Ilmaratas rööv, rebamade päikesename Rev Rajevile. Resid see sinitaeva. Ilmaratas veerev ülema musta mulla ja maasta kergid ta keeli. See Sirbiide raha olla. Akadeemik Endel Lippmaad ei olegi nii kerge iseloomustada kui esimesel pilgul. Välja paista võib just iseloomustada on raske portreteerida ehk mitte niivõrd. Portree jaoks jätkub värvide valikut ja iga külje pealt võttes äratuntav. Ise loomustamisega on aga nii nagu on. Mõnigi pakub välja vastandlikke seisukohti. Juubilar Endel Lippmaa ei ole täna Eestimaal ja selle põhjuseks on seega Stuttgardis toimuv ampääri järjekordne teaduskongress. Ja ega selles faktiski midagi erakordset juubilari jaoks ei ole. Kui teatasin akadeemikule telefoni teel oma saate tegemise plaanidest, ütles ta. Mis selles erakordset on, et on juubel? See, et ma 1930. aasta 15. septembril kell 23 null viis ilma valgusele tulin, see on fakt. Ja muud ei olegi. Siinkohal on meil igalühel võimalus akadeemikule vastu vaielda. Meie jaoks on ta erakordne isiksus, intellektuaal nii teaduses kui poliitikas vaieldamatu autoriteet ja mida kõike veel. Tänases saates esinevad juubilari sõbrad ja kolleegid arhiivilintide vahendusel ta ise ka. Kõigepealt aga kõneleb bioloogia professor Hans Trass. Me oleme mõlemad Nõmme Gümnaasiumi poisid. Temaga taasta noorem minust, tema oli kümnendas kui mina üheteistkümnendas. Tema oli koos Lennart Merega ühes klassis, mina erast Parmasto harilingiga. Keskkooli päevil. Meil teab, mis selliseid erilisi sõprussuhteid ei olnud, kuigi ma teadsin, et ta on Teodor Lippmaa meie kuulsa ökoloogia geobotaanik poeg. 46.-na aastal, kui ma hakkasin pidevamalt huvituma loodusteadustest, ma käisin korra Tartus selles instituudis nüüdses kateedris, mida juhatas Theodor Lippmaa 1930 kuni 43 kuud ja hukkus koos abikaasa ja tütrega Tartus. Siis hakkasin ma loomulikult Endlisse natuke teisiti vaatama. Hiljem teed ristusidteadustega keemias ja ma olen teda alati jälginud suure huviga, sest ta on minu jaoks üks Eesti teadlaskonna intelligentsi esindaja, kes omab hiigellaia diapasooni mõtlemises suhtumises huvides tema eriala, muuseas, on väga raske defineerida, kes ta õieti on, kas ta on keemik, füüsik, bioloog või või tegelikult on ta muidugi kõikide nende segu, ta on inimene, kes on loomulikult hirmus andekas. Ta on mitmekülgne Oll vahel kuri, vahel isekas egoist. Teaduste akadeemias on olnud küllalt konflikte selle tõttu, et see mees juba ei halasta, kui ta midagi tahab. No need küsimused on seotud teaduste akadeemias, nii kurjaprobleemiga nagu varustamine ja paljudel juhtudel, kui teistel instituutidele ei olnud sellist võimukat põhjendus oskusega suurte välissuhetega juhatajad, nagu on Endel Lippmaa oma Instituudis siis teised alla ja endal muidugi sai endale mitmesugused aparaadid instrumendid, mida mida tahtsid ka teised. See on tema omadus, mis tuleneb tema mentaliteedist, on täiesti veendunud. Ma olen seda mõistnud, et konkurents on ka teaduses väga oluline faktor ja tema oskab konkureerida don printsipiaalne. Ta on ka võluvalt lihtne ja minu soov. Osad tema kolleegi soov on ainult üks, et see mees püsiksuma tervises oma energias siis me peaministri neist hoidma. Ma olen jõudnud niisugusele üldisele järeldusele, et Teodor Lippmaal ja tema pojal Endel Lippmaal ja hilja Lippmaal kirjanik mändmetsa tütrel muuseas on palju sarnast ja hilja. Teodor on andnud Endlile väga palju head, mis nendes oli? Võib-olla nii palju, kui ma olen mõistnud, võrreldes neid oli Teodor Lippmaa mõnevõrra akadeemilise, on selles mõttes, et ta ei olnud nii ründav. Ta oli vaoshoitum ja ta hoidus poliitikast. Endel on selles mõttes veidi erineb, tema sekkub poliitikasse, mitte aldid sekkuvaid aktiivselt tegeleb, lõpuks on ju minister. Kuulame nüüd aga, millised on isa ja poja suhted? Nooremteadur? Ei sa. Ei saanud reeglina ja õpetaja ei saanud, elame kodus ja lapsed kasvavad selle järgi, ma arvan. Kõige tähtsam õpetamine on ikkagi eeskujuga, mitte mitte kavandamine. Tee seda, tee teist, ära tee seda ühe korra, meil oli väga vana sõjaaegne raadio, ammu aega sellel suur valjuhääldajad, mis oli lihtsalt traatidega raadio küljes seisis raamaturiiuliserva peal, ma olin suhteliselt väike mis võis olla kuskil kolme aastane või niimoodi siis koba korraga oma näpud selt valjuhääldi membraani läbi torkasin, siis ma mäletan, et selle eest ma sain kõvasti vastu näppe lüüa, nii-öelda karistada ja noomida, et miks ma selle ära lõhkusin, võiks rohkem spontaanne reaktsioon ja selle. Armastan kõiki aparaati väga olen kogu elu armastanud ja ma arvan, et need asjad on need, mis, mis õpetavad tegelikult niipea, kui, kui, siis kas minust või vennast iseseisvalt liikuda oskavad inimesed said ning oli võimalik siis isa juurde tööle ja ja õhtul hilja koju tagasi. Ja alati oli millegi huvitav, aga mängida või midagi vaadata või uurida. Et selles mõttes elu ei olnud kunagi igav. Eks eks isal võib olla muidugi olemas, kui talle pidevalt käidi küsimusi esitamas ja segamas, aga aga nädalalõpud ja, ja suvised seal on üldiselt jah kulgenud, kas koos ringi sõites või laboris ühelt poolt on muidugi ütleme nii, oma isa laps olla on äärmiselt tülikas, eriti kui kui minna vähegi lähedases suunas, see tekitab eelarvamusi ja, aga teisest küljest, kuna kasvatusel selline tehnika või teaduse lähedane olnud äärmiselt siis, siis nagu muu elualavalik oleks olnud ka tülikas. Koostöö on tingitud just sellest, et on rida asju, mis tunduvad nii tähtsad, et neid on vaja lihtsalt ära teha, jagata, kes on parajasti instituudi direktor, kes on nooremteadur, samas võib vahetuda, sest lapsed on direktorid ja isad on ministrid ja viie minuti pärast võiks olla jälle maalselt teistpidi. Aga asjad on need, mis, mis vajavad tegemist, olles seda võib-olla teistest lähemini kogenud ja ja näinud pealt, ma ei saaks öelda, et isa on kunagi tige. Ma saan aru, miks pärast see paistab nii välja, see ei ole tingitud mustast vihastuid tihedusest inimese vastu või kellelegi konkreetse vastu isegi Rimi vastu, see on rohkem kärsitus, nii nagu inimene, kui ta kas lõikab näppu või näeb mingisugust ilmselget lollust, siis ta ikkagi kontrollimatult vahetevahel käratab kurat või midagi muud. Ja see on, see on samasugune reaktsioon, see võib teinekord üle voolata, sest ega informatsiooni hulk, mis peab olema kogu aeg, peamiselt selleks, et adekvaatselt reageerida on väga suur. Ja kui mõnel hetkel tekib siseseks tupiku seis, siis, siis on selge, et paljutki võib tammi tagant voolata. Ka see ei ole mingisugune pikk ja hoolikalt läbi mõeldud protsess, vaid see on pigem just nimelt kärsitus, et probleem, mis on ette hinnatud, et see probleem laheneb nüüd kohe ja just sel moel ja kui ta siis seda ei tee, noh, siis see on loomulik. Et siis siis tuleb saagida ümber oksa kohamite läbi oksal koha ja ja see lahendus saabub ka reeglina väga ruttu, nii et seal rohkem rohkem sedalaadi asi. Kui te helistate keemilise ja füüsikalise bioloogia instituut teeb, siis võtab telefoni Kaja Engelbrecht, sekretär. Meeldivate inimestega on ikka ja alati meeldiv koos töötada ja inimestega, keda austada, sellepärast et ma arvan, et niisuguste võimet, nagu on Endel Lippmaal talle antud väga paljudele inimestele ei siin Eestis ja ma ei tea, kui palju neid kogu maailmaski on. Ja mis mind veel alati hämmastab, on, on see kontsentreerumise võimet, mis tal on ja samal ajal seal see võime hästi kiiresti ühelt asjalt teisele ümber lülituda maaga olen väga harva niisuguseid asju näinud, olla võimeline tegelema väga mitme asjaga ja kohe süveneda jälle uude probleemi ja seda ka väga suure põhjalikkusega. Eks me jõudumööda abistame kõikaga, aga eks ta mõnevõrra on ka sedasorti inimene, et, et ta usaldab ikka kõige rohkem iseennast ja selleks, et sellise suure elegantse iga üles leida kõiki pabereid, nii nagu ta seda demonstreerinud, anna oma paberipatakad, selle peab ta neid ikka ise päris hästi teadma. Instituudi peateadur akadeemik Georg Liidja Akadeemik Lippmaa kutsus mind oma instituuti tööle kaheksa aastat tagasi. Selle aja jooksul ma olen natukene saanud tema tööstiili jälgida. Nii mõndagi huvitavat olen ma sealt märganud. Esiteks tahaks ma öelda, et teadlasena on ta säilitanud praeguse vanuseni väga hea õppimisvõime. Teda üldiselt tuntakse ju kui autoritaarsete inimest ja ta on oma otsustes väga järsk ja naljalt kellelegi järele ei kiida, vaid nimelt just vaidleb vastu. Alati, aga samal ajal. Ta teab väga hästi õpetust, kui ta kelleltki midagi mõistlikku kuuleb, mida ta pärast ümber töötab. Seda omadust vanuseni just igal veel ei ole, ka teadlaste hulgas mitte. Teiseks ma tahaksin öelda, et on endas välja arendanud kaheksa teadusliku töötamise kaudu oskusi keskenduda peamisele, see vast võimaldabki tal üldse nii mitmekülgset tegevust arendada. Ta lihtsalt jätabki tegemata need asjad, mis vastupidiselt mõne teise arvamusel võib-olla oleks küll väga tähtsad, aga ta ise leiab, et nad ei ole niivõrd tähtsad, et nende peaksid tingimata tegelema. Kolmas asi, mida ma tahaksin rõhutada seda omadust ei ole kah kõigil. See on oskus inimestega tegeleda. Siin instituudis töötab 150 inimest väga mitmesuguse ettevalmistusega teadusliku pagasiga. Ja Ma peaks ütlema, et oskab hästi igalt ühelt nõuda just seda, milleks inimene kohane nõuda teaduslikku tööd, kellelt nõuda organisatsiooniliste abinõudevarustust ja nii edasi. Nüüd räägib Eesti biokeskuse direktor akadeemik Richard Villems Maantee tuttav, lähemalt tuttav võib-olla 15 aastat ja see algas sümptomaatiline sinna võib-olla just juubelijuttu mõttes. Ja akadeemik Lippmaa iseloomustamise mõttes. Nimelt seal hakkas molekulaarbioloogia arenema ka. Sügavuti Eestis ning vaatamata sellele, et akadeemik Lippmaa oli tol ajal Tallinnas ja Küberi instituudi sektori juhataja, võttis ta mingil määral lenda ülesandeks selle, et hoopis selles linnas ja ülikooli alluvus olevat laboratooriumi hästi nii-öelda üles lööma hakata. Mis mind Lippmaa juures kõige rohkem isegi naisaks nüüd enam öelda üllatavandakse, ma tunnen teda küllalt kaua, mis mulle kõige rohkem imponeerib, on toetamine kompetentsusele. Seda muidugi demonstreerib tema ülimalt ja meie oludes raamatukogu, kus on samatuid tõesti kõigil elualadel kuni, ütleme vaalade paljunemisest lõpetades selle kosmoloogiaga ja kõik vahele jääv. Lippmaa on inimene, kes puutudes kokku, aga olgu see siis tuumareaktorite ehitus või alguses miinused. Meditsiinilised probleemid või olgu see siis mahharissa ajurveda kuuldes probleemide, läheb raamatu, tutvub probleemiga jälle järgi, on ta nii-öelda kompetentsi. Me näeme, seda tüüpi inimesi on ikka äärmiselt vähe, eriti juubilari vanuses, kõik loodavad vanale rasvane. Tema ei looda kunagi vanale rahvale väga iseloomulik näide, mida ma kõrvalt võin öelda siis kui ta hakkas tegelema rohkem poliitika võib olla fosforiitidest nii-öelda kaudsemalt ja nüüd võib-olla otse nüüd, kui ta on valitsuse liige, siis esimesi asju, mis ta tegi on tutvuda, mis siis ikkagi toopia keldrites olemas on ja mis ei ole. Ja mõningaid väga olulisi Eesti kodanliku Eesti välispoliitikat oluliste ürikute saatus oli täiesti vaata. Need leidis sealt üles originaalide kujul. MRP loomulikult ka. Kuigi ma ei taha põrmugi vähendada ajaloolaste professionaalsete ajaloolaste osa, aga kõik me teadsime, et megalt MRP on olemas, aga muretseda autentsed, originaaldokumendid või antud juhul muidugi originaaldokumentide fotokoopiad. On jällegi Lippmaa saavutus ja taas temast 900, et ta läheb alati selle põhjani, mis parajasti võimalik on. Ei maksa arvata, et kui näiteks tänaõhtust kehtestataks vabariigis ime, siis me oleksime praksti paradiisis. Mõelge korraks, mida see tähendab? See võib tähendada väga palju asju, muuhulgas konflikte mitmesuguste varasemate ülemustega raskusi, fondidega, raskusi, toorainega raskusi turgudega, siin on vaja väga palju mõistlikke läbirääkimisi. Täpselt nii, nagu neid peetakse kogu maailmas. Ei saa olla tagasipöördumist mingisse naturaalmajandusse, vaid tagasi pöördu vaid edasi pöördumine tänapäevasesse, ülemaailmselt integreeritud majandusse, kus lähtutakse tõepoolest majanduslikust otstarbekuse, st ja kõigest, mida sega kaasa toob. Ja mitte ainult siin mingite monopulistlike ministeeriumite huvidest, nagu praegu kipub olema väga paljudel juhtudel, mida see tähendab, on vaja korda seada põllumajandus ja lõpetada see, et toidud vot ja tihtipeale on noh, kas just päris näljas, aga igatahes mitte kadestusväärses olukorras. See on nüüd küll esimene punkt. Need mõtted pärinesid akadeemik Endel Lippmaa esinemisest täiesti maa rahvarinde kongressil esimesel oktoobril 1988. Nüüd aga kõneleb kirjanik Jaan Kross. No minu arvates on ta hõlmaksi, haaraks kohe siia kaasa ka nüüd tema viimase viimase paari aasta tegevused poliitikas ja ütleksin, et et tema on toonud ühiskondlikku mõtlemisse Räägime siin temast. Aga sellest hoolimata ei saa ma lahti muljest, et ta oma natukene põrgulikult loogikaga, millega ta tõrjub ajaloo, hägustajate ja nii edasi muude sääraste tegelaste argumente selle põrguliku loogikaga ta ühtlasi teeb midagi, mida ta ise väga naudib, selles ei puudu tema. Ja peale vaatamata üks niisugune poisikest mõnu, aga see, mida ta teeb, on muidugi virtuoos. Puhas, selge niisugune ajalookirurgia. Meie poliitikas näen ma praegu palju inimesi kes tegelevad seal peamiselt eneseteostamisega poliitiliste nüüd teostumist ei olnud tarvis. Vastupidi, ta tõi midagi suure osa ajast. See otsus haigutata kude jutumärkides, seda mitte isamaa nimel tüki endast ohverdada. Aktiivsete poliitikute galeriis praegu küllalt hüppelt ainulaadne. Aga samal ajal mõtled, rõõmustas mind väga. See tema üllatav otsus, sellepärast et kogu meie küllaltki tantlikusse ja ebakindlasse poliitilisse artiimsesse tõi tema ühe Peipsuse selguse ja heidutusena vähemalt minule isiklikult väga sümpaatse häbematuse noodi, mida, mida seal hirmsasti vaja. Kirjanik Ellen Niit leidis juubilari iseloomustamiseks aga järgmise mõtte vajaliku olema. Mis puutub, siin oli juttu Endel Lippmaa intellektuaalsest nihukesest mõtteviisist Nonii kujundlikku emotsiooni, reaalset vähemalt väljendumis, oskust mul on igavesti meelde jäänud, kui kunagi oli juttu, kuidas Endel Lippmaa oli esinenud Haapsalu rajooni mingil täitevkomitee või umbes niisugusel koosolekul, kus oli arutatud Haapsalu linna veepuhastusseadmete olukorda ja kuhu suunata reoveed Haapsalu linnas. Arutati pikalt siis, et kas pool kilomeetrit sinnapoole, pool kilomeetrit tännapoole ja, ja mida seal siis teha ja muidugi summad olid väikesed nagu ikka, ja puhastusseadmeid praktiliselt ei olnud, et ehk aitaks see, kui viisid ühe kaugemale selle toru otsa. Ja siis lahendas Endel Lippmaa asja lausega. Et kuulge, seltsimehed, sel ajal ei härratatud veel kulgi, seltsimehed on võrdlemisi ükskõik sünnitajate supikausi keskele või serva. Sellega langes kogu õhku ja kui oli nõulukku, nii et niisugust väga kujundliku väljendusviisi ja ma olen tema juures imetlenud, olen kuulnud tema esinemist näiteks naiste kongressil kus ta tõesti mannapudrust ette tegi sellele seltskonnale asja olemuse, kuigi ta oleks võinud suude teadusliku ettekande pidada. Keemilise ja füüsikalise bioloogia instituudi teadusdirektor Tiit Saluvere. Sellest hoolimata, et lippmaast on saanud poliitik ja riigimees, ei ole ta siiski loobunud teaduslikust tööst teadusliku tööga tegelemisest, tõsi küll, eelkõige juhendamise tasemel sest vahetuks tegemiseks on kindlasti väga raske aega leida. On vaieldamatult maailmas tunnustatud kui raadiospektroskoopia alane spetsialist on ise vahetult läbi elanud enam kui 30 aasta jooksul kogu selle teadusharu arengu peaaegu selle sünnist kuni kaasaegsele tasemele haarates kiiresti kõikidest uutest suundadest ja arendades nii ka omalt poolt oma kaastöötajatega koos edasi, nii nagu aeg on edasi läinud. 60.-te aastate keskpaiku olime Lippmaa juhtimisel üks juhtivaid laboratooriumi heterotuumade tuumamagnetresonantsi, topeltkolmikresonantsi teoorias ja eksperimentaalsete rakendustesteistkümnenda. Aasta keskpaiku olime Pioneerideks kõrge lahutusega tuumamagnet sonanci arendamisest tahkete kehade uurimiseks. Ka kõik täiendavad uued suunad. Rakendused on leidnud väga kiiresti kajastamist meie laboratooriumi töös ja seoses sellega on ka täiesti loomulik, et nüüd just Saksamaa liitvabariigi Stuttgardis alanud järjekordne Amberi kongress oma viimasel päeval pühendab ilmselt seminari akadeemik Lippmaa eelolevale juubelile. Ka see on suur tunnustus, et rahvusvaheline konverents pöörab ühele konkreetsele isikule tema juubelil taolist tähele. Kindlasti tuleb loobuda nendest liialdatud ja mõttetult planeeritud tööstustest ja meie maavarade arutust raiskamisest. Ja viimaks selleks, et tegelikkuses ellu viia kõiki meie ilusaid plaane on ilmselt vaja järsult suurendada asjatundlike inimeste ettevalmistust ja arvu. Inimesi on vaja, kes tunnevad meie olusid, tunnevad majandussüsteemi, Nõukogude Liidus tervikuna, teavad, kuidas töötab Ministrite nõukogu ja riigi Plaan Moskvas aga see on täiesti ebapiisav, kes tunnevad, kuidas töötab Euroopa majandusühendus kuidas töötab turumajandusmaailma mastaabis ja Euroopa mastaabis eriti on vaja laiema silmaringiga juhtivat kaadrit. Või vähemasti mingil määral ju on, aga mitte küllalt. Juurde on vaja ka üks niisugune ettepanek, et rahvarinne võiks sellele pöörata tõsist tähelepanu. Ühesõnaga minu üleskutse ei olnud kuigi roheline praegu kahju küll. Püüameunistusi ellu viia sel kombel, et toome nad maa peale. Tänan. Seegi oli katkenud Endel Lippmaa esinemisest Rahvarinde kongressil 1988. aastal. Nüüd aga pakume kuulata arhiivimaterjali, mis pärineb aastast 1966. Saated pealkirja aastal 2000 vestlusringis olid Mark Sinisoo, Jaan Rääts, Silver-Lello Jõks, Endel Lippmaa ja Lembit Lauri. Juttudel lisaks oli siis, milline võiks ühiskond olla aastatuhande vahetusel. Sinnani on küll veel aega, aga mis puudutab tänast juubilari akadeemik Endel Lippmaad veendumuste ja põhimõtete järjekindlust, tuleb sellestki pisut ulmelistest jutust tõdeda. Aju ka tekenereerunud, ega asjata ei ole siis vaimunõtrust väga vanade inimeste hulgas, palju ajurakud ju naljata, oleme nende arv väheneb, aju kvaliteet langeb. Näiteks ei ole mingit mõtet säilitada kõrgesse, ikka jõudnud vanade teadlaste ajusid, sest et väga vanad, ehkki nooruses häid töid teinud nimed ei tee enam midagi. Aju ei ole enam see midagi seal säilitada, las noored teevad. Me peaksime suutma seda aju säilitada töövõimelisena ja nii edasi ja keha siis nii-öelda vahetada. Kas ma tohin tõmmata, aga ma teen veel ühe täienduse ühtlasi jätta ahjust välja tarbetu informatsioon, mis on vana vananenud, juba antud hetkeks vastaval preparaadi abil vahetamise ajal pesumasinast läbi pesta. Ja kui me seda oleme teinud, siis faktiliselt oleme me lapse valmis teinud. Ja kas on mõtet, senine meetod on ka küllalt hea. Aju antakse edasi uuele isendile ja antakse talle kah kasvatuse teel sisse vajaliku informatsiooni. Parasjagu jah, kas peavad need vanad mälestused just kaasas käima? On seal mõtet Lumilks? Tuleks muidugi valuta seda võimalust, kas aastal 2000 on üldse vaja minna kooli, võib-olla kool tuleb koju? Hästi noaga, isegi kui ta õppida ei taha, võib-olla või pääseb võidule unes õpetamine selleks ajaks nii, et õpilane kasutab õppimiseks ära oma uneaja. Aga mis ta siis päeval teeb? Siis ta tahab transporti kasutada, tahab sõita kuskile ajaviiteks, mul on sealne mulje, et unes õppimist, kui niisugust siiski esines, on tühi reklaam. Kui ma kord lugesin ühest hüpnopeedilisel õpetuse, kuidas siis tuleb õppida näiteks seal viitkümmet sõna võõrkeelest päeva jooksul siis selgus, et seda tuli, no tuli algul lugeda hommikul, siis õhtul ja siis sosistati neid. Magamise ajal tuli kell seitse viimast korda süüa õhtul kell 11 korrapäraselt magama minna ja kõik, nii ja naa. Ma mõtlen, et kui niimoodi elada ja jätta see unessosistamine ära ja lugeda korralikult nad hommikul ja õhtul läbi, siis on need sõnad igal juhul meeles. Tõenäoliselt mitte tõenäoliselt see on nüüd küll päris kindel, et aastal 2000 on võimalik vaadata näiteks telesaateid ükskõik kust punktist maakeral ükskõik kus teises punktis. Tehiskaaslaste muidugi hea tehiskaaslaste abil kindlasti võiks arvata. Põhiliselt vaadatakse värvilisi pilte väga hea heliga. Muidugi on see nauditav, miks mitte, ja kui seal on võimalik valida sadadest programmidest, mis täitsa reaalne on tõenäoselt praegune anakronism, nimelt kino, kaob seks ajaks ikka ära. Sest televiisori ekraani suurus nagunii muutub, ta võib muutuda lausa seina suuruseks tuleb laiekraan. Laiekraan, televiisor. See, mis me praegu räägime, ei ole fantastika. Me võime päris kindlad olla, et see nüüd toimib. Vaevalt, et on võimalik liiklus probleemiasse lahendada hästi, aga miks me peame liikuma just maad mööda? Nii kaanel õhku ja muidugi liiklusõnnetusi tuleb rohkem liiklejate arv hakkab vähenema. Aga helikopter võtab päris palju ruumi tegelikult ja on väga ebamugav rese näiteks ligidal maanduv helikopter on kohutav tolmu ventilaator. Nad võtavad väga palju ruumi. See on kõik korras, niikaua kui neid on 10 ringi lendav, saabusime edasi ja 50000 tükki, teate, siis need tuleb alla kogu aeg pidevalt põrkavad kokku. Nad satuvad üksteise tiibadel nende pöörlevate tiibade raadiosse. Ja ei jõua teisele vabandust muidugi, muidugi tüki haaval tuleb, taevas on kindlasti. Nii et muidugi see lahendab probleemi, aga niimoodi nagu me üldiselt ei taha ka nagu ülespoole see, mille poole maa alla näiteks Moskvas on metroo lahendanud liiklusprobleemi võrdlemisi hästi metroojaht tõesti, on ilmtingimata vajalik Moskvas väga paljud moskvalased ikkagi tulevad tööle ja lähvad töölt, polnud aega. Seda vaatamata metroo olemasolule, nii et ma ei ütleks, sa just hästi on lahendatud, kui inimene 10 protsenti oma elu east veedab liiklusvahendis. Pakutakse liikuvaid kõnniteid, mis on konstrueeritud umbes taolisel põhimõttel, nagu jõgi tähendab servadest, liiguks aeglasemalt ja keskel on vool kiirem. Tarvitseb ainult astuda uksest välja, sellele liikuvale kõnniteel valida sobiva. Ma hästi ei kujuta veel ette, kuidas see asi meil ütleme, lumesajuga ja nii tõetaks, siin võiks rääkida nüüd võrdleksite koomilisi lugusid, kuidas siis lumepallid seal tekivad kaebesse tänavad, kaja selleks ajaks, hea küll, teeme kogu linnaseks suureks majaks. Toodud tehnilisi probleeme siin eriti ei ole, muidugi linnasid, saab teha kompaktsemaks või ehitada välja kolmes mõõdus hästi viie kilomeetri kõrgune linn, meil alles saadeti niisugune ajaja. Seisukoha võtmiseks, no see oli muidugi täielik rumalus, ma tahaks teada, kas autor oleks tahtnud seal viie kilomeetrise linna alumisel korrusel elada. Veelgi julgem projekt esile toodud 10 kilomeetri kõrgune maja. Muidugi võib teha tõenäoliselt tehniliselt sellist maja, ainult et mis mõte on koondada niimoodi kokku? Palju mõistlikum on ju hajutada sellepärast et siis on kõik probleemid palju kergemini lahendatavad. Mina üldse ei saa aru, miks peaksid olema olemas suured linnad miks neid linnu pidevalt suurendatakse? Vaatlikult sealjuures, see on mulle täielik mõistatus ja minu arvates võib-olla pääseb ikkagi enne aastat 2000 terve mõistus võidule, jagatakse elu rohkem mööda kogu territooriumit laiali. Ka me ei ole sipelgad või termiidid. Milleks neid koondada nii tihedalt, ühte poolt? Eesti rahvas on üks kõige mitmekesisemaid poliitilisi kogemusi omav rahvas üldse. Ta on läbi ajaloo olnud kontaktis väga erinevate rahvastega ühiskondlike formatsioonidega. Eestlased on maailma üks paremini informeeritud rahvas, mille tõttu võib temalt oodata hästi läbimõeldud samme. Elame-näeme. Nii ütleb Isamaa vaimujõufondi esimene laureaat juubilar akadeemik Endel Lippmaa Maalehes rubriigis. Ise küsin, ise vastan. Jääb üle vaid soovida juubilarile, palju õnne, jõudu ja tervist öelda, kauneid ja sooja sõnuga tema perele eestimaalaste nimel. Elna äratas Rev rebamade Ikka Plavee laia, bla. Aerudega. Määrata Rebere vööle salaja mõttesoo tegudesse sõja saaga. Eel määratas rebamad laevades sügavikkuse. Eel määratas ülema sana emate zootegudesse, sajab siin ala.