Margus Saare jutusaade Jutusaade tere, head jutusaate kuulajad on pühapäeva hommik ja on selline pühapäeva aastas, kui meile on antud päeva üks tund juurde, loodetavasti kulub see kõigele igati asja ette. Muie suul, Sa oled viimaste nädalate pühapäevad, on toonud meile kinnitust, et eestlased mingi laulurahvas vaid hoopiski tantsurahvas pooleteisttunnine tantsusaade televisioonis ületab seniseid vaatajarekordeid ja selle saate üks oluline tegelane, žürii liige, on täna Raadios. Tere tulemast tantsuõpetaja Ants Tael. Aitäh kutsumast. Meie tutvumisaeg jääb kaugele aastate taha sinna 1978.-sse aastasse, umbes et mind viisid tantsima vanemad ja ausalt öeldes need mälestused on mäletamist väärt. Kuidas aga nende 30 aastaga eestlaste tantsuhuvi muutunud on, käib see tõusude ja mõõnadega või, või ainult ülespoole? Oo kaunis raske hakata meenutama siin, seda. Ma arvan, et eks see huvi on olnud enam-vähem ühesugune. Tegelikult ju noh, laps on alati toodud tantsima. Nende aastate jooksul on juhtunud seda tantsijate pere läinud nooremaks. Seltskonna ja võistlustants oli varem ikka selline asi, et see oli nagu mõeldud täiskasvanud inimese lihastele ajudele, aga aga mingil mingil hetkel hakati tooma võistlustantsu juurde aina nooremaid nooremaid. Vaata, mis seal parata, me abikaasaga oleme selles suuresti süüdi, sest sest tema sattus, ma ei tea, mis nipiga kunagi turismigrupid käis, käis Saksa demokraatlikus vabariigis kohtus seal mitmete oma kolleegidega lekkidel ise otsis neid üles, nägi seal, et seal olid mingid laste tantsupaarid, ühel võistlusel esinesid pudelitäis, vaimustust tuli tagasi, meie teeme ka. Nii, me tegimegi, siis kogemust mingisugust ei olnud, tema tuli kasvataja, ta oskas lastega ringi väga hästi. Kas isurite kunagi nii-öelda need võistlustantsijad siis vä? No me olime jah, võistlustantsijad, kuigi tantsijate low, mis kasvõi sead, aga ühe ainukese korra kaotasime kogu karjääri jooksul esikohad. Ma arvan, et pärast ei jääks Eesti kõige edukam paar olnud. Kas Eestis nii-öelda pärast sõda on kogu aeg võistu tantsitud või kui kaugele see võistutantsimise ajalugu läheb? Võistluse tantsude võistutantsimine lõppes ära 39. aastal. Tähendab, selle kohta on andmeid veel 40. aasta kohta, kuni juuli pöördeni ei ole mul üldse andmeid, mitte mingisuguseid. Aga siis hakkas asi uuesti peale 56. aastal, sest 57. aastal pidi Moskvas tulema kuues ülemaailmne üliõpilaste noorsoofestival. Ja ega me täpselt teadnud, mis seal, mis seal täpselt oli, aga siin hakati järsku mingit tantsid, et tantsid kutsuma ja ja ette valmistama ja ja siis selgus, et seal tuleb rahvusvaheline tantsuvõistlus, esimene siis sõjajärgses Nõukogude liidus. Ja kuna meie abikaasaga tantsisime selle rahvatantsu sattusime Eesti koondrahvatantsurühmas kah siis Moskvasse festivali peale. Ja siis noh, mina nägin esimest korda seas võistlustantsu siis otsustatud kohetsele. Selle rahvatantsujamaga ma enam ei tegele, kuigi tegelesin veelgi ja mul olid rahvatantsurühmad ja mõni vaene tudeng stippi ei saanud õppida ei viitsinud. Ja siis rahvatantsurühmad õitsesid mind natuke veebel püsida, sealt sai ikka märkimisväärse raha, mäletan seal üle 30 rubla, maksti kuus ja aga siis jah, seal ma nägin esimest korda võistlustantsu ja sa oled ikka maailma vinged tipud koos seal olin tolleaegne maailma ja Euroopa meistrit R paar nagu häris, mis Smith Hampshire ja Torinkeissi. Ja noh, kui sa näed igast 90 maailma paremikku hetkel ja sa ise oskad ainult kaerajaani jalavalssi tantsida, eks ole, noh siis võtab ikka natukene suu lahti küll. Ja kostüümid muidugi, jaa, oi jumal seal midagi erilist. Te olete abikaasaga nii-öelda aastakümneid tantsinud, nüüd õpetanud, kui nüüd pidanuks mitte kaitsekõnega mingi ülistuskõne tantsule mis on need põhiteesid? No mis on selles nii kütkestavat? Jah, noh, vot see muusika saatel liikumine, see niisugune asi, mis noort inimest on, on alati võlunud, aga mina sattusin tantsu juurde hoopis imelikku teed pidi, ma õppisin Tallinna seitsmeteistkümnendas keskkoolis, nüüd on ta mingi muu number siis Pelgulinna Gümnaasiumi eelkäija ristiku tänaval. Ilus eestiaegne koolimaja, aga seal olid tööl Alfred ja Niina Raadik ja see oli koolis väga popp, tähendab, seal mina olin kukru, olin kuuenda lennupoiss. Aga noh, seal esimene teine, kolmas lend, kes olid väga vahvad, noored inimesed. Meil tundus, et nendel on meeletult tore olla, omakeskis nägime seal, kui koolipidudel esinesid ja kuidas muidu olid koos kool oli noh, niuke hästi kompaktne ja see oli näha kõik, mida tehakse, kes mängib korvpalli, kes kes käib rahvatantsus ja kes midagi uut teeb ja, ja kuidagi see rahvatantsijate seltskond oli õudsalt mõnus ja siis kui sellist ma mõtlen seitsmendas klassis, umbes mitte teada, et neid hakatakse moodustama noorterühma. Siis oli kooli saanud kooli aula, oi, rahvast nii täis, et ma mõtlen, ümber saali oli, kas seal oli kolm või neli ringi lapsi? Kes, kes kõik, siis tulid kokku, keegi ajamit hakkad nüüd sa pead minema rahvatantsu, vajalik või midagi, andke teada ja kõik läksid klasside kaupa, kõik kogu koosseis ja seal siis Raadik ja siis tema vanemate klasside õpilastest abilised need siis püüdsid meid tantsima panna esimene samm, mida nad püüdsid selleks õpetajaks, hüplev polka, mitte keegi selgeks midagi saanud. Ja sealjuures ka mina, aga ma ei tea, mis asi mul hakkas tööle, kusagil saab järgmine nädal pärast olema, siis midagi hakkas tööle sees niimoodi, et kuidagi ikka mõtlesin asja läbid, mis seal on. Kuidas ja, ja siis ühel hetkel plahvatad, kurjus on ju nii lihtne, siin pole midagi rasket, et kuidas ma ei suutnud seda teha ja ja see polkasammul juhul järsku selge, nii et kui järgmine kord kutsuti kogu seltskond kokku, mis oli poole väiksemaks läinud, sisemine ainukese oskusega polka samu tantsija hakkas otsast peale trampima. Ja sealt see tekitatakse, kui sa midagi selgeks saatsid, tekitab seda et ma suudan, ma tahan rubiin. Aga kas see hea tantsija eeldus on, ongi siis mingi mingi krõks peab olema, tabab alati selle liikumise rütmi ära ja mingisuguse sujuvuse või mingid üleminekud või mis seal, mis selle tantsija ajus peab toimuma. Tassi tantsiksid. Ma ei tea, mina mõtlen niimoodi, et tähendab selleks, et sammu selgeks saada seal on täpselt sama asi, mis igasuguste õppimiste juures peab jagama lihtsalt tantsu õppimine käib läbi läbi läbimõtlemise. Ega siin ei ole nüüd niimoodi, et et nagu mul ükskord üks haridusministeeriumi ametnik ütles, teil töötavad jalataim ei öelnud, ütles, ütles. Ja aga siis noh, tema oli haridusministeeriumi ametnik, aga siis asi on ju selles, et noh, see on täpselt sama mõtlemine, ma kõigepealt näen mingitesse sammu pilti, mis mulle ette need, ma pean ta meelde jätma, eks ole. Ja ma pean suutma seda järele teha, see on see kõige lihtsam osa tantsust. Nüüd teine osa, senise ratsionaalne teine külg on see, et et see, kes suudab, kelle füüsis lubab siis seda nüüd niimoodi teha, et me naudime seda tegemist, kui me vaatame, kuidas tema seda teeb, et ta seal seal tuleb see kuidagi jah, kas kas ta siis lihased kõik töötavad ja paremini kui kellelgi teisel ja, ja kas ta suudab seda muusikasse viia kaunimalt. Et siin on nii palju tegureid, mis kõik mängivad, aga noh, põhimõtteliselt on on ikkagi ütleme, seltskonna võistlustants ja kõik, mitte ainult need on ju sellised asjad, et, et siin peab töötama iga lihas, iga närviga kõõlus ja kõik kontrollitult. Iluuisutamises on vist niimoodi, kus võetakse pidevalt naist, käterätte, et naine võiks olla võimalikult väikemees siis võimalikult tugev, suur, eks ju. Et mis on need füüsilised eeldused tantsijatel, et ja kas, kas selle standardtantsija nii-öelda keha on teistsugune kui ladinatantsija? Nii imelik kui see ka ei ole, et on kui vaadata maailma tipp ja siis on need ladina, tantsisid natuke Bruinakamad alati nagu tugevamate lihastega. Rohkem, et nad on natuke teistmoodi endale. Et noh, ega ma ei ole kunagi uuriks asja, ma ei vaata, on aga, aga visuaalselt ma lähen ja see naisterahvas aladega Bruinakam ja ja standardjamad on natuke saledamad. Kas see tähendab ka seda, et tegelikult standardtantsijad ei olegi edukad kunagi Ladina-Ameerika tantsudes ja vastupidi? Seda ei saa ütelda Tarmo, neid, kes on võrdselt küllaltki võrdselt edukalt mõlemas tantsuliigis aga neid on väga vähe ja tavaliselt on ikka niimoodi, et siis nad ei ole kummaski tantsuliigis väga head. Et noh, need 10 tantsutegijad on ikka tihti nende kohta öeldakse, et nad ei oska tegelikult kumbagi või oskad ühte, hästi, teist natukene kehvemini siis selle, kes saavad selle 10 tantsu arvestades head punktid kätte. Kuidas sellele tantsuajalooga on, miks üldse kujunes välja see nii-öelda 10 tantsu siis sinna võistlusele ja viise viis tantsu sisse, eks ju, et miks just need välja valiti, miks on aeglane valss ja miks on fokstrotti, mis Quick Step või miks ei miks ei ole midagi muud sealt tulnud? No kõigepealt, need on olnud kunagi moetantsud seltskonnatantsud kõige populaarsemad seltskonnatantsud omal ajal ja võistlustants on tegelikult noh, mingi seltskonnatantsupikendus, seltskonnatantsu, mis on jäänud parketile väga pikaks ajaks. Seltskonnatants on nii palju olnud, mis on tulnud jälle läinud ajaloos neid palju teada, mis näiteks näiteks mingisugused Juwans, trepid ja tšekid, rotid ja ja iga Ammu olnud, aga võtame lähiajaski kas või tuist, igaüks mäletab ka šeik, eks ole, noh, tibutants, ma ei tea, mis veel, siin võiks ju nimed seal päris palju neist, nad ütleme, tibutants pulliga pooleks. Täitsa tõsiselt või tagant siis eks ole, või ma sõitsin tagasi. Kui meil ei ole olnud ikkagi maailma või Euroopa võistlustel Korraks tuli ja läks, noh nüüd, mis on, on nagu uuesti, tähendab nüüd uues võistlustantsus siis tantsud, mis, mis natuke ilmad jäävad salsa. Sest sest, sest, sest noh, tema, tema tuli ja ta ei olnud selline moeröögatus kestis kaks aastat ja kadus unustuse hõlma, ta on jäänud niukseks harrastustantsuks. Noh, tundub, et meil räng on üks selline, mis kah tasapisi praegune supi moodustab. Ja mine sa tea, mis meil veel võib tulla argentiina, tango, ehtne Argentiina tango. Tango, mida meie siin tantsime, õpetamise argentiina, tango. No vähemalt üle saame, tähendab ta ei ole ka Soome tango. Aga kes üldse selle otsustab, et võisteldakse nendes tantsudes või et kuhu piire võib lükata kas mingisugune maailm organisatsioonidega? Maailmaorganisatsioon on siin aegade jooksul olnud palju, aga praegu on kaks organisatsiooni, üks on siis haidi Iideeezzefaidesseff International taas Boot Federation. Mis ühendab siis rahvuslikke samalaadseid organisatsioone? Eestil on oma esindaja, selles organisatsioonis on Eestil, on Eesti võistlustantsu liit on siis selle selles organisatsioonis esindatud ja teine organisatsioon siis natukene vanem organisatsioon on siis praegu nimetatud skantsus, see nimetas ennast ümber, see oli, kunagi oli ta HS-i pidi ehk International kantslow vorm, Dancing oli ta enne seda, siis ta nimetas ennast ümber vertaarsentaaspodcountseliks seal ilusti pikk ja lohisev nimi ei läinud läbi. Ja siis nüüd on ta siis taaskaudsus sellest aastast alates, see ühendab profiorganisatsioone ja Eestist on selle organisatsiooni liige, Eesti tantsuõpetajate liit. Kas need organisatsioonid annavad siis välja reegleid või nad lihtsalt vahetavad nemad, nemad annavad reeglid välja, nende reeglite järgi käitutakse nad igal aastal, määravad kindlaks näiteks tantsud, tempod, võistlustantsutempot, sest ka siin toimub nihkumisi kogu aeg. Ja nad ei pea seal midagi muutma, aga nad nagu kinnitavad tempot, kus näiteks ja ja võistlustantsupikkused ja näiteks annavad välja reeglid, kuidas võistlused toimuvad. Kui palju paare peab eelvõistlustest võistlustelt järgmisse vooru edasi pääsema ja ja tavaliselt reegliks saanud võistlused seal on, nii et vähemalt pool võistlejate arvust peab edasi, jätkame järgmises voorus. Ja need organisatsioonid ütlevad ka näiteks kombekas tantsimine olla näiteks rohimis. Riietuse reegleid ja kõike, mida mida vaid ja samuti seda, kui palju makstakse kohtunikule tasu ja ja mismoodi reklaami tohib olla, kui suur tohib olla näiteks raki rinnatasku peal reklaam? Igati reglementeeritud tegema, sest see on ikka väga tugevasti reglementeeritud tegevus, kui arvestada seda, et esimesed maailmameistrivõistlused peeti juba eelmise sajandi alguses. Nii et kõva sajand tagasi Kas see, kui võistlustantsupeotantsuks nimetatakse, siis see on põhimõtteliselt tantsuõpetajate solvamine? Kõige ei ole, ma mõtlen, et rumalaid, rumalate inimeste ei ole üldse võimalik solvata mitte millegagi. Ütlused sülita lollile näkku ja rail mõtlebki, vihma sajab. Aga asi on selles, et noh, kõik ei tea, kuidas see tekkis, sest asi on ju selles, et et seltskonnatants, seltskond, seltskonnaelu, kõik need niisugused mõisted, seltsid, näiteks seltsiliikumine, servisemis 40. aastal ära keelati. See oli kohe tuli üks mingisugune mingisugune UK-s väljasin uutelt valitsejatelt, mille pealkirjas oligi sees, et kõik seltsid, seltsid ja seltsseltsid, ärakeelamine või sagenemine seal sinna sinna, siis siis keelati ära ka Eesti tantsuõpetajate ühing dollareid ja selle nimega siloodi muide juba 1933. aastal ja see oli see Läänemere regioonis üks esimesi. Kui mõelda, soomlased jõudsid selle ühingu nii alles 1940. aastal. Ja siis pandi seltsi asemel peod. Siis on jah niimoodi ja siis tuli mingi hetk edasi läheb ja sa kõik need läänetantsud ju noh, need olid keeruline, põlu all, ei tohtinud tantsida ja siis hakati otsima siin, et noh, et kuidas seda asja siin lahendada. Venelaste ees korvpall, tants, naabrimemm, pallitaaniat, seks, nüüdisaegne ballitants, see eesti keeles kuidagi ei kõlvanud. Noh siis keele ja Kirjanduse Instituudi inimesed pakkusid välja, et nad võib-olla siis peotantsu ja huvitav oli see, et see mingi dekreediga käis, ma tahaks väga saada neid pabelikkused arhiivist kätte, et üheaegselt muudeti seda nime Eestis ja Leedus Lätti oma millegipärast jäi alles ja kõlbas. Ma ei tea, mis neil oli sisse, nii et pandi asemel peotants ja põhjendus oli. Et seltskonnatants ja seltskond, seltskond on hea seltskond, on elitaarne nähtusel skandaal, hoopiski see, keda meil siin mingeid ajakirja klantskaanel näidatakse või eks Eesti Ekspressi seal Lehekülgedel ja seltskond on ikka, koosneb ühiskonna eliidist seal ühiskonna poliitiline liits, ühiskonna, kunstnikud, teadlased, eks ole, ärimehed, ühesõnaga jõukamad ja silmapaistvamad inimesed. See on eliit ja, ja see moodustab, see on tegelikult selle seltskonna ja seltskonnatantsu on läbi aegade olnud kah siiski ikka noh, selle ühiskonna eliidi ühiskonna ütleme ainult eliidi, aga ühiskonna jõukama kihi harrastus ega proletaarlased asja pole suurt olnud selle, selle tegevuse juurde. Täpselt samuti pall, noh. Ballitants, pall on täpselt samasugune asi, noh, meil hakati korraldama kahvil. Vaja oli kah igasuguseid, palja, aga oktoobripall ja nii edasi, aga see pole see pall, eks ole. Ja nüüd kuidagi seda vaest inimest natuke tõsta ja tema enesetunnet tõsta siis, et ta ei peaks mõtlema, seltskonnatantse, mina sinna pääse ja seal on mingid seltskonnainimesed või seltskond käib koos, eks ole, tahaks tantsijana, siis pandi see nimi peotants. Et sellega siis võrdsustada kõiki, et kui on pidu, on, olgu ta siis oktoobri noh, palju ka tantsu pidutsevad. Olgu ta siis oktoobripall või kolhoosi lõikuspidu, siis kõik jõuad tantsida üht ja sama tantsu ja kõik võrdsed hirmsasti. Ja muidugi, mis oli, teine asi, see sõnavõistluskantselei sai, seda ei tohtinud. Turniiri tants, võistlustants, selle sõna tõin mina uuesti sisse, mõtlen 60-lt aasta alguses ja sellest sai niisugune kohutavalt pahandus, mul ta, et ma julgesin niisuse Anistmist asjana sõja seltskonnatants ka siis see oli siis, kui tantsuklubi hõbe must lõin. See oli siis 1963. aastal ja sellega sellega seoses siis noh, me põhikirja panime sisse, siis meil tegeleme nii seltskonnatantsuga kui võistlustantsuks, kuidagi oli vaja helistada. Muidu oli kõik üks peotantsuteate, ma tahaks õpiduja, tants ja mina ei tea, mida ta tahab nüüd õppida seltskonda selleks tappi halva jalgu. Koer võidab võistleja. Noh, mida tehakse niimoodi muidugi sõna iseenesest võiks ju nüüd jääda, ma mõtlen näiteks, et peotants on ikka veel olemas. Peotants on see tants, mida siis jah, üks traktoristama lüpsest abikaasaga kusagil seal. Niimoodi kooserdades tantsib sealgi peotants. Kui pidu on püsti sisse. Ants ja Reet Linna, kes oli selle sõna suur tausta ja suur austaja, ma mõtlen, et tema tantsis seal saates peotants. Ants Tael, kas võistlustants on sport? Vot, see on kõige raskem küsimus, mulle ei taha sellest üldse rääkida. Sellepärast et vaata, Vene ajal oli suur propageerija, et võistlustantsu on sport. Ja ma olin absoluutselt veendunud selles, et võistlustantsus, part, sest noh, tollal ta natuke oli teistmoodi, ta ei näinud. Tantsijaid olnud, nii Klandsitud ei kasutatud, kunsttrips kasvatati, ei kasvatatud kunst kivisioneedis polnudki ja ja ühesõnaga, nad ei näinud põranda niisugusi eputised välja, nagu need praegu näevad. Kuigi praegu nad teevad ju sportliku trenni, mis on ju meeletu füüsiline pingutus. Nende päevas ja see on üks, üks üks üks paremaid aeroobset treeninguid üldse. Võistlustants ja tantsimine üldse. Nii et noh, vene ajal ma hakkasin propageerivad tantsusport teles, kui ma mäletan, Juku Pirita tegi siin mingit saateid ja raadios oli kassas Johannes Piritaga saated ja ma püüdsin ikka täiesti Retantslaspart ja noh, seal parajasti sakslased tõstsid ülesse siis probleemid, tants võiks olla ka olümpiamängude kavas üks uus spordiala ja nad hakkasid väga tõsiselt võtsid seda asja ja propageerisid üle maailma, seda ja ja jõudsidki selleni, et noh, et igal pool hakati, hakati viima selleni, et tants võiks olla sport meilisanud tantsust varsti võtta kasutusele sellepärast et noh, see, selle, selle stsenaariumi elasin juba kasutusele võtnud, meil oli ühesõnaga, kui Eesti vabariik tekkis, siis tekkis kaks paralleelset amatöörid organisatsiooni Eesti tantsuspordiliit ja Eesti tantsuklubide liit, tantsuklubide liit nägi väljundit, siis me olime alles Nõukogude Liidu osa täpselt ei olnud iseseisvad sellise ime aeg, nemad nägid valangi väljundit läbi Moskva. Nemad leidsid, sealtkaudu pääseb kõige kergemini siis noh, maailma areenil ja meie leidsime, et nii või teisiti me iseseisvumine ja meie läheme sinna, me olime vähemuses nagu olid vist sageli? Uskus siis, et eks vabaks saada ja see minu loodud organisatsioon oli siis Eesti tantsuspordi liit ja nüüd kui Eesti iseseisvus, siis muidugi löödi meie tantsuklubide lihtsalt Moskva just minema, need tulid siin käädvusesid, meid on ju rohkem. Hääletame, jätame hääletatigi ja siis loodi uus liit, aga ei saanud võtta ja tingimused olid kumbagi. Nime kasutatakse. Ja siis tehti see võistlustantsu liit, noh nüüd nad oma pitsati inglise keelsel pitsatel on pannud juba 10. Spod Federation. Ants Tael, kas Eesti tantsuõpetajad on sõbrad omavahel? Kes kellega on? Kui üksainus organisatsioon on, siis kuidagi tuleb hakkama saada või? Mõnega olen sõber ja mõnega olen tuttav, lihtsalt. Vaenlasi mul ei ole. Ma ei ole kellegagi kuigi mul vaenlasi. Kuidas läks, tantsuõpetajaks? Õpitakse, ainult sina oled, sa oled nii-öelda selt meid, männi, iseennast. Kui palju oled ise rahvatantsupalka saab vist küll seal. Tähendab, ühesõnaga selle niimoodi siis, kui see rahvatantsujama mul lõppes, siis tähendab siis noh, siis oli juba siis siis oli juba lähemalt, meil hakati korraldama ka siin seminare tantsuõpetajate ettevalmistamiseks, mina tantsisin, läksin siis vineerimööblikombinaadist pool, kes tegi siis nõndanimetatud musterrühma ja ma pääsesin sinna sisse ja sain seal kiiresti esinumbriks. Ja see oli siis esimene võistlustantsuring tollal nimetatud siis fini? Tallinna vineeri ja mööblikombinaadi ameti kukult tuuri klubi peotantsuring. Mul see nimi isegi meeles vaatamata selts on nii pikk. Ja siis tantsisime, tantsisin, seal harjutasin, võistlesin, aga noh, tulemused olid üpris seadnud. Nii et viimane võistlus, mis mul oli, oli nõndanimetatud Balti turniir. See oli siis pidi olema Eesti, Läti, Leedu omaga, leedukad ei olnud nii tugevad, et seal turniiril võistlused kujunes Eesti Läti maavõistluseks ja selle Me võitsime Mallega ära. See oli Riias 59. aastal. Selle me võitsime ära. Ja siis tuli, tuli kah, korraldati siin üks tantsupeo ettevalmistamise kursus, kursused korraldati, see oli mingi paarinädalane kursus ja tollane vineerimööblikombinaadi tuvi direktor Paul kannu, Luik oli, tema pistis mulle 200 rubla pihku, ütles, et lähed, võtad osa isemajandav värk. Mul ei olnud rahatala. Kaks rubla, issand, see oli meeletu raha. 15 102 salule mulle pihku ja mina läksin siis sinna kursustele, lõpetasin edukalt ära ja tegin eksamid, ka eksamid on puhtalt puhtalt viitele. Minu ainukene kool, mille ma olen lõpetanud Cum laude. Niimoodi seal oli väga tore oli see, et seal peale selle, et ma pidin siis vastama tantsu pidime vastama käitumist tantsuajalugu mis oli tore seal minu juures iga seal piletitega, siis mulle sattus siis tervitamine, esitlemine ja siis härrad, siis kuulasid ära, mida mina tervitamisest esitlemisest Deani ja noh, no see selleks, aga kõige toredam oli see, et selle 200 200 rubla maksin Paul kannu luigele tagasi. Sest hiljem selgus ametivineeri ja mööblikombinaadi ametiühingukomitee. Ei, ei kinnitanud seda otsust, et minu võiks saata siis kursustele, sest ma ei olnud vabrikutööline nendeniga, ma tudeng Niukest polnud vaja seal. Ja siis noh, ma siis kusagilt rahankis, ma hakkasin talle tagasi selle raha, seda ma ei tea, kas on taas taskust kinni maksma, panin esimene tantsuõpetaja, kes oma rahaga siin ennast iseennast, kes õppis selle ameti, ma sain siis diplomitantsuõpetaja tunnistuse ja see on tore tunnistus, anud Stallone antud tunnistus välja peotantsu õpetamise õigusega Eesti NSV piiridesse. Väljapoole ei tohtinud minna, nii kui ma selle tunnistused on kätte saanud, see tund kaks aastat hiljem selle tunnistuse kätteandjad saatsid mind õpetama Leetu. Nii et mina olen muide Norwasshade ja Petreikis Janukovitši kõikide esimese jõuska esimeste esimeste väljaõpetaja katsetust. Kuskohast sa tead neid asju selles mõttes, et kui sa ise ennast ju üles töötajad televiisorit ei näe, põhimõtteliselt ainult näeb seda, mis, mis Moskva ja Leningrad näitas, eks ju, et et kuskohast tollal võeti uusi trende või mingeid eeskirju. Vaata, see on kummaline, kuidas need, kuidas asjad tollal arenesid, kõigepealt huvitav on muidugi see tähendab meie, need vanad tantsuõpetajad, tola, kes Siberist tagasi tuleks pooldagas. Adam, tav Rahman. Jah, noh, hakkame neid kõiki nimetama, siin nugis. Rosin, kes seal kõik see kõik Siberis olnud, tähendab, nad olid saanud ikka enne seda pagana hea kooli. Ja standardtantsud ei olnud suurt muutunud selle ajaga standardtantsude koolis aima nende käest kohe ladina-ameerika tantsud, hakkasin tasapisi sisse tulema ja neid saime küll väga imelikku teed pidi jälle siin oli näiteks üks mingisugune Soome-Eesti sõprusõhtu, korraldati. Sattusin minagi neist ja vaatame siis edasist, kusagilt tuli kõlakas, et üks Soome tantsu paariks krohvipaar on tantsimas oligi. Ja eila Holmeen tulid ja tantsisid siin meil Estonia teatrilaval. Noh, mis siis ikka pärast läksin arglikult siis peale kontserti, artistide garderoobi koputasin uksele, ütlen minale, tantsuõpetaja Ants Tael, soome keelt, ma teadsin vist kolm, neli sõna. Nii ma teiega temagi siis midagi eriti teadnud, nahk, ent ka siin natukene inglise keelt ja niimoodi siis saime temaga kontakti. Paras napsuvend, tema oli selline vend, et ta ütles, et et seal oli nii, et kogu aeg üks käsile maas, aga teine hoidis Soome lippu püsti, samal ajal nii hommikul kui üles tõusis vanas hotellis ta elas siis tollal siis mingid nädalaks siia. No siis oli tal niiet konjakipudel pidi tal olema kohe öökapi peale, et hommikul oli võtta. Aga ta oli hea tantsija, pagana hea tantsija, elab praegusel imekombel ja tema imeli chachisse, tema õpetas meile Chadžet siis ladinaameerika tantse ja siis noh, kõike, mis minul oli, mina töötasin siis tuletõrjemajas. See on siis seal vana pritsimaja Viru väljakul ja seal saalis, siis võtsime temasse ikka tunde ja ja noh, siis, kui tal jälle jalu tekkis, eks siis kallasime talle klaasikese jälle jah, niimoodi system õpetas neid asjad selgeks. Seadsime sellel lonka tema kässimise lonko, puujala tšauhh, noh seal Moskvas kuuendal ülemaailmsel üliõpilasnoorsoofestivalil tutvusin mina soomlasega, noh, mitte ühega võib paljudega, ma ei tea, millegipärast me seal. Meil tekkis üks väike prints rahvatantsuseltskonnas, kellega, kes käisid seal mitmed niimoodi välismaalastega seal niimoodi läbi ja meil oli seal üks peda inglise keele tudeng kah kaasas ja siis saime suheldud ja ja siis siis soomlasega mingit kirjavahetus püsima, siis ma läksin juba kohe keeltekooli inglise keelt õppima, sest ma tundsin, et mul on vaja, et keskkoolis Tipi, inglise keelest mulle ei piisa. Ja siis mul hakkas juba jah nii kaugele jõudma, et me suutsime juba noh, kirjavahetust pidada inglise keeles ja siis ma temaga olin kirjavahetuses ja üks kas siis ta küsib mult kirjas, et kuule sa tantsuinimesed, kas ma saan sind kuidagi tantsuga aidata? Saatsin talle siit Eesti nahkehistööd ja seal ta oli väga õnnelik nende asjade üle. Mõtlesin, sa oled küll saada Aleks Moore'i vorm Dancing saadases Inglismaalt. See õpik, ma ei teadnud, palju see maksab, aga meile raamatuid Margodavad sumpsi tülikamaks. Ja tuligi postiga kõksti kohal, ma ise mõtlesin, et kas see tuleb kohale, ei tule kohale ja see oli siis tollal see käsiraamat, millega kogu maailma tantsuõpetajad töötasid. Ta oli parajalt paks, ma mõtlen, üks niisugune seal siis kogu kogu standardtantsude tehnika ja natukene Ladinaid kah takkapihta, pluss metoodiliselt juhtnööride, kõiki, kas niisugust asja. Nii et ma selle saavad ausalt öelda tuubis pähe? Sõna otseses mõttes tuupisinud pähe. Nii et kui siia tuli, ma ei mäletagi enam, mis aastal kusagil siin kuuekümnete aastate keskel saabus. Soomest käistaks tantsu Petsed tulema kohe peale seda orgu Holmeeni, siis sattusin mina Soome mingisuguse kultuuritöötajate delegatsiooniga. Tollal siis lõin seal kontaktid kohe Soome tantsuõpetajatega, nemad hakkasid siin käima ja nii palju sinikad Liisatusi, ooke Blomkvist, kes oli ühtlasi prantsuse tantsuakadeemia liige ja eksamineerija liige, siis kohe kui on eksami ära. Sa oskad ju küll korreks, kus ma nüüd nii palju oskan, seda teooriat ei ole midagi. Tule siia, hakkas tegema akatega. Eksane pani mulle hindeks viis ja saatis mõne aja pärast mulle prantsuse tantsuakadeemia diplomi. Nii et mul see diplom siis sattus mulle pihku. No siis ma olin juba vinge tehtud vend, siis ma olin ainukene siin kogu kogu selles regioonis, kellel on välismaine diplom taskus. Meil oli see niisugune noh, Baltikumis selline Committee, korraldasime aasta seminari ja iga aasta riburadapidi järjest, siis kutsusime kedagi seal pea peamiselt muidugi demokraatlikest riikidest, aga nendel olid välisilmaga tollal väga head sidemed. Korraldasid võistlusi, meie omalt kohalt kutsusime siia shansovhaagemaizzori kes oli Hanohvris Lääne-Saksamaal spetsialist tegelikult eesti eesti juurtega inimene, paunküla mõisa mõisahärra kellele saksa maks suurimaid tantsukoole on muide esimene Lääne-Saksa turist Eestis üldse tuli koos tütrega 1960. aastal siia otsis mind üles ja sõbrad siiamaani. Me oleme kui kuigi, kuigi tema suri juba ammu, aga tema, proua käib Eestis tavaliselt kaks korda aastas, ikka. Ants Laane ütlesite, saate alguses, et tantsijad lähevad üha nooremaks. Millal üks võistlustantsija lõpetab, kui kaua vastu peab sellel alal mis seal siis ette tuleb perekond või või, või lihtsalt kõht saab otsa vä? Seenioride klassis võistlevad kümneaastased. Tantsijad vormis ma ei oska üteldagi, ma olen näinud seeniori võistlemas noh siin ütleme lääne lääneriikide omi, itaallasi, sakslasi, Hollanda, siis on eriti tugev seesama, kes on noh, ütleme nii. Üle 50 ja nad tantsivad sellise quickstepi maha, et et vaatad ja imestad. Nii et see võhma treening on väga võimas. Soomes tehti see niisugune katsed. Et noorsõdurid hakati, kontrolliti nende füüsilisi võimeid, selleri vastupidavust, nende jõudu ja ma ei tea, mis seal veel. Ma pean pandivad seal pingeritta ja siis noh, selle järgi, kui mis alaga tegelenud on. Võistlustantsijad tulid vastupidavust testides kolmandale kohale. Noh, pikamaa jooksjad olid eesotsas, suusatajad teisel kohal hokimängija tagant suudavad ainult noh, nagu lühiajaliselt mingit mingit kiiret mängu mängida, aga kestust on vähe neil. Nii et võistlustantsijat nad üldiselt peavad päris kaua vastu, kuigi noh, eks see, eks see ole natuke jalgade peale käinud. Ma tahtsingi öelda, et et ega seda nii-öelda põhisammu tabab nagu vähe selles tantsus või et kas need poognad ja spagaat juba nii palju ei ole, et nagu väljub sellest tantsustandardist nii-öelda vä. Ladina-Ameerika tantsudes on ammu väljunud, juba standardtantsud ei ole muutunud, suuresti seal on, see põhipõhi on alles noh, seal on võib-olla mõni niisugune poosel natukene teisenenud ja natuke midagi juurde tulnud ja kusagil keegi avastanud jälle mingi huvitava nipikesega põhi alles, aga ladina põhi ammu kadunud. Nüüd ongi see, et rahvusvaheline siis meie katusorganisatsioon soovitas, andis soovituse ja ilmselt see läheb varsti reeglitesse sisse tantsu juurde tagasi tulla, tantsu juurde tagasi tulla? Jah, et vähemalt 16 takti või oli see 12 takti mul peas peab olema põhiliikumist igas tantsus. Et kohtunikel ei ole võimalik hinnata muidu. Ja ma tean seda omast käest. Ei ole, lihtsalt paned ikka selle järgi vaatad, kas ta nüüd on kindlam, avas tegevus või mitte, aga ma ei saa ammu enam hinnata, kas ta tantsib seda tantsu ja täpselt selles rütmis jookseb lihtsalt vudinal mööda põrandat ringi, seal põhirütmi polena. Sellest samast tantsusaatesse, mis kanal kahes pühapäeva õhtul, seal on ka vahel selliseid poognad või asetusi võetakse nagu itsitudki, et kus sa tahtsid. No seal on muidugi kavalad ka, sellepärast et noh, vaata iga poos oli puhkus ja faasi poosn ilma rütmita. Selles mõttes, et sa võid olla seal poosis, võid olla ühe löögi, kaks lööki, kolm jõgi kolm taktis. Kuidas sa tahad ja kui sa ikka väga kenasti selle poosi aeglaselt seal sügavalt veel siia mahud asjasse teisele poole teed jälle midagi sellega juba 20 sekundit sul läinud, aga poolteist minutit tantsida vaja, eks ole. Siis siis sa saad nagu seda raskemat osa natukene vähendada. Kas tantsu ilu on siis nagu kadunud tegelikult vä? See ei ole, miks ta kadunud, see on ilus vaadata. No nii, aga noh, neid eputajaid on nagu rohkem ka siis ma sain aru Mulle hakkab ladina natukene vastu, sest seda autentset Ladinat ei ole seal enam palju. Audentne ladina õudselt vahva tegevjuht ja see niisugune rütm ja kõike, mis, mis seal on ja teda võist natukene küll, ma usun, et see tuuakse tagasi jälle. Sest niipalju kui asjad on ikka teinekord läheb üle piiri, näiteks oli aeg, kus Paso tuubis tantsiti figuuri, mille nimi oli vankriratas, kus võeti partnerid, tõsteti õhku ja kiirutati ja siis lasti kolksti seal mingi aktsendi peal ta põrandale põrandale maha, aga sellega juhtus ka, niiet pühiti ümbrus puhtaks, kui seal ikka partneriga keerutada ümber enda ja selja taha, ei näe sellega püsitu teise paari põrandat minema. Juhtus väga-väga ränki traumasid ja tuligi reegel. Tõsted keelati ära kohe plaksti. Ja tantsija peab ise oma jala peale toetuma. Ei tohi olla, nüüd ripub näiteks partneri käte küljes. Kui tantsukohtunik teeb platsil nii-öelda tööd, eks tal on mingisugune paber ees, kuhu ta oma märkmeid. Mis on need põhiasjad, mida mida hinnatakse. Et tants, tantsu tervik koosneb mingitest elementidest, mida tuleb seal tähele pannud, mina istun teleka ääres, tavaline vaataja, vaatad ilus kleit ja kuidas voogab? Siin on kaks taset algtase ehk see on iluuisutamisega võrreldes koolisõit seal maasturi koolis, mõtlesin, et mis see tähendab, see on see, kus, kus tantsivad figuurid piiritletud, mida ta tohib tantsida ja üleminekut ühelt figuurilt, teisel on kah missugused figurve kokku liita, mismoodi kokku liita, mismoodi on käte asendit, kas parema käega paremast käest, vasaku käega partneri paremast käest kinni võimal topeltvõte, mõlema käega hoian ladina käte asend hästi palju. Kõik need on piiritletud, reglementeeritud ja nendest kinni pidada. Peakohtunik, kes jälgib kogu aeg, kas paarid ei astu üle ja seal on väga lihtne algtasemel see hindamine. Ma jälgin kõigepealt takti, eriti, kas ta tantsib muusikasse üldse. Kas ta muusikale pihta saab. Sest kui inimene ilma muusikat tantsib, see ei ole see tähtsaks, on sellega seotud orgaaniliselt. Ja tahaks vaheküsimus, kas, kas igaüks, kes laulda oskab, oskab ka muusikasse tantsida või muidu või tuleb väljata? Ja seda jah, vist ei oska kuigi niimoodi, noh, kui sa selle küsimuse esitasid, ütleme näiteks minu tudengite kursused olnud siis kõige paremini hakkama saavad, tudengid on loonud kunstiakadeemia selle muusikaakadeemia omad kõige paremini hakkama, sest neil on neil siseneda kõrv, kõrv ja peab rütmitunne peab olema. Koordinatsioon ei pea nii väga hea olema, laulupeole lauluhääl ei pea olema ja viisipidamist ei ole mina muide pea viisi. Naine ikka ütleb kodus, kui ma vahest laul hakkajoristanud, kuule, kui sa vähegi saad, ära palun laula. Hindamisega. Pealegi uuesti taktioritakse, see on esimene asi nüüd edasi, järgmine asi, mida ma vaatan, on nõndanimetatud liinid ja liikumine see kas ta tabab tantsu karakter, kas ta liigub õigesti ja kas ta seal, kus ta peab hakkama tõusma tõusud, laskma stega tantsu. Ta seal kogemata hoopis põõsa kõveraks sedasi alla ei lähe, eks ole, ja ja, ja kas ta ja kõige viimane siis noh, jalgelt töötehnikaga, mida ma vaatan siis, kas ta saab hakkama tantsuga üldiselt, kui ta ikka seal, kus ta peab päkale tõusma, astub üle, kanna sisse on valesti tantsitud, lihtsalt ma pean märkama neid asju looma nendest tervikpildi endale, kuigi noh, on seatud sellisesse järjekord, et muusika on esimene ja jalgade justkui viimane, aga see ei ole õige. Tegelikult uus tendents on see, et nendest asjadest tervikpildi, ehk ma vaatan, kas ta saab tantsuga hakkama üldse algtaseme, aga nüüd, kui on juba niisugune see tase, nagu peaks siin saates õhtu peab olema ütleme, seal seal siis juba nagu võistlustants kõrgemal tasemel, siis ma pean vaatama ka tantsu, koreograafiat natuke. Ma pean jälgima tantsupari isikupära kui ta, kuidas ta tantsuga toime tuleb. Tehniline pool on neil enam-vähem kõigil korrektne. Seda ei juhtu seal erandjuhus, kui, kui keegi näiteks vale jalatööga tantsib, seal seal, seal seal seda olla, lihtsalt sellel tasemel ei tohiks olla. Proffide juures, kas mini kunstiline, kuidas ütelda publikuga kunstiline teostus ja ütleme nii, et umbes 60 siin on keegi veel umbes 60 protsenti peaks olema nagu tantsutehnika ja 40 protsenti peaks olema siis see, see, see niisugune kunstiline teostus ja soome keeles seda kõla vilastes Daydeline vaigutel, kuidas ta mõjub tantsulugu siis või ei olegi niimoodi? Kuidas alguses sest ütleme niimoodi, et noh, Pasodovi seal sulaselges tooria olemas, rumba sulaselge stoori olemas. Kui soomlased rumbas muidu üldse rääkida kosidantsi. Kui asjad on positiivsed Eks ole, aga no mis armastuse tants seal on, eks ole, kui, kui ma näen enesearmastust ainult põrandale, aga kaks kaks inimest ei suhtle, eks ole, omavahel, seal peab olema paaristants, mida, mis peab olema paari stantsitud. See on esimene asi, et kas, kas, kas on see põrandamist olevat jumalameheks ja naiseks. Kas nad tantsijad selle rolli välja? Tihtipeale ju lihtsalt on tuupinud omal kogu selle selle värgi pähe ja kumbki raiub seda omaette tantsida partnerist, teinekord sõltumata. Aga kas publikule peab töötama või naeratus peab suur olema? Loomulikult loomulikult ta publikule töötav, sa pead ju kogu aeg suutma kedagi ära osta, kohtunik on ka, publik andis selle üles, selle erinevusega, et saame palka üles pingeritta seada. Samas pealt vaatasid, laseme ka ikka mingi ala teaduslikult, laseme ennast mõjutada, teinekord ja pilt liigub, näkkus läheb, eks ole. Seltskonnatants oli siis eliidi ja nii-öelda snoobid, tants. Ja sealt hakkas see asi peale prantsuse õukonnast, eks ole. Noh, olgu peale, jah, ilmselt hiljem, hilisema hilisemad igavesed kodanlikud revolutsioonid ja kõik need, eks seal muutsid elust demokraatlikumaks ja kaotas, kadus lõhe kõrgklassi madalamate klasside vahel ja tants muutus selles demokraatlikus muutus ka madalamatele klassidele kättesaadavamaks. Aga ta jäi ikkagi nende inimeste harrastatakse. Kell on nii palju vaba raha, et nad peale endale aja rõivaste muretsemise laste koolitamise, toidu muretsemise, korterist maksmise matka seda endale lubada lähevad tantsukursusele ja ballile. Ja ostavad, kallid riided ja kallid kingad ja, ja jaksavad praegu ka nii. Kas selle tavavaataja petab siis ära nüüd seal, kui me räägime nüüd sellest uhkest tantsusaatest tantsud tähtedega? Jah, kes tavavaatajana ära petetud ja profid on raske tegelikult seda saadet vaadata. Ei, mul ei ole raske vaadata, sest ma ei näe, mis seal toimub, aga asi on selles, et noh ütleme niimoodi, et see ikka noh, nagu päris võistlustants ei ole, sellepärast et, et ikka ühe kuuga, kolme nädalaga ei tee kellestki võistlustantsijat ei ole võimalik teha selleks vaja aastaid harjutada, selleks on vaja väga palju võistelda, on ju esimene võistlus, ei tee kellestki veel võistlustantsijat. Esimene võistlus näitab ainult seda ära, kas, kas võib tulla kunagi võistlustantsija või mitte ja selle esimese, võib-olla 10. alas, ütleb. Seal on mingisugune anne, peab ka olema või ei ole see nii-öelda kaasasündinud. Sega kunagi. Väga ta saab ka, muidugi hakkama ei saa. Kuidas Jaan Kross ütleski, et sealt Eesti Eesti vanasõna ütleb, tühi kott ei seisa püsti. Seisab küll, kui on kõvad toetajad. Aga aga võistluse ühesõnaga võistlustants on see asi, mis tuleb maha mängida õudselt kapriis. Ta tujukas väga kui kiuslikud instrumendid ja see on inimese keha mõne muu instrumendi, selle, seda võib õppida valitsema. Päris ruttu, aga oma keha valitsema õpib inimene väga paljud aastakümnetega, enne kui ta saavutab, noh, mingi mingi täiuslikus ja koordinatsioon ei teki nii kiiresti. Ja sellepärast, noh, see ei ole võistlustants, eks ole, see on seal jah, see meelelahutus mängima, võistlus, tantsida, tantsida sellepärast et üks partneritest on väga tubli ja oskab, oskab hoida püsti, seda esinemist saab võitud pysti. Aga mina tahan näha, et nad on mõlemad ühesugused, treenitud. Kui sa oleksid nii-öelda meediaekspert, mitte siis, tantsuõpetaja, mis sina arvad, mis on see selle tantsusaate vaatajanumbreid kasvatav ainest, siis võib põhjus või? Ma ei tea. Ma ise ka imestan ja igal pool niimoodi, et see on kõikides riikides meeletu populaarsus Soomes leida näiteks vormel ühe võidusõidu selle, selle vaatajaskonna arvu üle, muidu neil vormel-ühte vaata blufiks, soomlased võistlevad, jää oli miljon 500000. Seda tantsutähtedega vaatas neil, millel on 600000. No meil täpselt sama asi, eks ole, noh ka kõige paremad saated lööb ta lööb ta praegu numbriga üle. Ta on huvitav tegelikult põnev on vaadata. Meie saateaeg hakkab lõppema, Ants Tael, ütle, kas tantsukultuur saab saates tuge või, või järsku see pisendab, saadi hoopis tantsuväärikust. Ei, ma ei usu, et ta väärikust pisendab. Asi on selles, et noh huvi tantsu vastu on juba tõusnud, ta huvi tantsu vastu oli enne saadet juba tõusnud, siin rahvas muutuvad jõukamaks ja selle tõttu tuleb neid rohkem tantsukursustele seal juba eelmise aasta alguses näha. Aga huvi on tõusnud ja kui huvi tõuseb ja inimesed tulevad kursustele, siis nad õpivad tantsima ja sellega tantsuoskus paraneb, arusaamine tantsust muutub teiseks hoopis. Ja kõigepealt sa saad, ei ole lõppenud veel, see ju lõpeb alles detsembris, detsembri alguses. Saame veel näha, mida, mida seal tehakse, kuidas need inimesed edasi arenevad kogu selle ajaga juba see tekitab selle, selle, selle, selle teadmise ja arusaamatu, et kuule, et see ei ole nii võimatu, et ka mina suudan. Võib-olla, kui nemad seal suudavad, aga mis ta siis miinust erinev on, eks ole. Ja inimene tantsu tema selle peale, sest väga paljusid peletab tantsukursuselt eemale see mõtet, et järsku ei saa hakkama ja muutun teiste naerualuseks. Tööl läks täna kehvasti, kodus naine riidleb minuga. Gurjevi tantsusamm ka ei tule välja. No mis elus on, eks ole? No kuule, isegi vilja Savisaar, Erki Nool ei oska tantsida. Need ka koperdavad liinilised luust ja lihast samamoodi nagu minagi. Aga võimalik on okei, aga kui tantsuoskus on käes, kuhu selle tantsuoskusega minna, kas varsti tulevad meil tantsusaalid tagasi või orkestrite tantsuõhtud või neid tegelikult on juba ju. Ja see, kuidas siis on 80 90. aastate nooretega, kas need jäävad elu lõpuni diskorütmis tantsima? Vot seda ma ei tea, mis, mis, mis need, kes seal diskordes kärmida, mida need hakkavad tegema, ma arvan, et nendel on, niiet puberteeti stab lihtsalt natukene kauem ja siis saabub sujuvalt seniilsus. Aga, aga, aga mõtlen, et tähendab no väga paljud asutused korraldavad oma firmapidusid ju nii, et ei ole enam statisku otsivad mingit soliidset lahendust ja korraldatakse igasuguseid, palja aina ja ja korporatsioonid korraldavad omi, palju neid oli siin, mis oli edukate ettevõtjate palju või midagi, oli lehest nägin ühte reklaami, oli, siis, on mon siiski tantsimise võimalusi. Oleme nüüd nii nagu ööklubisid, sa võid üks kõigiga päev minna, eks ole igasuguseid minna, aga pall ongi see asi, kuhu sa pikalt valmistub minema ja siis ühel korral lähed. Ja kui palli hooaeg, no käid aastas kolm palli ära. Teine võimalus, sul on tantsu kui harrastust kõige rohkem praeguseid hobitantsu, igasugused rühmi tekkinud. Tulevad tantsivad üks kord nädalas lahutavad meelt. Maandavad stressi parandavad tervist, suhtlevad, unustavad kõik hädad. Selleks hetkeks, kui tantsivad tantsu, ongi seal. Leidsid aega tulla siia saatesse tantsumõnust rääkima ja tantsuajaloost Ants Tael Eestis aastakümneid olnud tantsuõpetaja mees, kes on ainult üks kord tantsuvõistlustel teisele kohale jäänud muidu ainult võitnud ja täna õhtul siis taas žüriis ja õiglane ja karm.