Keelekõrv. Tere päevast, tänane teema on pisut keeruline ja kummastav. Koodivahetus juhtus, aga loodame sellest selgust saada ja abiliseks on Tallinna Ülikooli teadur, doktorant Anastassia Sabrotskaja. Mina olen toimetaja maris Johannes, mida see koodivahetus tähendab? See on sõna, mida esmapilgul ei pea isegi keeleteaduse kohta käivaks vahetad midagi ühe asja teise vastu. Kuidas see keelde puutub? Tere päevast. Koodivahetus see siis keeleteaduslik termin ikka et kuigi võib-olla see, no inimesed ei pruugi nii mõelda ja siis koodivahetus tuli eesti keelde inglise keeles, inglise keeles on see termin Kotswitzin ja soome keeles koodi. Eesti keeles siis koodivahetus ja see tähendab kahe või enama keele kasutamine ühe vestluse või ühe lausungi või ühe lause piires. Tegelikult koodivahetus on väga laiaulatuslik termin. Kui alustama oma lauset eesti keeles lõpetanu oletama inglise keeles, siis saan ka koodivahetus, nii et see hõlmab väga palju väga huvitavaid keelelisi nähtusi. Nendest keelelistest nähtustest ja täna me siin kõnelda tahamegi, kuidas seda koodivahetust üldse uuritakse, et üks asi on see, et Jahaa, ma kuulen küll, et keegi kasutab seal mingit inglisekeelset parasiitsõna, võib-olla, aga seda on ikkagi nagu mõõdetud uuritud ja omad järeldused tehtud, et äkki kirjeldad. Siin ma tahaksin natukene alguses vastu vaielda, et kohe mulle ei meeldinud see parasiitsõna muidugi kõik keeleteadlased on erinevad ja siis nende lähenemised on erinevad. Ja muidugi mõned võivad mõelda, et kui ma kasutan inglisekeelset sõna, siis parasiitsõna ja mina olen see keeleuurija, kes arvab, et kui inimene vahetab koodi ja kasutab kasvõi üht inglisekeelset soomekeelsed ükskõik mis keelset sõna, siis seal lihtsalt rikastab vestlust. Ja siis see koodivahetus täidab teatud pragmaatilisi eesmärke, et väga huvitav vaadata, et kuidas näiteks räägivad, et kas meie Tallinna Ülikooli vene emakeelega üliõpilased jällegi mõned keeleturistid võivad öelda, et nende vene keel ei ole ilus, ei ole puhas, et nemad kasutavad eestikeelseid sõnu. Mina vaidlen vastu, et ei ole nii et lihtsalt on tekkimas väga huvitav uus keelevariant võib-olla kunagi tulevikus võib rääkida kohalikust vene keelest eesti vene keelest või mingist uuest vene keele variandist, et isegi noh, praegu on veel raske ennustada, mis toimub ja mis võib juhtuda näiteks vene keelega siin Eestis. Aga see, et kohalikud venelased kasutavad noh, kas või näiteks Tallinna Ülikoolis peamaja keel, tema ja matriits, kel ainepunkt ainekava õppekava, isegi kui me räägime vene keeles, siis keegi ei küsi minu käest näiteks sotsiotnek niiska, aga kõik ütlevad mulle, et matrikkel ta ütleb vene keeles või matrikkel. Ühesõnaga see on väga-väga huvitav ja mis mind huvitab, mind huvitab see, kuidas kasutatakse neid sõnu näiteks vene keeles ja kuidas need Eesti sõnad on morfoloogiliselt integreeritud vene maatriksisse. Aga see on võib-olla natukene keeruline termin ka lihtsalt, et kui inimene ütleb Laosed, siis kas see sõna Eestis sõnad käändub vastavalt vene grammatikanormidele reeglitele või käändub eesti grammatika? Jah, jah, et see on väga-väga huvitav või siis näiteks eesti keeles ei ole sugunud. Eesti keeles on kaks järelliidet tarianna kaunitar oletama õpetajanna, aga vene keeles on ikkagi meessugu kesksuguv naissugu ja huvitav vaadata, kuidas näiteks seesama ainepunkt tegelikult teoreetiliselt see mahub sinna teisse käändkonda, kus on meessoost nimisõnad ja need on lõpuga. Kui ma panen midagi kirja või näiteks ma lindistan intervjuusid, siis pärast ma vaatan, kuidas inimene ütles, see on väga-väga huvitav, sest tegelikult küsimusele, miks ma ei saa mingit vastust leida praegu. Ühesõnaga mul on üks väikene, selline teooria ja hüpotees, et miks toimub just nii nagu on, aga sellest on veel vara rääkida, et lihtsalt väga-väga huvitav see keel ja mis sellega toimub. Kas te olete täheldanud seda, et kui eri üliõpilased kasutavad vene jutus eesti sõnu, siis nad nagu käänavad neid? Ühe reegli järgi võib igaüks individuaalselt Ja praegu ma tegelen vene-eesti koodivahetuse korpusega ja siis ma loodan, et see vene-eesti koodivahetuse korpus on valmimas Tallinna Ülikooli üld- ja rakenduslingvistika õppetooli juures ja ma loodan, et noh, järgmise kahe aasta jooksul ma saan sellega hakkama. Ja siis see korpus võimaldab juba vaadata, kuidas kasutatakse, ja siis kas näiteks seesama integreerumine vene maatriksisse, kas sõltub eesti keele oskusest või sõltub kas see näitab näiteks, et eesti keele oskus on väga hea või ei näita, sest praegu on veel väga vara sellest rääkida. Üheksakümnendatel algas see aeg, kui venekeelsed inimesed, kes elavad Eestis, hakkasid kasutama eestikeelseid sõnu ja kusjuures ma räägi praegu sellest, et kas vene inimesed õpivad eesti keelt või õpi, aga me räägime muudest asjadest, et lihtsalt igapäevaelus, kui venekeelne inimene ütleb, et jäi tuv linnavalitsus ja ma lähen linnavalitsusse, eks et ühesõnaga jällegi ta ei ütle seda venekeelset sõna, aga ta ütleb just linna valitsust, miks ta ütleb Justi siin on teatud pragmaatiliselt eesmärgid või lihtsalt et see sõna on tema jaoks juba niivõrd omane ja ta on harjunud seda kasutama. Inimesed võib-olla ei tee juba vahet, et kas on Eestis saanud venelasena, nad ei mõtle sellele, nad lihtsalt räägivad just nii just eile loengu jooksul venekeelset üliõpilased. Mõned nendest ütlesid mulle, et aga mee Ta eestikeelseid sõnu me arvame vene keeles peab rääkima puhtalt ja nii, et kasutada ainult vene keele nii-öelda ressursse. Aga siis, kui me räägime eesti keeles, siis me räägime ainult eesti keeles ega kasuta mingeid vene keeleressursse ega midagi. Niimoodi mõtleb ka täpselt meie raadiokuulaja, nii et ootavad vastust ja lastel ütlesite, et ma ei öelnud teile midagi. Ja ma ütlesin neile, et väga kena. Mul on alati hea meel, kui, kui lastel on oma arvamus, aga siis pärast loengut üks nendest ütles Apadiootsitsi perf peamaja. Lähme nüüd peamajja ja siinjuures ma tahaksin rõhutada seda, et see koodivahetus, see ei näita absoluutselt, kas keeleoskus on puudulik või hea ja üldse Sa näiteks niimoodi rääkida, et koodivahetus on hea võid, koodivahetus on kalt. Koodivahetus on väga huvitav keeleline nähtus ja see, et Eestis eriti viimasel aastakümnel niivõrd palju vahetatakse koodi eestlased, venelased ja selle peab jälgima, seda peab uurima, näiteks esimese vabariigi ajal. Sergei Sakkov kirjutas, sellest oli ka väga palju huvitavaid keelelisi nähtusi, aga kahjuks keegi uurinud seda, et keegi ei saa praegu öelda, kuidas rääkisid venelased, kes elasid siin Eestisse kolmekümnendatel aastatel eelmisel sajandil, kolmekümnendatel aastatel. Minu jaoks ma mõtlesin, et oleks väga huvitav võrrelda, et äkki oleks mingeid sarnaseid jooni, aga kahjuks ei saa. Eestlaste puhul suhtuti küll sellel ajaloolisel ajal üsna nagu põlastavad sellesse, sest meie keeles on isegi selline mõiste nagu kadakasakslus, see tähendas see Knix Marichen, kes eks ole, ei suutnud enam omas keeles kõnelda ja võttis siis nii-öelda saksa keele kui selle peene härrasrahva keele endale. Ütleme nii, et ajaloolised ei ole sellesse just eriti nii-öelda päikselised suhtutud. Tegelikult ka maailmas ei suhtutud sellesse kohe niimoodi rõõmustavalt ette ja siiamaani ja keeleteadlased kirjutavad, et väga erinevaid töid ja uurimusi ja püüavad seda koodivahetust interpreteerida. Kuidas just nende teooria seisukohast on neile näiteks mugavam, aga no ma ütleksin niimoodi, et eelmise sajandi viiekümnendatel kuuekümnendatel aastatel hakati üldse sellest rääkima esialgselt külase terminina, inglise keeles sõitsin kott, siis pärast koods võitsin. Kui ma ütlen, terminit koodivahetus ei tohi, mõeldes on keelevahetus, sest keelevahetus see on hoopis teine termin ja see tähendab seda, et inimene vahetab keelt. Kui näiteks mina olen venekeelne inimene, eks ja siis pärast saan eesti keele niivõrd selgeks, aga samas unustan oma vene keelt. See tähendabki, et vahetasin keelt, et ema ei kasuta seda, aga ma kasvatame ainult eesti keelt, aga koodivahetus on selline. Noh, ma ütleksin, tore asi. Et see võimaldab kasutada mitmete keelte ressursse ja miks mitte, et miks peab suhtuma sellesse kuidagi halvustavalt näiteks Tallinnas? Siin on niivõrd mitmekeelne keskkond, sina, soomlasi, siin on eestlasi, siin on venelasi ja neid inimesi, kes kasutavad vene keelt. Inglise keel kõlab ka väga tihti ja see, kuidas näiteks müüjad räägivad oma klientidega, kuidas üliõpilased räägivad omavahel ja õppejõududega, et lihtsalt ma arvan, et seda peab jälgima ja uurima. Ja siis võib-olla juba võib kuidagi vaadata ja järeldada, mis tulemuseni viib. Praegu mulle tundub, et on tekkimas kohalik vene keelevariant ja samas võib-olla on huvitav, et kuna ma olen ise Ida-Virumaalt pärit Kohtla-Järvelt, ma vaatan, kuidas inimesed räägivad Kohtla-Järvel Narvas ma lõpetasin Tartu Ülikooli Narva kolledži ja siis ma mäletan seda, kuidas minu kaasüliõpilased rääkisid Narva kolledžis, needsamad venekeelsed inimesed juba minu ajal olidki seesama aine ainepunkt, matrikkel olid juba kõik need sõnad juba kasutusel, et võib rääkida. Võib-olla need sõnad ei ole enam lihtsalt koodivahetus, vaid juba laenud. Muidugi noh, ma ei tea, kuidas vene keele õpetajat sellesse suhtuvad, aga ma arvan, et ei tohi kuidagi halvustada neid nähtusi, et peab lihtsalt vaatama, jälgima ja siis uurima. No eesti keeles on ju see ikkagi eesti saksa suhe või eesti keele kujunemine selle saksa keele mõjuväljas on olnud on nii tugev, et lõpuks sa avastad, et sul ei olegi ühtegi eestikeelset õiget sõna enam, et kõik need ongi juba peaaegu saksa laenud. Kas keele prestiiž mängib mingit rolli, ütleme eesti-saksa näite, saksa keel oli ikkagi nagu härrasrahva keel. Nüüd kui me oleme tänases keelepildis, võib-olla Soome koodivahetust on vähemaks jäänud, eestlaste puhul aga on jälle inglisekeelset sõnavara juurde tulnud. Mis te arvate, kas prestiiž on määrav? Juhib seda juga. Esiteks, ma ei ole uurinud eesti-inglise-koodivahetust või eesti soome koodi vahetuste ja seetõttu ma ei saa midagi Öeldi, aga kui me räägime vene-eesti koodivahetusest, siis näiteks ma uurisin kooli lasta vene-eesti koodivahetust ja tegelikult ma arvan, et kui väikesed lapsed algklasside lapsed vahetavad koodi, siis vaevalt nad mõtlevad, et eesti keel on prestiižne. Ma hakkan vahetama koodi. Näiteks üks uurija matras, tema uuris koodivahetust ja siis tema järeldas, et see, kui keel on prestiižne, siis inimesed hakkavad kasutama just pragmaatilistel eesmärkidel ja nad kasutavad väga palju partikleid, et vene keeles vajutle näiteks issand jumal et venekeelsed Fosümoi, tema järeldas nii. No mina ei saa niimoodi järeldada ja mina arvan lihtsalt, et koodivahetus see niivõrd aitab saavutada teatud pragmaatilisi eesmärke, et seetõttu võib olla paljudel inimestel, kas meeldib kasutada, võib-olla nad isegi ei mõtle sellele, et nad kasutavad näiteks lapsed, nemad armastavad mängida keelega. Näiteks Ta on, et mul oli üks selline kolmkeelne lause kui õpetajaid tema küüsis vene keeles, et kes on täna korrapidaja ja siis laps nagu kordaks tema küsimust, aga ta ütles niimoodi. Vot need, kes on olnud, hüüdsin. Ühesõnaga, kes on täna korrapidaja pole, ta tahtis näidata seda, et tema oskab inglise keelt, eesti keelt ja vene keelt, aga pole, ta ei tahtnud üldse näidata, et tema oskab, aga lihtsalt talle meeldib, kuidas kõlab jällegi siin on nii palju erinevaid oletusi, et miks vaatasin, kuidas lapsed räägivad, siis lihtsalt mulle niivõrd meeldis, kuidas nad räägivad ja Ma ei lindistanud neid, ma lihtsalt jälgisin nende keelelist käitumist. Sest kui sa hakkad lindistama, need on ikkagi lapsed ja samas see koodivahetus on selline keeleline nähtus, kui ma ei saa öelda inimestele. No nii, täna on laupäev kell kaks päeval ma istuma ja hakkame koodi vahetama. See on selline nähtus, mis toimub spontaanselt ja siis sa pead vaatama, et kuidas siis inimesed räägivad. Jällegi inimene võib väita. Ei Ma räägin vene keeles puhtalt minu vene keel on väga ilus, jällegi, ta võib vahetada koodi või inimene ei väida sulle midagi, aga ta lihtsalt räägib sinna, vaatad, kuidas tema räägib ja selgub, et pump väga palju koodivahetust. Ja siis mida mina veel värkasima märkasin seda, et nii lapsed kui ka täiskasvanud ja siin ei ole vahet Ida-Virumaa ja Tallinna vahel. Nemad kasutavad näiteks toiduainete nimetusi eestikeelseid, et keegi ei ütle mingi tähendamasnis, et see on üldse selline väga kohmakas väljend, kõik ütlevad, et ma tahan kodujuustu või hiirte juust, et jällegi või kodu sai väga palju eestikeelseid toiduainete nimetusi võib kohtade venekeelses kõnes ja ka kauplustes, näiteks vene ostja ütleb näiteks vene müüjale, et ma tahaksin kaks kohukest ja see kohuke on jällegi võib-olla ka just eesti keeles. Ma isegi mõtlesin, et kuidas mina ütleksin, et ma ei tea, et mulle meeldib see sõna kohuke, et vene keeles ma ei teagi, kuidas mingit vara, šokk või midagi, aga ikkagi kohuke kohuke. Kui ma olen salvestanud lõunaeestikeelseid inimesi, siis seal tuleb tihtilugu seda koodivahetust ette, nii et nad räägivad muidu omas keeles, aga siis nii-öelda terminoloogiliselt, et ei ole neid uue aja asju välja mõeldud, sinna Lõuna-Eesti keelde ei ole, ei ole neid laenatud, ei ole neid kohandatud, ei ole neid loodud ja vot siis terminid tulevad supsti sisse, et lihtsalt nagu sõna on puudu. See on natuke teine olukord kui see, mida teie kirjeldate seal ikkagi sõnad on enam-vähem olemas. Vene keeles, aga ma arvan, et ka lõunaeesti keeles toimub koodivahetust umbes samadel eesmärkidel, millest ma praegu rääkisin, sest üks minu kolleeg Tartu ülikoolist Mari Mets, tema uurib lõunaeesti keelt, tema koostab korpust ka ja siis ma rääkisin temaga ja ta ütles, et ta kohtub ka koodivahetust ja seal on veel huvitavam nähtus, sest tegelikult tegu on nomine, ütleksin eesti keele kahe variandiga ja siis ta vaatab ka seda foneetilist külge, et kuidas kui me räägime vene-eesti koodivahetusest, siis muidugi me võime vaadata, kuidas venelane hääldab, kas tema ütleb näiteks jaanipäev või tema, ütleb jaanipäev. Seda on ka väga huvitav vaadata, aga ma arvan, et näiteks kui võrrelda eesti keelt noh, nii-öelda kirjaliku eesti keelde siis lõunaeesti keelt ja kuidas seal toimub koodivahetus, siis just see foneetiline külg peab olema väga-väga põnev. Kui inimene räägib, siis ta ei hakka jälgima, kuidas ta hääldab. Näiteks selle lõunaeesti keele emotsionaalne laeng on sellest keeles nagu tugevam. Kui korralikus üld tunnustatud eesti kirjakeeles ütleme, et suulisus on kuidagi seal paremini säilinud või tan ehedamal kujul selle emotsionaalse poole, siis ma teda väga armastan, et kas näiteks sellises olukorras, kui vene inimene võtab supsti sisse neid eesti sõnu, et kas need annavad talle ka mingisuguse emotsionaalse mänguruumi? Jah, mulle meeldib uurida vähemalt viimastel aastatel ma vaatasin just seda koodivahetust pragmaatilise lähenemise seisukohalt, et kuidas pragmaatiliselt, et kui inimene tahab saavutada teatud ekspressiivsust, tema tahab näidata oma imestust või ta tahab näidata, et ta on vihane ja pahane inimene võib vahetada koodi, see on väga huvitav ja kusjuures ma arvan, et isegi kõik need pragmaatilised aspektid, Need on palju huvitavamad kui grammatika kui koodivahetuse grammatika ja rääkimata sellest, kui hakatakse vaatama, et inimesed vahetavad koodi teatud poliitilistel eesmärkidel või sotsiaalsetel eesmärkidel siis ma ütlen kohe, et see teema ei ole mulle huvitav. Ma arvan, et see koodivahetus on niivõrd rikas nähtus, et see annab väga palju näiteks pragmaatikat ka valdkonnas väga palju uusi teadmisi juurde, kuidas inimesed räägivad, mis eesmärkidel kui nad vestluses vahetavad koodi, siis võib jälgida ka, et vahel pole üks-kaks eestikeelset sõna ja kõik. Aga vahel on niimoodi, et eesti emakeelega inimene ja vene emakeelega inimene siis eesti emakeelega inimene räägib vene keeles ja vene emakeelega inimene räägib eesti keeles ja kusjuures keegi ei vaata seda, kas keeleoskus on hea või halb, lihtsalt see on selline viisakus või, või nad lihtsalt tahavad just nii rääkida. Samas ma olen kuulnud paljudelt, et nemad tahavad praktiseerida teise keele oskasvate mõne eestlane ütleb vahel, et mina tahaksin natukene vene keeles rääkida ja siis noh, venelastel muidugi näiteks Ida-Virumaal ma rääkisin õpetajatega, siis õpetajad rääkisid, et kuna ei ole väga palju võimaluse rääkida just eesti keeles, siis nemad kasutavad näiteks seda võimalust, et oma koolis eesti keele õpetajaga nad räägivad eesti keeles, aga see on ka koodivahetus jällegi, ja siis on väga huvitav vaadata, et kui nad alustavad vestlust vene keeles, siis lähevad eesti keelele üle või vastupidi. Kas teie andmebaasis uurimiste all on olnud ka inimesi, kes on kakskeelsed, Anastasija ise supernäide sellest näiteks see annab ka mingisuguse eraldi nüansi juurde või teeb selle asja nagu mängu põnevamaks, kui sa valdad ikkagi mõlemat perfekt siin ma hakkan kohe jonni vastu vaidlema ja kohe. Esiteks, et see termin, see perfektsus, et jällegi, kui perfektne on perfektne Bioloogidega on võimalik ühe laua taga, istun ja vaatan ette. Inimene oskab kahte keelt, siis jällegi ma ei ütle, et termin on olemas termin võrdkeelsus ja neid inimesi on väga-väga vähe, kes oskavad mõlemat keelt tõesti, sest ikkagi aja jooksul juhtub niimoodi, et sa kasutad üht keelt töö juures, teist keelt kodus, et võib-olla niimoodi, et kui ma olen tööl näiteks noh, kui me räägime juba miinustegija, ma olen tööl, siis noh, kuna ma töötan ülikoolis ja eesti filoloogia osakonna siis muidugi paratamatult ma räägin eesti keeles ja mõtlen ka ja näiteks loengu ajal, kui siis ma ei mõtle vene keeles ega ei mõtle ka inglise keeles, et isegi kui ma räägin inglisekeelsetest teooriatest, aga ma mõtlen eesti keeles. Aga siis, kui ma tulen koju ja hakkan emaga rääkima, siis ma räägin temaga vene keeles, aga väga tihti, kui ma räägin temaga ülikooliasjadest, siis ma hakkan kasvatama eesti keelt ja noh, minu ema saab suurepäraselt aru, et lihtsalt Ma ei pööra sellele tähelepanu, et kumba keelt. Kas raha ja siis tuleb välja, et teatud olukord, kus tavaliselt kasutada eesti keelt ja kui sa oled selles teises keelekeskkonnas, siis sa võtad nagu selle nii-öelda töökeele. Kaasasin situatsiooni. Ja, ja selle jaoks on olemas isegi eraldi termin sarata, omasson on pakkunud, et see on gootooterneisson ja siis eesti keeles oleks koodi vaheldus. Et mitte koodivahetus, vaid koodi vaheldus. Et see tähendab seda, et näiteks töö juures ma räägin eesti keeles kodus vene keeles või siis näiteks sõpradega, ma räägin eesti keeles ja siis kuskil moel vene keeles nii-öelda mu vahet. Ta on neid keeli, ema, vahetan koodi, aga ikkagi mitte nii nagu see koodivahetus, et natukene seal on seda erinevust. Aga kui me räägime ikkagi nendest kakskeelsetest inimestest, siis tegelikult väga huvitav vaadata, kuidas laps omandab mõlemat keelt. Hina tahtsingi jõudu tegijatele küll sesside, sest minul oli niimoodi, et ma ei omandanud eesti keelt lapsepõlves. Minu isa on eestlane, aga meil juhtus nii, et kuna isa hukkus, siis muidugi me rääkisime kodus vene keeles, emaga ja vennaga eesti keelt hakkasin õppima alles koolis. Aga siis ma ei tea, mis aitas, kas aita see, et isa ikkagi eestlane mingitki eesti keele selgeks saama? Aga ma arvan, et väga huvitav vaadata, kui laps kasvab näiteks kakskeelses perekonnas, kus on isa, eestlane, ema, venelane või vastupidi, et lihtsalt kasutatakse kahte keelt, siis see, kuidas laps omandab, kuidas tema räägib siin. Ma ei tea, kas see oleks mingi soovitus või ei ole, et jällegi inimesed peavad ise vaatama, aga ma arvan, et lapsele mõjub väga hästi see, kui üks vanem räägib temaga oma keeles ja teine siis oma emakeeles. Siis laps teab, et näiteks, et emaga ma räägin vene keeles, isaga ma räägin eesti keeles ja samas ta kasutab mõlemat keelt ja siis mõlema keele sõnavara rikastub ja mõlema keelega ei teki enam probleeme, ta oskab mõlemat kasutada. Nii et ma arvan, et, et see variant on väga hea, aga jällegi noh, ei saa öelda mingit valmisretsepti, et tehke just nii. Laste puhul mul on endal sellised väiksed empiirilised kogemused, perekond on Eesti-Soome perekond olnud, meeste, soome keel on nii häbematult sarnased, et seal läheb lapsel küll nagu vussi, vahel tekibki selline mõnus segakeel ja koodivahetust on nii et vaata et ei saa ise pihta, kui on sellised kaks siiski eraldiseisvat keelt nagu eesti keel ja vene keel eri grammatiliste struktuuridega ja eripuust tulnud, et kas seal segiminek toimub kani spontaanselt või on seal sellised piirid nagu jäigemad. See laps tajub selle keele struktuuri kaudu juba ära, et kuhu üks või teine sõna sobib? Ma ei. Seda uurinud, sest ma ei ole uurinud just neid kakskeelseid lapsi, kes on kakskeelsed sünnist saadik, isegi selline termin on olemas samaaegne kakskeelsus. Kui laps on kakskeelne sünnist saadik, siis tegelikult väga huvitav oleks vaadata, et mis tema peas toimub, kahjuks minu meelest minu teada meil ei ole seda uuritud Eestis, aga ma tean, et välismaal on uuritud näiteks Franzagrossana norinud inglise prantsuse kakskeelseid lapsi ja siis tema kirjutas oma raamatus, kusjuures see raamat on nii hea pealkirjaga Lifistolenkvides Elo kahe keelega. Ja siis tema kirjutas niimoodi, et laps näide näiteks osutab käega, noh, ma ei tea auto poole ja siis ütleb. Ta massina auto, et noh, see oleks vene-eesti koodivahetuse puhul just nii nagu mõlemaid kasutab nagu mõlemaid või siis näiteks kell on praegu teesid ja siis, kui ema või ise küsib midagi, siis tema ütles talle niimoodi. Kell on, on eesti keeles on vene keeles, et ühesõnaga, et tema näitas isegi seda, et lapsed teadvustavad, et nad kasutavad kahte keelt, et see on väga huvitav. Aga kahjuks ei ole Eestis seda uuritud. Ma loodan, et võib-olla keegi üliõpilane kuuleb ja siis hakkab selle teema vastu. Nuia, ja lõpuks ka lapsevanem, kes elab näiteks analoogsest situatsioonist, siis hakkab jälgib oma lapse keelt, et seegi on ju üks üks võimalus teaduslikuks uuringuks, aga lihtsalt see areng, aga ma arvan, et iga lapsevanem ikkagi jälgib, kuidas lapsed räägivad ja panevad kirja, mida huvid. Nii lõpetuseks see kui võetakse ühe keele sisse teise keele sõnu, see on maga, respekteerin seda niuke, tore keelemängija annab nihukest emotsionaalset vürtsi asjale juurde. Aga kas keeleteadlase jaoks ohtu ei ole, et keele struktuur muutub äkki või, või no läheme nagu sellise lausa selliste baasväärtuste kallale kirkaga. Aga see on elu paratamatus, keel muu, et kui me vaatame, kas või kui me hakkame rääkima eesti keeles, kuidas eestlased rääkisid eelmise sajandi alguses siis ja kuidas nad räägivad praegu, et muidugi võib rääkida, et jah, siis oli saksa keele mõju, siis oli vene keele mõju, siis on mingi inglise keele mõju kogu aeg, mingid keeled mõjuvad ja see mõju on niivõrd halb ja üldse, mis eesti keelega toimub ja seda ei tohi lasta ja nii edasi, nii edasi. Aga samas kuna keel muutub, siis no ja mis siis praegu on väga huvitav, et see vene keel hakkas muutuma eesti keele mõjul. Ja siis, kui tuleb mingeid Muutusi näiteks keele struktuuri või grammatikast, see on lihtsalt huvitav, siis meil tekib puus Vene keele variant, et me ei pea vaatama, noh, vähemalt mina arvan niimoodi, et ei pea vaatama seda sellest seisukohast, et ahaa, see on vigane vene keel või see on vigane eesti keel, aga me lihtsalt vaatame seda, et see on natukene teine keel. Praegu me räägime sellest, et see on, ma ei tea, ma ei ütleks, et samas segakeel, jällegi ma rõhutan mulle väga meeldib see kohalik vene keelevariant. Nii sellega täna lõpetame, aitäh, Anastasia protskajaja kuulas, küsis pärit Johannes.