Ka olema ja ka oma. Ja kui juba tead siis kuidas sinna jõuda oma unistuste sadamasse. Need küsimused on elu teelahkmel endale kord seadnud, vist küll, iga inimene. Ja ikkagi sõltub vastus sellest, kui kaugel on sees sinu sadam. Kui kõrge sinu teede valgustab majakas. Kui ere sinu majaka tuli või missugune on see nagu laul ütleb, oma tuli rinna sees? Nägi. Ta r kergCerti Ikeile. Ma ju See. Minema. Ka olnud nii oli seega kolmveerand sajandit tagasi. Oli meil oli mujal, oli Kadaka selja tuulisel Saaremaalgi. Kui põlise kalurivõsu valis esiisade karmi tee siis ei olnud sadam kauge karitki suuremalt jaolt tuttavad ja tule tema majakas süütas esiisadelt päritud armastus mere vastu. Kui sama juhtus saare, põllumehe või Kuressaare töölise järglastega siis neilegi polnud vaja kõrgeid ja võimsaid tuletorne. Ning nendegi majakas süütas tule põlvest põlve. Päritud lugupidamine isaisade elukutse vastu. Neil kõigil olid selged tuled majakas. Kuid sellest ei jätkunud valgust kaugele. Elutee lõppedes vaid tule süütamiseks, järglaste rinnas. Aga kui Kuressaare linna Fildenbergi nahavabriku masinisti poeg seadis endale eesmärgiks sadama, kuhu jõuda, oli nii ääretult kauge, keeruline, ohtlik ja raske. Valis elukutse, mida ta ise julgelt kuulutas Eesti kodanliku vabariigi kukutaja sismiks. Kuidas süttis selle kauge nurgatöölise poja rinnast niisugune rahutu ja ere tuli kes süütas tema majaka? Sellele mehele Viktor Kingissepale, kelle sünnist möödub täna 75 aastat. Kühendamegi alanud saate elukutse Eesti kodanliku vabariigikukutajate. 1907. aasta sügis ei toonud midagi rõõmustavat Eestimaa kubermangu sandarmi, püüa nuhkida ellu. Tallinnasse oli äkki teadmata, kust ilmunud tundmatut propagandist. Ja mida agaramalt nooruki ja sale uustulnuk tööliste seas tegutses koosolekutel ja miitingutel esines seda raevukalt, nõudis sandarmi polkovnik tema isiku kindlakstegemist. Kuidas aga nuhid ka ei püüdnud, jäid tulemused vähe ütlevaks. See nooruke tsaari ohvrankale peavalu valmistanud propagandist ei olnud keegi muu kui 19 aastane Peterburi ülikooli üliõpilane Viktor Kingissepp. Küllap oleks tõe jälile jõudmine sandarmid üllatanudki. Kusagilt Kuressaarest Peterburi ilmunud gümnasist võidab aastaga niisuguse tabava kõnemehe organisaatorid ja osava kraatori kuulsuse, et saadetakse teise linnagi töölisi õpetama. Nikolai Salm, Viktori mõttekaaslane juba Kuressaare päevilt ütleb selle kohta. Tema oli väga aktiivne, temal oli juba palju suurem Teetmet teooria teooriaid ja ja sellepärast Temaibas nende aastate sees astus välja kui juht, eesti tööliste hulgad. Seda kõike õppimise kõrvalt rasketes majanduslikes tingimustes. Teine koolikaaslane Aleksei Sepp märgib Ma käisin teda külastamas. Ta elas seal Uiborskajastranaa. Seal oli üks suur vangla ligidal grippi nimetati jah. Vot seal lähedal ta elastik. Niisugune tühi tuba oli suurt asju mul ei olnud seal ja oli näha, et ta ikka elas nii puudulikult. Raskused Victorit ei peata. Näib, nagu korvaks ta neid üha aktiivsema poliitilise tegevusega. Kui 1912.-na aastal alustab Narvas ilmumist eesti bolševike ajaleht Kiir saavad Viktori rohkearvulised kaastööd kiiresti tuntuks oma poliitilise löögijõu ja õigel leninliku suunaga. 1913. aasta lõpul kogunetakse kiire asjus Peterburi nõupidamisele. Nõupidamist juhib Viktor. Sellest saab teada sandarmeerial Eestimaa kuberner korrast. Vets kirjutab alla Viktor Kingissepa väljasaatmise otsusele. Ent Viktor jõuab põgeneda Soome. Juba mõne kuu pärast aga põrkab Viktoriga Peterburi ülikoolis kokku üks tema tuttavatest. Kuidas riskisid? Risk pole suur, naerab Victor. Saatsin enne siia tulekut kodustele kirja, et sõidan Kuressaarde. Eks sandarmi, oota mind seal. Nii et siin on mul praegu ohutuim koht Venemaal. Mida arvavad aga äsjast sandarmid? Vähemalt kord reageerisid nad nii. Viktori vanemate kodu üle, aedne Melanie Palk ja Kingissepa koduloomuuseumi direktor Timo deus linna. Ükskord oli näiteks niisugune asi olnud, kui tähendab Viktor Kingissepa haige vend Oskar tuligi, toodi kunagi koju ja siis oli politsei saanud andmeid, et vat kingis pundunud koju. Siis juhtus nimelt niisugune lugu, et politsei piiras selle maja siin ümber ja tungisid sisse. See vend Oskar magas voodis. Nonii tolleaegne on õnnelikud, et nii nyyd on liitu siin kätte saanud teda seltsi vend, labasem. Ema kohe juurde panusel jumal kirde tiputa kannet ärritidega meetrisest nagu nõrk siis piikidega istet, aluskotike Kreps. Et ehk kontserdi Mosesse Spitud eitunden siis teine magab, teades sedaviisi. Ja kas seal polnud mitte need andmetel väga õudne, oli muide tema seda vaadata pääsenud. Nii et need läbiotsimise liikusin pihtima. Teade esimese maailmasõja puhkemisest tabab Victorit Soomes lootuses, et sõjaolukorras satub ta halvimal juhul rindele, ilmub ta avalikult Peterburi kuid ei, ta saadetakse välja argult veeri hiljem kaasanisse. Väljasaadetu elust jutustavad säilunud kirjade omastele. Ühte neist tutvustas meile Olga Lauristin. Mul on siin näiteks üks tema kirgedest õele. See on kirjutatud 1915. aastal, kui ta oli välja saadetud kaasani. See kiri annab väikese ettekujutuse, missugused tema tingimused seal oli, kuidas ta meeleolu oli. Ta kirjutab teisel oktoobril, eile õhtul leidsin inimese, kes küllalt kirge, meil oli mulle 50 kopikat laenama ja selle tõttu sain peale 48 tunnilist vaheaega, kord jälle suhkur rukkileiva lauale. Ostsin koguni pool naela vorsti. Pool naljas on 200 grammi. Poole sellest jätsin homme hommikuks ja oleksin ma nüüd kogemata terve leivatagavara ära söönud. Siis oleks mul homme hommikul selle tagajärjel vorst ilma leivata olnud. Puperdan balansseerin kui köietantsija üks kuu teise järel ja parandan jutumärkides oma ilmavaadet. Õde jutustas mulle ka, et üldse kodus nendel materiaalne olukord ei olnud kuigi hiilgav. Tema isa jäi invaliidiks, tal oli tööõnnetus ja siis üks käsi tal enam, et ta nüüd üldse ja tal tuli oma töökohast loobuda. Nii et nad ei saanud Victor lekka, kui ta Victor seal ülikoolis käis, Peterburis, kui ta hiljem väljas aed oli. Kodus teete midagi, saab. Veebruarirevolutsioon leiab Viktori armeest, kuhu ta lõpuks 1916. aasta suvel siiski võeti. Nüüd aga algab üks tegude rohkemaid, kuid ühtlasi ka meie raadiokuulajaile tuntumaid perioode Viktor Kingissepa elus. Oktoobri võidukäigule Eestis. Oleme tänu võlgu ka sõjarevolutsiooni komitee esimehe asetäitjale 29 aastasele Viktor Kingissepale. Teda jätkub kõikjale, kus võrsub uus või kus on raske noores nõukogude vabariigis. Ning kui Saksa okupatsioon sunnib Nõukogude võimu Eestist taganema, on Victor see, kes hindab olukorda talle omase teravmeelsuse iroonia ja ettenägeliku sega. Ta kirjutab. Ajalookäik on nii isemeelne, ta kutsub uuesti ellu luitunud ühiskondlikud luukered. Et neid siis uue hooga hoopis ära pühkida ajaloo näitelaval. Kaheksa kuud töötab. Tor Moskvas neljandal erakorralisel nõukogude kongressil valitakse ta ülevenemaalise kesktäitevkomitee liikmeks. Talle usaldatakse vastutusrikkad, ülesanded tööl ülemtribunali, siis hiljem ülevenemaalises erakorralises komisjonis. Näitena võiks tuua Osavõtu Lenini vastu organiseeritud atentaadi uurimisest. Viktor on sel ajal kolmekümneaastane. Siis astub ta vastu, kui mitte just kõige tormisemale, siis vähemalt kõige ohtlikumale, kõige karide rohkemale perioodile oma elus. Eesti töörahva populaarne ja tunnustatud juht läheb jälle Eestisse. Nüüd vaenlane juba tead ammu teab, kellega on tal tegemist. Mida rohkem eesti töörahvas oma julget ja tarka Victorit armastab ning hindab, seda enam kodanlus teda vihkab. Vihkab, kuid tunnustab, peab tunnustama. Kingissepa pea eest pakutakse välja 5000 dollarit kuid Victor on osav. Ega teda asjata kutsuta meie konspiratsiooniisaks. Kingissepa majamuuseumis? Tallinna plaan ja on ära märgitud Kingissepa Kanspratiiv korterid aastatel 1000 918922 Tallinnas. Palju need arvult on, need on päris kirju. Üks Viktori tublidest sidepidajatest, juuli maasikas, kes tänaseni pole kaotanud oma nooruslikku uljust jutustas meile palju Viktori tolleaegsest elust. Seekord mõni killuke tema mälestustest. Oli kord niisugune juhus, et kalamaja põiktänaval päeval kella kolme aeg järsku sõideti autodega ette ja kaitsepolitseinikud Sel korral oli seal Jüri Rästas ja Kingissepp, seal korteris oli seina sees kapp. See uks tuli selle tapeediga üle tõmmatud, nii et väljast ei saanud aru ja siis sinna peale veel riputati riided. Teatavasti inimeste kvartalis oli alati riided seina peal. Lina oli seal üle, peale selle lükati veel poodi sinna ettenoosi, perenaine oli niisugune taibukas, kohe tegi selle ukse lahti ja lükkas sinna seinakappi. No tuldi, et vot kestel on meesterahvaid ja ütleb, et ei ole mehi üldse ei ole, et mees on tööl. Otsivad ja otsivad terve korteri läbi. Perenaine pärast räägib, et no tee, mis tahad, nii kõvasti hingavad seal ukse taga, et kostab, tal oli väike laps, võttis selle lapse sülle ja hakkasid seda last kangeste näpistama, et laps hästi kõvasti karjus. Tegi muidugi väliselt nii nagu. Laps karjub, ise sussib jää ja laps röökis nii hirmsasti ja keegi nendest läbiotsijast oli küsinud ta käest, et kuulge, prouat, kas teil on esimene laps, et ei saadud talul gaasid, andke talle kummeliteed ja läksivad minema ja mitte midagi ei olnud tänaseks. Päevaks on muidugi see väike laps nüüd suureks kasvanud ja huvitav, kas ta ise ka peab. Ja tead küll, jaa, tead, ta on juba nüüd ise, tal on kolm last, kui Victor tuli 18. aastal Niukest korter, õhtul Rudolf Vatmann, tõite ta minu juurde. Ma siin mõtlesin loode tänaval, sel ajal oli ta nürnbergi seitse. See maja on alles ja praegust lollist siis veel niisugune asi, et hoovi peal majas oli üks tuur korter ja elas üks vanainimene, see oli ka meie oma inimene, pojad olivad talt kommunistid ja tema juurtest tulivad siis üürilised seal neli-viis-kuus, noort meest ja ta tuli, rääkis, et vot need inimesed töötavad pagari ulitsal kaitsepolitseis. No ja minul oli siis väga ja seal ma mõtlesin, no et korter on meil väga hea. Vaba tuba oli täiesti oma toa vastas tädi oli maal, mis oli meil tarvitada. Et kuidas nüüd küll saab, fot rikkusid ära ja korteri terve päeva olin kohe peaaegu haige. Õhtul tulevad ja mina siis hakkan oma pihtima, teate, mis toimib ja need poisid, kes elavad, need on, töötavad kaitsepolitseis ja ja nüüd on Me kvartali Asjon räbal. Fliktor hakkab naerma ja ütleb niimoodi, et no kuradi tore, et meie siis toimivad rahulikult siin elada, et et ega siis need ei arva, et nendega julgem ühes majas elada. Nii lähedal ja nii lähedal õue peal. Ka nendes rasketes tingimustes ei raugenud Viktori tööhoog. Piisab, kui nimetada, et tema aktiivsel kaasalöömisel viidi kodanluse kaitsepolitsei nina alla läbi Eestimaa kommunistliku partei esimene ja teine kongress. Et sel perioodil kirjutas ta oma väljapaistvama töö iseseisvuse iki all. Et ta juhendas nii hästi kommunistide riigikogu liikmete tööd, et isegi kodanlus oli sunnitud raevuga tunnistama. Kingissepp on riigikogu kõige aktiivsem liige. Kus on meie politsei. Raev kasvas ja politsei otsis ning piisas ainsast korrast, mil Victor range ja nõudliku konspiraatorina eksis usaldades sisse kukkunud, kes osutus reeturiks. See oli ööl vastu kolmandat maid 1922. aastal. Jutustab Nikolai Salm, kes töötas sel ajal Nõukogude Venemaa saatkonnas Eestis. Kui meie kuutsima, et Kingissepp oli kinni võetud siis korraga mina läksin Stargi juurav Nikolajevi Starkulissismi, britt, suursaadik ja tema võttis korraga Moskvaga ühenduse, sealt ta sai institutsioonid ja kes Eesti välisministeeriumiga pidama sidet, et välja vahetada, et kinnishepa vahetada välja nii kui teistegi tehti välisminister piip ütles Stargile ka kinnist sepale, ei midagi halba, iseäranis tuli piip, muidu tundis väga hästi noorest põlvest kinnishepa, sest Piipoli Kuressaares ka kooliõpetaja, sel ajal, kui kiliseb, õppis koguneda ja nii mina olin vil piibu kooli õpilane, selle peale vaatamata piip ei andnud õiget informatsiooni, sest nagunii ta teadis, mida tegelikult plaanid ja eesti kodanlus siis siin oli üks Eesti ohvitser kaakuks Kuressaare poiss, kes tundis väga hästi Kingissepa majutumuse kombel saite taga tänaval kokku ja ta ütleb, et tema on valitsuse poolt saanud käsu ühisteistega, kes tundsidki, Viktor Kingissepa. Nad sõitsivad eesti maalin Nat läbi ja otsisime kinnissel ajal siin põrandal oli, ta ütles, et neil on niipea kui keegi näeb tennisepeet korraga ma kohapeal teda ära tappa. Nii suur hirm oli diviis vastu, Eesti valitsus. Koduloomuuseumi direktor Timoteos linna. Et siin all vitriinis on meil üks tavaline kodanlikuaegne Telegram. Kust see pärit on? Selle telegrammi me leidsime. Umbes sel ajal, kui see Viktor Kingissepa majamuuseum asutati. Me leidsime selle telegrammi teise maja nende teise maja pööningult, teiste paberite hulgast. Lähemal Silmetsemisel selgus, et see on saadetud vahetult pärast Viktor Kingissepa mõrvamist. Telegrammipealt loeme. Surnukeha kuresaare matmiseks välja anda siseminister Einbund nimet Viktor Kingissepa isa Eduard Kingissepp pöördus kodanliku siseministri poole palvega anda Viktori laip matmiseks Kuressaarde. Kuid nagu te näete, telegrammid Einbund vormilistel põhjustel ei saa välja anda, millesse vormiline põhjus seisis. See seisneb muidugi selles, et Viktor Kingissepa keha kandis lugematuid peksmise ja piinamise jälgi. Arusaadav kodanlus ei tahtnud tunnistada ennast mõrvariks ja piinajad. Veel üht dokumenti tutvustas meile Olga Lauristin. Noh, siin on kommunistliku internatsionaali täitevkomitee rahvusvaheliste sidemete osakonna kiri Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee välismaa büroole andmetega Viktor Kingissepa mõrvamise kohta, neljas november 22. Aga me teame, Viktor Kingissepa, hukati kolmandal mail vastu neljandat, 1922, teada on järgmine teadete põhjal laskeid sõdurit seltsimees Kingissepa maha Ülemiste järve kaldalt vikati tehase lähedal. Sinnasamasse Kingissepp, esialgu kama Etti. Kuid varsti sai kaitsepolitseile teatavaks, et keegi püüdnud tapmisest osa võtnud sõduritelt järele uurida, kuhu Kingissepp maeti ja sõdurid, nagu oleksid selle välja lobisenud. Siis tehnik kolmele kaitsepolitseinikule, kaitsepolitsei Tallinna osakonna ülema endisele abile, Julius Palmile, kaid, kaitsepolitseinik Krossile ja kaitsepolitseifotograaf Jakobsonile ülesandeks Kingissepalaid teise kohta toimetada. Kaitsepolitseinikud sõitsidki siis öösel kohale, kaevasid laiba välja jää, vihitab Piritale ning siis seal oli mootorpaat, Nad sõitsid merele ja Viimsi neeme tipus, siis uputasid laiba merre. Me saime seda, ma mäletan seda arstigi teada, eks mingisse Palaipan, Merrobotoodet nad ei tahtnud, et isegi niisuguse kohti oleks olemas. Need kartsid teda mitte ainult siis, kui ta elas ikka veel peale surma. Kallis raadiokuulaja, nüüd on sul hästi jämedates joontes selge. Rohkemat ei võimalda aeg, missugune majakas süttis ja milline oli selle majakatuli. Kuid ikka oleme me vastuse võlgu küsimusele kuidas majakas süttis, kes süütas sellest tule. Oli omal ajal ka Marientali mõisnikul Harryl oma majakas. Leek küll võitis, aga oli tuhm ja säratu nagu ikka, tulel, mis põleb võõrast, higist ja vaevast. Hiljem aga hakkas majakas hoopis tossama. Ja nimelt siis Laar oma valdused ja varad kaardimängu ning purjutamisega läbi lõi. Laastatud mõisasüdamesse rajas Viktori ettevõtlik vanaisa Aado Kingissepp sepipaja ning valutöökoja. Siin on siis Marientali mõis, praegu Kingissepa linn ulatub peaaegu siia väljaks sel ajal kui Viktor Kingissepp siin sündis, siis vast oli linna hoopis kaugemal. Majaktikesin jah, linn oli siis täiesti kaugele, sest et põhiliselt tolle aja linna territoorium ulatus ju ainult paari-kolme tänava võrra kesklinnast eemale, paljusid, umbes kesklinna võib-olla kilo või paar-kolm kiloamet paar-kolm ja see puumaja oli vanasti puumaja oli vanasti ka, aga tema oli väiksem näetesse madalam osa, kahekordne kahekordne osa, see on juurde ehitatud ja nüüd näete selles samas majas näete see akent neljakandiline ja see selles selle akna taga. Selles toas sündis Viktor Kingissepp, ühesõnaga, selles majas ta nägi esimest korda ilmavalgust selle langus rahvuse all, selles väikses katusega algatusega seal vahepeal praegu kedagi ei ela vist seal praegu ei ela keegi siia teisele poole, näete, näete, see on nüüd nii, et sissekäik siia ossa oli siis siit küljest peasissekäik juba sellesse vanasse mõisahäärberisse olivat seid sellest uksest, siin on siis Saaremaa dolomiidi, st tahvel. Selles majas sündis Eesti Töötava Rahvajuht Viktor Kingissepp 24. märtsil 1888 ja Eduard oma naisega elasid siis seal ülal aga pärast Victori sündi paari kuu pärast siis kolisid linna. Marientalist linna tõtame nüüd 74 aastat ja kaheksa kuud hiljem meiegi. Ja tänaval, mis praegu, Kingissepa tänav nüüd, mis nimede varem kandis kodanlikul ajal oli tuntud, see tähendab pargi tänava nime all, nii et just lossi ja lossipargi lähedusse son tänava nimi, pargi tänav ja major, kandisin pargi tänav number viis. Ühekordne maja seal üleval on ainult pööningut või on seal kah elanik. See jah, seal mansardkorrus, vanemad tütre meetoga elasid all, aga poiste jaoks sai sisse ülemine tuba, poisid olid üleval astumas vast sisse siit edasi, nüüd palun. See asi läheb kaks ust, üks läheb natukene kõrgemale. See lähebki sinna postituppa üles. Kas sina tahad ka olemas, vast külastama? Kõigepealt postituba, kaunis järsk nagu ikka. Väikene tuba, palju see võib olla üks, 10 ruutmeetrit, võib-olla sedagi 10 vastan madaltuba kaks voodit, tähendab, ühes oli siis Victor bändi oli siis Viktori body siin parempoolne säilitama venna, teine venna Oskari voodi, sealt veel. Ja siit Viktor kasutas muide teda lapsepõlves ka, kui tahtis minna vanemate teadmata välja siis ta kasvatas. Ah, kui ta käis siin juba endal põrand otse ringi ajal seal koosolekutel ja. Siin on siis akna kõrval väikene laud, tool ja riiul ja siin on ka ilma, siin on ka tema õpikut, mida ta kasutas gümnaasiumiõpilastele õppimise aastaid, vaatame mõningaid Stina Göte ja siin, vaadake siinsamas, riigipeal on ka Victoria-aegset malendid, niiet malet armastas mängida. Victor oli väga-väga tugev malemängija ja siit vaade on kohe läbi aknaparki. Näete, me ju. Käisime siin pargis kõndimas ja kuulama seda muusikat ja ajasime juttu ja ta armastas ikka märkusi teha, teravaid märkusi nende suurte sakste kohta ka jalutasid, seal parkis auto, see on rasva rasva-le mees, veis, sarnase suunajad revolutsioonilise teele said tegelikud hilisemad aastad, see on siis, kui ta õppis juba keskkooli viimastes klassides, õieti siis, kui tekkis 1905. aasta revolutsiooni, nüüd liikumine ja Kingissepa võttis nendest väga nii oma noorusliku kuuldisega osa. Ta võttis osa ka juba põrandaaluse ringi tegevusest, mis asus seal kellasseppa maripuu korteris lossi tänaval lossi tänav seal siis kaugele siit või no see on, kui te käisite linnas seal, kus praegu miilitsaosakond, ah selles samas maa lehmad ja ei ole siit kaugel. Mul tuli praegu meelde üks episood viienda aasta lõpust, kui meie olime ju kuusi luku peal, kus oli loeng, see oli kurjusele lähedal Vaivara rahvamajas. Seal talumeed koris vete hulgakesti ümber meie ümber kinniseppa ja tahtsime Kingissepp. Kirjutaks neil neil palvekiri köisri nimi, ela et nendele saaks maksu eest maad Nalja anud välja anda. Kinnishep läks ägedaks ja ütlesid miskisuguseid palvekirja tsaarile ei kirjuta. See on mõttetu tee, peate saama maad ilma miskisugused, maksud ja ilma tsaariloata ja ilma tsaariload ja ja ega seda ei pea siin ju niisugune ülemise korruse ruum ja isast emast kaugemal kõrval veel pööning. Kas võis ka näiteks, et gümnaasiumi päevil siin nad mingisuguse kohtumise korraldusel poisid kokku said? Või ainult seal Mariku juures? Muidugi nende konsultatiivkooperatiivkortereid oli ka siin, sest on teada, et nemad lossi tänavas Marippu juures pidasid oma koosolekuid. Nad hoidsid seal kirjandust, programmatsioone, mida siis postiametnik Reinfelt neile kätte toimetas. Ja tean seda, on teada, et nemad pidasid selle salajase ringi koosolekut käsiin Toas kus siinsamas toas, kus me praegu viibime, on andmed, et ihkra näiteks toimetati ka Kuressaarde. Seda on teada. Nimelt on teada, et 1902. aastal, kui Kingissepp õppis kolmandas neljandas gümnaasiumi klassis, sissin koolis, moodustati üldhariduslik ring, selline üldhariduslik ring, kus arutati vene kirjanike kriitikute, Belinski, Tobra juba teosed ja on teada, et just selle ringi koosolekul 1000 92. aastal loete Kaisclat seda siis muidugi salaja, salaja samuti muidugi loetega seda ja. Siin selles noh jah, siin on veel üks kummut, sink, reegel ja kummuti, säilivad Keyclictory. Asjad, millega pesu, pesuesemed, sinikraed vanasti, nagu ikka kõvakrae kõvakrae peegel. Lapsepõlvest saadik veel särgikesed püksikeste, mis ema hoidis Victori mälestuseks sinna Kallel isa riideid. Näiteks on väga huvitav, on, näete, vaadake seda punast särki. Kiisa kandis seda särki demonstratiivselt pärast Victori mahalaskmist. Vast siis lähme siit allapoole, laator, mis halbolgaun. Palju siin tubasid, on siin ainult kolm tuba ja köök ja praegu on siis nüüd siia siis tema muuseum. Seinad on täis pilte, dokumente. Meil on, tähendab banne, Kingissepa elu ja võitlus töö jaotavad teatud perioodidesse esimeseks perioodiks. Mida te siin näete, siin ukse juures on Viktor Kingissepa lapsepõlv ja kooliaastad järgmine periood. Meil näitab Viktor Kingissepa juba Peterburis. Ring on täis. Kas leidsime ka vastuse küsimusele, kes või mis süütas tule Viktori majakas? Kõige lühema vastuse andis sellele omaaegne Viktori õpetaja Moskva päevilt Felix Seržinski. Ta ütles. Kommunismiidee on tõrvik, mis süütab inimeste südametes võitmatu usu ja energia. Üleeile Estonia teatrisaalis. Sõna ettekandeks on Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee partei ajaloo instituudi direktoril seltsimees palk, siil. Seltsimehed. 24. märtsil tähistame me suure revolutsionääri leninliku tüüpi proletariaadi juhi Eestimaa Kommunistliku partei väljapaistva tegelase Viktor Kingissepa 70 viiendat sünniaastapäeva. Me tähistame kommunisti sünniaastapäeva telekogu teadlik elu ja ennastohverdav revolutsiooniline võitlus omab kindla koha Eesti töörahva Eestimaa Kommunistliku Ei, seal on rahvast tulvil. Kõige rohkem hakkab nende hulgas seekord hallipäiseid, mehi ja naisi. Need on diktori, kunagised võitluskaaslased, sidepidajad, korteriperenaised. Ja kohe meenuvad juuli maasikasõnad, meie jutuajamised kolm-neli tundi tagasi. Ja siis ta rääkis alati, et vaat kuule juhtkond põranda peale kõik saame ta üleüldse väga pidas lugu nende perenaistest, kes neid varjasivad. Et siin me korjame kõik need perenaised kokku Estonia kontsertsaali ja siis vaatame, kas nad mahuvad sinna kõik ära ja siis peale kohe ühe pidu. Küll mitte kontserdisaalis. Aga Estonia teatrisaalis annab täna need tublid ja kartmatult naised koos. Victor, anna oma lubaduse täitnud. Kõiges uues ja ilusas, mis meid täna ümbritseb, kehastub see, mille eest võitles ja andis oma elu pihta. Sellepärast on Viktor Kingissepa majakas kustumatu tema nimi surematu.