Uusaja üks prominentsemaid mõtlejaid oli Benedictus Spinoza, kes sündis 1632. aastal Hollandis Amsterdamis. Ja minu arvates üsna tähendusväärne on see, et Spinoza nii nagu Deckardki elas just Hollandis. Siinjuures ma tahaksin esitada teile küsimuse, kuidas te arvate, oli see juhuslik, et just Hollandist sai kahe, peaaegu aegselt kujunenud suure filosoofilise ja eriti just ratsionalistliku süsteemi koduma. Hollandisse väike maa on testi imeline fenomen. Vaatamata oma territoriaalselle, jaga rahva arvulisele väiksusele mõnda teist ei andnud maailmale tippfilosoof, kunstnikke, teadlasi, leidureid ja nii edasi, nii et selleks, et vaadelda, mis tingimustes ajaloolistes kulges, kas vegi suures pinoza elutee ja mõtlemine paari sõnaga võiks iseloomustada Hollandi sellist ajaloolist tausta, et selgitada seda testi fenomeni väiksemana ja nii mere- ja looduse stiihiate käes Holland pidevalt võidelnud oma sellise eksistentsi eest. Küllap tänu suurele töökusele. Me teame, et meri on pidevalt seal ähvardamas rannikualasid ja seetõttu üpris varakult, juba 11-l sajandil hakati ehitama Hollandisse poldreid ja see andis maad pisut juurde. Jõudsalt hakkas arenema põllumajandusse eriti karjandus kuigi ka seepide võitlus merekon toonud kohvreid. Üks suurimaid, selliseid katastroof oli aastal 1267, kui enam kui 50000 inimest sai hukka just pidevas eilses loodusega võitluses edenes küllaltki vara juba enne vaadeldavat perioodi. Nagu öeldud, põllumajandustähtsal kohal oli ka kalapüük, heeringapüük, kaubandus. Linnade teke oli ka Hollandis väga varajane 12-l sajandil. Väga tormiliselt hakkas linnad arenema ja 20 neist hiljem kuulsid ka muuseas hansaliit. Mitu tuntud on Hollandi veel poliitilise elu arengust juba varajased provintsis taadid 13-l sajandil juba moodustusid. Seal oli aadli, vaimulikkonna ja linnade esindajad friisi maal ka talupojad. Ja nii ta kujuneski, et läbidandi generaal staatide juba 1463 tulid kokku esimest korda Madalmaade generaalstaadid. Hilisem poliitiline kulgemine oli kirju. Teame 1477 siirdusid Madalmaad Habsburgide valdusse 1556 jäide spaania kätte ja hiljem 15 sajandi lõpul. Juba siis, kui hakkasid tekkima kapitalistlikud suhted, arenesid sellised majandus tööstusharud nagu kalevitööstuslaevaehitusmeresõiduga seotud kaubandus. Asutati manufaktuur tsunftikäsitöö osa nagu vähenes ja tekkisid uued suhted ka põllumajanduses. Pedaal rentakas, nagu maadame, kapitalistlik kuule. Kuid see majanduslik hoogne areng käis käsikäes ka poliitilisem võitlusega arenguga 16-l sajandil. 60.-te aastate esimesel poolel. Al-sinine kalministlik rahvaliikumine katoliku kiriku Hispaania võimu vastu arenes Madalmaade kodanikuks revolutsiooniks aastal 1566 mida juhtis siis Oranje prints Willem ja selle tulemusel 1579 seitse kalvinistlikuks põhjaprovintsi moodustasid Utrechti uniooni ja need Unioonid tähelepanuväärsel päeval 26. Juuli 1581, nii et peaaegu tänasel päeval kuni daamil naeraku kuulutasid nad siis Hispaaniast lahku löövaks ning moodustasid ühendatud provintside vabariigi. See on tähelepanu väärne just seetõttu, et see on maailma esimene kodanlik vabariik ja see fakt juba väga palju avab ka näiteks selle teaduse, tehnika ja vaimumaailma edendamisest. Need tingimused, mis kodanliku vabariigiga tekkisid, olid muidugi suurepärased. Ja hiljem me teame, kui veel iseloomustada 17 sajandi 18 sajandi Hollandit. Holland oli väga tugev ju meremaa, tema laevastik oli tollal kaks korda suurem kui suurte konkurentide inglaste ja prantslaste oma kokku. Nende käes oli 70 protsenti hollandlaste käest 70 protsenti Läänemerekaubandusest. Kuulsad on ju 1602 asutatud Madalmaade Ida-India Kompanii. Ta hõivas suurema osa juhtlemis Indoneesiast Aasia mandriroosiga Lõuna-Aafrika piirkondi ja sellega pandi alus ka Hollandi koloniaalimpeeriumile. 1621 rajati Lääne-India kompaniide. Seal tekkisid valdused Ameerikas. Selles mõttes oli Holland tollal, enne kui ta hiljem tänu sõdadele pidi alistuma. Ülemvõimu pärast olid suured testi rivaalitsemine, eriti inglastega vähem prantslastega. Ja see seda inglastega lõppes. Nüüd ajaloos me teame lõppkokkuvõttes hollandlastele lüüasaamisega ja suurem osa ta kaotas. Ka prantsuse kuningriik tegi katset Hollandit vallutada sõjad mitmel korral 1672 78. Veel 10 aastat hiljem veel 18. Sajandi alguses. Need prantslastel ebaõnnestusid. Et selline oli see nagu võib-olla ajalooline taust hollandi elule ja veel, et Spinoza kohta nagu iseloomustada ja näidata, millisesse inimkeskkonda ta kuulus siis Holland oli, nagu juba sai öeldud väga tugev leidurite, teadlaste maa, need olid Eesti seitsmeteistkümnendal 18-l sajandil üllatavalt kohe palju. Küllap andis sellele tõuke ka juba see, et kodanikku Wabariigi tekkide tekkisid ülikoolid. 1575 kuulus leidin, ülikool, hilisem sai asutatud selle juurde, 1597 tehti anatoomikum. Ja 1632 astronoomia observatoorium. Need olid seotud üldse tolle aja juht teaduse ja tehnika väga suurte arenemistega teame ju, et arvele ei, et kasvõi avastas, ütleme vereringe astronoomia alal üldse oli ju 16 17 18 sajandit väga tugevate edasiminekute aegadeks võib nimetada selliseid suurmehi nagu Snelius, kes, kes kasutas esimesena meid meridiaani kaaremõõtmiseks triangulatsioonimeetodit ja seega on nagu geomeetrilise optika looja või Steven, kes pani aluse staatika Lüdorostaadikale. Kuulsad nimed veel, ütleme, Rudolf antse hullem tas B 32 õiget kohta nimetatud Rudolfi arv või siis näiteks logaritmitabelite koostamine laki poolt ja muidugi sellised testi geniaalsed teadlased, nagu nagu heegens leiutas pendelkella ja muuseas süngenska enamiku ajast külgi. Hollandi päritolu elas Pariisis, oli prantsuse akadeemia liige. Tema panime alusega nüüdisaegse teoreetilise füüsika alustele või siis ütleme lipperschei, kes täiustas teleskoop teleskoop kuulub ka tolle aja nagu suursaavutuste hulka. Mille kohta küll teadusajalugu väidab, et see oli vist juhuslikult lapse poolt avastatud, kes mängis nende läätsedega, siis nägi, et asi, asjad, esemed tulevad kaugelt kergelt käte või lööverhock, kes ütleme, nii, avastas ripsloomad, bakterid, inimese verelibled ja koos Ludwig van amikaga 1677 loomad inimeste spermatosoidide. Nii et see oli see nagu Eesti suur pocket, suuri teadlasi, leidureid. Tuletage meelde, Spinoza. Kodumail elas ja töötas ka ju pikka aega Reneedeegaar 1629 kuni 49. Nii et me näeme, kapitalistliku tootmisviisi. Esiletulek muutis, muutis muutus peamiseks tootmisviisiks. Teaduses said katse ja temaatiline analüüs, nagu loodusteadus uueks meetodiks. Ja see ümberkujunemist varal ühiskonnas toimus, oli väga kompleksne, tähendab tehnika sellised uudised, stimuleerisid teadust, teadus omakorda tehnikat ja kiirendas tehnika arengut ja üheaegse, selline tehniline, majanduslik ja ka teaduslik revolutsioon, son ääretult unikaalne sotsiaalne nähtus ja öeldakse isegi, et tal on lõppkokkuvõttes mitte väiksem tähendus, kui oli Rensantsil või, või usupuhastuse reformatsioonil või mitte, vähem tähtis kui kunagi inimkonna hälli aeg. Põllumajanduse leiutamist, mis oli, ju tegi võimalikuks tsivilisatsiooni arengu. Aga see teadvuse tehnika tormiline areng. Sellistes soodsates oludes Hollandis oli ka ilmselt üks taust, mille pinnas pinoza õis sai võrsuda. Jah, nagu sa rääkisid, Holland oli poolest Euroopa eks arenenumaid riik seitsmeteistkümnendal 18. sajandil, aga ma lisaksin siia võib-olla nii palju juurde, et Holland oli veel 20. sajandi alguses ja ka keskpaigas suur koloniaalliik. Me teame ju seda, et veel 20. sajandi algul Hollandi koloniaal valdusid ületasid kuskil, noh, 65 korda Hollandi enese pindala ja Hollandi üks suuremaid koloniaalvaldusi oli 20. sajandil ju Indoneesia, mis iseseisvus alles 49. aastal ja 70.-te aastate keskel, kui mul mälu nüüd ei peta. Taas oli vist 75 iseseisvusjoale surinaami, nii et on pärit kuulsa tuju ja, ja Hollandil on praegu säilunud alles veel mõned mõned haldused antelli saarestikku. Aga ilmselt on see üsna tähendusväärne, et kõik impeeriumid, koloniaalimpeeriumid lagunevad ja ma arvan, et mingis mõttes on see võib-olla 20. sajandi tunnusmärk. Kuid tulles tagasi nüüd seitsmeteistkümnendasse sajandisse, sellesse aega, kui, kui elas Benedictus Spinoza, siis võib-olla tõepoolest tuleks rõhutada nüüd selle arengu ja kasvuruumi kujunemisel just ka ei tolleaegseid poliitilisi meeleolu siia, nagu sa ütlesid, et Hollandi oli siin Euroopas üks esimene vabariik, aga ma tahaksin kuulaja tähelepanu pöörata sellele, et et siiski Hollandi poliitilise struks tuuris säilusid veel mitmed konstitutsioonilise monarhia jooned ja minu meelest üsna iseloomulik taia konstitutsioonilise monarhia tugevusele on kas või see, et tolleaegses Hollandis oli valimisõigus ainult kuskil ühel protsendil elanikkonnast. Et mingist suurest demokraatiast ilmselt veel rääkida ikkagi ei saanud. Kuigi tõepoolest vabariiklik partei püüdis omalt poolt palju ära teha. Soodustada teaduste kaunite kunstide arengut ja üle 20 aasta oli riigi eesotsas vabariikliku partei liider. Ei ande vitt, väga kuulus matemaatik, kes oli ka Spinoza hea Sõber ja prote see ja Jan terit püüdis igati propageerida ususallivust ja nii mõnigi kord tuli rinda pista tolleaegse Calvinistliku kirikuga kes küll 16. sajandil võitluses Katoliikliku kiriku vastu mängis üsna progressiivset osa Hollandi vabanemisel. Pärast seda aga hakkas näitama noh, nisust üsna suurt sallimatust mitmesuguste ususektide suhtes ja võib-olla räägiksime paar sõna üldse tolleaegsest Calvinistlikust kirikust ja tema tema osast Hollandi ühiskonnas. Kalinistlik kirik muidugi ei olnud Hollandis enam nii range kui Calvini järgses Genfis. Aga teatud jooned on nähtavasti, mis jäävad iseloomustama. Üks on predestinatsiooni või ettemääratus, õpetus, mis mingil kombel, kas pinoza puhul. Nähtavasti on see üks nendest asjadest, mis aja või kaasa ja vaimust tuleb ka väga suurtele mõtlejatele ikkagi kaasa. Aga ta ei olnud igal juhul enam nii range, kui ta oli päris alguses. Ja just niisugune kombinatsioon, kus tegelik võim läks üsna palju töösturite kaupmeeste ärimeestega, et tingis ka hoopis suurema vabaduse ja kui siin nüüd sellele pildile midagi täienduseks öelda, siis, Tuleks kõlab rõhutada, et Benedictus oli tegelikult sündinud paaruch oma heebrea nimega, see on tõlgitud ladina keelde lihtsalt, et teised ka aru saaksid, et ta on õnnistatud. Ja ta oli juut, kelle vanemad olid Portugalist põgenenud. Portugalil oli ka renessansi järgi väga suured asumaad ja ta võinuks ka saada ja jääda juhtivaks maaks, aga. On vahel massiline juutide põgenemine Portugalis, mis nagu lainele järgnes. Pürenee poolsaare ja. Järgmine kord just just, ja seda ma tahaksingi öelda, et kas need praegu ei ole ka massiline juutide põgeneme ühelt teatud maalt. On ja kas see näitaja, kas ei näita midagi sellest, et ajud lähevad kuhugi ja seal läheb isegi väikene maa teistest. Nii et kui, kui praegu ameeriklased ostavad maailmast kõik ajud kokku või jaapanlased küsimata nende usutunnistusest nende poliitilistest vaadetest olles Anagist, peaasi et sa neid pomme ise väga ei kasuta siis see, mis võimaldas nii väikesel maal niisuguse juhtpositsiooni oli tõenäoliselt ka see, et, et see oli koht, kuhu said juudid minna ja oma tajud rakendusse. Suure tolerantsi. Oma sinna kogunes väga paljude ususektide esindajad, et arvatakse, et Hollandi oli tol ajal tõesti üks kõige sallivamaid maid üldse Euroopas ja võib-olla ka maailmas ja võib-olla see saigi üheks arengu ja kasvu eeltingimuseks. Nii et isegi kui ainult üks protsent on valitsejaid, aga kui see üks protsent juhtub olema mõistlikke inimesi, kes teistel lasevad mõtelda ja teha oma tööd, on tulemus ikkagi üsna hea ja võib-olla on fool ka õigused, et ega see protsent väga palju suurem ei saakski olla. Aga sellega ühenduses on nõnda, et Spinozon, esimene mees, kellega üllataval kombel astub juudi kogukond filosoofiasse aga ühe niisuguse mõjurina lisaks ristiusule ja lisaks kreeka-rooma filosoofiale Platoni Aristotelese-le, nende taasavastamisele ja sellele kaks lisasuund on üks, on araabia oma, mille mõju on palju tuttavam ja tuntavam. Ja teisel Poolt palju pikema aja võtab, enne kui juudi filosoofia juudi mõttemaailm hakkab avalduma ka näiteks kui Albert Einstein, kes natsi-Saksamaalt pidi põgenema just oma rahvused. Ta ütleb. Vastates miks ta õiendab igasuguste sotsiaaleetiliste probleemidega. Et Meie juudid, ma tsiteerin peast, võin selles sõnastuses eksida. Meie juudid, olgu Mooses, Jeesus, Marx või mina, oleme alati nende asjade pärast muretsenud, vaestele liiga ei tehtaks. Siis see on lihtsalt kauem aega võtnud, aga teatud asjad ja näiteks mis pinoza puhul on tema manism. See on tegelikult loogiline järeldus sellest, et maailm on loodud. Et siin ei saagi midagi olla see dualism, mis tegelikult Kristuses kristlikus dogmaatika Skah paraku vähemalt enamikus dogmaatikatesse kipub domineerima. Selle niisukeseks korrektiivikson. Just see niisugune juutlusest tulev manism, kui jumal on looja, siis lõppude lõpuks ka kurja ei pääse sellest loomise sfäärist väljapoole. Ja ta ei ole mingil kombel sarnane Parsismidualismiga, et ta oleks võrdväärne või võrdjõud. Siis läheme järgmise saate küll teemasse, aga ma ei oleks nõus siin, sellega tähendab seda loomisakti, kui sellist roosat kusagil läbi löö, unistlikust, mis sa räägid ja ta vastupidist nüüd Deckardigi seal olite istlikel positsioonist jumaltismist järgi küll ei lõhna tähendab monism küll ühe kandi pealt, kui teiselt poolt anti kreatsionismi Ja selle mõiste vastu tõepoolest ta sõdib, sest tema jumal on nii suur, et sellele, et tal ei ole vaja luua vaid kogu maailm, on üks osa, nii et, et sellest me peame nagunii rääkima, mil kombel ta kogu maailma näed. Aga see intentsioon on kui laiemas plaanis vaadata kogu juutlika mõtleja, ehitada ühelt poolt eest maimonidest või pärast nendel soni tänapäeva meesteni välja, siis see ma tahtsin niisuguses kõige üldisemas plaanis võrrelda teda, et et see ainujumala niisugune tunnistan ühelt kindlalt läbi jää. La praegu tänases saates räägiksime natukene Spinoza kujunemisteest, mis on ka üsna tähendusväärne, sest spin osa õppis ju sünagoogi koolis ja juudid lõid Amsterdamis selle kooli otseselt eesmärgiga kaitsta judaismi puhtust katoliikliku kiriku ja ka kristluse eest. Ja selles koolis õppis ka mees Pinusa, kuid peab ütlema, et Spy nuusata. Ta ei võlunud eriti ei vana testament ega ka selle mitmesugused rikkalikud kommend staarid, vaid Spino osa oli hoopis rohkem aldis teaduste, eriti loodusteaduse, aga ka matemaatika vastu ja sõbrutses, nagu siin juba ütlesime, Jande Vitiga arvatakse. Ta õpetas isegi ande vetile, matemaatikat, milles ma küll tahaksin väga kahelda, sest ei ande vitt oli ise väga kuulus matemaatikaga. Spinozal ju matemaatika-alased tööd puuduvad, kuigi jah, demoniseeritud ja oma filosoofiliste straktaatidest ta kasutab just seda aktsiomaatilist edu tiivset meetodid ja väga rangelt alustab igasuguse arutlusi alati aktsioonides, siis edasi tulevad definitsioonid, siis need propositsioonid, põhi, lauset, mida ta väga rangelt püüab tõestada ja järeldus, et teda eriti enam ei huvita. Aga just see tõestus, kas ja, ja see, see võlub teda ilmselt väga ja, ja võib arvata, et ta matemaatikas oli väga tugev, ainult, ma natukene kahtlesin, et kas ta nüüd Viti õpetas ja samas ta sõprutses ka kuulsa loodusteadlase ja arsti Frans van den endega, kes viis teda lähemale loodusteaduste juurde. Tähendab, see mees oli itaalia bankisti panini järgi ja need sealt võib-olla pantistlikud mingit. Ja, ja loomulikult ei saanud Spinoza taolised huvid jääda märkamatuks ka rahvuskaaslaste ringis ning avaliku skandaali vältimiseks pakuti talle istet isegi altkäemaksu puit. Spin osa loobus altkäemaksust, jättis kooli pooleli ja siis otsustati Spinoza lihtsalt juudi usu kogudusest välja heita, teda põlu alla asetada. Ja see noh, protseduur on võib-olla ka märg märkimist väärt, kuidas juudi koguduses sünagoogis väljaheitmine toimus siis nimelt vande lugemise ajal külas väga suure sarve kaeblik hääl ja vanne muide sisaldas niisugust teksti, olgu ta neetud päeval ja olgu ta neetud ööl, olgu ta neetud maha heites ja olgu ta neetud, üles tõustes olgu neetud ta välja minemine ja sissetulemine kusjuures selle protseduuri ajal pikkamööda küünlad, mis halg algul heledasti põlesid, kustuta ja lõpuks kustus ka viimane küünal, mis pidi sümboliseerima siis spin osa või noh, üldse välja heidetud vaimse elu kustumist. Ja see oli kahtlematult Spinozale niisugune väga raske hetk, sest ta asetatud põlu alla heideti välja mitte ainult sünagoogis, vaid ka oma perekonnast ja Spinoza lahkus kodust ning leidis väikese ulualuse kristlase juures minu niidi usulahust. Ma tahaksin siin küsida, et mida see Mennoneedi usk endast kujutab? Mul on niisugune tunne, et ta on oluliselt mõjustanud ka Spy nuusa panteistlike vaateid. Iraagi kuigi mumeelest Spenosa panteis, see on tagantjärgi meil pandud nimetustama vaadetele, sest see kasvab ikka otseselt ta süsteemist, mis on tõepoolest niivõrd elegantne, kui lugeda seda peateost, eetikat. Et seal neid mõjusid, võib-olla, aga, aga see on mingi niisugune järeldus, kuhu ta niikuinii oleks jõudnud. Meno niitide puhul on eriti sümpaatne nende niisugune tõeline patsifist. Nad on ühelt ühtpidi paktismi eelkäijad, aga nad on iseseisva liikumisena jäänud ka praegu alles. Jaa, Madalmaadel ning Ühendriikides teatud hulk neid leidub. Ja kui Spenosa sealt välja lükati, talle ja ta tegelikult ilma igasuguse majandusliku abita. Ja ometigi oli mees, kellel olid lisaks peale ka kuldsed käed, nii et hakas optiliste klaaside lihvimisega leiba teenima ja varsti oli üsna otsitute meister Ma ütleksin siin vahele, et see niisugune käsitööoskus oli kõigile juutidele omane, sest heebrea seaduste järgi pidis iga õpetatud mees lihtsalt tundma mingit käsitööd, sest muidu ta muutub kelmiks arvateni. Nii see oli nii, et iga rabi teenis leiba käsitööga ja kui näiteks ei olnud kuni selle sajandini kuni Iisril riigini ei olnud juut põllumees, siis ega see ei ole ka vabatahtlik, vaid neil teatud asjad olid täielikult keelatud. Nii et üks oli ka maa omamine ja selle tõttu paratamatult nad pidid ülejäänud alal olema, seda ettevõtlikumad aga Spinoza iseloomust rääkides. Filosoofia Ilona windel pant näiteks iseloomustab, et millalgi pole avalikkuses tagasitõmbumine teostunud lihtsamalt ning siiramalt, kui tema juures ei ole tema märgata vähematki viha või kibestumist. Kui talle meenus see elu, millest oli välja tõugata. Teda täitis vaimse loomingu ja passiivse maailma vaatlemise reibas rahu. Rahumis valdab kogu tema olemasolu otsekui madalmaise vaikelu, puhas poeesia inimeste suhtes, osutas ta puhttaimede, omakasupüüdmatus ja heatahtlikkust. Vaikne resignatsioon õhkub tema elust, ent mitte vaevaliselt talutud valuna, vaid pigem tõsise kristalliseerunud tunnet kui see enam. Nii et sellest niisugusest vähenõudlikkust üksindusest ei suutnud teda välja meelitada ka austav kutse Heidelbergi professori ametikohale. Ja kuigi kutsuja tõotasid talle anda täieliku vabaduse õppejõuna ta oli küllalt elutark, et mitte uskuda niisugusi tõotusi, mida ja ka parema tahtmise juures paraku üks inimene täita ei suuda, kui, kui teised teist meelde. EraSpinoza ise on kommenteerinud kõiki neid äraütlemisi ja pakkumisi, noh muide, ta ju ütles ära mingis mõttes ka majanduslikust abist, üks kaupmees pakkus talle majanduslikku toetust 250 dollarit aastas, aga ta siiski arvas, et seda on liiga palju. Siis sealt vastu ainult 150 dollarit, aga ise on ta kommenteerinud neid äraütlemisi. Nii et lihtsalt noh, vaba elamine nõuab sõltumatust ja lihtsust ja seetõttu ma püüdsingi seda oma elus iga hetk säilitada. Spino suri pikaldase kopsutuberkuloosi nõnda, et ta suri palju nooremana, kui oleks. Pidanud ja võinud ja selle tõttu on uurijad leidnud ka, et ta töödes on niisugune teatud lõpetamatuse jälge. Et nad annavad mitmeks suguseks tõlgenduseks võimalusi, sest. Ta ei olnud üldse rohkem nõus kui ainult oma eetika avaldamisega ja selle järgi tuli nagunii juba nii kristlaste kui juutide pahameeletorm. Ja muud avaldati postuumselt ja tõepoolest nii nagu ta arvas, nii, nii needki tegelikku retseptsiooni pidid ootama sajandi.