Keelekõrv. Tere päevast, täna tahame rääkida oma sugulasrahvaste keelest Abiks Arvo Walton, komi, udmurdi, mari, Mordva, nad kuuluvad meie soome-ugri keele puusse. Aga mis toimub nendel maadel? Üks mida me teame, on see, et keel on neil oma, aga riigikeel on neil vene keel. See pole päris täpne, tähendab kõikides nendes neljas vabariigis nende staatuses liidu lagunemisega tõusis ühe astme võrra autonoomsest vabariigist said nad vabariikideks ja kõigis neis vabariikides on olemas keeleseadus, kus on öeldud, et on kakskeelsus, tähendab, riigikeeleks on nii vene keel kui ka oma keel. Mis aga ei tähenda seda, et praktikas see oleks piisavalt rakendanud ikkagi oma keeles, meditsiiniasutustes, miilitsas, politseis, kohtus ja nii edasi. Praktiliselt asju ajada ei saa ja siis, kui keegi üritakski seal viidates näiteks keeleseadusele, et ma tohin siin rääkida komi keelt siis ei suudetud Ta sageli nende ametnike poolt selles keeles vastata ei kutsuta ka tõlkija puna, nad on kakskeelsed, ehk siis praktiliselt minnakse üle vene keelele. Võiks ju jonni ta ja nõuda seda, aga eks nad ole parasjagu ka töödeldud ja hirmutatud, et seda praktikas juhtub. Harva. On olnud palju naljakaid juhtumeid, kus soomlane või ungarlane, kes oskab nende keelt ja ta ei oska vene keelt, näiteks nõuab selles keeles vastamist ja siis tekib niukseid situatsioone, kus vastastikune arusaamine ei ole just kõige parem. Kuidas on seal haridusega, mis keelne see on ja kuidas õpitakse? Selles ongi probleemide probleem, et praktiliselt omakeelne haridus on neile ära võetud ja seda Mika rohk vähem ja rohkem vägivaldselt, isegi Nõukogude süngematel aastatel oli neil olemas vähemalt kolm neli klassi oma keelt, kus kõik ained tähendab, olid omakeelsed. Nüüd praktiliselt algab esimesest klassist juba peale see, et kõik ained on vene keeles välja arvatud siis oma keel ja kirjandus vahel on ka kodulugu. Mida siis seal esimestes klassides õpetajad omal algatusel räägivad natuke ajalugu ja siis seda nimetatakse rahvuskooliks, kui juba kõik ained on esimesest klassist alates venekeelsed. Ja see nimetus on üks tüüpiline venelik või nõukogulik pettus ja enesepettus. Et praktiliselt need inimesed on kõik kakskeelsed, kes on mingi koolihariduse saanud vast väga vanade inimeste hulgas leidub vene keele oskajaid, seda on näiteks antide seas manside seas võib-olla rohkem, kes on taigas kütid ja puutuvad vähe kokku. Aga neid on ka venestama asutatud juba väga ammu. Nüüd, kui ajaloost rääkida, siis nende kõige paremad aastad olid nõukogude ajal, tähendab, Nõukogude aja alguses kahekümnendad aastad ja kruvisid hakati kinni keerama, kolmekümnendad olete alguses juba näiteks üks nendes kõige suurem kuju uud murdcuse paigerg arreteeriti juba 1932, süüdistades tas Piano, spioneerib Eesti, Soome ja ei tea kelle kasuks, eks ole. Kuigi ta võib olla ühtegi eestlastega soomlast ei tundnud tema laia silmaringiga, ta organiseeris Moskvas sugulasrahvaste niisuguseid seltskondi ja ja see sai muidugi ka pinnuks silmis. Praegu on ta udmurdi kõige kõige suurem kirjanik, aga ta tehti ära juba kusagil 34. aastal, Salawedzis aga 37 tehti täiesti puhas plats kõikides nendes rahvastes, nagu ka kõikjal siis teistesse liidurahvastest kõikidel, kellel olid näiteks seal 24. või varem juurutada tähestik, ladina tähestik. Nendele kõigil võeti ladina tähestik ära ja jäi kirillitsa ainult isegi karialastel ja lätlastel, kellel oli seni traditsiooniliselt ladina tähestik ka nendel mõneks aastaks sisse juurutati kirillitsa, tõsi küll, juba 40.-te aastatel, karjalased võtsid tagasi oma vepsastel võeti kõik üldse ära, aga nendel on praegu üsna suur restauratsioon toimunud. Ma ütleksin veel mineviku kohta seda, et tsaariaeg oli tunduvalt süngem neile sest siis ei peetud neid üldse inimesteks ja noh, me teame, et isegi leedulastel ei lubatud oma keeles kirjandust välja anda, ainult Balti eriseadus kaitses meid ja lätlasi. Ja Kaukaasia oli ka Alice staatuses. Aga muidugi see jälle teisest küljest hoidis neid rahvaid ja keelt, sest noh, sundus oli kloostrite kaudu kõige süngem ümber. Rahastamise tegur on alati olnud Vene õigeusk. Ja sellepärast ma arvan, kõik need, kes hoiavad neid, rahvad tahavad nende keelte säilitamist, ei saa sallida seda usuvarianti. Ta on nii palju halba teinud kõikidele väikestele rahvastele seal impeeriumis, kes tahtis nii-öelda ühiskonna kõrgematesse kihtidesse minna, see paratamatult venestus, Tsaari-Venemaal ühestusid isegi ju baltisakslased, eks ole, nende nimed võeti ära, see on üks jõhkra maid, asju, mida õigeusk on teinud, ütleb, võtab inimeste nimed ära, kõik need Johanide muutusid, Ivan Ivanovitš läks ja nii edasi. Kogu Vene teadus ju praktiliselt pärast Peetrit oli baltisakslaste käes. Nojah, see on lihtsalt selline paralleel, aga, aga nende rahvaste puhul see ju toimis üsna jõhkralt. Nii et üks asi, mida nad juba praegu peaksid kindlasti tegema oma nimede tagasivõtmine ja kirjanikud, seda sageli teevad pseudonimede näol. Aga see ei ole selline asi, mis veel oleks massiline, nii et kui mina Udmurtiast tudengitele esinesin, siis ühe tingimusena pange oma lastele ometi oma nimed, neil on isegi nimede raamat olemas niisuguse mehena kohata omanovi poolt kirjutatud, kus kõik vanad udmurdi nimed on olemas ja samas teiste rahvast. Ja siis teine hingamisaega oli neil 80.-te lõpus 90.-te algus, Se hingamise ajal oli veel lühem, võib ütelda, kui 20.-te aastate oma kustel siiski kujunes välja täiesti arvestatav haritlaskond. Aga selles mõttes oli see teine puhang võimsam, et siin oli poliitiline moment mängus ja ikkagi kontaktid maailmaga ja eneseteadvuse tase oli kõrgem, maailma kultuur oli ju ikkagi kas või vene keele kaudu, oli kätte saadud ja toimis, aga kruvide keeramine algas kohe 90.-te alguses ja kestab sellist natsionalismi, šovinismi puhangut Venemaal. Sõnalismi vene natsionalismi puhangud pole nagu olnud võib-olla üldse varem kui praegu. Noh, ma ei räägi muidugi tsaariaegsetest sellistest alates juba Ivan kolmandal šovinism, mis, mis oli lihtsalt jõhker, jõhker ja sõjaline. Aga kui praegu lugeda vene kultuurilugusid, mis on juba uuel aastatuhandel välja, vot siis sealt ei leia mitte mitte ühtegi vihjet näiteks soome-ugri mõjudele, isegi Tatari mõjudele, mis on noh, väga võimas olnud vene kultuuris baltlastest ei räägita, Petsansis, nad ei pääse mööda, sõda sellest räägivad, kõik on ainult slaavlased ja kusjuures slaavi rahvaste etnogeneesi son üle 50 protsendi soome-ugri verd ja alus, nii et selles mõttes on nad ju tegelikult meie sugulasrahvas. Aga see on ajalooliselt nii. Muidugi see tohutu Sovinismi puhang, mis praegu Venemaal on, tuleneb alaväärsuskompleksist sest nad ei tunne ennast kindlalt mitmeid tegureid, nii majanduslikke kui ka demograafilisi tegureid, sest sellist rahvastiku vähenemist vist ei ole kusagil praegu maailmas, kui Venemaal toimub. Ja see hädakisa kostab siia ka. Ja selle supi sees peavad siis soomeugrilased kuidagi olema ja ellu jääma, mis on see milleta nagu toituvad või need juured, et mis annab julgust neil siiski olla omaette või olla teistmoodi ja mitte nimetada ennast venelaseks. Ja kui veel küsida nii, et kes on nagu paremas seisus Katlas tegelikult me võime maailmast tuua küllalt palju näiteid, kus on veel halvemini käidud ümber vähemusrahvastega, võtame kasvõi Põhja-Ameerika indiaanlased ja konkista toraegadest alates. Hispaaniakeelsed rahvad kusjuures lausa reservaatides pole aetud, eks ole neid vene impeeriumi rahvasesse bolševism. Mäng nende väikerahvastega oli nende paratamatu, sest nad toetasid, nad toetasid kõik need Pugatšovi Polotnikovi raasini mässud põhiliselt basseerusid just nendel Volga-äärsetel rahvastel soome-ugri-turgi rahvastel. Venelaste protsent oli seal võib olla väiksem, aga oli, oli muidugi ka kaasas ja see on ajaloost teada, on kõik need sõjad teada seremissi, sõjad ja nii edasi, kusagil pole vabatahtlikud allutud, nagu on kirjutatud näiteks kasumisõda oli alles 33. 34. aastal. See oli siis antide ja neenetsi ülestõus nõukogude režiimi vastu ja selliseid näiteid on küll küll. Aga nad ise tõstavatele kilbile või see on lihtsalt selline Lääne-Euroopa poolt vaadatud tarkus. Muidugi teavad väga hästi, teavad ja mis on siiski eriline, praegu on see, et on olemas erainitsiatiiv, tähendab, tekivad erakirjastused. Tsensuuri praktiliselt sellisel moel veel ei ole, kuigi nad on varjatud ja kaudselt muidugi on aga nõukogude ajal, kui isegi seal kommikirjanik kasutas oma jõenimetust omakeelsena, noh see väide Albutšektaarneil suur jõgi vene keeles, see on meil esva, mina olen tõlkinud kõik need jõed ikka ainult Eeeffvaks tagasi vene keele kaudu ja isegi seda loeti siis natsionalismiks võidi neile näppude pihta anda, selle eest seda neid enam ei ole ja nüüd ilmub neil teoseid, kus nad ülistavad oma neid kangelasi, kes hakkasid vastu venelastele. Ja seda tehakse avalikult, üks romaan, mis nüüd on ka selles meie sarjas ilmunud. Poisid ikka seiklused, see räägib täiesti avameelselt sellest, kuidas Suur-Permi Sis vallutasid venelased verises sõjas ja kõik need müüdid vabatahtlikkus, ühinemisest või need on nagu purus toas ja kui rääkida, mis neid rahvaid hoiab, siis hoiab loomulikult see ajalooteadvus ka, aga ma ütleksingi. Ilukirjandus on praegu kõige olulisem tegur, mis neid rahvaid praegu hoiab ja mis saab ilmuda. Sest selle kakskeelsuse puhul, kus inimesed on ju harjunud lugema vene keeles, eks ole, ja lugejate probleem on tõsine probleem on vapustav see, kui palju näiteks praegu ilmub noori kirjanikke, eriti noori naisi, võib-olla naised tajuvad paremini ohtu oma rahva kohal ja see annab muidugi lootust teaduses. Isegi kirjandusteaduses domineerib vene keel ja seda me püüame siit sõdidaat, Nad ikkagi neid asju üritaksid oma keeles teha entsüklopeediad ilmuvat komis Udmurtiast, Mordva maal, venekeelset täna, mis meile oli üllatav ja et siis Eesti rahadega praegu tehakse udmurdimaal juba udmurdikeelse tentsikud meediat, see on küll üks paks köide, aga, aga see oleks suur asi, see tähendab keeleloomet. See tähendab uusi sõnu, terminoloogiat ja terminoloogiat, tervete mõtteviiside ülevõtmist ja see tuleb luua. Aga selleks kõik alused on olemas, seda, seda nii oma murretes siis suguluskeeltes saab võtta Ta kõige viimasel kohal on siis need venemallid rahvusvahelised sõnad nagunii, et see on täiesti ületatav aka keeleloomega töötavad näiteks pidevalt ajakirjanikud, eriti raadioajakirjanikud ja nii vähe, kui neid saate neil üldse lubatud on. Tall. On siin rääkides tahaks teada, ongi nii. Neil oli näiteks nüüd siin 90.-te alguses viis tundi nädalas oma keset, nemad need siis olid, need on komid, udmurdid, marid, Mordvas vist oli vähem võimalik, et oli ka, sest mordva on kogu aeg olnud kõige halvemas seisus, tahan Moskvale kõige lähemal, mordvalased on kogu aeg kõige rohkem represseeritud ja, ja ei ole neil autonoomiat antud siis kui teistele ja nii edasi, nüüd on see vähendatud kahele tunnile, näiteks Udmurtiast loomulikult protestivad selle vastu, aga et uudised on siis omakeelsed olemas, siis tuleb ka kogu aeg sõnaloomet, seal on ka palju niisugust metsikut, nii et iga raadioreporter seal loob ise sõnu sageli kui tal ei ole võtta, ei taha vene klišeed puhtalt kasutada. Nii et niisugust Aaviku sugust kuju võib-olla neil praegu ei ole, aga, aga ma arvan, et ta on tulekul, võib-olla mitte nii radikaalsel kujul, nagu Aavik seda üritas, aga neil on tugevaid teadlase. Neil on väga häid keeleteadlasi ja ei saa absoluutselt öelda. Niisugune intellektuaalne tase oleks kuidagi väiksem kui, kui venelaste. No ma toon ühe niisuguse ajaloost näite, eks ole, kui esimene vene impeeriumi rahvaloendus oli 1000 et 898 eks ole vist siis oli ju vene keskmine kirjaoskus oli 15 protsenti naistel viis protsenti, Eestlastel oli siis 96,6 protsenti meest ja 96,7 protsenti naistel kirjaoskuskirjaoskus. See oli leeriõpetus tänuleeri õpetusele. Aga komidel näiteks oli 75 protsenti tähendab oluliselt kõrgem kui Venemaa keskmine komidel üldse oli nendest rahvastest ka eestlastest palju varem oma kiri juba 14. sajandil oli oma kiri see küll hiljem hääbus veidi, mis oli otse phony ikka kirjast üle võetud, oma tähestik, seda nüüd kahjuks muidugi ei ole neil alles, tähendab ta on alles, aga ta ei kasvata. Selles mõttes meil pole mingit põhjust kuidagi ülevalt alla vaadata nendele, aga mis puutub ilukirjandus, jah, muidugi meil ilmub umbes 10 raamatut päevas eestikeelseid, siis neil ilmub sageli 10 raamatut aastas. Nüüd nüüd natuke rohkem tänu just erakirjastustele ja meie toetusel ja, ja see, et me tõlgime, neid, on ka omamoodi nende toetamine ühe ühest küljest muidugi tahaks, et meie inimene natukene ka oma rumala sülguses vaataks teiste peale teistsuguse pilguga saaks aru, et see on mitte halvem luule, kuigi ta pisut konservatiivsem kui meie oma ja teisest küljest see toetab neid seal, et neid maailmas tähele pannakse, sest kogu aeg on neil teatud ühte akent, ainult see on siis seda vene mallide akent. Ja nüüd nad on selles suures suures osas vabanenud, neil on samuti arvutitehnika täiesti kenasti seal juurdunud, mitte just küll külades, külades säilib keel, linnastumine oli üks faktor ümber rahvastamiseks, aga see on nüüd mõnevõrra pea tunud. Sest varem, kui inimesed kolhoosides olid hädas oma eluga, tulid linna, läksid nende relvatehaste või kuskile tõeliseks, siis nad ei tohtinud seal omavahel oma keelt rääkida, neid hurjutati, abistati ja siis muidugi nende juba teine põlvkond, kolmas põlvkond kaotas oma keele, nad muutusid ja mõned siis ka ütlesid, et nad ei ole udmurdid või. Aga kiri on neil ikkagi praegu. Kirill, Irina ja erilise, kõigil see võeti 37. aastal totaalselt ära, aga neil oli muidugi ta varem juba, sest see tuli Vene kloostrite kaudu, mida siis igal pool püüti juurutada. Nendel kõigil rahvastel oli ikkagi juba 19. sajandil kirillitsa kasutusel, ladina tähestik tuli neile rahvastele, kelle, nagu kirjakeel loodi kahekümnendatel aastatel alles ja see kestis väga lühikest aega. Tatarlased tahavad praegu tagasi võtta, selleks tehti kõige tobedam seadused ja miks maailm ei karju selle üle, ma ei tea, see on alles mõned aastad tagasi vastuvõetud seadus Venemaad, et riigikeel tohib alla ainult kirillitsas ja see tehti tatarlaste pärast, kuna aserbaidžaani läksid üle ladina tähestikku le, tatarlased tahtsid ka minna ja noh, tatarlastel on kõige võimsam rahvas, Venemaad on üldse arvukuse teisel kohal siis nende pärast tehtivad selline seadus ja maailm ei karjunud selle, mis on nii absurdne. SaleAga vepsad ja karjalased siiski on oma tähestikuga ka, neil ka ei ole nagu riigikeel siis maid karjalastel tegelikult on. Ma ei tea seda staatuse küsimust praegu täpselt Karjala puhul, aga vepslaste ta ei ole riigikeel, riigikeel on neil ainult vene keel ja siis nad võivad vaikselt kirdenurgas oma keel. Oma keeli oma tähestikuga mainisite juba, et naised on tugevalt esiplaanil. Kas see on mingil määral seotud ka sellise rahvaluuletraditsiooniga või see on ikkagi selline tänapäevane sõnum? See on täiesti uue nähtus, sest näiteks kahekümnendatel aastatel, kui need kultuurid nagu võimsalt vohama hakkasid ja võib nimetada tõesti õitsengu aastateks kahekümnendaid aastaid siis oli neil üksikuid naisi ainult tegelikult üks võimas anne naine oli, see oli ažheoki udmurdi tar ja ka tänu sellele kindlasti. Ta sõber oli kui sõba kered, tohutult aktiivne soomeugrilane ja kes tõlkis ka temal oleks vene keelt ja tal üldse ilmunud 37 luuletust, ainult need on kõik eesti keelde tõlgitud, kõik on saanud rahvalauluks peaaegu kõik. Aga kui 32. aastal keerd kinni pandi, siis teda ka kolm korda arreteerida. D, aga ta oli väga hea silmaarst ja silmaarstid olid väga olulised murtidel trahoma, probleem oli seal ja nii edasi. Kas see siis teda päästis või see, et naist veel ei tahetud või osatud spiooniks pidada? Ma ei tea, igatahes nii et ta pääses, elas veel pikka elu, aga enam Brazneid arreteerimisi ühtegi luuletust ei ole avaldanud, on avaldanud memuaare ja lastelugusid. Sõja ajal oli ka rindekirurg ja nii edasi mitmeid autasusid saanud ja tal on majamuuseum Allashi asulas udmurdimaa. Nii et oli üks võimas naine, võib öelda, ja nüüd need neli naist väga esindust, udmurdid, tarid, Tšernov. On siis nii-öelda tema järeltulijad, vahepeal oli ka mitmeid naisi, sest on ilmunud meil siin udmurdi luule antoloogia alates 19.-st sajandist kuni kõige nooremat seni välja, mis on siis udmurdi ja eesti keeles välja antud ja seal väga-väga populaarne praegust nendel endal nii nii esinduslikku antoloogiat ei olnud. Seal on näha, et on naisi ka vahepeal olnud, aga, aga noh, nad ei ole nii nii nimetamisväärsed võib-olla, aga nüüd kõige uuem kiht seal on juba naisi väga palju ja kõige kõige nooremate hulgast eriti komis kus nagunii tähelepanuväärset mehi üldse polegi, kui, kui on naisi Salanna niisul võimas anne nagu väga nooruk Soova, kes on ka selles neljas kommentaaris, siis ta oli seitsmeteistaastane rannas. Aga nüüd on ta nii väga arenenud kõvasti, et võib teda tõesti nimetada juba maailmatasemel luuletajaks. Murtidel on ka võimsad mehed ja nad on siin tõlgitud ja üldse udmurdi kirjandus on vast kõige parem, kõige moodsam, kõige kiiremini arenev ja ta oli ka siis kahekümnendatel aastatel. Aga udmurdid on oma loomult tagasihoidlikud, töökad ja võib-olla nad ei paku ennast nii välja. Meie kirjandusringkondades teame aga väga häid luuletajaid, kirjanikke on kõigil teistel rahvustel samuti olemas ja siis nendes meie antoloogiates kaasnevat. Muidugi on see põhiliselt luule, mida me oleme saanud tõlkida, sest luulat võib alustada, tõlkida, aga tõlge toimub siis nagu väga ei ole vahenduse kahjuks ja noh, mitte ainult vene keele vahendusel on siin tudengid, kes suudavad otse eestikeelsed reaalsuseks teha komis näiteks Nikolai Kuznetsov ja teised Vaslinka laev, Maria ja teised, kes teevad otse eestikeelsed, aga paljud autorid teevad reaaluse ta ise, aga need on siis sel juhul kõik venekeelsed, mitmed neist luuletavad nii oma emakeeles kui ka vene keeles, nagu näiteks siin udmurdi lahwarz järgi. Aga meie oleme andnud teoloogiat sisse võtnud väga väikeste eranditega ainult oma keeles kirjutavaid restoranid ja siis nad on paralleelsed tekstid, et originaal ja eestikeelne. Nii et ka see noh, on meie poolt selline meelega tehtud asi, et näidata, et me aktsepteerime ainult seda Kas mõni neist on seotud ka olnud näiteks meie Tartu ülikooliga või meie keeleõppega? Ja terve ütleme see põlvkond, kes nüüd on siis kuue seitsmekümneaastased juba see on nende teadlaste koorekiht. Keeleteadlased on väga-väga suures osas Tartu ülikoolist läbi käinud, nad on Ariste õpilased. Ariste on endale siiamaani nagu pooljumal. Ta oli tõesti haruldane inimene, ta oli inimesena nende vastu väga tähelepanelik ja nad paljud oskavad eesti keelt sellest ajast, aga, ja see on kõik keeleteadlaste kiht Nad tõlkidena näiteks ilukirjanduse tõlkidena on esinenud haruharva. Aga praegu õpib palju tudengeid Ungaris, Soomes kui Eestis ja keele oskajaid on nendel küllalt palju. Mida kahjuks ei saa meie kohta öelda, meil pole ühtegi, kes oleks ära õppinud korralikult mõne nendest keeltest. Õnnelik eelses olukorras on võib-olla ainult soomlased, kellel on üks oskaja son raja partens kes tõlgib otsekeeltest, aga noh, ta on teadlane, ta ei ole väga produktiivne, aga tal on häid tõlkeid, nii kommi kui ka mordva keeltest ja antoloogiaid. Aga ka ungarlased ka Tallinna, et jaa, nüüd nüüdseks lahkunud Clifton, Bella ja teised on ikkagi vene keele kaudu tõlkinud. Kahjuks on see nii ja väga tahaks, et keegi noortest võimekatest, luule, tõlkijatest või proosa tõlkijatest läheks sinna mõneks aastaks, õpiks korralikult keele ära. Ungarlastel on mitmeid, aga need on ka enamasti teadlased ja ka eestlastel paraku praegu on üksikud, kes oskavad mõnda nendest keeltest ja noh, aga nad ei ole mitte kirjandusliku soonega inimesed, ilmselt ka meie Paul Kokla oskab mari keelt ja ta on midagi ka tõlkinud. Kui nüüd seda kirjandust iseloomustada meil on juba väga palju neid väljaandeid ilmunud, see luuletase, jääb ta sellisesse romantismiperioodi aja sellisesse aegade tagusesse õhkamisse või kus nad paiknevad. Päris nii see ei ole, nad ise ütlevad ka jah, meie luule on konservatiivne. Sellest kirjutab udmurdi luule antoloogias, mis minu meelest on väga hea raamat. Ka müügiedu tal Eestis kohe üldse ei ole, sest seal on udmurdikeelsed pealkirjad võrdselt ja võib-olla see ehmatab ära. Ma ei tea. Ja seal on siis väga hea kirjandusteadlase Eestis üsna tuntud Viktor Tšurbanovi Schiban Victori eessõna, kus ta räägib, et jah, me luule on konservatiivne, teatab uhkusega, et me oleme selle üle uhked. Ja ma ütleksin, et ja need moevoolud ei ole sugugi olnud ju väga kvaliteetsed ja viljakad, mis on läbi käinud luulest ja teatud mõttes võib alades on eilne päev päris aus ei oleks öelda, et see on mingi meie ärkamisaja või, või järelärkamisaja luule. Ei, seda ta ei ole kindlasti. Ta on ikkagi tasemel ja mina ütlen isiklikult, mulle meeldib rohkem, ta on soojem, Talon oma valud, Tal on inimlikkus. Kui ikka praegu lääneluules on väga palju destruktiivset, jõhkrust, vastikust sellist sellega, nagu püütakse epateerida ja ropendades või, või mida tahes eesti luules on see samuti praegu olemas, siis mina arvan ikkagi. Häid tundeid peab kirjandus tekitama ja see on kõik olemas, nii et mina tunnen selles kirjanduses soojust ja sellepärast ma hea meelega ka tõlgin. Aga et ta ei ole väga moodne, aga nüüd uues luules on sisse täiesti olemas võtta needsamad neli udmurdi meest, kelle raamatut just viimasena siin ilmusid, siis seda võib öelda, et see on ikka juba moderne luule, Salon eksperimenti, palju seal on kõike seda ka neid lastehaigusi, mida meie oleme luules põdenud ja on üks nähtus, mis on Eestist alguse saanud, seda nimetavad siis etnov turismiks, mis on seal eriti Udmurtiast võimsalt toimima hakanud. Nii luules, muusikas, kujutavas kunstis ja iga aasta toimuvad seal etno fatalismi festivalid mis Eestis on vaibunud. Meil nagu ei ole rohkem, oli ta Võru keele liikumine ja sealt ta saigi alguse. Aga see toimib ja see, see toob ka neile palju uusi hoovusi luulesse. Sedasama on ka komis mordva marimaal. Ma olen tekkinud nendest viiest rahvast rohkem antidest manssidest võib-olla vähem kuigi võiks öelda, et soome-ugri maailma kõige võimsam kirjanik on selle kõige väiksema rahvaesindaja mans Ivan Ždanov, võib-olla sellist võrdset võimast annet ei ole meil kellelgi, teistel isegi ungarlased, soomlased, kaasa arvatud, see võib olla minu selline arvamust ta nüüd viimasel ajal on väga vähe viljakas. Huntidel on väga hea proosakirjanikke Aipin kirjutab ka luulet kelle Me. Nominendiks saab, ma ei tea, kuidas need vormistamist ungarlased tegelevad, selle tema kahjuks kirjutab vene keeles ja tema neli romaani, mis on ilmunud, on kirjutatud vene keeles, praegu Peeter Volkonski tõlgib eesti keelde ühte viimast, mis räägib just sellest sõjast, millest ei tohtinud üldse rääkida sellest ülestõusust antide ja need sest ülestõusust nõukogude võimu vastu. Et see konservatiivsus, mis nende luules on, on ka enesealalhoiunähtus sest iga uus asi on ikka püütud rakendada nende oma kultuuri omanäolise õhkumise vastu. Ja sellepärast see konservatiivsus on ka arusaadav ja sellest võib-olla on ka see nähtus tingitud, et naisluule on praegu nii oluline. Naised tunnevad võib-olla teravamalt sõda, oma rahvuse säilimise vajadus, nemad kui ikka keelu säilitajat, edasiviijat võib olla. Seda tajuvad nii, et ilukirjandus on see, see väljund ja noored naised, kes on juba nende rahvaste filoloogid, nendest pooled kirjutavad luuletusi ja hoopis raskem on muidugi hantidel manssidel, kelle nooret juba kirjutanud enamasti vene keeles. Nendel on küll tugev kiht olemas, kes on säilitanud väga tugevasti küttide-kalastajate põdrakasvatajate kultuuri neenetsi del, samuti. Ja anti täna näiteks selline probleem on neli täiesti erinevat murret üksteisest ei saada omavahel aru. Ja kui see neli, 40 tuhandene rahvas, eks ole, jaguneb veel neljaks osaks, kusjuures osa ümbrus ja on väga vara venestatud nende kloostrite kaudu. Noh, mina ei näe erilist võimalust, et need keeled väga kauaks ellu jäävad. Aga nende viie rahva suhtes, mina olen ikka veel optimiste. Oleneb muidugi, kuidas Vene impeerium käituda ja millal ta ükskord laguneb, sest kõik impeeriumide ajaloos on lagunenud ja küllap temagi laguneb. Ja siis siis võib-olla tekib uus võimalus nendel rahvastel, nii et seni peab lihtsalt elus hoidma oma keelt ja kultuuri ja kui me selleks saame natukenegi kaasa aidata, siis on meie kohus ja see teeb meid endid paremaks ka, kui me anname teistele midagi. Kui suured on üldse tiraažid, palju neid loetakse koha peal? No see on üks tõsine probleem ja meil on soome-ugri kirjanduste assotsiatsioon, mis on alguse saanud Marimaalt juba 1989 aga formaalselt loodud 1993 Ungaris ja mina olen nüüd 10 aastat juba selle esimees president olnud ja iga kahe aasta tagant toimuvat kongresside viimane kongress oli Petroskoisse, mis oligi pühendatud selle lugeja probleemile, sest kakskeelsetel inimestel on see probleeme. Ta loeb vabalt vene keelt ja ta Alamäe keeles rohkem kättesaadavad, seda kirjandust ja aktsiis peab olema tõesti eneseteadvus nii kõrge ja oma rahva patrioot, et osta seda kirjandust, lugeda seda kirjandus, aga loomulikult ikkagi lugejaid on, sest need rahvad, et udmurdid, marid Ta on ju lõpuks ainult natuke väiksemalt, kui eestlased mordvalased järsult maksavad, kokku on suurem rahvas kui eestlased, aga noh, nemad käia, kuna siis kaheks, niiet Po missid on natuke vähem, aga kommide eneseteadvus on eriti kõrge praegu, noh, nemad ei ole ka Unesco ohustatud keelte hulka kantud, vaid on osaliselt ohustatud, keelte hulka kantud. Loomulikult on uppuja päästmine kõigepealt Mu enda asi ja need rahvad ise peavad tahtma säilitada oma kultuuri. Aga eneseteadvus loeb ka niisugustes asjades palju, et iga Marylane ütleb, et meie oleme töökad, meie küla on palju paremas olukorras, eriti udmurdid, ma ei ole teist nii puhast rahvast näinud, maailmas kuivanud murdid on võrreldavad võib-olla ainult norralaste ja rootslastega ja nende töökus on tähelepanu väärne. Sealsamas kõrval on vene külamis kiratseb, et see nagu toidab ka siiski nende eneseteadvust. Nad teavad kusagile taga. Me oleme paremad. Mordva lastel on siin kõige rohkem probleeme, sest need on tõesti kohutaval trapitud ja nende eneseteadvust on maha surutud, aga nad on olnud võimas regioon, kusjuures vene ajalugu jätab tervet tühiku sinna, kus oli mordva riik, kus olid Mordva vürst konnad ja nii edasi, sellest ajaloos üldse ei räägi midagi. Valge laik ollakse Nende oma teadlased, ainult midagi teavad ja on ju välja surnuid keeli. Merjalased, misseerid, muremlased mis on venelaste hulka sulanud. Nüüd üks Ukraina teadlane näiteks on taastanud ersa keele baasil märja keel, ma ei tea, autentne, see on nats huvitav nähtus, nii et iraažide osas ma ei saanud, iga tiraažid ei ole loomulikult suured, aga mis, mis te arvate siis meie tiraažid on selle suure hulga raamatute puhul, mis meil ilmub ja mis on väga positiivne, on ju meie luulekogude tiraažid ka 500 eksemplari, ühesõnaga nende tiraažid on umbes samasugused, nii et me oleme nüüd käivitanud sellise programmi. Eesti, Soome ja Ungari ei ole veel järele jõudnud, aga eesti klassika ilmuma? Udmurdi keeles on juba seitse raamatut ilmunud mari keeles kaks komisjon, teine tulemas, nii et näiteks Alver on olemas Alveri kogu udmurdi keeles mari keeles komi keelde tõlkimisel. Selline näide Kristian Jaak Petersoni kõik luuletused ja mõned päevikulõigud on tõlgitud udmurdi keelde, ma arvan, murdekeel on maailmas ainus, kus kogu Kristjani Ja nii edasi, nii et kuidas nende raamatute ka tiraaž on 500, aga eks nende levik on ikka väga nigel, need on eesti rahadega tehtud ja lähevad kingituseks nende rahvuskoolidele ja raamatukogudele üle poole tiraažist, aga müügis on ka, aga probleemiks on see, et isegi raamatupoed Ta omakeelset kirjandust müüa, küsid raamatupoest udmurdikeelset kirjandust, siis vaadatakse sulle otsa nagu metslased. Mis asi see veel on udmurdi pealinnas, eks ole, ja nii edasi ja niisugused probleemid on muidugi ka, see vene šovinism koosneb väga pisikestest osadest ja see ei ole sugugi alati tee nii-öelda riiklikult reguleeritud, aga riiklikult soositud kahtlemata. Ja seda teostavad sageli väga pisikesed inimeste mingid plikad raamatupoes näiteks. Sellega me täna lõpetame, aitäh Arvo Valtonile, mina olin toimetaja maris Johannes.