Tere päevast, täna on meie ees laual kaks köidet atlas lingu Aarum Senikaarum on selle teose pealkiri, ilmumas on ka veel kolmas köide ja mida ta sisaldab, ta sisaldab läänemeresoome keeli keeli, mis on kirjutatud atlaseks ja kahe keeleteadlase Eesti keele Instituudi teaduriga. Tahamegi siis täna siit atlasest üht kui teist lugeda ja stuudiokülalised on keeleteadlased, helmineeter ning vilja Oja. Mina olen toimetaja, maris Johannes. Nii et võib-olla eelmine eeter alustab. Siin, mis määras, määras see, kuidas materjal oli kättesaadav keeleaines. Meil Eestis ja Soomes oli kogutud seda telejuhtidelt kogutud. Aga nüüd, mis puudutab sedda ingerimaad, see on küllalt huvitav ala. Sest Ingerimaa nagu sild, kui vaadata neid kaarte, siis sageli eesti sõnad lähevad ju sealt what ja, ja, ja nende soome ingeri murrete kaudu edasi. Ja teiselt poolt on see narva nagu värav, mille kaudu tuleb jälle meile siia Vaivarasse. Teine on üle Soome lahe Kuusalu ja see kant, kus läheb üle Soome lahe Soome murretesse, tuleb sealt Singeri ala soomlastele. Huvid tähendab ka selle poolest, et sinna on tulnud ju rootsi ajal pärast Liivi sõda, kui selleks Rootsi valdustesse on tulnud ühelt poolt Savo aladelt ja teiselt poolt on tulnuka muudelt aladelt on tehtud uurimusi, et isegi sealt Põhjamere äärest on tulnud. Ja see materjal, see ju kogu nüüd hiljem ja Karjala aladelt Karjala alalt oli kogutud rohkem nendest materjalidest ja on tehtud Karjala keele sõnaraamat. Aga paljude sõnade kohta sealt ei leiagi ja, ja ka need, kui nüüd uuesti võime jah ette heita, kas on veel kogutud hiljem kaheksakümnendates aastates see pole ikka see või, või teine. Aga need on küllalt arhailise, tühista nad olnud, mis on säilitanud. Ühelt poolt on muidugi toodud sinna ruutainest ja toodud vene laene, rääkida tuleks ta vepsast, kus vepsast materjalid laiali paisatud uurimastesse ja on ainult üks sõnaraamat, mis on ilmunud, aga vepsa aines on palju laiem ja vepsa aines on küllalt huvitav, mis annab, annab huvitavaid seoseid teiste läänemeresoome keeltega. Lõuna-Eestiga ja vepsa on huvitav selle poolest, et minul oli see üllatus, et ta ei võta otseselt tooreid vene laene. Et sa vaatad peale diakohe, saan vene keelest laenatud vaid ta mügandab selle endale, ta tõlgib selle, ta tabaneb kas oma sufikseid võivad selle tõttu ta on huvitav keel ja mitte kunagi, ma kardan, ei saa atlastest täpselt ühesuguste üheaegselt, materjali on kogutud, on kogutud küllalt lühikese ajaga üheaegselt, aga selles keelejuhi enda keeles on ju uut ja vana keel ju muutub, nagu me isegi teha. Ütlen seal eestikeelses tõlkes, mis kunagi mulle väga meeldis. Mis loeti venekeelse luuletusena, mille kaks rida jäid mulle meelde, rikas ja muutuvad maalil. Ja vaene või kehv on sinu mudel, ideaalini jõuame kunagi. Aga ta on alus, mida saavad täiendada, tõlgendada, võrrelda, ütleme kasvõi või teiste tartlastega võrrelda kasvõi meie materjali, mitmed küsimused on võetud Euroopa keelteatlasest võrrelda sedasama materjali, mida annab terve Euroopa ulatuses. Ja mis tuleb meil ja meie saame seda materjali anda, tähendab detailsemalt, meil on ju. Ju väiksem see pind, kui see suur Euroopa, et see mudel põhimõtteliselt võiks meil natuke paremini töötada. Ja ma näen seda naile kindlasti. Aga vahepeal väikeseks repliigiks sõna Tartu Ülikooli soome-ugri keelte professorile Tiit-Rein Viitso soole palusin temal hinnata atlase lingvarumphenikaarum ilmumist soome-ugri keeleteaduse kontekstis. Kui seni soome-ugri keeleteaduses keele atlaseid on olnud Ungari keelest soome keelest eesti keelest karjala keeles välja arvatud vepsa karjalast sellist üldistavat, mis hõlmaks kogu üht keelerühma. Sellist atlas pole kunagi olnud ainukene omalaadne. Võtta siis selle peale üldse tuldi, sellel oli omamoodi eeltöö oli, tegelesime Eesti keele instituudis Euroopa keele jaotlasega, selle materjali kogumisega. Kui Euroopa keeleatlas tehti niimoodi, et Saksamaale, siis need materjalid kokku kogutud hakkas siis neid kogu Euroopa kohta niimoodi ükshaaval ilmuma ja võib-olla 100 aasta pärast saab valmis ka. Võib-olla rohkem, aga võib-olla ei saa kunagi. See nõuab keele ajalooteadmisi ja kaasajal see käib allamäge. Kuidas te hindate? Et mis on tõhusam näiteks Euroopa keelteatlas, kus siis on kõik kokku pandud või, või sellised sugulased omavahel saavad kokku raamatus. Siin on tohutu vahe, iga asi oleneb nüüd suurel määral sellest, kes mingit konkreetsemat mõistet käsitlevad. Kaarti tee, ema teatas, potentsiaalist tema tarkust taga on just täpselt on sisuliselt võttes, et milleks ta on koolitatud, mida ta tunneb ja mille vastu tal huvi on. Ega suured atlased ei ole ühtlased, see on hea ja see on halb ennekõike võib-olla hea, isegi kui oleks kõik ühtmoodi nudid, siis seda hullem meil oli. Alguses oli kokku kogutud arhiividest algmaterjal kaarte tehes, võid kommenteerides, minul on tulnud nii hästi Eestis kui ka Soomes tuhnida ja et saadad väga-väga korraliku piltide, oleks tulnud võib-olla sinna arhiivides elama jääda. See tähendab seda, et soovijal on võimalus neid uurimusi jätkata võiduka lõpuni. Kui selline lõpp on olemas. Sellel raamatul on ilmunud kaks köidet, see ei ole veel. Võidukas kolmas köide peaks ilmuma järgmise aasta lõpus. Siin on küll kaardid ja kommentaarid, aga ei ole ülevaadet sellest, millised sõnad on üldse hõlvatud. Siin ongi küsimus selles, et näiteks praegu ei saa keegi varis kindlaks teha, et see sõna, mida tema tunneb, et kas see on sees või mitte. Selleks on siis kavas teha korralikud andmebaasid. Aga kuidas keeleatlast kasutada, mida oskaja sealt välja lugeda võib ja õpetust jagab Eesti keele Instituudi teadur, vilja Oja. Otsime atlasest välja leheküljed, mis illustreerivad sõnu eile, täna ja homme. Eile on siis võetud nagu, ütleme formatiivina, et niisugune sõna Eilen sest sellest lähtuvad kõik need läänemeresoome nimetused, see näitab, et kogu ala ühtne keeleliselt. Ja mida me nendel kaartidel siis saame näidata, on need häälikulised muutused. Ja kui nüüd neid häälikulisi muutusi jälgida, siis tekivad jälle omaette häälikumuutuste alad. Näete, siin on esimese vokaali järgi tekib Kesk-Soome alal kuni siia Soome laheni välja üks kompaktne keeleala ja ülejäänu siis eristub sellest. Siis esimese silbi konsonandi põhjal eraldub idaala läänealast kõige suuremal määral määral. Siis on võetud teise silbi vokaal ja teise silbi lõpp konsonantkaardistus aluseks ja kogu ala on siis üks ja sama formatiiv, aga saame jälgide häälikulisi muutusi ja need häärikulised muutused, samal ajal peegelduvad ka Neid arenguid erinevaid arenguetappe. Kui me tahame nüüd süveneda keele ajaloos, siis see on nagu õpik. Mingil määral. Kui võtame järgmise sõna täna siis täna on täpselt niisamuti kogu keele alal on praktiliselt üks ja sama surmatiiv aga see on tekkinud kahest sõnast, tänapäevane on soome keeles siis, sel päeval. Jaa, Need erinevad lühenemis, astmed on nüüd kaardi peale on eristatud need, kus on veel olemas liitsõna või siis sõnaühend ütleme tänapäevane, kuni siis teisest sõna osastun järel, rudiment näiteks Lõuna-Eestis on käände, tähendab, on täna Põhja-Eestis on täna, nii et Lõuna-Eestis me näeme, et siin on mustad märgid, see tähendab seda, et seal on tegemist liitsõnaga, Põhja-Eestis on punased märgid, need on siis juba liitsõna on kadunud. Ja nüüd me saame jälgida selle kaardi peal neid erinevas arengujärgus olevaid sõnakujusid. Nüüd kui võtame homse päeva nimetused, siis need on kogu läänemeresoome alal peaaegu üks ja sama. Võtame selle soome sõna Fuomenna, meil homme või, või Lõuna-Eesti Homen. Tüvi on üks ja sama algupärane tüvi, ainult siis ida liivis on siin Muup, mis tähendab siis muu päev nagu mingi teine päev, et siin on erinev, kõik ülejäänud ala on samamoodi. No siin on väga kujukasse üks väike punane, täpse Muupa, aga võib-olla see on lihtsalt, et ei ole nagu üles kirjutatud, seda võib-olla võib-olla see ikkagi oligi see hoomena kuju oli see ka kuidagi olemas, aga aga see on lihtsalt nii selektiivne võiv keelejuhtidega kokkusaamine on olnud nii põgus, et pole selle sõnani. Women on tegelikult algupäraselt tähenduses hommik ja siin on ka hommik kaardistatud ja kui me nüüd vaatame siia kõrvale seda hommik kaarti siis on paar lehekülge edasi. Siis me näeme, et hommik on hoom, tüveline, igal pool mujal kasin ida liivis. Aga erinev on Soome. Soomes ei ole hommik, mitte mitte Huomen osal alal, nüüd on suomen ka siin, Edela-Soomes aga on tulnud sõnajaamu, mille etümoloogiat ei osata täpselt määrata. Siin on erinevaid arvamusi, aga midagi kindlat ei ole üheselt otsustatud. Aga nüüd näete siin ida liivis on see Huom tüveline ja täiesti võimalik, et neid kahte sõna eristada, siis on tulnud soome keelde hommiku tähenduses jaamu ja, ja homse tähenduses ida Liivisse muu. Vot niisuguseid järeldusi me saame sellest nüüd teha, aga selle selle homme sõna puhul see on nüüd määrsõna ja näete, siin on erinevad lõpud, erinevad käändelõpud selle sama kaardi peale on eristatud erinevate käändelõppudega sõnavormid, mis siis võimaldab jälgida missuguseid, et käändeid on eelistatud kusagil selle ajamääruse väljendamiseks, siin on alalütlevat käänet seesütlevat käänet, siis on seda essiivisjon siis olev kääne. Nii et niisuguseid asju on võimalik ka sellelt kaardilt jälgida, et kui me võtame järgmised ajasuhted ülehomme ja üleHeile siin üks võimalus on see, et siis homsele või eilsele on lisatud mingisugune ees või tagasõna sinna juurde ja mis otseselt Eestit puudutab, näiteks siin on see üleeilse kaart, näete, Eesti jaguneb kaugeks, Lõuna-Eestis on siis üle eessõnaga, ülehomme või ülehomme on, mis seal oli, ja Põhja-Eestis on tuna, kusjuures tuna kusagil mujal ei tulegi ilmsiks, kui ainult Põhja-Eestis. Nii et see on nagu siis paistab ilmselt hilisem areng kusagilt mujalt tulnud. Siin on niisugused nagu Toissa päevane Soomes, siis on see eelvõi eestüvest seal ida pool enne täpselt niisamuti ka karjala keeles üliSoomes ja üle Eestis, mis on ühendatavad omavahel tuna, millest oli juttu ja siis on veel endis endine sellega päev ja, ja kui me nüüd vaatame ülehomset, siis seal osa neist korduvad, näete, see toinen, teine siis üliüle tuna. Aga siis lisaks on veel taga, taga või taga Muupesse on siis liivi, nii et Liivi on siin erinev ja kui me tahame üldse võtta mingisuguseid järeldusi, nüüd ma olen võrrelnud neid erinevaid, täiesti erinevaid kaarte, nii sõnavara kui, kui, mis seal veel välja tulevad, et missuguseid piire või missuguseid ühendusjooni me saame tõmmata siis nende erinevate alade põhjal see ongi üks selle atlase suuri väärtusi, et ta näitab meile need ühisalad ja vastanduvad alad kohe pildi peal kätte, muidu seda on nagu raske jälgida, materjal on käes, aga, aga silm ei haara korraga. Ja siis ongi niimoodi. Et kui nüüd üks koht erineb teistest, siis see on enamasti kuskil läänemeresoome areaali äärealal, ütleme, liivi keeles on seal näiteks niisugused sõnad, nagu nagu nüüd oli kasvõi seesama homme mis oli teistmoodi ida liivis või siis saunaviha kohta, mis mujal on, jaguneb ilusti ära lääne ja idaalaks, ühel pool on vihm. Või siis vihta ja teisel pool on vastase soome sõna. Aga siis liivis kasutatakse luud saunaviha kohta, see on sama, mis meil on luud, nii et erinev kõigist teistest. Aga suuremad erinevused nüüd alati on ikkagi nii, nagu on juba vanasti tähele pandud on erinevalt lääne ja idapoolsed keeled, ütleme Soome jaguneb siis pikut tee ida ja lääne murded erinevad rohkem kui teised. Nüüd lõunapoolsed keeled eesti, liivi, ka vadja, liituvad sageli selle läänepoolse alaga, aga on ka küllalt selliseid sõnu, kus nad liituvad just nimelt idaalaga, eriti see Lõuna-Eesti liitub teinekord idaalaga. Nüüd niisugune tähelepanek veel, et kui eraldi sõna on, kas siis soome keeles nagu näiteks jaamu oli soome keeles teistmoodi kui ülejäänud läänemeresoome alal siis selle aavu levik langes kokku nüüd soome keele keelealaga, tai üle keele piiride, üle soome keelealapiiride ulatunud teistesse keeltesse. Ja seal võib oma osa olla muidugi kirjakeele mõjul, sest sest soome kirjakeel levitas seda sõna. Samasugust ilmingut võib märgata Põhja-Eesti puhul näiteks pesu loputama on kaks suurt ala, on viruta ja siis puhta huuh, ta on sama mis meie Lõuna-Eesti uhta. Aga siis lääne pool lääne-soome murretes, seal on viruta. Aga Põhja-Eestis on loputama ainult Põhja-Eestis, nii et see on siis niisugune hilisem ilming, mis on tulnud ja viinud siis põhjaeesti kirjakeele kaudu. Tõenäoliselt nii, et see piirdub. Ainult selle alaga ühelt poolt aeg ja teiselt poolt koht, mõlemad mõjutavad keelt, kui me räägime näiteks eesti ja soome keele mõjudest, siis kerge on üle huuli tulema, see, et põhjaeesti keel on kindlasti soome keele kaudu mõjutatud, samas tuuakse ju näide ka sellest, et aga Lõuna-Eesti arhailised vormid on jällegi lähemal sellele soome keelele. Noh, see on selline kodukootud mõtisklused, et kas sellele saab ka kuidagi siit kaardi pealt vastust, mis lükkab selle ümber või, või vastupidi, kinni. Ma arvan, et kaardi pealt saab vastuse nii üht kui teistpidi, sest need mõjutused vastastikused kahtlemata ja need kaardid näitavadki sageli ära, kust need mõjutusteed kulgevad, missugused on omavahel lähedasemad näiteks Edela-Soome ja Põhja-Eesti on hästi lähedased. No võtame näiteks sõnasuvi, mis soome, soome keeles on üldiselt tuntud kese, aga Edela-Soomes kasutatakse selle aastaajanimetusena suvi, neil jälle see kese oli ka aastaaja nimetuses vist kuskil siin Vaivara murrakus kirja pandud. Nii et ühelt poolt jookseb see piir horisontaalselt ja teiselt poolt jälle vertikaalselt kui me vaatame neid kaarte ja noh, ühe või teise sõna levikut, mis on need põhjused? Eks seal on see asustusajalugu kultuur ja ajalugu, etnograafia, omavahelised kontaktid siis kust miski asi on levinud, kuhu ütleme näiteks, kas kitsepidamine või mingisuguse töö mingil viisil toimetamine? Üks väga huvitav asi oli näiteks sõna liina soome keeles see sama, mis eesti keeles on lina sama sõna, aga tähendused on teised. Sõna on tulnud soomealale sealt Rootsi poolt ja Lääne-Soomest on üldse mingisugune riidetükk. Noh, enamasti seal on ka muid tähendusi. Aga Ida-Soomes ja Karjalas on ta kanepi nimetus, see näitab seda, et seal on kasvatatud kanepit, primitiivsed vajalikud koti riided ja põlled ja niuksed. Ka käterätisuguste Rostama riide jaoks on kasvatatud kanepit on sellepärast, et linakasvatus nõuab paremaid tingimusi ja, ja seal on olnud kanepi levik suurem. Me räägime nüüd läänemeresoome atlasesson keelt, las need keeled, mis siin siis peale eesti ja soome keele olid meil veel vepsa, isuri, karjala, vadja ja liivi, aga meie praegu näiteks tahame ka lõunaeesti keelest rääkida, siin on see keele ja murdevahekord. Kas keeleatlase järgi võiks otsustada, et kust algab keel ja kus lõpeb murre? Ma kardan, et selle vastuse igaüks mõtleb ise välja. On olemas meie keeli, seal põhjas on võru keel, mis ei hõlma tervet Lõuna-Eestit. Aga Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti vahel tundub, mulle on alati olnud vahe sellepärast et on erinevad hõimud olnud ja, ja see on juba ajalugu, see on juba arheoloogia. Aga see atlas sageli näitab, kui järsk on vahe Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vahel. Kus Lõuna-Eestist tuleb see ja Põhja-Eestis on teine. Mulgi on sageli niimoodi, et tema on kõige rohkem olnudki mõjutatud Põhja-Eestist ja põhjaeesti kirjakeelest sest seal on koolides olnudki põhjaeestikeelne õpetus ja kirikus põhjaeestikeelne, aga Lõuna-Eestis näiteks Lattiku mälestustest, Jon Võrumaa kirikutes on loetud vähemalt meieisapalve võru murdes. Kui loete Lattiku mälestusi, mis minul oli väga üllatav, nii et seal juba hoiti nagu seda oma keelt ka varem hoiti nagu rohkem. Ja muidugi, ega me kõike lõpuni ei tea, me peame arvestama ka seda, et sõnad levilat võivad muutuda. Vaat küllalt huvitav, selles suhtes on ju hunt. See on ju saksa nimetus, mis tähendab koer ja praegu me laias laastus ebrame niimoodi, et hunt on Põhja-Eesti susi, on Lõuna-Eesti. Kui vaadata murdematerjale, siis on on näha, et susi on veel, et kirjapandu küllalt mitmes kohas Põhja-Eesti alalt, olgu siis vanades heitlustes või ta on olemas ja teine on ju see, et arvatavasti tunneme sellist taime nagu hundinuia, see on Josooden purika on ju idamurdealal, kus see on taimenimetuses säilinud, see vana. Et me peame arvestama ka seda siin siin võib olla tegemist tabuka, hunt on küllalt kaarte olend ja tabunimetuste puhul ja sageli võetakse uued nimetused, võetakse kusagilt mujalt, et mitte kurja välja kutsuda. Ja tuleb kindlasti välja selliseid asju, et me näeme, kuidas suuremate linnade ümbruses hakkab see sõna levima. Üks on ju Tallinn, mis ju mõjutab oma ümbrust, mõjutab seda Harjumaad ja võib ulatuda ka Järvamaale. Aga teiselt poolt mõjutab ja torte ja mõjutab karja. Ma olen selles kindel, kuigi ma praegu väga täpseid näiteid ei saa tuua, sest kunagi jagunes ju Eestimaa ja Liivimaa ja Riia oli oliivimaa kestus. Riia poole olid seosed ja suhted ja selle tõttu võib ta seal tulla üht ja teist, ma mõtlen eriti seda, mis puudutab Moody tarbeesemeid uuemaid tehnikaid, mingil moel. Aga nad on olemas, sellest on räägitud ka radiste atlaste puhul, et suurlinnad võivad mõju, vaata, millega on sidemeid. Võivad mõjutada ühendusteed, sest eriti huvitav on seda vaadata soome andmete puhul. Kui panna meie atlase nende kontuurkraatide alla panna see Soome geograafiline kaart, siis võib ju näha, kuidas mööda jõgesid, mis lähevad sinna Botnia lahte või põhjalahte hakkavad sõnad sealt alt, karjale ja sealtpoolt tulema. Sest mööda seda läksid ju inimesed. Ega siis mööda maad ei olnud nii kerge liituda, kui oli mööda jõgesid. Nii et neid asju me võime näha. Me näeme, kuidas Kuusalul on ühendus seal, avan saare tüütar saar ja, ja selle kaudu särki järje viron lahti ja selle piirkonnaga. Ja kui seal on loona ilmakaari nimetusena, siis on tulnud juba meie poolt ja teiselt poolt saame meie vastu. Ja sellel Edela Soomer Loones Suomi osa läheb ühte meie Põhja-Eesti, aga osas me näeme, kindlamad sidemed on Saaremaa ja Hiiumaaga, sest sealtpoolt käidud Turus kui varastel aegadel ma ei tea seda, aga hilisematel aegadel küll kala, sest tal on omad seosed olnud meie, Liivimaa ja Kuramaa ja, ja liivlaste ja Saaremaa vahel, kus liivlased on käinud ja ka Saaremaal lesti püüdmas kui tuli see kilude soolemine, vürtsikilud, karpi panek ja müük ja, ja siis on toodud ju ka meilt neid tüdrukuid sinna appi teele, neid kalu soolama ja, ja mida kõike ja, ja mõnikord loed mõne tuntud Liimlase eluloost, et tema ema on sellisena sattunud sinna ja see on toonud vastastikku ja arvestada tuleb ka seda, et liivlased on sõjaaedadel esimese maailmasõja ajal ajutine kodunt välja, teise maailmasõja ajal pillutati neid laiali. On olnud Eestis võinuga siit sõnu. Et ma usun, et kui neid kaarte tähelepanelikult vaadata, sellelt seisukohalt, et sealt võib tulla veel väga ja väga palju andmeid, et mis kinnitavad nende asustusajaloolaste üht või teist järeldustest, kas need kõik välja tuleb, ma ei tea. Sest kui lugeda Lauri Kettust siis pärast Liivi sõda Rootsi valitsuse ajal tuli ja küllalt palju soomlaseid sisemaale, Põltsamaa ümbrusse nõu ümbrusse, ta on andnud isegi need protsendid kuivõrd palju see kajastub nende Mursakute keeles, ma ei oska seda öelda, ma ei ole seda spetsiaalselt uurinud. Aga küllalt palju, ma usun, on võimalik siin nende kaartide alusel saada toetustama teooriatele või need lükkavad mõne teooria ümber. Et ma soovin lihtsalt diad uurimishindu. Toetusega on niimoodi, et see, mida sa otsid, selle sa leiad ka muidugi, aga sa pead otsima ja sa pead leidma. Praegu on meil käes kaks köidet, need on ilmunud ja uhked suured raamatut. Kolmas käsikiri on kavas järgmisel aastal trükki anda. Kas on juttu olnud ka mingist internetiversioonist versioonist, mis võiks olla kergemini kättesaadav? Me kavatseme selle andmebaasi teha üldkasutatavaks, see on niivõrd väärtuslik materjal ja siit võib veel palju-palju igasuguseid uurimusi teha ja ka. Ja ka inimesed ise võivad kaardistada veel erinevaid asju selle põhjal, sest meie võimalused on piiratud. Meie atlase maht oli algul kokku lepitud ja me ei tohi seda enam paisutada. Nüüd, kui tuleval aastal ütleme õnnestub kolmas osa anda trüki, siis me hakkame töötama selle andmebaasiga, kontrollime materjalid uuesti üle ja ühtlustame ilmselt seda materjali veel ja siis pärast seda anname käiku aga iseenesest, kui nüüd see atlase trükk on läbi müüdud, siis võib tulla kõne alla, et sellest tehakse elektrooniline versioon, sellepärast et need kaardid on olemas ja see on tegelikult võimalik. Esialgu oli kokkulepe materjali kogujate vahel, et me ise, kes me oleme selleks väga palju tööd teinud, saame seda kasutada ka oma lingvistiliseks uurimustöödeks, et et me ei anna seda enne teistele, kui asi on avaldatud, et siis inimesed saavad seda kasutada atlase vahendusel. Kuna need kommentaarid on nii lühikesed, siis tekib väga palju igasuguseid mõtteid, siis mis me oleme ise läbi uurinud, et neid kaarte teha, mida tuleks õieti siis avaldada artiklit Ena neid põhjalikumaid uurimusi, et inimesed saaksid ühelt poolt aru, miks me oleme selle asja kaardistanud niimoodi või mida see kaart veel võib näidata? Seda me kõik saaksime niimoodi artiklites arutada. Ainukene viga on see, et aega on kole vähe. Sest see oleks tõesti tänuväärt, ütleme niimoodi, et kommentaarid on soomekeelse tõlkega saksa ja vene keelde loomulikult eriala inimesi see ei sega, aga ma tunneks ka, et oleks sellist pikemate komme staaridega ja üht eestikeelset raamatut siia kõrvale oodanud küll, et, et kasvõi saada palju teadetumioloogias sellest levikust, mille üle võib ju fantaseerida. Ja noh, näib, et iga sõna võib tuua ja kasvada mingisuguseks omaette Esseeksin aga et tõesti, et miks mitte neid siis juba lugeda, kui need on juba valmis kirjutatud. Nii et, et see, see on küll hea mõte. Aga täna me lõpetame ja suur tänu helmineetarile viljaojale jutuks oli atlas Ing vaarumphinikaaru ehk siis läänemeresoome keelte atlas, kuulas, küsis maris, jaheneb.