oli ennem ja keegi sealt isal leivasuutäitega meid oli suur pere ja saime leiba ja ja, ja ei olnud milligiski puudus, mis aastal see siis oli, kui isa ema koos oma lastega surmaga sealt ära tulid? No see oli nüüd selle revolutsiooni ajal 19. aastal vist või 18 nii. Ja sellest ajast elab pere siis siin Virumaal jah, minu isa kodu oli siin ligidal ja siis siia sai ikka tuldud, nagu oli tuntud paik ja ja oli see mõisate jaotamine ja siis saime ka lõhkeTõdra Kõnnu mõisa küljest tüki sääremaa, vilets, maakene liivane ja, ja, ja niisugune vilets maa, mu ema nii nuttis, et kuidas mina oma pere küll selle maalapi peal ära toidan. Kui sealt nüüd tuli ära sealt Venemaalt tulime, sinna jäi Miia põld ja siin on nii vilets ja liivasuss. Aga jumal tänatud, mehi olnud ilma leivata. Ta ikke ei kasvanud, üks asi, teine asi jälle kasvas ja kartul ja vili rukis kasvas ja ja vahest suvivili küll kuivaga läks ära, nii et ei olnud temast midagi saada. Aga meid oli 10 hinge pere, aga jah, ilma ilma söömata ega ilma leivata. Ma ei mäleta, et oleks olnud. Tüdrukupõlveaastad, siis olid ka siinsamas ikka. Kooliaasta hea jah, minul ja olid. Mis oli see koolis kõige tähtsam, mis on meelde jäänud, mida sa tõesti tunned, et said. Kunsoliia käia olla sellepärast minul oli väiksemaid õdesid venda, siia ma pidin neid hoidma ja kui ma sain siis kooli nii kogemata nooremalt, kui õigus sel ajal oli siis seal oli nagu paradiis, seal ei olnud väikseid lapsi nutmas ringi ja, ja ei olnud kedagi hooldada ja, ja teised omaealised kõik ja see oli nagu paradiis ja et koolis kooliminek oli noorrahvast, seal on palju, siis sel ajal ka siinkandis. Mu isamaa jaotati ära. Aga seal oli ikka 40 last või rohkem lapsi koolis ja neid koole oli ikka tihedalt. Siin valla peale oli ikka mitu kooli, oli kolligistiku haka koermoonia valla peal oli, oli siin Kõllus, kool oli kõrvekülas, kool, kolus olgu elus oli juba sel ajal siis kuule, klassiline ohepalus oli kool, palal oli kool, nii et igas külas oli ikka ja kui mõni kilomeeter vahet ja jälle jah. Ega lastel siis olnud bussiga sõitmist, ega lapsed tulid hommikujala, igaüks kodunt ja, ja mõni talvel olin, ma tean, meie koolis ka, seal oli juba viis, kuus, seitse kilomeetrit tulla, siis talvel vahest olid seal koolimaja eestoas voodid, siis nad olid seal, ööbivad seal, tööd pidid kõik tegema. Töö ei olnud ju nii mehhaniseeritud, töö oli raskem kui tänapäeval. Aga jõudu jätkus ikka selleks, et ikka seltsielu elada ja koos käia ja laulda. Ja jah, üks vanainimene ütles, et numa tee nüüd oma töö. Ei ole raske ja mina, mina ei mäleta ka, see töö oleks olnud nii raske ühestki Kasay hommiku isolektiivse läksime vikatit seljas heinamaale kastega. Tore oli, linnud, laulsid, nad kõik oli vaikne ja heinakaari sul jäi maha, meil olid küll viletsad heinamaad seal aga, aga ta ei olnud raske, tegid oma paar-kolm tundi ja, ja sai naljatihasel juures. Meie tuli keskhommikul, käisin kodus söömas ja siis tuli jälle kardamine ja päeval juba teine tüüp leinama. Aga, aga minu arvates jah, kui sul on tervis ja jõud ja sa oled arhin maast madalast tegema, mina hakkasin nii noorelt juba salaja ikka katsusin vikatit võtta ja saaks Kainatutima luiskasin sõrme omale, siis minestasin ära, et ei osanud seda luisk või jääb ikkagi nii hoida. Aga ma ei saa ütelda, et oleks olnud see töö rasket, nüüd ei olnud neid masinaid keegi üle jõu ei käi ja kubjas taga ei olnud, igaüks tegi nii, kuidas jaksas ja korralikult ei pea, ma mõtlen nüüd kartulipõllud, val lendab kartulit, täi, meie võtsime nädala kaks seda kartulipõllud hektari ringis oli seda kartulimaad. Isa lükkas haud lahti hobusega ja, ja oli ise põlvilisel mullasid, kui oli ilus ilm ja võttis tema küürakil ei taha olla ka praktilised ja, ja vaata see, et pigi kartul võetama ja kunagi ei olnud järel noppimistega, et künni ajal veel kartulid seda oma kodus ei mäleta, tööd tuli teha nii, nii hästi ja nii korralikult, et kartulid maha jäänud. Oma lastele oled sa sedasama õpetena? Kui palju ma seda olen õpetanud, aga, aga eks muidugi minul põle seda kohta olnud Alpi küll lahkel käel ja öeldi, et õliseks kasutamiseks, kui mees sõjast tagasi tuli. Aga see oli nii üürikest aega, et et mu lapsed olid osad Leikesed ja, ja nad ei saanudki seda tööd. Vanem poeg sai hinda korraga hobusega aga läks ema käest ära ja leiab jätkanud ning maksusi maksta, mis peale pandi ja ja oli kõik see kingitus sinnapaika, paljasleht on järgi veel Bailiseks kasutamise maal, seal on sul elus siiski aega ka niisugust tulnud, kus sa oled tundnud, et töö on tõesti raske vastumeelt? Ma ei oska seda tõesti öelda, kui sul on besee sul lapsed ja sa pead vaatama, et mis süüa, kõik saavad ja riideid seljas on ja pesu pestud ja ja ma ei saanudki nagu seda justkui mõeldakse teisiti või, või et ning nii hirmus raske on muidugi väsind oled teinekord ja, ja, aga, aga sellele nüüd nii teda vihata sedapidi, et ma ei ole seda osanud küll, et mul on ka suur pere olnud ja peale sõda siin olidki väga raske see hakkamine ja elamine asumine aga aga, aga niisugust nii meeles oleks midagi, nii hirmsat rasked olin karjablikalt, eksime lehte väärtadega. Seal talus hommikul. Kolmed, lademed olid maad, kuuekesti, peretütred olid kahe keskliberi nalja pere, mina olin karja pika ja sulane oli kuuekesti, aga mul ei ole meeles, et see oleks olnud, millel tööle ja lõputöö ei olnud, ei ole nii raske seda kootil pead liigutama, jamata, taania vaheldus, lased ta üle ja siis jälle keerad ringi ja pärast võistleb ja ta ei ole niukene, sõltub päeva läbi ühtse sedasama asja teha. Su kõige ilusamad naise aastad olid sõjas. Laste sünnitamise ja laste kasvatamise ajast võttis ikka sõjaaeg oma, vaheta. Nojah mees oli sõjad, ega siis ikkagi, kui ei ole viiest kõrvale ka siis ei ole lapsiga ega tule. Kes olid enne sõda, mul oli neli last enne sõda, eks see väiksem oli kahekuune, kui mees läks sõtta. Ja vanem oli siis seitsmene või hõisay seismiseks. Aga siis ma jäin jah üksipäini ja tuli hea ikka üle elada ja ikka oli aitajaid ka ja oli häid inimesi ja, ja ma sain ikka söödetud ja joodetud nad kõik sõja ajal, jah, siis ma küll korjasin, ma elasin siis jõhvis Edise mõisas seal traktorijaamad ja siis ma ikkagi, kus käisid lennukid pommitama seda jõhvi linna. Siis ma korjasin need lapsed kõik omale ja läksin toanurka, see oli kivimaja. Tikke, kui tuleb see pomm sinna peale, siis ei jääks kedagi virisema, et oleks siis kõigil korraga lõpp. Aga muidu ja rahuaeg on eksis. Siis elab ikka ära. Seda sai otsa. Siis anti maad. Andmisega mul kibedad mälestused. Niikaua kui maad ei olnud, mees oli, tuli sõjast ja ta oli leivatšekid, midagi olid, millega sai siis jahu võileiba osta ja antise söögitükk, see oli mitme, las ta siis siin kohapeal meile kätte ja siis võeti kohese leivaga ära, nagu oleks söödi tükk minul ja mu lastel olnud hammustata. No mul kunagi meelest, kuidas ma siis olin ilma leivata? See oli selle valitsuse alguses, kotipoisid käigivad Venemaalt ja tassivad ära, neil oli raha, seda vene raha nii palju ja maksivad ja oli inimesi, kes seda raha nii kangesti tahtsivad. Jama pisarsilmal palusin tüki koti leivajahu. Ja mees ütles, et mis ma sellega teen, venelased annavad mulle raha, mis ma sellega tähendab siis hüüa mees ja, ja müüja mees, ma ei tahtnudki osta, mul raha ei olnud, aga ma tahtsin laenuks. Ja et sügisel mul juba siis rukis kasvas. Sügisel annan tagasi, aga ta ei andnud mulle ja see oli oma eesti inimene. Jah, oli küll oma sihtligidalt naabrubilast. Aga tema vaatas selle peale jah, ja ma ei tahtnudki samuti, ma ütlen, kui sa muidu ei usalda. Mul oli mehe isal Vello omal ajal kive kohad saadud hõbepaks hõbeportsigar, kuld monogrammiga ja ma ütlesin, kui sa muidu ei usalda. Ma annan selle sulle igaks pandiks. Ta vaatas peale, nagu poleks midagi väärt olnud ja ja ta ei andnud mulle. Ei võtnud seda panti kandmuliga, mida ta sõitis. Käisin isa, kuigi palju sai anda mulle ikke ja ja oli niisugust momenti kajatesti mulle leiba majas ei olnud päeva läbi sõitsin hobusega ringi, terve selle Vanja Mõisaküla seal ja perest peresse ja kuskilt ma ei saanud puuda leivajahu ega leiba. Vot see, see aeg oli mul raske ja see on mul nagu okas südames, mees oli riigi viis aastat sõjas ja, ja, ja, ja see oli see tänu siis mis nüüd antise söödi tükk sülle ja ela või sure. Siis sai uudsevili valmis võidleiba küpsetada. Jah, ega see uudsevili nii kergesti ei tuld, ei olnud ju seemet. Valitsus ei andnud mulle seemned maha, külvasin ja inimesed olid juba sõda võttis juba ja ega Saksa valitsus võttis ka oma normid, jah, ja ega seda kellelegi ei olnud ja siis niiviisi küllaga nüüd visata, aga vot oli siin üks tore mölder Narva veres vanem mees ja andis meile siis rukkiseemne, nii et saime sügisel rukki maha külvata. Ja hauapõhja talle tänu ta küüditati pil ära ja suri Siberisse. Aga aga muidu jah, inimestest küla inimestelt ei olnud minu mees nagu võõras ka siinkandis ja ja ei tea, noh, punaarmees tuld ja, ja siis veel vaatabki selle peale ka nagu viltu veel oled kommunist või mis ja ja ega see melu jahvat peale sõda siis olid metsavennad siin ja, ja hea aeg oli kõige raskem eladumil. Mees oli siis metskonnad siin metsa vaatlesid ma iga õhtu mõtlen, kas tuleb metsast mõju või ei tule. Ähvardusi asju oli, oli metsad, punkrid ja viinategemise suurelt aparaadivabrikut siin metsades ja lõigati puid omavoliliselt ja, ja kütteks ja punkrite ehitamiseks ja aga metsavaht ja ikkagi käid metsas ja sa näed ja kuuled ja, ja oligi niisugune juhus, et üks metsavend passis akna taga tahtis mu mehe maha lasta. Aga värav oli, et lapsed olid ringiratast. Isa tegi siin oma kirjatööd ja laua taga ja lapsed oli tekesed seal tema juures ja et sellepärast jättis maha laskmata, et lapsed olid nii ümber, et ei saanud isad üksinda last. Nisukesi asju on kõik tuld läbi elada, elu ei ole jah, selle koha pealt tolt Gerlidega muidu oma isiklik asi, see on õnnelikud, see on jah, ma saan ütelda jah, õnnelik mul oli muidu hea mees ja ta ei olnud viinavõtja ega, ega muidu räha pilla ja ega niisugune. Aga ma tahan ikka rääkida tollest sügisest, missis tuli sellest uudse leivast. Kas said siis oma perele tõesti kohe selle kõhu täis sööta, sellest siis tuli lõivu maksta. Sahin küll meil on, minul on vana maja, rehe rehetuba on siin ja panime rehe ülesse ja, ja peksime ja sain uudseleiba oma perele. Aga oli kohe norm, suur vallas tuli naisterahvas oli välja, tuli kohe siia ja muudkui riigile normi. Need olid need suured punavoorid siis mis sõitsid ja punavoorisid küll ma ei tea, et oleks tehtud, aga aga nii ta nii ta tuli, aiad ja tuli, vaatas, mul oli veel vähe alle see tuulamate vini seal, noh, et kuidas te omale saite, et et noh, riigile nii samatki liidaga rehiga peksma. Vaat mis see koht oli siin, seega kõiki põldu ei jõudnud ülesse korralikult taridagi. Nii vähekene oli sisse õnneaeg, mul mees armastas väga ja ta oli seal linnas kasvanud ja linnalaps, aga ta väga-väga tahtis maal olla ja elada, aga aga ei lastud, ei lastud võetisema ära, jah. Pandi nii suured maksud, ühe aasta maksime ühe lehma teise ja, ja andis riigilisele maa tagasi. Ja läks ise ka riigid ise ei leia. Käis siitmaalt, kes Kundasse tööle jahvid, kes Kundasse tööle üle 10 aasta alguses oli, metskonnas oli tööl, aga siin olid palgad nii pisikesed ja ja siis otsis ja natukene rohkem raha vabrikus seal. Ja mis see maa siin ümberringi ju maa, ega see kuskile kadunud, see oli siin maja ümber ju ikka olemas, mis siin siis kasvas, mis siin tehti, see läks nagu metsapunkti alla, seekord olin metsapunkt mingisugune ja see Lasin külvati Irina ja jaga siia otra või midagi peale ja nii ta on praegu siin haljendab ümber maja ja isasid, keegi pihutäit suhu. Leiba? Jah, oli kakteriti naabruses, mõlemal olid siin pered ja lapsed ja elasid, aga nüüd ei saa siit keegi killud suhu panna, mingisugust jotrai ajalugu on oma töö teinud. Ma ikka leinan taga seda noorusaega, kui oli Eesti vabariigi valitsus ja, ja me ja iga mees tegi rõõmsalt tööd ja laulud olid suust kõigil, aga nüüd neid enam ei kuule. Missugused sul kõige rõõmsamad ilusamad mälestused siis on? Sellest ajast sa ütlesid, et laulud olid suus ja ma tahaks ikka jõuda selleni, et laulnud oled sa elu läbi. Eks see ole Aidanudki elada ka ja raskustest üle saada, kui oli kurb, meeleolu läksid ja laulsid kurba laulul metsa siia ja kui oli, oli rõõmus meel, hõiskasid rõõmu pärast ja, ja niiviisi isas. See on aidanud mind elada, tehti ka nüüd mul lennanud. Mul ei ole ja, ja nüüd on justkui tühise elu lapsed teevad sul kõik muusikat ja laulavad. Jah, noh, eks nad tee nii palju, kuidas jumal on keele ja meeleandnud, ega mul ei olnud võimalik neid koolitata selle koha pealt ega vilikke võtavad kätte kõiki. Ja laulavad ka, häält on ka, kui, kui on pidutuju ja tarvis laulda ja nüüd on sul võimalus soovida lahul mida sa tahaksid kuulata. Võib-olla on sul mõni mälestusseotud mõne muusikapala või mõne laulu, nüüd kuulaks õige? Sulle kindlasti neil ei olegi seda võib-olla, mis ma tahaksin, mis mul mälestusega seotud. Läksime Pärnu laulupeole, Jüri variste oli meil koorijuht siis. Ta oli noormees, oli noormees, siis ta oli üliõpilane korporatsiooni Clintonile Rein ilusti ja ja teist niisukest noort koorijuhti veel ei olnud rongkäigus. Ja sõitsin lennujaama sisse ja, ja siis me laulsime veel vagunis, seisis rongi leidma tervitan eestlaste pojad, kellel kulmud kumavad tööst. Ja jaamas oli rahvast palju ja kõik kuulasid ja meil oli vahva kooria ja laulsin selle laulu, aga ma ei ole seda laulu kuulnud enam laulmas. Ma ei tea, see Niilus rahul, miks seda võiks võtta laulupeoga? Vaata, see on nii ilus, ilus laulja, niuke lihtne, hoogne laud, aga ma ei ole seda kuulnud, selle valitsus, me ei ole paljusid laulu vahepeal kuulnud? Jah, ega ei ole kuulnud jah, aga, aga on mul, et just see, ma polnud ju Pärnus käinud, olin noorkarja lapsi peres veel ja ja ka seal võimalik kõike mind mul laulmas käia ja laulupeole ka peretütar tuli ka. Ja, aga see oli nii uhke jah, kui me seal Pärnus jaamas laulsime, selle Teidma tervitan eestlaste pojad, kellel kulmud kumavad. Kellel südamed rindadest, soojad selginud sihid silmade ees. Ütle nüüd igaks juhuks tagavaraks veel üks soov, kui meil seda tõesti ei ole.