Täna ja ka järgmistes saadetes. Me räägime Immanuel kantist mehest, kes elas 18. sajandil, kuid kelle mõtted kuuluvad rohkem 19.-sse sajandisse ja osa ka 20.-sse sajandisse. Albelt šnitsel on näiteks öelnud, et 19. sajand oli niivõrd kanti filosoofia lummuses, et kandiaanlikult mõtlesid isegi need, kes ei olnud kordagi kuulnud anti nime, rääkimata nendest, kes olid lugenud tema teoseid, milles on siis kanti filosoofia võlu ja millega ta Euroopa mõtet üllatas. Kuid enne võib-olla meenutaksime mõningaid olulisi asju eelnevast. Ja võib-olla tuleks kõigepealt märkida seda, et seitsmeteistkümnenda sajandi filosoofia kultuur olid täielikult matemaatilise mõtlemise lummuses. Oli ju ideaaliks tol ajal täpne teadmine. Newton'i füüsika aga mõjutas oluliselt Peikonist alguse anud Empi rismi levikut. Emmbeeerrismi meetodeid püüti hakata rakendama ka inimese ja ühiskonnaõpetusele ja ja öelda, et 18. sajand oli juba emperismi sajand. 18. sajandi inglise filosoof David Juum sõnastas Emmbeeerrismi põhimõtted järgmiselt. Ta ütles, et tuleb rajada selline teadus vaimse elunähtustest, mis toetuks vaatlusele ja eksperimendile ning eitaks igasuguseid metafüüsilise hüpoteese. Kuid kogemus on Juumi järgi ainult meeltevool. Järelikult kogemus on subjektiivne. Ja nii edasi arutledes jõudis Žuum järeldusele, et teadmisi ei ole võimalik üldse maailma kohta saada. Järelikult tuleks ka ümber sõnastada Deckardi poolt püstitatud küsimus, mis on tõsikindla teadmise lähtealus. Summi arvates tuleks hoopis küsida nii. Millest tekivad arvamused, mis on arvamuste kujunemise alus. Ja seda inglise skeptitsismi, milleni Juum jõudis, aitas ületada 18. sajandi revolutsioonieelne. Prantsusmaa. 18. anti Prantsusmaal. Muutusid universaalseteks juba mehhanitsismi printsiibid. Teatavasti mehaanitsistliku maailmavaate järgi on inimene ainult üks osa loodusest sellest suurest masinavärgist ja alluma selle reeglitele. Tol ajal hakatigi ühiskond ja inimese probleeme käsitlema loodusteaduste mõistete ja seaduspärasuste abil. Samuti jõuti tol ajal järelduse juurde, et ühiskonnaelu talle korraldus on inimolemusele mittevastav ja seetõttu oleks hea taast lahti saada. Mida kiiremini, seda parem. Tol ajal levisid laialt ka tör Ko Condor see ideed, kus kesksel kohal oli progressi mõiste eelmistes saadetes. Me rääkisime sellest, et progressi idee sai aluseks ka valgustajate ideoloogiale ja uue kodanliku ühiskonna lipukirjaks saigi valgustajate seisukoht, et teadmiste progressiga kaasneb inimliku olemise tingimuste iga külgneb paranemine, mis viib lõpuks absoluutselt aruka ja õiglase üldise harmoonia juurte ühiskonnas. Niisiis valitseb valgustajate arvates teaduse sotsiaalse arengu vahel omalaadne ettemääratud harmoonia. Piisab vaid teaduslike teadmiste levitamisest ja need kujundavad maailma ümbermõistuse ja õigluse alusel. Valgustusideed, nagu rääkisime eelmistes saadetes, jõudsid ennem Inglismaale ja Prantsusmaale veidi hiljem Saksamaale. Ja 18. sajand ongi mitte ainult Emmbeeerrismi sajand, vaid ka valgustussajand, seda ka Saksamaa 18. sajandi Saksamaa jaoks kus elas ja töötas Immanuel Kant. Saksamaa testi jõudis oma valgustusrajale ja ka ütleme, tööstusliku arengu euroopalikule rajale mõnevõrra hiljem kui vanad kelledest meil siiani on juttu olnud Prantsusmaa või Madalmaad või Inglismaa. Sellel olid omad selged poliitilised põhjused ka tunda ja teada on Saksamaa ka suur killustatus keskajal ja ka uue maja lävel. Teada on ka katoliiklik ja protestantlik vürstide pidev võitlus teravnes eriti just seitsmeteistkümnenda sajandi algul ja saavutas suurima ulatuse kolmekümneaastases sõjas 1618 kuni 48 ja selle tagajärjeks oli Saksamaa edasine majanduslik ja poliitiline langus. Just ütleme Prantsusmaa, Inglismaa siis keskse absolotistliku poliitilise olu taustal ja Vestfaali rahu järel. Rahu kinnitas juriidiliselt Saksamaa killustamise ja vürstiriiki. Tol ajal oli ikka täiesti suur ligi 300 vürstiriiki, mis sellel Saksamaal oli. Kuid hiljem toimus siiski koondumine. Juba järgmise pooleteise sajandi jooksul kerkisid Saksamaa riikidest esile kõige tugevamini Austria ja 1007 üks kuningriigiks kuulutatud Preisimaa. Kandusid nii inglise tööstusliku revolutsiooni ideed ja saavutused kui ka ütleme, prantslase valgustusajastu saavutused Saksamaale ja sajandialguse areng oli küllaltki aeglane ja valuline Saksamaal. Kuid sajandi vältel siiski Saksamaa jõudis ka majanduses ja muudes kultuurioludes küllaltki tähelepanuväärselt järele senistele tippmaadele. Tõsi, ütleme peamises majandusvaldkonnas, põllumajanduses oli suureks takistuseks selge pärisorjus ja tuntud preisi juugerlus. Kuid sellelegi vaatamata Saksamaa oli kaubanduses ju ammustest aegadest väga tuntud ja kuulus maa ja sai sellega jäädamal kasumit. Ja ka tehnilised juba siis madalam maad. Inglismaa Prantsusmaa saavutused jõudsid Saksamaale, tuletan meelde, näiteks esimene aurumasin Saksamaal võeti kasutusele üpris varsti pärast seda, kui ta oli Inglismaal võetud 1785. Esimesed mehaanilised ketrus, telled seni tüüpi 1782 ja näiteks kaevatatavate kanalite süsteem kasvas Preisimaal väga jõudsalt 100 aastaga 1687 kuni 1787 kaks ja pool korda. Nii et ega Saksamaa ei olnudki niivõrd maha jäänud, nagu ta tihtipeale meil tundub. Tollal olevat tasub mainida. 18. sajandi lõpul oli Hamburg näiteks Euroopa suurimaks sadamaks. Samuti oli preisi kõige suurem oma armee koosseisu poolest. Siit ka see tuntud ikkagi preisi militarismi fenomen. Friedrich Suure ajal olid testi, toimus Junkers, tugineb preisi armee arenemine, nii et oli Euroopa suurim armeel. Kuid üldiselt Saksamaa killustatus oludes suuri linn oli vähe. 18. sajandil enamik preisi linnu olid kuni 5000 elanikku ja ütleme viiest kuni 10000 elanikuna oli 37 linna Berliinis just sellel sajandil hakkas suurinaks kujunema selle elanike arv oli 153000 sajandi lõpul. See oli võib-olla põgusad siin noh, majanduslik poliitiline foon, aga meid seoses ikkagi kanti suur vaimuga huvitab rohkem teaduse olukord ja üldine kultuuriline areng. 18. sajandil hakati teaduse vastu huvi tundma ka palju kaugemal kui just nendel nimelt selles maade grupis, mis siiamaani oli meil vaadeldud, tähendab seitsmeteistkümnenda sajandi teaduse ära monopoliseerinud maadel. Prantsusmaa, Inglismaa, Madalmaad. Ja just mitmetes kuningriikides Saksamaal ja Austrias loodi võib-olla just tänu Lionitsi jõupingutustele Prantsusmaa Inglismaa eeskujul teaduste akadeemiad. Ja hiljem olid need preisi maa tuntud ekstsentrilise, teadvushimulise ja luulehimulise keisri Friedrich Suure patronaaži all. Teatavasti sajandi keskel ei saanud ühtegi Saksamaa õukonna täielikuks pidada, kui seal puudusid kunstide ja teaduste akadeemiad akadeemikut, kes said siis noh, küllaltki ebakorrapäraselt palka ja tänu sellele olid ka ilmselt sunnitud otsima valitsejate soosingut. Kas need oodides helistades või lahutades nende meelt mitmesuguste teaduslike katsetega? 18. sajandi teist poolt aega, millal just kanti geenius hakkas esile tõusma? Teadusliku tähtsuse poolest võib võrrelda seitsmeteistkümnenda sajandiga kuid oli ilmselt võrratult ka ikkagi vahetute praktiliste tagajärgede poolest sest see ajavahemik hõlmas tööstuslikku revolutsiooni Inglismaal, nagu räägitud ja ka poliitilise revolutsiooni Ameerikas ja sajandi lõpul ka Prantsusmaal. Ja need revolutsioonid, sõjad õigupoolest jagasidki euroop ka nagu kaheks. Aga nad ei katkestanud tehnikateadused pidevat arengut. Näiteks. Seaduse teine selline niinimetatud hüpnomaatiline revolutsioon ja see koos elektrivoolu tootmise meetodite avastamisega see oli tegelikult ka uue sellise ratsionaalse keemia. Ja see aeg 18. sajandi teine pool. Kujutaski võib olla olulist pöördepunkti teadusel ajaloos. Just tol ajal hakati praktiliselt kasutama aurumasinat uut jõuallikat ja see tunduvalt testis uues juba täitsa kanda kinnitanud kapitalistlikus ühiskonnas tootlikkust. Aga kuidas olid lood haridusega? Kant oli ju teatavasti kogu oma eluülikooli õppejõud ja ilmselt on väga huvitav teada saada, millised meeleolud valitsesid tol ajal Saksamaa ülikoolides. Saksamaal olid ülikoolid tekkinud küllaltki varakeskajal, tekkisid ju, me teame toomia, kloostrikoolid ja kultuurikeskustena saidki tähtsaks ülikoolid. Tänini tegutseb näiteks Heidelbergi ülikoolis on asutatud 1386, Kölni Ülikool, 1388 Freiburgi Ülikool 1457 meetrit. Tugevad kultuurikeskused. Tasub tuletada meelde. Üldine koolikohustus kehtestati Saksa riikides juba seitsmeteistkümnendal sajandil. Nii et see oli juba täielikult nagu alus Saksamaa kultuurihariduselule. 18. sajandil võib veel mainida seda, et oli juba olemas saksa loodusteadlaste akadeemia asutatud 1652. Hiljem nimetati seda Leopold Tiinaks, tema proteese imperaator Leopold esimese järgi või näiteks 1710 Berliinis loodi brandenburgi teadvus ühingu baasil. See eksisteeris juba sajandi algusest. Loodi Teaduste Akadeemia, selle esimeseks presidendiks oli limits. Ja huvitav on ka märkida, näiteks, et ajavahemikul 1732 kuni 1750 tähendab paneme tähele, siis on aeg, millal ka Prantsusmaal valgustus liikuma sai. Hoogu sel perioodil anti välja Saksa entsüklopeedia ja 64. köites, nii et nad siin ennetasid. Prantslased, prantslased Me teame, Idroo juhatusel lõpetasid selle tunduvalt hiljem. Sakslastele 64. köites Saksa entsüklopeedia välja antud või veel ütleme, teaduse ja hariduse valdkonnast võib nimetada saavutusi nagu 1737, Wittenbergi ülikooli matemaatikaprofessor. Johann Mattias Hasse koostas esimese Aafrika kriitilisi kaarti. Publitseeriti, ütleme astronoom Tobias Johan Mayer kuu liikumise tabelid ja näiteks sajandi lõpu lub ilmus Kuulsa kirjastuse Brok Hausi üllitatud entsüklopeedia conversation leksikon, esimene väljaanne. Nii et selline teadusalane töö, kes täitsa täitsa tugevalt nii üldiselt ideede maailmas olid need sajandi lõpuaastat, kus just mis langeb kanti nagu Akmee peale teadusliku loomeperioodid tõusu peale, see oli otsustav pöördepunkt. Se revolutsiooni ajastul, mis nüüd oli, kuigi ta andis vähe sellist, et niisugust, mida tähtsuse poolest sai võrrelda samal perioodil tehtud ütleme, teaduse ja tehnikaalaste leiutistega aga muudatustega aga siiski ideede vallas oli noh, ühiskonna areng kiiresti märgatav. Ja ta oligi võib-olla piiriks kahe maailmakäsitluse vahelduse periood 1760 kuni 1000 siis 90 need revolutsioonid, mis toimusid Ameerika ja hiljem Prantsusoma, need olid inspireeritud väga tugevalt prantsuse vaimuhiiglaste poolt härja russopoolt ja omakorda nõod said inspiratsiooni, inglastel njuutonit ja lokilt. Ja siit tuli ka see, mis kanti töödes hiljem kajastub usk inimesesse ja sellesse, et ta on võimeline vabad institutsioonide ja haridusabil täiuslikumaks muutuma kui ta saab lahti vaid senistest bioloogilistest ahelatest, jaga ja ka kuningavõimust, mis juba tundus ahistavad Saksamaas uskajastuski just kanti seistes väga sügava mõttelistest meditatsioonides. Tema oli just see, kes püüdis teaduse saavutusi ja mõistuse seesmist valgust ühtseks süsteemiks luua. Ma võib-olla haaraksingi siin jutuotsa üle tõepoolest oli üks selline mõtleja, kes pööras väga suurt tähelepanu inimese vabaduse ja moraaliprobleemidele ja arvas ise. Hinnates oma kaheksateistkümnendat sajandit, arvas ta, et tõepoolest huvi erinevate saladuste vastu on väga suur, aga siiski inimese vabaduse probleemid, nendel ei ole pööratud nii suurt tähelepanu reaalses ühiskonnas, kui üks vaba ühiskond peaks pöörama. Ja kant ise ütles 18. sajandi kohta, nii et me elame valgustussajandil, mitte aga valgustatud sajandil. Ja tagantjärgi tark olles võib öelda, et kantil oli õigus tõepoolest tõelise valgustatud ajastuni on isegi praegu, võib-olla võib seda öelda läbi käia veel väga pikk tee. Ja juba 19. sajandi algul hakati kõigis nendes väärtustes väga tugevalt kahtlema, mida Kaheksateistkümnes rajanud, kuulutas. Muuseas valgustusajastu kohta, enne kui me läheme, kanti ju päris ideede juurde. Tema ühes oma artiklis 1784 ilmunud artiklis tähendab vastus küsimusele, mis on valgustus. Tema näebki valgustusajastu tähendus selles, et see lõi mõistuse, enesekriitika eeldused ja seega ka piirangute ülemäärasel optimismile. See on tema otsene, nagu vastus küsimusele, mis on algustes. Ja ja ilmselt tõesti, selleni on väga pikk tee inimkonnal veel läbi käia. Mul tulid meelde veel paar ülikoolide suhtes fakti, mis võib-olla iseloomustavad ka kanti kui ülikoolitegelase olusin. Saksamaa muutuski tegelikult kuigi vaatamata oma killustatusele ülikoolide osas juhtivaks maaks kuidagi märkamatult Euroopas 18. sajandi jooksul. Ja nende reorganiseerimine algas juba küll valgustusajastul, aga hiljem, hiljem võib-olla just kaslastele omane distsiplineeritud. See lõi alused selle sellele, et nad olid võib-olla vähem iseseisvad kui Prantsusmaal Inglismaal ülikooli tegelased, õpetad, õpetlased, ametnikud, aga just tänu organiseeritusega suudeti tasa teha see, mis võib-olla isikliku algatusvõime alal puudu jäi. Ja sajandi keskpaigal on tähelepanu väärne märkida. Sellest alates õpetajad Saksamaa välja rohkem teadlasi andis välja õpikuid ja valmistas aparaat, et palju rohkem, kui ta ise vajas, tähendab, ta hakkas juba eksportima ka sellist, ütleme, akadeemilist haridust ja selle kogu selle muudatuste tulemuseks oligi teadusliku töö ulatuse ja prestiiži väga suur. Kas Saksamaal see muutus üha enam organiseeritumaks sai, võib olla elukutseks ja seda võis juba kõrvutada traditsioonilist prestiižsed elukutsete nagu juristi või arsti omaga. Aga selle juures ka muidugi teadlane kaotas midagi oma keskaegsest sellisest võlus või sõltumatusest asjaarmastaja seisundist. Ja võib öelda, et teadus mõjutas ülikoole vähem kui ülikoolid juba teadust. Teadlane polnud enam mingit siis pühade tõekspidamiste kummutaja ega ka unistaja, vaid spetsialist suurte traditsioonide edasikandja. Sellega juba läheneb juba tänapäeva teadlase staatusele. Minu arvates ülikoolide probleem on üldse üks väga tõsine probleem, meil nagu vähe on sellest räägitud, aga isegi 20. sajandi lõpu areng viitab sellele, et ülikoolide areng ja ülikoolide hajutamine regiooniti üliõpilaste kvantitatiivne kasv mõjutab otseselt ühiskonna tehnoloogilist arengut. Näiteid kaugelt otsida näiteks siit samast Põhjamaadest, Soomest võib täiesti kindlalt öelda, et just sellest ajast, kui põhjamaades hakati pöörama väga suurt tähelepanu ülikooliharidusele ja loeti lausa auasjaks, et ülikool peab olema mitte ainult keskustes, vaid igas regioonis. Selle loodi eeldused kõrgtehnoloogia sissetoomiseks ja ühiskonna väga kiireks arenguks. Nii, aga nüüd minnes konkreetsemalt Immanuel kanti juurde, kes ka kogu oma elu töötas ülikoolis, võib olla, vot oleks algul tema elu kohta öelda niipalju, et Kant sündis Königsbergis 1724. aastal. Königsberg teatavasti on praegune Kaliningrad ja sündis ta sadulsepp. Sepa pojana. Kasvas väga usklikus perekonnas nimelt tema ema oli usklik, kes nõudis vabadust ja maailma lõbude hülgamist. Ja kogu see religioosne õhkkond, milles kant kasvas ja kujunes, mõjutas oluliselt tema hilisemat maal vaadet hariduse Kant kodulinna gümnaasiumis ja ülikoolis, kus ta õppis matemaatikat ja bioloogiat ja juba ülikooli reaaltutvusem kant väga põhjalikult just lipnitsi filosoofiaga tegi seda põhiliselt Wolfi tõlgenduse kaudu. Ja alates 1755.-st aastast kuni surmani töötas Kant Königsbergi ülikoolis õppejõuna ühe aasta isegi rektorina. Aga see töö ei pakkunud talle eriti suurt huvi, see tähendab kuritöö ja sellest tööst ta loobus ise vabatahtlikult, aga õppejõu töö huvitas teda tõeliselt ja ta isegi on hiljem kirjutanud pedagoogika käsiraamatu kus ta märgib, et tema tähtsaim pedagoogiline kreedo on see, et tuleb alati arvestada keskmega pärast üliõpilastega. Või nagu Kant ise ütleb, et lollpäid ei saa niikuinii aidata. Geeniused aga aitavad end ise, see oli tema suurepärane pedagoogiline kreedo, aga ülikoolis ta õpetas väga paljusi erinevaid aineid noh, näiteks füüsikat, loogikat, filosoofiat, eetikat, matemaatikat, Bakro. Etnoloogia võõraste maade geograaf Ja see on eriti huvitav, et võõraste maade geograafiat, samas me teame, et kant oli niisugune mees, kes kogu oma elu veetis Königsbergis. Räägitakse, et ta olevat üks kord ainult Königsbergist välja sõitnud kuhugi. Ta külakooli õpetaja üsna algus oli, mõned ajad Königsbergi lähedal oli ühes maakoolis või erakoolis oli õpetaja kõige pisem. Ja seda ma mõtlengi, et külakooliõpetajana tähendab, aga päras kui ta tagasi tuli Königsbergi, siis ta kordagi enam ei lahkunud. On aga tema eluga seoses. Küllap sa mäletad kärnid huvitavaid ülestähendusi tema sõpradelt õpilastest, et oli haruldaselt pedantne molekulid väga vara hommikul tõusis üles ja rangele korrale oli tema tae vallutatud. Nii et nagu öeldakse, et aine järgi hiljem, et kohalikud elanikud võisid täpselt kella panna, kui ta läks pool neli välja, iga päev kõndima, jalutan mööda alleed, mis hiljem sai filosoofi talle. Et on tema elust, on palju selliseid riike, kus ta oli ääretu täpsusega suhtlus. Ja see kuulus pärnade allee, mis tõepoolest hiljem kandis filosoofi allee nimetust ja ta olevat iga päev siis pool neli väljunud oma oma maja uksest hall piht, kuub seljas, kepp käes ja jalutanud siis mööda seda alleed kaheksa korda. Ka edastada jäta juteldad endaga ei lubanud, sellepärast kartis külmetuda. Ta oli üldiste kidure nõrga tervisega sellelegi vaatamata elada 80 aastat. Nii et kevadel ja sügisel ja talvel keegi tohtinud temaga sel ajal juttu ajada. Kui nüüd rääkida kanti filosoofiast, siis tuleks tähele panu pöörata kahele asjaolule. Kant ise on öelnud, et ainult kaks asja rikkusid tema rahu ning panid ta tõsiselt mõtlema. Ja esimene oli russo. Russotööde ei mõju tema ilmavaatele ja eriti Emili lugemine. See oli see raamat, millega nad lihtsalt oma reziimis ka täitsa välja Ja ta ise on öelnud, et Ta luges kaks korda selle järjest läbi, algul lihtsalt esimese mulje mõjul pärast, siis hakkas mõtlema nende asjade üle, millest Russo kirjutas oma emailis. Ja selle mõjul hakkas ta täiesti uutmoodi nägema isiksuse vabaduse ja väärikuse probleeme. Ja tema arvates just prantsuse kodanlik revolutsioon püüdis neid vabaduse ja õigluse ideaale siis reaalsuses teostada. See oli siis üks asi, mis teda vapustas tõsiselt ja teise vapustuse. Kui uskuda, kanti ennast saida zoomi tunnetusteooriast hjumist, kellest ma paar sõna saate algul ütlesin. Nimelt Kant pidas iseennast zoomi järelkäijaks, kes põhjuslikust uurides leidis, et inimene ise on selle mõiste välja mõelnud. Võib-olla paar sõna ainult sumi põhjuslikkuse kontseptsiooni kohta, et kanti paremini mõista. Nimelt Schum oli seisukohal, et asja järjestikune kulgemine ei viita nendevahelisele põhjuslikule seosele, vaid pigem assotsiatsiooni teleinimese teadvuses. Kui näiteks mingile sündmusele järgneb sündmus B siis seire, räägi veel A ja B vahelistest põhjuslikes seostest. Ait hoopis sellest, et inimene tajub korduvalt seda, et p järgneb A-le näiteks, kui pidevalt nähakse pärast vihma paduvihma vikerkaart ja sellest tehakse järeldus, et need nähtused on omavahel põhjuseid. Seadlema hommikul pesen pimedas hambad, päike tõuseb, siis võib öelda, et päike tõuseb sellepärast, et lobisesin. Jah, et need nähtused on omavahel põhjuslikult seotud ja tutvunud, Schumi vaadetega kant arvas, et suum seadis küll omakorda, kuid ajas selle karile ja ta hindas väga kõrgelt Juumi probleemiasetust mitte aga selle lahendust ning võttis oma ülesandeks panna sellele laevale juhid, kes, tuginedes nüüd mereteaduse uusimate saavutustega viivad laeva sihile. Kant üritas leida vastust igale küsimusele, tema arvates on neli põhilist küsimust, millele inimene peaks kõigepealt vastama selleks, et tegeleda edasi muude asjadega. Ja esimene küsimus kõlab nii, mida inimene võib tead? Selle küsimuse püstitas kant oma peateose puhta mõistuse kriitika lõpuosas. Ja see on arvates tunnetusteooria ehk neuroloogiavaldkond. Sellega ei ammentu veel aga inimese vaimsed huvid. Kant arvas, et nimekiri on täielik, kui antud küsimusele lisada veel kaks. Inimene peab tegema ja see on moraalivaldkond ja millele inimene võib loota. Religioonivaldkond. Hiljem aga jõudis kant veendumusele, et tuleb lisada veel neljas küsimus. Kes on inimene oma hilisemas töös antropoloogia tunnistaski kant et huvitunnetuse ja puhta filosoofia vastu üldse on tegelikult tingitud huvist inimese vastu. Ja kant on öelnud, et kui üldse olemas mingit inimestele vajalikku teadust siis on selleks see, millest võib õppida, kuidas olla inimene. Inimeseks olemine tähendab aga vabadust. Vabadus on inimeseks olemise tuum.