Carolingide renessansi välja- paistvaim originaalmõtleja Ta oli Johannes kotus eri kena eluaastat 810 kuni 877. Ta pärineb Iirimaalt üsna vaimsest keskkonnast. Näiteks on teada see, et kõrvuti ladina keelega õppis ta ka kreeka keelt, tänu millele sai ta tutvuda antiikkultuuri väärtustega antiikfilosoofiaga. Ja märgitakse, et eri kena olevat tundnud erilist huvi just New platonismi ja Platoni vaadete vastu aga ka orig enesefilosoofia vastu. Pärast Verduni rahulepingud 843. aastal, mil Euroopas taastati poliitiline tasakaal kutsus Karl Paljaspea eri geena Pariisi õukonna kooli skoola palatiini juhatajaks. Ja kuningas tegi eri Tiinale ülesandeks tõlkida kreeka keelest ladina keelde teonisus ära kiita teoseid, mille juurde eri geenaga asus. Kuid kõrvuti tõlketööga kulutas ta väga palju ka oma originaalfilosoofia loomiseks. Ja üks probleem, mis teda juba üsna varakult huvitas, oli üldmõistete probleem. See tuntud universaalide probleem mille, mille üle vaidlus muutus eriti ägedaks. 11. sajandil tegeldi üsna intensiivselt üldmõistete probleemiga ka juba üheksandal sajandil ja võib-olla lühidalt selle universaalide probleemi kohta nii palju, et probleeme puudutab üldmõisteid, nende vahekord Ta vastavate esemete ja asjadega ja eri geena seisukoht universaalide probleemi kohta. Ta oli selline, et üldine on oma olemuselt alati enne kui üksik individuaalne ja hiljem hakati seda seisukohta nimetama realismiks. Kuit oma juurtest saab selline lähenemine alguse tegelikult juba antiikfilosoofiast ja eelkõige Platoni vaadetest. Aga, aga kui nüüd rääkida eri geena kõige tähtsamatest töödest, siis võib-olla algul tuleks nimetada sellist tööd nagu looduse jaotusest. Ja selles töös on võib-olla kõige tähtsam idee see, et eri geena arvates looduse sisaldab mitte ainult olemist, vaid ka olemist ja eri geena jaotab looduse nelja ossa või nagunii, nagu praegu on moes öelda nelja regiooni krooni. No näiteks esiteks esimesse regiooni kuulub tema arvates see, kes loob ja ise ei ole loodud ühesõnaga jumal Tourakkuva kirjated. Ja jumal. Ja teine regioon, Se, kes loob ja on ise loodud mingis mõttes minu arvates siin on tegemist plaatoni ideedega, ideedega, mis on siis jumalas nagu olemas ja kolmas looduse osa või looduse regioon, see, kes on loodud ja ise ei loo. Ühesõnaga, siin on tegemist asjadega, asjad ajas ja ruumis. Ja neljas see, kes ei ole loodud ega lohuga. Ma ise. Ja antud juhul on tegemist jälle jumalaga ka siin ei ole enam jumal kui looja vaip, et jumal kui eesmärk ja otstarve ja nagu me siin näeme, kõik saab alguse jumalast ja läheb jälle tagasi jumala juurde. Ja sillaks selle Ühe või ühtse ja paljususe vahel on eri geena arvates Loogus Loogos on just see, mis viib inimese tagasi jumala juurde. Ja Loogos on eri geena arvates mingis mõttes ka maailma lunastaja osa osadus Jumalaga muutub või ühesõnaga osaduse jumalaga muutub see osa inimesest, mis tagasi jõuab just ühtsusesse. Jälle jumalik. Nii et eri geena oma looduse või maal Montoloogilises kontseptsioonis on sellisel seisukohal, et kõik saab alguse mingist substants Jonaalsest algest mille ta nimetab jumalaks ja, ja lõpuks jõuab jälle kõik tagasi jumala juurde, nii et maailmas toimub mingi niisugune ringkäik ja minu arvates need looduse kolm esimest osa on ilmselt tal üle võetud Aristotelese Aristoteles, seal on ju midagi analoogset kui ta räägib loodusest ja see nelja, neljas osa või neljas regioon loodusest, kus ta räägib jumalast kui eesmärgist ja otstarbest. See on ju tegelikult olemas küünikutel ja otseselt Teoogenesel. Negatiivne määratlus, tähendab ta ütleb siin jumala kohta, mitteolemine, eimiski ja minul tekib jälle siin hea paralleel ikkagi hiinlaste taoga, näiteks mis on ka nii algus kui ka lõpp või, või Taizzi seisund on seisund, kus tekib nii nagu tal see esimene jumal, kes Nende loodud ja loob lõpuks taas jälle kaob, sinna, käib ringi ja nii nagu setest kaati eri kenal oli selleks seoseks, sillaks oli logos või see printsiip siis nende ringkäikude vahel, nii on ka, ütleme, hiina filosoofiasse me näeme, et et seto näiteks või siis öeldakse ka ürgprintsiip. Liivi žürii on ka see, mis vahendab kõike seda ringkäiku, aga minu meelest on see neljaks jaotamises teen väga sümpaatne Irgianal. Ja aga nii et sisuliselt, et ei ole maailm mitte midagi uut pakkunud tema erinevates paikades, lihtsalt minu meelest on tegemist erinevate sõnadega või erineva terminoloogiaga, näiteks kui eri geena nimetas seda algset substantsi jumalaks, mille juurde kõik tagasi läheb, siis nagu sa ütlesid, et Hiinas oli see no ja võib-olla hiljem on see praktika ja. Ja arstid nimetavad seda mateeria jaamate nimetus, kui me ütleksime mateeria, ka ajatu on lõputu, on igavesti keske kuhugi kao, asendame selle teise sõnaga nii, et seal ainult sõnademäng. Näiteks isegi Errigeena kirjutab jumala kohta ka, et jumal ei tea ise, kes ta on, kuna ta üldse ei ole mingi, kes. Nii et see on mingi väga suur abstraktsioon minu arvates peaaegu tõesti nagu, nagu mateeria või kuidas te seda jumalat tõlgendate tema tähenduses. Ma arvan, et siin võiks seda ka loogikas võrrelduna kaart Jonaloogikaga, ta on lihtsalt palju võimsam loogika kui see Aristotelese oma, kus on ja anna, siin on tetralemma kõik neli võimalust, ka see võimalus, et üks asi On kõik või et ta ei ole ükski nendest. Ja kui me tahame rääkida jumalast kui loojast, siis tegelikult on päris ükskõik, see ei ole sellepärast, et et, et enamasti on filosoofias ja teoloogias püütud, et mitte samastada ainult panteismis on sammastatud jumal ja maailm. Kui samastada panteistlik jumal ja mateeria, siis on see täpselt nõnda, aga kui ei, siis peab kas niimoodi nagu eri geena kellega paraku jah, see seal niisugused isiklikud asjad ja nii nagu ikkagi parimate mõtlejatega juhtub, et 1225 ju põletatakse tema, tema see tõlkedki ja, ja nii, et noh, see võttis küla, aga, aga ega tal ei olnud ka väga suurt koolkonda, sest ta ei mahtunud ei marstan sellele sellele nõudele või soovile, mis esitati, et oleks lihtne ja arusaadav, aga kas ei ole see, et, et siin, ütleme Nagaartsuna või tao või siis ka Halcadoni dogma Kristuse kohta, mis ka sedasama tetralemma, seda hoopis võimsamat loogikat tarvitab. Et tegelikult maailm on palju komplitseeritum kui see lihtne ei ja mustvalge loogikaga öelda oleks, et et seda, see ei saagi teisiti olla, kui et erinevad inimesed aeg-ajalt taipavad seal olemuse ära. Kahtlematult jah, mis puudutab loogikat, siis Aristotelese loogika käsitab maailma ikkagi tema staatikas aga me teame ju, et hiljem loogika on ka sõltunud oma arengus paljususe poole ja, ja, ja tänapäeva loogikat ikkagi iseloomustab modaalsuste rohkus ja see mustvalge mõtlemine on mingis mõttes ainult vundament kogu ülejäänud mõtlemisele ja dünaamikat ei ole Aristotelese loogika abil tõepoolest võimalik haarata. Aga mingis mõttes võib-olla see Aristotelese loogika oli keskaegsele kultuurile sümpaatne just selles plaanis, et keskaegne mõtlemine ei taotlenudki dünaamikat, vaid nagu siin juttu oli juba la taotluses rohkem just ühtsust ja ja kogu see ammetliks kolastiline mõte oli Ta ju üles ehitatud ikka mustvalge printsiibi. Aga see seepärast ta saigi kaks korda nii rängalt kannatada, et eks ole, tal tehti ametlikud nii-öelda Sist avalikud hukkamõistmised, tema raamatute põletamist kahel korral tapidiselt ära nagu üle elama. Lõpuks ta sellega siiski murtone hauda ka läksi ei kannatanud enam välja seda seda mõnitamist Sist ametlikule jah, jäigale loogikale, mustvalge loogikale. Eri keeenna süsteem võis olla paindlikum ja see ei mahtunud hinge, sest tema juures oli oluline teda kui mõtlejat võib tõesti selles mõttes üles tõsta, et ta väga hindas siiski mõistust ja panide sama võrdseks nagu ilmutusega näiteks tõe tunnetamisel. Et nad on mõlemad tee nagu aluseks ja ja nende vahel ei peaks olema vasturääkivusi, aga huvitav, Kümnenda mitmel pool väidetavalt et et kui tekib mingi lõhe või eriarvamus ilmutuse ja siis ütleme mõistuse vahel, siis ilmselt tuleb usaldada rohkem mõistust ja see oli nüüd ilmselt see suur terav oga ka, mis ärritas väga ametlikku sellist ideoloogiatest ja mõtlesid, tõeline religioon on ju filosoofiaga, vastupidi, ideeline filosoofia, religioon. Ja ta räägib jahe, nii ilmutus kui ka mõistus on tõeallikateks, aga tõepoolest, kui nad omavahel konflikti satuvad, siis tuleb helistada mõistust ilmutusele ja üsna loomulik, et tolleaegsele ametlikule ideoloogiale oli see täiesti vastuvõtmatu ja minu meelest ta tuli ikka mitmete ketserlikke mõtetega välja, kasvõi see, et põrgut ja täpselt just ja mingis mõttes kordas ju orig enese mõtet selle kohta, et et piiblis jutustavad maailma jutustatud maailma loomist, tuleb võtta mingis mõttes kaalne kooriliselt allegooriliselt ja, ja kõik need piiblitekstid on ainult puhas alla teooria ja minu meelest tal olid mitmed huvitavad mõtted ka sugude kohta naise ja mehe kohta näiteks. Ta arvas, et naine on inimese meelelisuse ja langenud iseloomu kehastus ja noh, ühesõnaga see on niisugune karistus, mis ei saa olla igav, igavene, ükskord see karistus peab olema ikkagi maha võetud ja, ja lõpuks kaob jälle sugude erinevus ja inimesi ühendab see vaimsus kõigepealt ja, ja kogu see bioloogiline erinevus peaks taanduma täiesti tahaplaanile. Mina olen seda arvanud pikka aega juba Tsee inimkonna jaotumine meheks ja naiseks on üks mööduv siin tühine episood, mõned vähesed miljardid või miljonid aastatest ürgselt on inimkond või mingi taoline on olnud siiski Andero küüne. Nii nagu jällegi hiinlastel on Taizzi ürgkodu, ürgsellise esmaseisundi või esmaise uduseisund ja sealt hargnevad välja mingid feno monid, tekib üks inimene, teine tähtlill või riik mingis kosmilise sekundi, ta eksisteerib lasteabi 100 või 1000, siis ta kaob ära, nii nagu ütleme, budismis tuuakse tühjuse võrdkujud, nagu tohutu mässab ookean, sealt aga aeg-ajalt nagu lained tulevad üksikud fenomeni riigid, inimesed, perekonnad, mees, naine jälle kaovad. Need ilmselt küll see on väga, mulle meeldib see mõte, et on olnud kunagi üks sugu ja saab sinna ka. Ja seda näitabki inimese siin alateaduslik Isegin käitumine, olek näiteks. Vaat isegi mehe naise vahelised suhted või siini vastastikune sümpaatia võib-olla siit kõik need kompleksid, mis on olemas tagasi näiteks hiinlaste puhul on ta väga näha, et inimene soovib tagasi minna näiteks sünnieelsesse seisundisse, kus ta oli üks oma emaga. Ta oli tervik, sellisesse seisundisse kõige turvalisemasse tagasi. Samuti nagu ütlemise surmaiha on mesi. Kas inimesed ka see on jällegi sellesse seisundisse, kus hääbuvad need ajutised tühised erinevused sugu, juuste pikkus, seal silmavärv ja muud taolised, see ei ole oluline. Asi, aga seda ütleb Priit kui eestlane ja see on muidugi meie ühine mõtlemine ja siin tuleb taas keele kohutav mõju mõtlemisele, sest sakslane ja prantslane võivad omavahel vaielda. Lamoori Allawi, kumb mees, kumb naissoost on, neil on laud, kasuguline rool ja iga asi on siin vene keeles vene keeles ka see tähendabki, et nemad saavad omavahel paremini asju aetud, aga meile tunduvad nende arutlused kohati naljakad ja, ja sellepärast ka meie sümpaatia selle erikena vastu. Aga see, millest jutt oli ühe üks, oli orig enesel, aga tegelikult on ju taas jälle see, et apokatastasiseks võiks nimetada erigena antoloogia neljandat astet. Nekvee great, Nekveekreattur. Ta on just dünaamiline, see tema antoloogia, nii nagu siin oli juttu jumalast, kes ei tea, kes ta on, see on see algfaas. Need mäepealsed, aga dünaamiline, on ta selles mõttes, et ja ma arvan, et siin on mingi vahe siiski nüüd Kaug-Ida ja kristlike mõtlejate vahel, et seal Kaug-Idas on väga tsükliline kõik siin siin vähemalt hakalpasid ei ole välja kujundatud ka siis, kui on loodetud, et kõik kord sellesse nii nagu Paulus ütleb, et jumal on siis kõik kõiges. Muuseas, mul tekib nüüd küsimus eelnevat, just see ja näiteks eri kenal on need nelised, ütleme nagu faasini neli hüpostaasi ütleksime niimoodi. Aga sealsamas ütleme, kristlik maailmapilt on ju selgelt suunaline ühe hektariline algusest lõpuni sirge. Aga nüüd, kas Syriogeenal on siis need sirgele pääle minevat, ma ei saa aru siis mingite keti lülid või kuidas need neli sellist mahuvad, selle sirge vektori peale maailma loomine? Arvatavasti saab kristlike niisugusi filosoofiasüsteeme olla rohkem kui üks ja siin me olemegi selle taas liiga lihtsustatud kujutluse juures nagu pidanuks augus teenuse või siis Akvino tooma oma olemas ja viimane ja lõplik. Ja iga niisugune mõte on ikkagi ainult katse neid asju sõnastada. Ja see niisugune sirgjoone mulje tuleb ikkagi ka teatud filosoofide kujutlusest, sest tegelikult see ai joon kreeka joon, mis on või alamheebrea keeles on aeg, mis ei tähenda igavikku. Selles mõttes on hoopis hilisem abstraktsioon mingist igavesest karistusest näiteks, sest kui väidetakse, et ainukene igavene jumal See ei saa olla loodu ei saa üldse igatahes väga õigusest, Augustinus rõhutab tema aja kontseptsioon on ju tohutu huvitavad, ütleb ärad. Aega ei olnud enne loomist, aeg on ainult teatud nii-öelda aekestes, mingi fenomen aega enne loomist ei olnudki olemas ja on mõttetu rääkida ajast ruumist enne loomist. Aga siin tuleb küsimus. Kas aeg jääb nüüd igavesti? Ja ilmselt keskaegne mõtlemine on tõesti tunduvalt mitmekihilise, kui me teda ette kujutame ja minu arvates ühelt poolt, nagu me siin ütlesime, taotleb keskaegne mõte ühtsust terviklikust mingis mõttes kaastaatikat, teisalt aga tõepoolest see düno daamika ja maailma ja inimese niisugune dünaamiline käsitlus saab alguse mingis mõttes juba augus teenusest ju. Ja, ja kogu see liin minuarvates, see liin, mis kasvab välja plaatoni filosoofiast, tähendab uus platonism ja Augustinus ja eri geena, kes toetub oma universaalide probleemi lahendamisel ju ka plaatonile, plaatoni, realistlikule, maailmakontseptsioonile ja kogu see liin viibki edasi just maailma dünaamilist kontseptsiooni, aga teiselt poolt see liin, mis püüab usku intellektuaaliseerida ja mis on seotud rohkem Aristotelisest Aristotelese loogikaga, see nagu taotleb hoopis vastupidist, taotleb staatikat ja ühtsust ja terviklikkust. Mingis mõttes me võime tõesti keskaegses kultuuris rääkida kahest suurest teineteisega isegi võib-olla opositsioonis olevast viisist ja kui kristluse kujunemise algperioodil domineerib mingis mõttes just see dünaamiline maailmakontseptsioon siis mida edasi, seda rohkem tuleb esile see staatiline maailmakontseptsioon. Ühesõnaga katoliikliku kiriku tugevnemine viib maailma nagu rohkem staatika poole ja, ja terviklikkuse ja ühtsuse taotluste poole. Laiseltki avalduse selles, et kui paavst on maa peal Kristuse esindaja siis siis see, mis varem oli nõnda, et mingi kättesaamatu kõrguse poole püüdmine asendus ühe konkreetse isiku ekskaatedro eksimatult öeldud sõnaga. Aga nii ajaloolise naljana, irooniaga, eks ametlik ideoloogia juba aastast sai ka vastu muhku, nüüd teevad sellesama tendentsi pärast, mis sa rääkisid, et ta püüdis peale suruda seal sellele dünaamikale omastaadikat, sest me teame just selle järel, ütleme 11. 13. sajand olid ju vastasele väga kurvad ajad. Aastas allakäik ja täitsa siine sõltuvus suurtest vägevates keisri härradest. Nii et omad vitsad peksavad. Ja me siin rääkisime sugude erinevusest tähendab meestest ja naistest, ja kui nüüd meenutada natukene ka kristliku kultuuri ja mõttekujunemislugu, siis teatavasti algkoguduses olid ju ka mehed ja naised ju üsna võrdsed, eks ole. Ja alles hiljem siis nagu naine tõrjutakse tahapoole või. Ma ei kahjuks küll üsna varsti, sest Paulus ütleb selge sõnaga, et Kristuses ei ole meest ega naist, ei ole juuti ega kreeklast, ei orja ega vaba, tähendab absoluutselt kõik need inimeste tehtud vahet kaotavad tähenduse, aga. Juba üsna varsti, isegi ülestõusmise tunnistajana jäetakse naised kõrvale ja mehed pretendeerivad ka sellele ja rääkimata, et ametitest nad üsna Montalistit teisel sajandil on niisugune katse ja pidevalt, see on niisugune taas mingi pärm, mis on kõigilt ketseritel on naised väga tähtsad. Seal taas saavad nad seal algkoguduse positsioonid. Kas ei peaks siin omavahelgi näiteks naisjätkamiseks rohkem nii pärmina esile tõstma või lase laskma esile tõsta? No ilmselt elu lähebki selles suunas. Minu arvates meie ühiskonna demokratiseerimine näitab ju seda, et, et need naised, kes isegi poliitikasse on tulnud, need on nii võimsad, et, et ma võin muidugi eksida, võitlemine parandada, aga oma mõtte erksuselt ja julguselt nad käivad ikka meestest 10. kraadis üle. Täitsa nõus. Nüüd võib-olla paar sõna veel siiski eri geenast. Ja erikena tegeles ju peale ontoloogia veel mitmete teiste probleemidega näiteks ka ka vastu tundis huvi, nagu kõik tolleaegsed mõtlejad, millised olid need põhilised kartused või probleemid, mida ta oma eetikas käsitles. Ikkagi siis inimese vabadusi ja patuse küsimus. Osad seda juba puudutasid ka see tähendab, mil määral inimene on nüüd temal lasub esmapatt Aadama järglasena ja teiselt poolt ikkagi see 100 sadu aastaid Euroopa mõtet kimbutanud kuni tänaseni, et et kus on see piir, mis määrab ära, kas ma olen täielikult kõik ette ära määratud Sepredistinatsiooni küsimus või või Obamaga mingit isiklikku vaba nagu arvamist? No ma r Jevgenia puhul siin eriti palju vist ei tea öelda, siis ta ütles, et inimene algul oli ta patuvaba tema meelest sinu ta võib-olla läheb natukene väitlus ametliku sellise doktriini ka. Ja hiljem ta omandab elu jooksul oma neid patusi. Rohkem on eetika ja imesid, vabadusi ja, ja patususe küsimust muidugi lahendanud, järgmine suur mees. Laar, aga võib-olla siis ütleks kokkuvõtteks Errigeena kohta ainult niipalju, et vaatamata oma õpetuse originaalsusega polnud Erigeinal tegelikult õpilasi, nagu siin juba märgiti. Ja ilmselt võib tema kohta öelda Ta, nii nagu kõikide nende mõtlejate kohta, kes on jõudnud mingis mõttes ette oma ajast. Ta elas oma ajas üksinda ilma õpilasteta ja ilma kodakondsuseta ja alles alles hiljem muutub ta siis huviobjektiks. Ja nagu näete, Meiegi räägime, ei saa tast mööda minna. Aga tihti ongi nii, et need, kes ei leia tunnustust omal ajal või on oma aja poolt põlata muutuvad huviobjektiks alles hiljem. Ühesõnaga need inimesed, need mõtlejad, kes võib-olla tajuvad teistest paremini oma aja vastu olusi ühelt poolt ja teiselt poolt, kellel on ka julgust oma aja vastu sinna. Seevastu voolu ujumine nõuab väga suure isiksuse olemasolu, kelleks ilmselt riigina ka oli.