Psycho analüüs kujuneb 20. sajandi esimesel kümnendil algul kui eriline psühholoogia hiljem muutub, aga juba omapäraseks sotsiaalseks filosoofiaks võiks öelda isegi maailmavaateks, mis pretendeerib oma metodoloogia ka universaal otsusele. Ühesõnaga püütakse seletada mitte ainult psühholoogilis meditsiinilisi probleeme, vaid sotsiaalseid probleeme ja tavaliselt sotsiaalse suunitluse aspektist tuuaksegi psühhoanalüüsi arengus välja kaks etappi. Biopsühholoogiline suund, mille alusrajaja on Sigmund Freud ning sotsio psühholoogiline suund, mille raames kujuneb eris Fromi õpetus ennaga aga kui minna Sigmund Freudi psühhoanalüüsi juurde võib-olla väga lühidalt 20. sajandi alguse positiivistlikust mõttelaadist, mis oli toitepinnaseks mitte ainult bioloog loogiale ja füüsikalle vait, millest kasvas välja ka Freudi psühhoanalüütiline teooria ja mitte ainult Froidi, vaid ka mitmed tema õpilase, näiteks Carl Gustav Jungi teooria positiivismi rajaja, jah, oli kuulus prantsuse filosoof ohjust. Koondpositiivism läbib oma arengus kolm etapp p. Esimene positiivism sajandivahetusel, teine positi Wism suurimad esindajad Mach ja Avenaarius ja 20. Anti. Kahekümnendatel aastatel kujuneb kolmas positiivism, mis võtab suuna põhiliselt loogikale ja metodoloogia alle ja kolmanda positiivismi. Vast kõige väljapaistvam esindaja on Bertrand rastsel. Ühine kõigile kolmele positi Wismile on see, et astutakse väga teravalt kogu traditsioonilise filosoofia vastu. Ka traditsioonilist filosoofiat kritiseeritakse eelkõige seetõttu, et traditsiooniline filosoofia, Sophia püüab haarata haaramatut, et traditsiooniline filosoofia tegeleb niivõrd üldiste probleemidega, näiteks mis on inimene, mis on ühiskond, mis on kultuur ja nii edasi, aga mida ei ole võimalik teaduslikult korrektselt seletada, teaduslikult korrektselt kontrollida. Ja, ja positiivistid on seisukohal, et tõeline teaduslik mõte peab toetuma alati faktidele kogemuse, väga täpsele kirjeldusele. Kusjuures kogemuse ja faktoloogia kirjeldamisel tuleb kasutada rangeid loogikalis matemaatilisi meetodeid. Nendest arutlustest kasvab välja ka positiivismi üks põhiteese mis puudutab teaduse ühtsuse ideed. Nimelt ollakse arvamusel, et, et ei ole mingit põhimõttelist erinevust loodusteaduste humanitaarteaduste vahel. Humanitaarteadused selleks, et nad saaksid teaduseks selle sõna kõige täpsemas mõttes peaksid olema taandatud loodusteadustele ja humanitaarteadused peaksid siis oma kogemuse kirjeldamisel kasutama niisama täpseid loogikalis matemaatilisi meetodeid nagu loodusteadused ja reaalteadused. See positiivistlik paradigma määrab väga paljus ka meie praegust haridussüsteemi. Kuigi filosoofia areenilt on ta põhiliselt lahkunud juba alates 60.-test aastatest ja sajandivahetusel, kui kujuneb psühho analüüs määrab ilma väga paljus teine positi Wism, mis on mõjutatud oluliselt ka tuntud keemiku ostval vaadetest, nimelt ostvalt kuulutas seda, et kogu reaalsus on energia ja ka Froit toetub oma psühhoanalüütilises õpetuses sellele, et indiviid on eelkõige terviklik energiasüsteem. Nimelt kuni selle ajani domineeris Euroop pahas mõttes seisukoht, et indiviid on eelkõige mõistuslik olend, raatio. Nüüd aga kujuneb täiesti uus lähenemine indiviidile. Indiviid kui terviklik energiasüsteem. Fruit on veendunud, et see indiviid suhtluses välismaailmaga on tema põhiline eesmärk. Inimese säilitamine, paljunemine ja evolutsiooniline areng. Froit toetub oma psühhoanalüütilises õpetuses väga paljus just mehhanitsistliku evolutsioon nismi põhis ideele et elu kõrgemaid vorme tuleb seletada madalamalt vormide kaudu. Teiste sõnadega, inimene, inimese analüüsis tuleb toetuda alateadvusele iidile, tema sügavamatele instinktidele. Enne aga kui võib-olla rääkida sellest, kuidas Sigmund Freudi isiksuse struktuur tuuri käsitleb räägiksime natukene ka tema eluloost. Sigmund Freud sündis Fraiburgis Austria-Ungaris kuuendal mail 1856 väikekaupmehe perekonnas üsna varsti pärast sündi. Pere. Noh, võiks öelda laastumisi ja eriti antisemitismi eest page sära Laidzigisse ja see järelvini hnit viin saigi ta lapsepõlve ja õpingute ja hiljem ka kodulinnaks viin. Droidide peres. Net juudilikud juda, istlikud, usulised traditsioonid olid juba suuresti tuhmunud. Isa oli küllaltki vabameelsete vaadetega liberaal, liberaalse valgustuslike arusaamadega. Nii-öelda täielik vabamõtleja, nagu Freud hiljem iseloomustas visa ema Amalie täielikult, jagas mehe hoiakuid ja vaateid. Juba isa mõjul tekkis Sigismund küllaltki vara huvi raamatute ja teadmiste vastu. Ta sai tol ajal juudi väikekodanlikust perele tüüpilise hariduse. Tähendab erakool, lapsena, seejärel gümnaasium, seejärel ülikool. Juba gümnaasiumis kujundavad tema maailmavaadet. Tollal muidugi ratsionalistlik kõtt mõtted ja eriti võib-olla loodusteaduslik imperis loodusteaduse edusammud möödunud sajandi teisel poolel juba gümnaasiumis. Froidil kujunes välja tugev selline usk hariduse mõjusse jõusse teadmistesse ja teadmisse. Samuti liberaaldemokraatlikud aated väga tugevalt kujunenud välja juba gümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist seisis seal ees küsimus, mida edasi teha, kuid tolleaegses Austria-Ungaris oli juutide tegevusala küllaltki piiratud, kus nad viisid üldse edasi jõuda ja tegutseda edukalt faktiliselt piiratud kolmesfääriga. Kommerts. Jurisprudentsi ja meditsiin ja Freid valis Viini ülikooli meditsiiniteaduskonna sinna taastust 1873 kui kõige lähedasema loodusteaduslikele distsipliinile ja lõpetas selle edukalt ja 1881 sai ta meditsiiniteaduste doktorikraadi. Kui rääkida Freudi kujunemisteest edasi, siis võib olla väga oluline on tema tutvus harnhaimi, sugestiooni ja üht noosi meetodega. Nimelt Froit kasutas oma patsientide ravimisel üsna palju seda hüpnoosi meetodit just ja kõrvuti Panhaimi töödega tutvus ta ka Kuulsa psühhiaatri Joseph Brauary vaadetega. Nimelt Browderi mõjul kasutas Froid neuroosi haigete ravimisel psühhov katarsise, see tähendab hingelise puhastumise maha reageerimise meetodid. Ja koos Joses Proveriga avaldasid nad 1895. aastal etüüdi hüsteeriast. Piss saigi hiljem aluseks psühhoanalüüsiõpetusele. Sellest ajast peale pühenduski Froid väga paljus inimpsüühika olemuse juurdlemisele. Ja tema peamisteks patsientideks olid neuroosi haiged. Kõige rohkem oli nende hulgas just hüsteeria haigeid, kes huvitasid Freudi vast kõige enam. Nende haigete elamust väljaselgitamiseks hakkas hoit kasutama niinimetatud vabade assotsiatsioonide meetodid, see tähendab ta laskis haigel jutustada oma kujutlustes mõtetest, mälestust piltidest. Nii nagu need teadvusse tulid, ei püüdnud suunata piirata patsienti omapoolselt küsimustega. Varsti leidis Rait, et eriti huvitavat materjali sisaldavad haigete unenäod. Nimelt ta töötas välja isegi originaalse käsitluse unenägude sümboolikast, mille kohta avaldas 1900. aastal ka monograafia unenägude tõlgendus. Aga kui rääkida veel Freudi tähtsamatest töödest siis tuleks vast nimetada selliseid töid nagu Leonardo da Vinci tüüd psühhov seksuaalsusest, mis ilmustavad 1000 910000 ja tabu 1913 kus ta käsitles juba kunstiteadusele religiooni probleeme psühhoanalüüsi valguses. Hilisemates publikatsioonidest nagu teispool mõnuprintsiipi, masside psühholoogia ja inimese ego analüüs mis ilmus 1920 tüks egoia iid, 1923 pöörab ta kõige rohkem tähelepanu isiksuse tuuri küsimustele. Võib-olla hilisematest töödest tuleks mainida veel selliseid töid nagu tsivilisatsioon ja temaga rahulolematud Mooses jahmunult teisme ning mõned teised, kus Froid püüdis detailiseerida oma õpetust. Ja oluline on võib-olla märkida seda, et neuroosi haiget analüüsildsiirdus, Froit oma hilisemates töödes mitmetele väga suurtele üldistustele, mis hõlmasid inimkonna arengut, tuuri ja sotsiaalse elu väga tähtsaid probleeme. Aga Freudi õpetus koondub kahtlemata Ta isiksuse struktuuri ja isiksuse dünaamika käsitlemisele. Loidi inimesekäsitlus kui täpselt ära tõlkida, psühhoanalüüs on. Teeb ta paljudeks osadeks omavahel eri kihistusteks ja nende kontakti uurimine, alateadvuse ja teadvusevahelised suhted, allasurutud tungid ja nende toime inimesel on ka Freudi lugemine tänapäeval pärast seda, kui tema koolkonnas on paljud teda modifitseerunud, erilist lõbu ei pakugi saan noh, kui tahad endale asjad selgeks teha, ka üks raamatukene on mis on lõbust praeguseni lugedes on argielu psühhopatoloogia, kus on väga ilusaid näit, täitenoh meie justkui juhuslikest eksitustest ja mis nende taga on, kui neid veidi analüüsida. Ta mõistmiseks võib-olla isegi rohkem kui see filosoofiline külg on ikkagi vaja meeles pidada, kellega ta tegeles viini psühhiaatrina, need olid kõigepealt naised ja pärit Viktoriaanliku purid taandluse ajastust. Ja kus tõepoolest nende seksuaalsus oli igatepidi alla surutud. Ja sellepärast, kui ta seda üldistab ja sealt noh, näiteks tootem ja tabu kogu maailma kultuuri looma Oidipuse kompleksiga püüab ära seletada siis protest oli üsna varsti juba, sest on küllalt palju niisugusi, kultuure, kus isa roll on niivõrd tühine et mingit vaenulikkust vastu üldse ei saa ollagi nagu trobriaan saartel Bronislav mannil Malinovski on kirjutanud, kirjeldanud sealsed võimaaga, et nyyd neid tervet hulka ka niisuguseid ühiskondi kus Floydi psühhoanalüüsile ei oleks erilist löömist olnudki ja muidugi ega tal ka praegu niisuguses algsel kujul ei ole, aga nähtavasti eriti lääne ühiskonnas on tallama sotsiaalne roll, nõnda et no näiteks samade vabade assotsiatsioonide kasutamine, see on inimesel rääkida laskmine, aga kellele inimene julgeb üldse rääkima hakata, võib-olla vaimulik. Aga mine tea, vaimulikuga on see oht, et ta hakkab sind jumala kohtuja käsuga ähvardama. Kui on tegemist katoliku preestriga, siis paneb sulle kohustuse nii palju roosikrantsi palveid lugeda, võib paastuda, parem mitte riskida. Aga sõbrannale rääkimine on nõndamoodi, et et noh, ega ta ei reeda su saladusi, ainte vahetab teise saladuse vastu ja sellepärast on parem kõik suhted hoida ülejäänud inimestega instantsi teatud distantsil. Aga kui sul on raha piisavalt ja kui sul on teatud positsioon, sellele, vastab su automark. Aga sellele su seisusele vastab ka, et soola, isiklik psühhoanalüütik, kes sind analüüsib, ühesõnaga keelega sa võid kalli raha eest absoluutselt kõigest niinimetatud vaba assotsiatsioonimeetodil lobiseda. Ja kes ei tee sulle liiga, vaid kes kõiges mõistab sind ja, ja see on niisugune. Et see teistlaadi psühhiaatreid näiteks selle ametliku jaa jaa, eks aktseb psühhiaatri esindaja Aizency, et noh, ta on analüüsinud neid psühhoanalüüsi tulemusi, et see protsent langeb iseeneslikud tervitused tervestumisega. Kui aga et tal on olnud nii, et suur mõju, et ta üsna Darwini teooria sarnaselt sajandi alguse ühiskonda vapustas sellel on nähtavasti mitte, mitte see, kas ta tulemused, kas ta järeldused õiged on vaid kõigepealt ikkagi selle avastamine, et inimene ei ole see, keda ta endast kujutleb ja keda ta teistele tahab muljet jätta. Ta, vaid see, mis on noh, ilma et teda niisuguse teooriaks oleks tehtud. Neil intuitiivse inimese tundmisega isikutel lahus nende haridusest ammu teada olnud, et inimesel on palju, palju kihte. Palju see ongi olulisem, et Eesti kui võtta nüüd paari sõnaga kokku võtta, tema avastas need kihid psüühikas, ütlesid kolm geneetiliselt diafunktsionaalset erinevat komponenti psüühikas, vot seest selge eristamine. Ja see on teine võib-olla, mis sellest eristamisest tuleb ka, et et pidev Dhab idee üleüldises Timanentsest konfliktist teadvuse ja alateadvuse vahel, vot need kaks olidki, mis on võib-olla kõige revolutsioonilisem Tuleks ja et need kolm kihti on siis kõigepealt see alateadvus ehk hiid, millele inimese analüüsis nagu Froit toetaski ja mis tema arvates on kõige tähtsam sest Froit kuulutab ju seda, et iid või alateadvus on isiksuse algsüsteem. Psüühilised protsessid, reservuaar ja kõige suurem. Vaar või üür, Kall, milles siis eralduvad hiljem ego ja superego ja iid on tegelikult instinktid, see on see osa psüühikast, mis on päritud ja olemas sünnimomendil. Ja ta juhindub naudingu printsiibist. Ja varustab siis ka kaht teist süsteemi, egot ja superegot ja Hoyt on veendunud, et just seid ehk alateadvus on tõeline reaalsus, mis esindab justkui nisus subjektiivset kogemust ja ei tea mitte midagi välismaailmast objektiivsest, reaalsusest ja inimesena. Käitumise ainsad energiaallikad ongi just instinktid, kusjuures põhitähelepanu pöörata kahele olulisele instinkt dile, Eeros jadana, kooselu ja surmainstinkt. Me eelmistes saadetes rääkisime siin 19. sajandi Ir ratsionalismist Schopenhaarestianischest ja võib-olla on oluline siin ka märkida, et just Schopen, Howeri ja Nietzsche filosoofia on ju väga oluliselt mõjustanud ka Froyce vaateid isiksusele. No näiteks Sobe Hower rääkis tahte ja intellekti vahekorrast, kus tahe on primaarne intellekti suhtes. Rait aga räägib alateadvuse ja ego vahekorras, kus alateadvus instinktid on primaarsed siis inimese mina kujunemise suhtes. Võib-olla natukene peatuksime nendel elu ja surma instintidel, sest kogu Freudi psühhoanalüütilise õpetuse üks keskseid mõisteid libiido on väga tihedalt seotud eluinstinktiga või nagu Froitise ütleb, et energiavormi, mille alusel eluinstinkt või töötavad on libiido ja see libiido tegutseb nagu sünnist surmani. Näiteks ta räägib lapse arengust ja toob lapse arengus välja do libiido arenguastet. Kõigepealt siis algul ilmutab see libiido ennast oraalse libiduna, kus mõnu allikaks on suu. Hiljem juba läheb anaalse libiido staadiumisse, kus mõnu allikaks on pärast kas ja edasi järgmine aste on siis fallo selline vaas libidu arengus, kus naudingud on seotud juba suguelunditega. Sellele järgneb latentne periood lapse arengus mille järel kujuneb juba lõpp lõpuks täiskasvanud inimesele omane genitaal libiido vorm. See on väga huvitav osa Freudi õpetusest. Ta seletab selle abil väga palju nähtusi. Näiteks homoseksualismi ja mitmeid niisugusi meie tähenduses. Kõrvalkaldeid, normaaljah, seksuaalsest elust. Aga võib-olla nuid just see tähendab seal kivide puhul, et tema vaatleb ikkagi inimese psüühilist aparaati kui suletud termodünaamilise süsteemi analoogi, nii nagu seal kuni energia jäävusseadus kehtib, nii tema jaoks ka see libiido on puhul on ikka Õunas psühhoanalüütiline siin konstantsus printsiip. See tähendabki seda, et tegelikult ei ole neuroosi haige terve vahel mingit muud kui ainult et see vahe, et üks suudab oma konfliktid mingisse sotsiaalselt lubatut vormi valada ja teine ei saa sellega korda, aga tegelikult terveid inimesi kui niisuguseid üldse ei ole just selle sama tõttu, et põhiline on see kala teadvuslik reservuaar ja see tähendab, et kuld, tuur, et religioon, kõik need on Sublimatsioon, need on vähem rohkem ainult sellest samast alasti sugutungist välja kasvavad asjad, millel on asendav tähendus antud. Et nad, inimese, neid tunge, mida ta häbeneb, mida ta oma superego mida sellise range kasvatuse tõttu ei saa välja elada, siis niisugusel ersats viisil rahul. Tähendab ongi niimoodi, et see tema, kes Mesonzes iid, kui me ainult sellest juhinduksime, siis tegelikult reaalne elu lihtsalt ei laseks seda teha. MISA igal sammul oma kõikvõimalikke tunge rahuldada sidet, astubki esile. Ego ego arvestab ju, ütleme reaalsust täidab mingit nagu vahendaja funktsioone. Ja Sublimatsioon ongi sõnast suuli Maarja üles tõstma. See on teiste sõnadega. Sellise tungide energia ümber rakendame sotsiaalselt aktsepteeritava sfääri. Igal sammul ma ei saa, eks ole, saks aasat kalale tormata kereli, kuid ma saan tegeleda poeesia poliitikaga ja kuuli tõugata ja malet mängida, nii et Eesti Karpov ja Kasparov malemäng selles mõttes lihtsalt väga tugev Sublimeerinud, kahe isase mäng. Aga peale Heidy ja ego on olemas Freudi isiksuse struktuuris veel superego mis on ühiskonna traditsiooniliste väärtuste ja ideaalide esindaja inimeses või nagu Freud on öelnud, et ta on moraali esimene tugi ja super egol on oma allsüsteemid südametunnistuse näol ja Koideaali näol ja südametunnistuses kehastubki eelkõige niisugune ebasünnis ja karistusväärne ego, ideaalis aga kõik kiidetav ja tasutav ja ja südametunnistus karistab tavaliselt inimest süütundega. Ego ideaal tasub aga enese Kuusega ning superego. Peamised funktsioonid ongi tõkestada alateadvuse mitmesuguseid impulsse, eriti seksuaalsuse või agressiivse iseloomuga impulsse. Teiseks mõjutada ego realistlik kõige eesmärkide asendamist moraalsetega ja püüelda üldse täiuse poole. Nagu te siin märkisite. Tõepoolest. Ühiskonna osa inimese kujunemisel on Freudi arvates rohkem represseeriv ühiskond püüab neid esialgseid instinkte, millest kõige olulisem on tema arvates siis eluinstinkt, püüab neid instinkt ta alla suruda. Aga selleks, et, et neid konflikte ületada, ongi vaja leida mingeid asendusprotsesse leida Sublimatsiooni ja, ja üheks oblimatsiooni võimaluseks Kunst Freudi õpetuses. Et kunst ja kultuur üldse laialt kultuuride vaatleb vältimatut jah, kompromissi kompromissi tulemust, stiilist, ihade jaga reaalsust nõudmiste vahel, ütleb, et kunst ja kunstikultuur on tegelikult individuaalse psüühika provotseerimine ühiskondlikule ekraanile. Üks väga ilus definitsioon on psühhoanalüütikuna. Kui mehi täistuppa tuleb kena noorik siis kõikide pilgud pöörduvad tema poole. See, kes ei vaata seda noort naist vait, uurib teiste meeste nägusid, ongi psühho. Aga need iluprobleemid vaevasid tõepoolest Froiti mitmes oma töös. Ta püüab neid analüüsida, püüdes seletada, et kõik on seotud Oidipuse kompleksiga. No näiteks raamatus Leonardo da Vinci analüüsi Freudi suure kunstniku teadlase loomingut ning jõuab järeldusele, et kõik on seotud Oidipuse kompleksiga, nimelt Leonardo da Vinci isa suri väga varakult ja Leonardo kasvas üles oma väga kauni emaga. Ning Freud arvab, et Leonardo da Vinci tekkiski sellest väga tugev libiido oma ema suhtes. Superegoga tõrjus selle tungi alateadvusse. See hiljem Sublimeerus tungiks kõige ilusa vastu, mis oligi, eks tema kunstiloomingul ta seletab tõepoolest kõiki loomingulisi protsesse, siis. Selle energia ülekandmiseks sotsiaalselt vastuvõetav, aga sama võib öelda suurt poliitikute kohta või sportlaste kohta, rääkis kõik need ilmselt oma energiat panevad mujale. Kogu kaasaegne kultuur on Freudi arvates siis mitte midagi muud kui üks suur Sublimatsioon. Aga huvitav on võib-olla märkida seda. Freud ise oli väga suur mõistuseinimene ja räägitakse, et mõistluse inimesena oli ta isegi väga niisugune Seltsimatu ja tunde külm. Ja isegi oli enda jaoks välja töötanud niisuguse täieliku sõltumatuse teooria, mis viis ta lõpuks selleni. Enamike oma kaastöötajate ja õpilastega läks ta tülli ja huvitav on see, et tema oma psühhoanalüüsi ja väljatöötamisel toetuski oma isiklikele kogemustele eelkõige oma isiklikele unenägudele. Ja oma isiklike kogemuste ja unenägude analüüsimisel jõudis ta järeldusele, et samasugused konfliktid nagu vaevavad tema haigeid, vaevavad ka teda pärast siis tema surma 1939. aastal. Talle Froidism üldiselt killust.