Tere hilisõhtut tänase keskööprogrammi esimeses tunnis, kuulate jutuajamist, mis sai kokku võetud pealkirja alla. Kas müts võib ka imet teha. Stuudios on näitleja, helilooja, poliitik ja mütsoloog Peeter Volkonski. Teda küsitleb Kerttu Soans. Sa ütlesid, et sind võib lisaks sellele, et sa näitleja oled ja muusik ja poliitik, et sind võib ka mütsioloogiks nimetada. Kes on metsioloog? Psühholoog on inimene, kes tegeleb peakatetega. Ja kas mütoloogia on maailmas palju? Peale enda, ma ei tea, kahjuks mitte kedagi teist. Aga need inimesed, kes mütse valmistavad, kas need ei ole metsa roogid? Mütside valmistajad, aga mütsioloog on see, kes tegeleb mütsidega peakatetega ja kes enda jaoks teadvustab mütsi tähtsuse inimese elus. Need uurib mütside mõju. Mütoloogia kui teadus, selle oled sa juba jõudnud mingisugustele niisugustele tulemustele. Et kuidas üks või teine müts inimest mõjutab mütsikandjat. Ja loomulikult müts on selline asi, mis väga täpselt väljendab antud rahvakultuuri. Ta on tingitud vastavatest geograafilistest klimaatilistest tingimustest. Näiteks kui vaatame kirgiisi mütsi, mille nimi on kontak. Ta vastab nendele klimaatilisele ja geograafilisele tingimustele, mis on just nimelt Kirgiisia-le omased. Ta on väga praktiline, see tähendab muidugi seda, et teda ei võiks kanda, Eestis võib küll, aga näiteks eesti müts murumit seda Kirgiisias kanda on täiesti mõttetu. Miks ta ei ole praktiline? Lihtsalt. Ja ma ei ole siiamaani aru saanud näiteks, miks üldse murumüts olemas on isegi Eestis siin. Täielik lollus. Sul on kodus kindlasti palju mütse. Fanny. Ja on tankisti müts olemas ja. Aga kas seal mets võib ka rikkuda ei no öeldakse niimoodi, et narri meest, aga mitte mehe mütsi ja. Ongi selles asi, et mees on inimene, noh konkreetne inimene. Aga kui sa narrid mehe mütsi, siis sai Norri mitte konkreetset inimest, vaid närvitseda kultuuri. Selles on minu meelest asja mõte, selle kõnekäänu mõte. Aga sa just ütlesid, et see muru mõtlesin Eestis, et see oleks täielik lollus. Naljanumber. Teha mingeid järeldusi eesti kultuuri kohta? Minu meelest murumüts ei ole Eesti päritolu üldse kuskilt mujalt tulnud. Aga kust ma ei tea? Tarvis uurida. On sulle mütsidega seoses ka mingeid naljakaid mälestusi või naljakaid tähelepanekuid olnud. Naljakaid, ma ei tea, kas nüüd naljakas, aga kui ma Eestis käisin kirgiisi mütsiga ringi siis tuli mulle vastu Tallinna linna peal üks kirgiis kes oli ka kirgiisi mütsiga, tuli minu juurde ja ütles, et kuulge milles see asi nüüd siis ta õieti on. Tänase päeva jooksul te olete teine inimene, keda ma Tallinnas näen, kes käib ringi kirgiisi mütsiga? Ega see pärinat, kes seal esimene pärisin. Ma teadsin ka. Teistele. Aga saate pealkiri on meil, kas müts võib ka imet teha? Suudad sellele küsimusele vastata, võib mets teha imet. Aga sinu mütside kollektsioonis on mõni selline müts, mis imet on teinud. Kahjuks ei küüntest kübar, mul ei ole ta, miks müts võib üldse imet teha, see on just nimelt sellepärast, et ta on peakate. Pähe mete jalga näiteks või käte peas on meie olemine. Kas liigume teistele teemadele kulunud, praegune aeg on see sinule hea aeg. Kas praegu on sinu aeg? Ma ei oskagi kohe ütelda. Kogu aeg on minu aeg. Nii kaua kui ma elan. Kas lapsepõlv on sinu jaoks tähtis? Väga. Ma mäletan, et päike paistis. Ma mäletan, kui meeldiv oli ärgata selle peale, et päike paistab ja vanaema oli läinud poodi. Mina läksin välja. Päike paistis männimets nõmmel. See oli väga ilus. Praegu sellist tunnet enam ei ole, kui hommikul ärkad. Seda küll ei ole ja ei ole mingisugune hoopis teistsugune tunne. Ma ei ole ka lapsena. Aga kas sa tahtsid juba päris tillukesena saada näitlejaks? Sest näitekunsti läksid sa õppima. Millal see sul selgeks sai, et sa näitlejaks tahad saada? Viiendas klassis rääkisime oma klassivennaga, kes on praegu tehnikaülikooli õppejõud. Arutasime, et kumba kooli oleks mõistlikum õppima minna, kas Panso juurde või siis Moskvasse. Mina arvasin, et Panso juurde. Temalased Moskvasse. Läksin Panso juurde. Tema läks. Aga kuni viienda klassini autojuhiks. Ei. Vahepeal ma tahtsin saada heliloojaks, vahepeal tahtis Kultoriks. Aga helilooja, sa oled ju ka? Helilooja ei mõtle tegelikult mitte midagi välja, see muusika on kõik olemas, on ajal teised mingid inimesed kes on millegipärast välja valitud. Kes seda muusikat kuulevad? Olemas juba on, kellele on antud ülesandeks teistele esimestele kuuldavaks teha. Inimesed kui antennid ja maja. Aga kas sina, kui helilooja kuuled kogu aeg muusikat või antakse sulle seda vahetevahel? Kui midagi väga-väga head Anfis kirjutan edes. Aga nüüd aga nüüd, lugupeetud daamid ja härrad, asi läheb väga tõsiseks. Õige mitukümmend, õigemini õigemini mitusada aastat tagasi raiuseks kuulus saar akna Euroopasse. See, mis siin nüüd toimuma hakkab, on selle akna jätk. Siin hakatakse nüüd raiuma akent ja teie ees hakkab üles astuma. Eesti rokkmuusika ainukene vürst vürst Volkonski. Nüüd sa oled sellest aastast ka Eesti poliitikasse sukeldunud. No kuidas see juhtus, kas sa tahtsid või pakuti? Nii ühte kui teist. Asi on lihtsalt selles, et ma kuidagi tundsin ära, et see vene probleem ei olegi tegelikult nii keeruline ja nii suur, kui, kui sellest numbrit tehakse. Minu meelest on seda lihtsalt kogu aeg valesti aetud. Venelastele tuleb läheneda kui inimestele, mitte kui venelastele. Ja ongi kõik, ei tohi unustada seda, et me võime ju nimetada inimesi homo sovjetliku usteks küll nimetama, nii, aga ärgem unustagem, et selle väljendi esimene osa on ikkagi homo, mis tähendab inimene. Ja teine osa alles on sovjetlikus, aga seda teist osa annab muuta. On sul õnnestunud seda juba siin elavatele venelastele selgitada ka? Kas nad tahavad seda teist osa muuta? Ja ja ja see ei ole üldse keeruline, kui läheneda nendele, kui inimestel on täiesti normaalsed inimesed, nagu selgub Too mõned näited, kus sa oled juba selles uues ametis käinud ja mida oled teinud ja kellega rääkinud? Käisin Narvas arvatakse siiamaale, kes on käinud ja twickniga ja rääkinud Narva linnavolikogu esimees peavad teda masuurikaks. Ei olemas, täiesti normaalne inimene. Täiesti võimalik rääkida. Tead, Narva kaal nagu välja tuleb, ei olegi eriti suur mingisuguseid probleeme. Et narvakad on praegu kohutavalt uhked. Venemaa on 100 meetrit üle silla ja narvakad on praegu hakanud aru saama, et nad on välismaalased. Neil on kroonid. Nad lähevad 100 meetrit üle silla. Nad on niisugused bossid. Seal mässu ei tule. Võib rahulik olla. Mis sa arvad, kui kaua sa selles ametis töötad? Ma ei oska öelda ka kuskil ma arvan, et aasta lõpuni. Sest et mul hakkab eesti teatrist kahju, kui me ka sealt eemale Aga millisesse eesti teatrisse sa kavatsed minna, siis kas oma armsasse Vanemuisesse? Ma olen nii hea näitleja, lõppude lõpuks Siis, kui sa lõpetasid konservatooriumi, siis sa tahtsid, et sind suunataks. Noorsooteatrisse ja noorsooteater oligi sinu esimene töökoht. Millised mälestused on sul sellest ajast? Aga head teater, minu esimesed rollid. Esimene lavastus. Sinu esimene lavastus oli. Olid Tuglase jumala saar kahest osast koosnes Eero Spriit tegi esimese vaatuse. Ja mina tegin teise vaatuse kaks Tuglase novelli. Inimese vari oli eramaja, mina marju humalasaar kusjuures minu muusikali inimene varjus ja siis sonettide tõmmu daam. Nüüd räägitakse, et Nüganen tegi selle proomia Juulia. Laia tänava fuajees. Tegelikult aga esimene etendus, mis tehti fuajees, olid unetud Tõmuda. Kaarel Kilvet lavastus. Ja mängisid peale minu sillulaidla. Soika möllab ja Tõnu saad. Aga see oli päris vahva. Ja siis tegin ma veel lastelavastusega fuajees. Selle nimi oli, kuidas teha lund. Sellega Vahva. Kui kaua sa noorsooteatris töötasid? Praegu, kui ma hakkan nüüd tagantjärele mõtlema. Ma ei teagi, Me läksime Komissaroviga raksu, aga miks ma praegu mõtlema ei teagi, kas praegu jälle Eestile? Ja kuhu sa siis läksid siis ma läksin, kirjastus Eesti Raamat ennem pool aastat luuletoimetaja ja siis läksin vanalinna stuudiosse. Vanalinnastuudios olin samuti neli aastat. Ja siis esinemiskeelu põhjuseks märgiti. Põhjuseks märgiti, et vaatamata korduvatele meeldetuletustele on näitleja Peeter Volkonski suhtunud kergekäeliselt autorite tekstidesse. Kusjuures mitte ühtegi meeldetuletust ei olnud. Ja ma ei tea siiamaani, mis see põhjus siis nüüd Oliver. Sulle heideti ette, et sa suvaliselt suhtlesid teksti, et panid nagu omalt poolt juurde ja tõmbasid maha ja. Ei olnud sellist asja. Ma ei saa ju niiviisi teha, ma olen näitleja, mul on tekst ees, ma räägin seda, mis on autor kirjutanud. Tähendab tegelikult põhjust ma ei teagi siiamaale. Aga kas sa natuke aimed ja põhjused olid poliitilised, aga. Nendest poliitilistest põhjustest ei taha lähemalt rääkida. Ma ei käinud valimas, see tundub täiesti absurdne, aga tegelikult olla vot just nimelt selline põhjus. Et käis minu ukse taga taator. Aasta, kuid see masu või põri. Ma ütlesin, et andke andeks, aga ma ei, ei tule. Seda väga oli ehmatanud. Kuidas nii? Kuidas te ei tule valima? Mõtlesin sellepärast, et see on vabatahtlik. Selgus, et tegemist oli mingisuguse keskkomitee töötajaga, kes käis auditeerimas, talle ei mahtunud pähe. Tõstis selle küsimuse üles, et näitleja avaliku elu tegelane ütles niimoodi, et ta on vabatahtlik valimine. Ja siis ma leidsin väga kauni töökoha. Tallinna puhkeparkide direktsiooni, mänguautomaatide sektori vaneminsener. Millised olid sinu tööülesanded, sead? Korras hoida automaate? Tänud ametinimetusele, jah, mänguvatavad hektari vaneminsener. Tegelikult minu ülesanne oli, et kui on lauluväljakul mingisugused kontserdid et siis oleksid pingid pandud publikule ja kui pärast kontserti saaks pildid ära koristatud. Päris kaua? Aasta nii kaua mul keeld oli. Esimesed päevad oma seal lauluväljakul töötasin, oli jälle mingisugune üritus, ma ei mäleta, mis oli, aga igatahes üks hobune oli seal käinud jalutusraja peal, jätnud sinna pabulad ja mina hoidsin luua ja pühkisin need pabulad sealt ära ja seda juhtus nägema tolleaegne minister, kes oli selle käskkirja välja andnud, et. Mul on esinemiskeeld, jah, ja siis ta oli helistanud kuskile ja hakanud välja uurima, et kas nüüd tänu sellele, et Volkonskil on avalikud esinemised ära keelatud, et kastanud lauluväljaku koristajana töötav. Mänguautomaadid olid sinu elus kuni aastani. Aastani 84. lõpp 85 alguses ma läksin Vanemuisesse. Ja miks ma sinna läksin, kellel on väga mitmeid põhjuseid. Üks asi oli see, et vanalinnastuudio oleks mind tagasi võtnud. Meil lihtsalt ei olnud kohta. Aga kursusekaaslane Hendrik kerge oli just saanud Vanemuise kunstiliseks juhiks ja Tartu mulle alati väga meeldinud, mul on mingisugused Lapsepõlve mälestused Tartuga viieaastane, kui ma käisin Tartus esimest korda, mulle kuidagi väga meeldis. Ülikool ja. Kas sel ajal, kui sa Vanemuisesse läksid, kas õppisid juba ülikoolis kaugõppes siis psühholoogiat? Ja ja nagu ma sinna Vanemuisesse läksin, ma hakkasin seal kohe ennast väga hästi tundma. Oli sul seal kohe tööd? Ja minu töö oli lavatööline. Ma olen pool aastat lavamees, sest et see esinemiskeeld ametlikult oli küll lõppenud. Aga nagu selgus, päriselt siiski mitte. Kes oli esitanud sellise küsimuse, kes lubas Volkonskil Tartusse kolida? Ma ei tea, miks ma oleksin pidanud tema käest küsima seda. Aga siis ma kukkusin kainestusmajja. Ja selgus niisugune asi, et igale hommikul kanti ühesõnaga sellarile ettegi, kes sel õhtul kahineris olnud. Tegelikult nimekiri anti talle. Ja siis ta kutsus välja Mart Raigi tol ajal Vanemuise direktor ütles nii, palun, näete nüüd, keda te tahate võtta oma teatrisse näitlejaks? Oli kainelis öösel. Aga see oli just jah 85, kui oli see korba alustatud joomise vastane kampaania. Pull oli, pull oli selles, et ma olin, olin lihtsalt väsinud. Lihtsalt jäin pingi peale magama. Dokule bussijaamas. Aga siiski see esinemise ära keeramine kestis ainult pool aastat Vanemuises, siis said hakata lavastama. Aga see oli tohutult kasulik kogemus, pool aastat tol ajal avanes. Aga nüüd ma tean, kui ma lavastan. Mida laaviastele öelda. Vanemuises, millised olid sinu esimesed lavastused? Esimene lavastus oli päkapikkude kohal ja teine oli Ostrovski. Igal lollil oma lõbu. Paremaid laadse. Kuidas kriitika on võtnud vastu sinu lavastuse just? Üldiselt hästi. Aga mõned mul on untsu läinud. Tunnistan, aga ma ei tahaks nendest rääkida. Ma arvan küll, jah. Ma suudan tunnistada oma eksimusi, aga kui midagi on valesti lennata igale ühele juhtuda miks mitte seda tunnistada, siis? Ja Vanemuises olid sa siis misse aastani 85.-st. Lahkusin 91. Septembris. No selle üle oli ajakirjanduses palju juttu ja et seal olid mingid vääritimõistmised ja siiamaani Priimäest räägitaksegi Ja, ja miks ma peaksin seda salgama, et minu meelest see inimene on täiesti kõlbmatu selle ametiposti peale ja mina enne vanemasse tagasi ei lähe, kui tema teelt lahkunud? Aga nagu sa enne ütlesid, lähed sa Vanemuisesse tagasi selle aasta lõpus. Nii et siit siis võib järeldada, et. Ilmselt paljud kuulajad teavad sind sellest skandaalsest bändist propeller. Räägi natukene selle ansambli loomisest. See ei olnud minu loodud. Mind lihtsalt kutsuti sinna ja ma tundsin, et aetakse õiget asja sest et tegemist oli vastureaktsiooniga disko-teksakultuurile, mis on üks ääretult jälk nähtus oli lihtsalt tarvis noori natukene lahti raputada. Ja meil seevastu õnnestus, lihtsalt oli tarvis, et inimesed hakkaks mõtlema, mitte niisama digi digi, digi, digi, digi, digi, digi. Aga teil võib olla õnnestus see siis, kui see ansambel oli olemas ja tegutses, aga praegu on ju jälle see digi digi digi-d. Ja aga nüüd ei oleks tarvis ansamblit propeller. Midagi muud. Aga ma tean täpselt, mis see on, aga küll me leiame. Praegu tänu sellele, et sul niisugune töö on, pead sa elama Tallinnas. Igatsed Tartusse tagasi, Stalin häirib sind. Häirib ja ma tunnen, et man kuidagi pesematusin ja terve Tallinna linn on pesemata. Kas sul hotelli numbritoas vett ei ole? Ei ole jah, soojad ei ole, ma elan viiendal korrusel. Viiendale ei jõua, soe veri, kolmas on viimane. Nüüd õnneks kohtasin ühte tuttavat, kes elas kolmandal korrusel. Töötasid tule pesema. Kas on midagi, mida sa kardad? Aga mingeid esinemisi ei karda? Pole kunagi kartnud. Sul on palju lapsi, sul on neli last. Ja nendel on väga ilusad nimed. Ma tunnen ikka hästi ja ma ütlen, et nimed ise välja. Kõige vanem poeg Antsul Miikael siis on kaksikud Immanuel ja Taaniel ja tütar Elizabeth. Mõistatus sulle, mis neid neljoniver ühendab? Seal on üks tühi. Miika Ell, Taani Ell, ManU-l, l Isabet. On heebrea keeles jumal. Kujutad sa ette või loodad sa midagi konkreetset, mis nende tulevik peaks tooma neile kelleks nad võiksid saada, või? Kelleks võiksid saada minu lapsed? Võiksid vanemateks saada. Ma eile vestlesin ühe oma hea sõbraga, kes on minust ainult natukene vanem. Selgub, et ta on vanaisa ja ma hakkasin mõtlema, et ega minulgi ei ole enam see aeg kaugel. Et ma olen vanaisa. Aga oled sa huvi tundnud, mis nad ise arvavad oma tulevikust, kelleks nemad saada tahavad? Nad ei oska veel täpselt ütelda, oli muidugi aeg, kus, kus on teateid täiesti täpselt, kelleks nad tahavad saada. Immanuel tahtis saada silotöötajaks. Michal tahtis saada pudeliga, jääks. Taaniel, tahtis võrri, hoitakse Elizabeth Elizabethist, tahtis emmeks saada. Kuid. Ta. Ja Taisega osta. Ennast. Kas sa ufosid, usud? Muidugi. Aga kas sa neid ajalehti loed, neid igasuguseid paraajalehti, kus paraküsimusi arutatakse? Kui ma olin haiglas need detsembrikuus siis ühel palatikaaslasel oli kokku köidetud kõik sellealased. Ilmunud ajalehe ja ja ma lugesin need kõik läbi. Sa teed paljudele ajalehtedele kaastööd paralehtedele, sa ei ole seni vist veel teinud. Ei ole, aga ma olen mitu päeva püüdnud sinna Viljandisse helistada. Keegi ei ole kahjuks vastanud. Mul on olemas küll üks asi. Sa tõesti oled ajakirjanduses päris palju kirjutanud ja kas ajakirjaniku amet võluksid? Ja ja eriti mind võluv just nimelt see, et kirjutada erinevatesse lehtedesse, püüda tabada erinevate lehtede omapära kirjutada nii, nagu sellele lehele sobib. Sa olid väga tillukene, kui isa läks sinu juurest ära. Aga ma tean, et vaatamata sellele isa on sinu jaoks väga tähtis olnud terve elu. Ja, ja võib-olla just nimelt sellepärast, et, et me elavat temaga koos. Ta oli minu jaoks siiamaale on kõige suurem autoriteet ja kuna ma ei ela ka oma lastega koos võib-olla ongi mingisugune paralleel. Ma tunnen, kui mu lastel on mingisugused probleemid. Kui nüüd minu käest nõu küsivad ja nad on seda teinud, olen neile seda püüdnud anda. Kuidagi ongi täppi läinud. Nagu ka minu isa mulle andnud väga täpseid nõuandeid. Ühe lausega. Millal sa oma isa viimati nägid? Üle 18 aasta saime kokku Stockholmis aasta tagasi. Ja see oli päris naljakas, sest kui sa ei ole inimesega kokku saanud näiteks kaks nädalat, siis on juttu, kui palju rääkida, aga kui 18 aastat, siis ei oskagi nagu midagi rääkida. Jääta tuli rongi pealt maha, kallistasime, ütlesime tere, siis täiesti vaikides. Läksime takso peale. Mõtlesin taksojuhile. Hotellimisele kinni pandud. Sõitsime hommikul kell 11 hotelli. Paiknesime. Äkki mina ütlesin Eesti majutustaga kütusta mulle esimene lause üle 18 aasta. Aga töölised oli ilmselt praegu juba higised ja väsinud. Milliseid töölised need, kes tööd võtavad. Ja siis läks lahti? Siis hakkasime voodi juttu rääkima. No ei osanud lihtsalt kuskilt alustada. Saate lõpetuseks küsin su käest seda, et ilmselt kindlasti unustasin mõne väga tähtsa küsimuse ära, millele sa hirmsasti vastata tahaksid. Ja raadiolehes ma nägin pilti endast. Ja mul on seal prillid ees tumedad hästi paksude raamidega prillid ja said küsinud, et miks mul selle pildi peal sellised prillid ees on? Sellepärast, et pilt on tehtud sel ajal, kui ma käisin sõjakomissariaadis Taetavat sõjale. Kuulge, aga ei võetud. Ei võetud sellepärast, et nägemine on halb. Tegelikult mul ei ole nii halb nägemine. Raatnet hästi tumedate paksude raamidega prillid jätavad sellise mulje. Et on väga halb nägemine, hästi paksud. Prilliklaasidel tegelikult ei olnud? Ei olegi sõjas käinud tänu nendele prilliraamidele, vot nii. Te kuulsite saadet, kas müts võib ka imet teha. Stuudiokülaline oli näitleja, helilooja, poliitik ja mütsoloog Peeter Volkonski. Teda küsitles Kerttu Soans. Saate tehniline teostus oli Külli tülilt. Ja peale keskuudiseid on stuudios Anne Erm.