Ja kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Täna siis siin vikerraadio stuudios teenivad rahvast Sulev Vedler, Eesti Ekspress ja Neeme Korv ajaleht Postimees ja mina siis saatejuhi rollis Aarne Rannamäe. Rahvusringhäälinguuudistest jätkame, kuigi suvi hakkab vaikselt otsa saama ja ilmad on juba sügisesed, aga juba rohkem kui 15 pluss aastat jätkame siin nagu ikka laupäeviti 11-st 12-ni oma väikest arvamusfestivali ET nendesse arvamusfestivali desse võib suhtuda ju nii ja naa. Aga vaadates näiteks seda, kuidas oli ilmselt hästi korraldatud, ma ise ei olnud küll kohal paides toimunud arvamusfestival ja kuivõrd populaarsed on see kõik, ka sellised arvamuse või arvamise saated suvalisel kanalil või, või Ajalehes, siis ega meilgi muud ei midagi. Või edasi arvata. Tere hommikust, kolleegid. Tere. Te olite kohal, paides? Seda, seda ma nägin teid piltide pealt. Ei saa öelda, et seda pattu tegime. Vastupidi, et me arvame, et tegime midagi ühiskonna hüvanguks. Mõtlesime seal mõningaid diskussioone käima tõmmata enam. Ma arvan, et see on päris vahva üritus. Olime kohal, olime laval, rääkisime ise, lasime teistel rääkida. Selge festivali mõte oli vot nii, et siis mu sõnad, et jätkame arvamusfestivali siin oma hubases stuudios, ei olegi väga vale. No täna on 23, august. Tähtis päev Eesti ajaloos tänane meedia on samuti täis kõikvõimalikke meenutusi ja mälestusi, küll rohkem, mitte siis tollest saatuslikust 23.-st augustist, vaid vaid hilisemast ajast. Nüüd on siis sellest Balti ketist ja nendest mälestusväärsetest sündmustest on möödas 25 aastat. Kahtlemata väärib meenutamist, kuigi ma, ma arvan, et meie siin täna vist väga kaua sellel ei peatu, sest et elu vajab elamist selles mõttes, et elu läheb edasi ja, ja, ja siis teised väljaanded rohkem meenutavad või olete eriarvamusel? Ütleks kõigepealt seda, et neid meenutamist väärt, et asju on nii palju, et need lihtsalt ei mahuga kõik korraga lihtsalt füüsiliselt lülitaks ka lehe kaante vahele ja isegi kui nüüd panna internetti, siis on see, et mingi asi peab tingimata olema esiplaanil ja ja sellepärast näiteks meie seda Molotov-Ribbentropi pakti aastapäeva, mis on juba 75 ja millega on kahju Balti kett lähedalt seotud, eks kajastasime ka päev varem ja see on iseenesest selles mõttes huvitav, et neil oli seal üks ajaloo käsitlus Postimehes Allan käru, kes on ka selle perioodi uurija. Ja siis Trivimi Velliste selline natukene mängulisem analüüs ja vaadates nagu järele rahasid, mis sellele on tulnud, siis, siis siis paistab, et jah, et et ikkagi need, need vaidlused selle üle, mis täpselt juhtus ja miks juhtus ikkagi ikkagi jätkuvad endiselt. Täna seda show'd mitmes linnas Viljandis ja Tallinnas on, et küll küll rahvas saab seda nõrkemiseni. Saavad nõrkemiseni ja mis, mul on see seekord nagu silma torganud. Et seekord sellesse perioodi, millest me täna siis ka räägime, jääb ju ka 20. august ja iseseisvuse taastamise päev, et, et seekord nagu ja presidendi vastuvõtt roosiaias ja tema kõne ja nii edasi. Et seekord ei olnudki see niisugust nagu rinna kumistamist, et, et noh, kes selle vabaduse ikka tõi, isegi Edgar Savisaar oli, oli kohal ja lilleõis näpus ja mille ta siis proua presidendile ulatus ja ja, ja ei, ei olnud niisugust enam noh, võib-olla see lastehaigus hakkab töö lõpuks mööda saama, et seda, seda trummi nagu ei tasu enam põlistada. Nojah, seal tõenäoliselt tõi, võiks suunas, mõtlete nüüd, teine asi on ka see, et 23. august ja 20. august on nii üksteise lähedal ja ja 25 tundus. Ta oli selline märkimisväärne joon siin märkimisväärt sündmuseks ja sa ei saa neid killustada kahe vahel, et sellel aastal on täitsa selgelt rõhk pandud tänasele päevale. 20. august see kuidagi natukene kõrval ühtegi sellist suurt massikontserti näiteks ei olnud. Varem käisid siin Robbie Williams, esinedes 20. augustil, see oli väga hea päev, inimesed olid vabad. Ilmad on veel soojad, saad teha selliseid suuri vabaõhuetendusi. Minu arvates see oli ka sellepärast väga hea, ma olen sinuga nõus. Aga, aga see on ka sellepärast väga hea, et hakkavad esile tõusma võib-olla sellised lähiajaloo mõttes isegi isegi veel palju huvitavamad asjad kui see, kui see täpne vaidlused, et kes see nüüd see kõige kõvem mees või naine oli nimelt see, et tavaliste inimeste meenutused ja mälestused sellest hetkest Postimees tegi ka ühe üleskutse, ma arvan, et ma arvan, et tegelikult teised kanalid tegid sedasama moodi ja ja kus me siis kogusime inimeste inimeste mälestusi ja sealt tuli niimoodi, et kui alates nendest, kes olid, meenutasid, kui nad olid viieaastased, lapsed, mida nad sellest mäletavad, need olid ka sellised päris huvitavat Balti ketist just ma räägin eeskätt ja kuidas sinna mindi ja, ja mida kuidas selles tähenduses nagu aru ei saadud ja siis siis need, kes organiseerisid mingeid lende seal kohal ja pildistasid, et need on Postimehe koduleheküljel leitavad ja midagi jõudis ka tänasesse paberväljaandest, see, nii et et need on huvitavad. Jah, meiesugused, eriti minusugused, vabandust, jah. Kui ma mõtlen nagu sünniaasta peale, et 25 aastat on minu jaoks või, või ma ei tea, kuidas teie jaoks oli see just nagu eile aga, aga tegelikult ju noorem põlvkond 25 ja nooremad ja isegi isegi isegi noh, 35 ja nooremad või isegi 45 nooremat, kes 40 ja nooremat, kes olid, kes olid tol hetkel veel sündimata Ta, või oli, olid alles lapsed. Et huvitav, huvitav, kuidas, kuidas nemad neid materjale nüüd loevad ja, või oma isade ja emade või vanaisad ja vanaemade jutte kuulavad. Et noh, see on omaette teema, mis, mis vääriks ka nagu tegelikult ju mõtlemist ja kajastamist. Eks ta ole neile selline paras muinasjutt, sellepärast et noh, nad ei ole seda nõukogude võimu reaalselt ikka väga palju näinud. Mõnda vanem poiss indisest tollel ajal ja balti keti päeval tahtsime talle nime panna. Ja läksin sinna kohale Balti Võiget, kumbagi nendest, aga ma läksin kohale ja siis selgus, et ukse peal oli silt, oleme suletud, kuna läksime balti keti, ma olin just tulnud 30 kilomeetrit, siis ma läksin tagasi. Olin suhteliselt pettunud balti keti peal. Isiklik solvumine sellest ajast. Hea küll, nagu öeldud, meie tänane ajakirjandusväljaanded meedia online paberil ja eetris on, on loomulikult seda, seda teemat täis ja jätame ta sinna sinna paika vähemalt meie poolt ja praegu erakondade reitingud me kuulsime praegu just raadiouudistest loeti siis esimest korda raadio nüüd kella 11. uudistes ette siis värsked reitingud, mida siis rahvusringhäälingu tellinud ja EMOR siis uurinud. Ja noh, mida võib öelda, et et ei ole suuri muudatusi, noh, ütleme juht, oinas või juhtrollis on endiselt Reformierakond, kuigi ta on mõnevõrra nagu oma oma toetust kaotanud. Sotsid on jälle vastavalt natukene võitnud Keskerakond nende selja taga ja siis Isamaa ja Res Publica Liit neljandal kohal nagu, nagu ikka, see ju viimaste kuude jooksul on olnud, et et noh, muidugimõista suvi on ja kuigi riigikogu valimised lähenevad katastrofaalse kiirusega ja kõik erakonnad mõistagi mõtlevad selle peale korrastavad ridu, mõtlevad uusi nippe ja trikke välja, millest me ilmselt ka ühest, ühest oma tänases saates jõuame rääkida. Aga, aga kokkuvõttes vist võib öelda, et, et mingeid suuri muudatusi ei ole ja ilmselt on see, see see ongi praegu nii, et augusti lõpul ei, ei saagi neid suuri muudatusi eriti olla. No ma ei tea, võib-olla võib-olla siiski mõnel aastal on see natukene teistmoodi olnud, aga, aga ma olen ka tähele pannud seda, et just viimastel kuudel on väga suur stabiilsus olnud nendes nendes nendes numbrites, mis see uuring regulaarselt siis kajastab meile igakuiselt. Ja, ja see on kindlasti asi, mis, mis kindlasti paneb paljudes kontorites nii-öelda pead huugama, sellepärast et seda sei seis oleks vaja ju natukene kuidagi natukene muuta või segasemaks lüüa, et, et. Siin kelle, kellel, mis mure on, eks, et et nüüd hakkab koalitsioon oma esimest eelarvet koostama. Mõeldakse, et sealt tekib mingisugune, võib-olla äkki mingisugune selline kõikumine, mingisugused tülid, mingeid vaidlus, et mingid asjad. Aga ma ei tea, mina arvan pigem, et eeskätt mõjutab seda kõike ikkagi väliskeskkond praegu, et väliskeskkonnas toimub ja see on pigem praegu vesi ikkagi näiteks Reformierakonna veski. Vaat siin ei ole mitte midagi juhtunud tegelikult suvel ja siin ei ole mingit sellest meikari skandaali uut sündinud. Kõik inimesed on sama koha peal paigas. Erakondade juhid on samad ja poliitikud on puhanud. Valimisvõitlus ei ole veel lahti läinud, isikliku eelarve pärast läheb Madistamiseks, siis tuleb alles nüüd, et eestlastele on juuli tavaliselt olnud tibla, puhkusekuu ja Augusta mujal Euroopas tüüpiline puhkusekuu. September on just ka selline aeg, kus siis hakkab aga justkui uus hooaeg jälle pihta, et varsti lähebki elu jälle Eestis käinud. Ja ilmselt järgmised numbrid on juba märksa põnevamad seal kusagil ikka kui sügis on täies hoos oktoobris-novembris, siis, siis on juba põhjust. Ja küll need siis ka need skandaalid, mida Sulev siin igatses, on, on, on tulemas. Hea küll, kolleegid, me oleme siin nüüd rääkinud niisugustel tähtsusetutel teemadel, vabandust minu rumala nalja pärast, aga aga selle selle nädala ja siis kindlasti kuumim teema. Tuleb tuleb kadriorust, ma jäin mõtlema, miks teeme niimoodi mühatas, aga aga, ja, ja, ja meie, meie ajakirjandus nii kvaliteetne, kui ta on ja tabloididest, kollasest roosast ja kõigest muust rääkimata keerutab praegu siis ja ammutab nii-öelda materjali ühest, ühest kindlast sündmusest ja ja, ja ega siis ka meie sellest nüüd üle ega ümber ei pääse. Jutt Ta on siis muidugi sellest, kes veel on meie kuulajatest pimedusega löödud ja ei ole tarbinud meediat siis et meie presidendiproua on tabatud inflagante ehk otse teolt ja asitõenditega. Ja kui varem olid nagu sosinad ja sahinad, siis nüüd on olemas konkreetsed fotod. No kõigepealt ma tegelikult tahaks teie käest küsida, et et on see üldse nagu noh, selline teema. Mida ütleme nagu tõsisem ajakirjanduse pool või noh, ükskõik kuidas me teda nimetame kvaliteetajakirjanduseks või, või, või peavoolumeediaks või kuidas keegi armastab seda nimetada on seal see teema, mida, mida nagu. Peaks see asi huvitama? Maraton küll. Et Prantsusmaa president jäi ei vahele siis oma armukese, kes seda kajastasid, absoluutselt kõik meediaväljaanded, ülemaailm. Et see on ikka selline teemant on üldhuvitav ühest küljest ja teisest küljest seal on, tekib alati küsimus võimusteks. Sa mõtled sellele, et missugust eeskuju riigipea annab või tema abikaasa annab, missugune on tema roll ühiskonnas? Küsimused tulevad kogu aeg ka esile ja ka Eesti puhul Eestis on ka ju presidendi abikaasa on selles mõttes erandlik nähtus, et ta saab ka riigi poolt palka. Diplomaadid saavad veel diplomaatide abikaasad saaga lülitust. Aga teiste inimeste ametnike abikaasad ei saa. Selles mõttes, tal on ka selline noh, avalik roll. Me maksame sularaha, me tahame teada saada, mida, kuidas tema käekäik käib. Nagu justkui justkui mingil määral on õigustatud küsimus selles vaata eelmises eelmise nädala saates rääkisime, mille vastu Eesti tunneb huvi või tunne. Et kas meil on tabuteemasid ja siis Urmet kookale oli saates ja tema ütles, et nad tegelikult poliitikute eraelu on see, milles Eesti ei ole väga palju tunginud. Möödus majad päevadele naksti kroonika esikaanel elegi siis president Ilvese suudlus, et mis, mis küll erineb eesti ja võib-olla sellise britipärase ajakirjanduse suhtumisest on see, et Läänes on paparatsod ja siis on kõmuajakirjanikuks jälitavadki tuntud tegelase. Eestis minu meelest ei ole sellist asja, et mis siingi on juhtunud. On see, et presidendiproua on lihtsalt ühes Tallinna kohvikus oraamikul pidutsedes jäänud kaamerate. Ta ei ole. Siin on kaks võimalust, kas ta ei ole arvestanud, et kõikidel inimestel on kaamerad taskus aga samas me teame, et me kõik näeme midagi põnevat, siis haarame Taskestamal mobiiltelefoni, võtame selle videos, sõdime mõne klõpsu. Ei, vastupidi, ta on sellega vägagi arvestanud. Ja andnud mingi sõnumi. Et ka tema võib näida. Mis see vastus on, ühesõnaga ma eile Ma tahtsin seda just mul on hea meel, et et Sulev tuletas meelde seda eelmise nädala saadet, kus päris pikalt räägiti ja, ja päris päris hea teemakäsitlusele minu meelest sellest, et mida tegelikult ajakirjandus nagu sellistes situatsioonides või näiteks ütleme, avaliku elu tegelane avalikus kohas nagu kuidas, kuidas, kuidas neid, kuidas seda käsitletakse ja milline on Eesti traditsioon selles osas. Ja et see on ikkagi võrdlemisi vaoshoitud võrreldes võrreldes mõne teise riigiga, et noh, lihtsalt sellepärast, et kuna täna on meil tänapäeval on meil sellised võimalused, et me saame saateid järelkuulata väga lihtsalt, siis, siis võib-olla mõni kuulaja tunneb selle vastu huvi, et minu meelest oli see päris huvitav arutelu, aga antud juhul on ju tegelikult küsimus selles, et et miks see, miks see kõik nii on, me, meil on üks osapool, kes tegeleb kõige tähtsamate riigisaladustega, see on paratamatult paratamatult oluline teema. See on kindlasti minu arvates ka oluline teema, et ma olen siin vahel oponeerinud sellepärast, et lihtsalt oponeerida saate huvides. Aga ma arvan, et ma arvan, et, et ta on oluline teema ja ma mõtlesin selle peale eile ka, et kuidas minu minu oma kallis konservatiivne kodukanal ehk aktuaalne kaamera seda kajastab, tuli soliidselt ilusti välja. Kuigi ma kuulsin, et ka seal oli olnud igasugust mõttevahetust, aga Sulev, sinu sinu selle jutu alguse nagu juurde tagasi ainult korraks tulles. Kui sa tuletasid meelde siin, kuidas Prantsusmaa president põristas, kas võrriga mööda Pariisi tänavaid õhtuti ihuüksi armukese juurde või noh, me võime siia tuua ka tuua ka ovaalkabinetti teatud sündmused valges majas mõned aastad tagasi ja jah, ju neid ju neid asju on ju veel. Aga kõike ei saa ikkagi nagu ühte patta panna. Ma just just mõtlesin eile, et et noh, kes esimesena nagu siis selle selle julgeolekuaspekti või, või noh, ütleme selle, mida sa ütlesid, et riigi esimene perekond nii-öelda valdab teatud salajast infot ja, ja, ja ta peabki olema kaitstud ja turvatud, 24, seitse ja nii edasi. Noh, ütleme nii, et, et selle koha pealt ma nagu väga nõus ei ole, et, et noh, nagu siga ja kägu ei ole vaja võrrelda, et et need, need sündmused on esiteks väga erinevate teiseks antud juhul ei ole tegemist vabariigi presidendiga. Aga aga teatud teatud küsimused nagu, nagu tekivad kindlasti Jah, aga huvi on selle silmas vast igal juhul, eks, ja mina räägin inimlikust huvist siin praegu turvariske. Noh ma ei tea, kui paljudele saladustele Evelin Ilves juurde Toomas üks meie sõsarkanal katsus seda seda nagu turvariski või ei julgeolekukaalutlusi kuidagi välja pressida, aga. Inimene on sellest nagu, seda ma siin küll ei julgeks öelda, kuigi omaette küsimus on, kas seda tõesti peaks Evelin Ilves kogu aeg turvameest saatma. Et see sündmus juhtus see öösel vastu seitsmendat augustit, kuuenda augusti järel kuuendal augustil ilmus Eesti Ekspress sellele tollel päeval üks loetamaid lugusid, rubriik sahinad, seal oli armu eri armueri seal üks niisugune pisikene nupp, kuhu kadus president ütles talvel tekkis Kadriorus raevus, sest ühel õhtul selgus äkki, et riigipead pole kodus. Mobiiltelefonide vastu ei võtnud. Kuidas ja kuhu ta kadus, ei teadnud mitte keegi, isegi turvamehed mitte. Lipsas välja tagaukse kaudu, läks parki jalutama. Ja kirjutasime siis, et juhtum näitas, et tegemist oli turvariskiga. Riigipea ei tohi ajas peast ära kaduda, olgu tal salaarmuke või mitte. Pärast seda Me nägimegi sellist sündmust, et noh, et kui me räägime turvariskist, siis kui president ära kaob, vot siis on minu meelest tõesti selline President president ise armastab rääkida ja minu meelest väga õigustatult rääkida sellisel teemal nagu psühholoogiline kaitse ja selle sellest on üleüldse sellele üldse väga palju tähelepanu pööratud ja minu meelest, kui see kuulub mingisse nagu julgeoleku valdkonda, siis võib-olla just nagu selle selle aspekti pinnalt. Selle, aga selle pinnalt kuuluvad väga paljud asjad, et mina olen siinsamas saates rääkinud sellest, kuidas jalgpalli maailmameistrivõistluste näitamine. On ka psühholoogilise kaitsemoment näitamine meie maal meie keeles, eks ju, see on paar paar, paar eksperti, kellele ma seda teemat esitasin, ütlesid, et see on täitsa tõsine, tõsine jutt, seesama, et seesama, et räägitakse, et internet on täis mingisuguseid kommentaare, kus öeldakse, et Soome on ikka üks normaalne riik, aga Eesti on üks. Jah, no ütleme, et jätamegi siis nagu selle asja nagu moraalijutluse ja, ja need need, need pildid ja eks seda moraali kuuleb presidendiproua ilma meietagi mujalt. Noh, kuigi see on teema, see on kahtlemata teema, sest et nagu ka muide pump ütles, tuleb vist, et, et noh, et presidendipaar kui, kui eeskuju ja ja lõppude lõpuks On nad ju ka igasuguste nii-öelda pereväärtuste kaitse iga kõikvõimalike ürituste patroonid, aasta isad-emad, vanaemad-vanaisad pere, mis iganes. Ja raske on olla, olla olla patroon, kui, kui sul on nüüd selline selline rekord nagu guugeldades alati alati võtta. Aga, aga see, see turvamise küsimus on muidugi täiesti täiesti omaette omaette küsimus, et et püüdsin mina otsida seadusepügalat, mis seda ei ole olemas ilmselt seal kusagil kabinettides olemas, mismoodi siis presidendi ja tema, tema perekonna, kelle hulka kuulub siis ka abikaasa turvamine peaks nagu käima ja millised on siis nende turvajate kohustused ja, ja ülesanded ja missugune on nende, nende, nende vastutus. Et ses mõttes mulle. Ma olen nõus kusagil kanalil, nägin maile õhtul Igor Gräzini ütlemas, et oma staatuse tõttu on ta on, on ka presidendi abikaasa sellel ametikohal, kuna ta saab palka, siis on see ametikoht. Siis on ta 24, seitse ja 365 päeva aastas. Aga, aga kuidas täpselt see see asi käib ja kas sellistes inflagrantini siukses olukordades, kas tekib minul küsimus, kas, kas proua Ilves oli siis nagu kaitstud või, või, või, või kui asi hakkas nagu, nagu minema sinna sinnapoole mida me siis nendelt piltidelt nägime, terve Eestimaa nägi, siis tekib mul küsimus, et, et kas, kas turvameeste ülesanne mitte ei ole lõpetada see asi ju varem. Või või, või ei kuulu nende nende kooslus imelist nagu nende piltide järgi rünnakut küll ei saa kuidagi tuvastada. Et alles siis, kui rünnatakse, mis turvamehi on, aga kui toimub arvu rünnak, siis turvamehed vaatavad aat mäe juures ei olnud. Ma ei tea. Piltide järgi ma küll ei näe, siin kumbki oleks nagu üks, üks ründaks teist, seda ma ei näe, aga jällegi mind ei ole kohapeal olnud. Turvamees peab ikkagi, nagu küsimus on, millal turvamas sekkuma peab? Ja ei mõtlengi, et, et kindlasti on selle kohta olemas mingisugune paber, kusagil mingi mingi määrus, mingi mingi otsus, mingi mingi kooskõlastus, et, et kuidas, kuidas need asjad käivad, et me oleme näinud. Noh on meedias küll ja küll fotosid sellest, kuidas Läänes turvamehed lohistavad minema napsutanud rokkstaare. Ja, ja, ja, ja abistavad neid selles, et, et nad ei satuks nii-öelda piinlikus olukorda, mitte mitte ainult et neid rünnatakse, ilmselt enamusel juhtudel ei taheta rünnata, aga et nad lihtsalt ei satu piinlikus olukorda, et küsimus ongi, kas siin üldse turvamees oli kaasas, ei olnud. Aga sellisel juhul On see nagu seadusrikkumine või kui, kui seadus näeb ette presidendi, vabariigi presidendi ametihüvede seaduse üks, üks punkt ütleb, et et politsei ja piirivalveamet ostavad organid peavad, peavad nende elu kaitsma ja, ja nende turvama tagavad nende turvalisuse. Aga ele üldse tekitab, on ka minul tekib küsimus, et kus hakkab see presidendipaari puhul eraelu, kus lõpeb see ametlik elu, et me saame selgelt ilmselt kõik aru, et see, mis toimub nende koduukse taga selgelt nende eraelu. Aga kas kõik need esinemised, kõik käigud, kus president käib, või tema abikaasa, kas see siis ongi avalike ellu? Ma ei tahaks seda nagu uskuda, neli peab olema sellist eraelu olemas. Pead ikkagi saama seda teha, mida nad tahavad, et aga see nii väga, see on väga keeruline küsimus, et iga inimene on tõenäoliselt paneb selle läti kuhugi oma oma tasandile, et mõni arvab, nagu uksest välja läheb, nii ongide avalikel, teine arvab teistmoodi. Seoses ikkagi sotsiaalmeediaga seoses uute võimalustega, mis uutega enam need on juba täiesti täiesti juurdunud, on ikkagi see päris suur küsimus, et milline see avalik ruum nagu üldse on ja ja kui Aarne siin räägib turvameeste sekkumisest mingisugusel hetkel, siis noh, ma ei tea, et siis peaks turvamehel tegelikult olema kogu aeg lahti ka üks selline ekraan nagu Sulevi ees praegu laua peal on need jälgima kogu aeg, mis toimub. Ma ei tea, võib-olla seal on ka mingisugune momente, mingil hetkel tekib, kus, kus, kus ta näeb. Aga muidugi, Aarne jutt on selles mõttes täiesti õige, et noh, et professionaalne turvamees hoolitseb mitte ainult füüsilise kallaletungi puhul, vaid ka mõtleb teistele aspektidele. No see võiks ju, vähemalt võiks nii olla. Et kui, kui siiani see pole nii olnud, siis asjaomastel organisatsioonide mulle tundub, oleks, oleks aeg mõelda, et et see, see, see ei ole ainult ühe inimese libastumise küsimus. No tõepoolest, kellega ei juhtu ja kes ikka mõnikord ju eks ole, võetakse rohkem ja tehakse lollusi. Aga, aga tegu on ju lõppude lõpuks institutsiooniga või vähemalt osaga. Institutsioonist, nojah, vot siin on ka niimoodi, et me oleme ju näinud mõne teise riigipea abikaasa alasti pilte aga nüüd on tehtud enne, kui temast sai presidendi abikaasa. Oleme näinud igasuguseid fotosid videolõike, aga siis, kui tegemist on riigi peaga ja tema abikaasaga, siis me ootame nendelt inimestelt teistsugust käitumist. No üks asi on jah, sa võtad siin võib-olla endise Prantsusmaa presidendiprouad kes oli, oli modell, aga, aga ta oli, on ka alasti üles saadud paparatso poolt kätte saadud kusagil rannal ja salaja ja lukuaugus nii-öelda, et need on kaks täiesti täiesti erinevat olukorda. Ja, ja loomulikult noh, õppetund, õppetund on, see on see kindlasti ja mitte ainult Evelin ilvesele vaid vaid no tegelikult kõigile ju avaliku elu tegelastele, kes, kes peavad õppima elama uues. No kui soovite, siis isiklikus julgeolekukeskkonnas, et räägime, see on kõigil, meil on, on taskus fotoaparaat, millega saab teha igasuguseid asju. Me rääkisime teema teemal ka siis Tuuri tolmufestival kus läksid politsei ja räppareid omavahel jagelema ja oli üks kuulus intsident politseikoeraga, ka seal oli kohe inimestel. Võta kaamera ja Vilmite seda asja, et juba tollal andis selge signaali, et midagi on avalikus ruumis muutunud. Ei, no seda tajub tegelikult seda, et avalikus ruumis on muutunud, ma arvan, et tajub või peaks tajuma igaüks, kes, kes omab näiteks mõnda sotsiaalmeediavõrgustikku näiteks Facebook'i kontot ja, ja siis haldab sealseid nii-öelda privaatsusreegleid iseenda suhteliselt. Et see on asi, mida, mida, mida, mida tasub järele mõelda, mida tasub õppida. Ja, ja kui selle antud juhul Ühe ühe aspekti võib-olla võiks, võiks võib-olla veel öelda, et et mul oleks hea meel, kui kõike need käsitlused oleksid nagu võimalikult sellised adekvaatselt ratsionaalsed, nagu selles mõttes, et et ei läheks nagu üksiku inimese ja naise häbistamise peale. See, see asi näiteks näiteks kas või pealkirjades. Mõned sellised näited olid sildistavad ja, ja ebameeldivad, et ei peaks seda tegema. Olid olid ja ainult nagu pealkiri pealkirja pärast, aga, aga teine, teine asi on see, et. Toimetuse poliitika, no me ju teame, kõik teie olete lehemehed ja mõnuga ostavad neid kaadreid ju tegelikult kõik raadio siis välja arvatud, eks ole, televisioonid, kommertstelevisioonid, onlain, meedia, kes iganes. Et, et kas, kas. Ma ma isegi ma praegu üldse ei pane nagu kahtluse alla kroonika seda poliitilist sammu, mida, mida siis kiirkorras otsustati ja, ja vana numbri kujundus ära muudeti. Ja see uus uus värske materjal sinna sinna asemele pandi, aga aga, aga põhimõtteliselt kui keegi noh, rahanäljas või, või, või lihtsalt väärastunud uudishimuga või väärastunud mingisuguse mõttemaailmaga inimene klõpsutab pilte avalikus kohas, jah, tänav, kohvik, ühistransport, kus iganes kusta näiteks näeb väga ebamugavas olukorras olevat mingit avalikku, no ütleme, lihtsalt avalikku nägu, eks ole, tuntud muusikut või, või näitlejat või minu pärast kas või ajakirjaniku. Ja, ja võtab kohe kõne ja küsib, et palju te sellest annate. Ma kahtlustan küll, et, et, et meie meie toimetustele ei ole, ei ole tegelikult niisugust poliitikat, sest et mida, mida, mida kollasem ja mida, mida ägedam mida, mida Robben pilt. Oletades näiteks, et inimene on avalikus kohas purjus ja isegi ei kakle, vaid, vaid ta lihtsalt näeb ütleme, pehmelt öeldes ebaväärikas välja. Et kas, kas peaks toimetusel olema mingisugune niisugune poliitika, ta toimets võtabki sellise joone, ütleb, et sorry, aga, aga meie veeteeneid ei vaja. Et Ekspressi neid väga palju ei pakuta. Aga igal sellisel puhul me oleme küll meelega vist nüüd ilmud, mulle tundub. Aga me arutaksime läbi küll, et kas me vajame sellist asja või mitte. Täitsa tõsiselt, Mooses minu meelest Postimehes kehtiks sama reegel, et kas me ikka vajame sellist asja. No absoluutselt ma mõtlesin seda, et, et teil on näiteks selline rubriik ajalooliselt juba tuntud rubriik nagu flash-foto ja et küllap on sinnagi pakutud igasuguseid asju. Sinna tuleb igasuguseid asju, aga tule nagu väga ette, et oleks selliseid asju kuidagi väga selgelt piinlik. Olukorda sa saad aru, no teie olete. Aga need on, tänapäeval on sellised asjad nagu ka noh, kui inimene teab, et seda raha ei saa, siis kuulsus saab ta ikka, et ta paneb selle Facebookile, tal paneb mõnda teise keskkonda ja tulevad. No ja see on, see on lihtsalt panevad, aga, aga ütleme, kui ikka konkreetselt sulle 100 eurot antakse seal mingisuguse, no näiteks ma toon suvalise näite mingi riigikogu liige või väga tuntud tippnäitleja, kes on ennast purjakil joonud ja kusagil ripub kellelgi kaelas tatt ripakil, vabandust väljenduse pärast ja noh, on, on ju igasugused Ei, no me teame jah, õiged Androopalitandroopalid, noh, see oli üleriigiline skandaal kunagi. Ilmselt, kui seal kaadrid oleks, siis pillased oleksime neid näinud juba. Aga loomulikult see distsiplineerib neid inimesi, kes ja üldse inimesi, kes, kes ei taha, et nad vastavas olukorras kusagil nende, nende kaunis näopilt ilmub neile ebamugavas situatsioonis poosis, siis kahtlemata me elame uuel ajastul ja ja, ja me peame sellega paratamatult arvestama. Et klõpsud käivad ja tagajärjed võivad olla väga-väga-väga halvad või väga-väga kurvad. Nonii, lõpetame selle teema, tõmbame siia nagu joone vahele, et. Nagu öeldud, valimised lähenevad ja, ja julgeolek sai ka siin varem öeldut julgeoleku teema ja, ja julgeoleku strateegiat ja ja, ja pehme ja kõva julgeolek ja sõjavägi ja muud organisatsioonid, kõik see. Ukraina sündmuste valguses, õigemini Venemaa tegutsemise viimaste tegude valguses muutub kindlasti ka riigikogu valimistel üheks peateemaks. Paratamatult kuigi natukene valimisteni aega ja võib-olla asjad võtavad vahepeal parema pöörde ja ja idanaabri valitsejatele või valitsejale. Koidab ka tõde, et ta, et ta üksinda ei saa kõiki asju maailmas teha, aga, aga praegu on olukord niimoodi. Ja nüüd seoses siis seoses siis. Sellesama teemaga on siis nüüd, mil Reformierakond välja tulnud nii-öelda uue julgeoleku strateegia, õigemini ei ole välja tulnud, vabandust, täitsa täitsa vale väljend ei ole välja tulnud, vaid jällegi seal nagu paparatsofoto või paparatso teks seal lekitatud kus siis sellel nii-öelda toorikul toorikus on, on kirjas siis nii-öelda Reformierakonna mõtted ja soovid ja ettepanekud ja mismoodi siis Eesti julgeoleku strateegiat pärast pärast valimisi peaks peaks muutma hakkama. Ja teema on, on praegu kõvasti üleval, igasugused julgeolekuspetsialistid on, on võtnud selle selle kohta sõna ja ja teie vangub. Jah, selle loo puhul, mille kirjutas kolleeg Mikk Salu Ekspressis, et selle puhul on tegemist siiski tööversiooniga. Me saame lihtsalt teada seda, missugused mõtted on Reformierakonna liikmete seas ja need selgelt ei ole noh, sellised. Väga madala taseme liikmed, vaid dokument, kui ma ei eksi, oli kokku pandud Rain Rosimannuse poolt, et need on ikkagi sellised mõtted, mis on siis on välja valitud ja et selle üle võiks ideid aruteluks ja need võiks olla ideed aruteluks, et neid on siiski öeldud, seda võiksime kaaluda. Missugune see lõplik versioon välja näeb, stants hiljem tunda. Et need ei ole sellised, no täitsa huvitav mõte, et keegi on läbimõeldud tallu öelda, aga need ei ole ka sellisega, mille partei on öelnud, et jah, kindlasti oleme selles selles kinni. Jah. Ei, ma tahtsin öelda ainult seda, et see näit näitab tegelikult seda, et erakondade sees tehakse tööd, arutatakse asju, see on kindlasti seotud lähenevate valimistega. Teistes erakondades, muide täpselt samamoodi erinevad erinevad plaanid, et et ma arvan, et me lähiajal kuuleme siin nii üht kui teist ideid. IRL on tänasest koos, eks arutab, et kas kaitsekulutused võiksid olla mitte kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaks pool protsenti miseks. Tunduvalt. 25 protsendine tõus võrreldes praegusega? Ei nojah, aga muidugi tähendab nii ilmselt ei ole, ei ole praegu nii tõsiselt mõtet ja isegi isegi õigust nendesse paberitesse suhtuda. Aga, aga teisest küljest jälle, kui erakond asub ise kohale nagu kaitset rünnakusse nii nagu on toimunud minister Pevkur oli AK stuudios ja ja solvas sõna ja teoga kolleegi kaitseministrit Sven Mikser, kes, kes ei olevat dokumendi pealkirjast kaugemale jõudnud ja ühesõnaga, kui, kui, kui sellised asjad juba toimuvad, siis on, on kõigil õigust arutleda nende üle ja, ja võta siiski, kui vähemalt vähemalt osaliselt võtta neid kui kui Reformierakonna mingisuguseid noh, toorikuid küll, aga või pooltooreid, aga, aga siiski seisukohti järgmisteks valimisteks. Need on muidugi üks, üks punkt see, et et seada sisse siis tasuta kahenädalased, riigikaitse kursused kõigile soovijatele, kes ei ole siis ajateenistust läbinud ja, ja isikutele, mis on eriti nagu paljudel poliitikutel ja julgeolekuekspertidele ajanud nagu harja punaseks. Seesama üks lause, et isikutele, kes on teinud gümnaasiumis riigikaitse õpetuse eksami ja läbi riigikaitse kursused, on ajateenistus lühendatud. Ja, ja väidetavalt dokumendi algses versioonis oli kirjas ka, et ajateenistus on lausa vabatahtlik. Et see, see on nüüd pälvinud kindlasti väga-väga palju tähelepanu ja ja, ja ühtlasi no ma võiks öelda, et mitte ainult tähelepanu, vaid, vaid negatiivset kriitikat 99 protsendi ulatuses, see. Taani mudel, et kui me nüüd vaatame Eestit, siis Eesti ongi tegelikult väga erandliku kaitsesüsteemi külasse ehitatud kõlar. Kuna enamuses Euroopa riikides ei ole ajateenistust. Oleme lihtsalt üks suur erand selles mõttes. Ja mina, mina soovitaks tegelikult kogu seda lugu vaadata hoopis sellest vaatepunktist, et. Kõik räägivad Reformierakonnast, kõik räägivad sellest, et nende jaoks on julgeolekupoliitika tähtis teema, et neil on igasuguseid ideid, neil on, neil on mõtteid, nad väga jõuliselt rõhutavad Eesti riigikaitset reformierakonnal on sellest kogu sellest meediakajastust täielik punkti, võitjat ei mingit, ei mingit probleemi. Kõik kõik ära, Reformierakonna juhtivad liikmed on saanud sel teemal päris palju sõna ja, ja, ja see, kas seal tekstis kuskil mingi arutelu käigus ja tõepoolest seal oli algtekstis selline see vabatahtlikkuse teema sees siis noh, see avalikkuse silmis ei oma enam mitte mingisugust tähelepanu momendil. Et see on, see on ja see on nüüd see asi, mis et kui, kui peaminister ütles, et, et kuidagi kutsuda ajakirjanduse ajakirjandust olema ette vaata ohtlikum pealkirjade panemises, mina ütleks nii, et et ajakirjandus peaks. Ja me ise kõike üsna hoolikad olema ka, jälgides kõiki neid diskussioone, mis erakonnad nüüd nagu välja toodud, et seal on kindlasti ma ei ütle, et see nüüd antud juhul oli, aga ma arvan, et seal on kindlasti ka selliseid selliseid spinne, kus, kus püütakse suuresti avalikkuse tähelepanu ja kala. Mina ütleks, et kui ma enne siin ütlesin, et, et, et vesi Reformierakonna veskis, ma ütleks, et see see on praegu hetkel, ma usun nende kuvandile on täitsa täitsa nii-öelda hästi läinud. Teeme reforme, nii nagu erakonna nimigi ette näeb. Reforme, ja loodetavasti muidugi vaadates neid kõiki neid ettepanekuid siis siin kahest protsendist SKT-st ei ole muidugi juttu siin, kuigi need asjad kõik kokku liita, siis see on 20 protsenti SKT-st ja, ja võib-olla isegi rohkem, mis nendes ettepanekutes sisaldab alates kaitsest ja muudest nii-öelda Rootsi mudeli järgi tehtavatest asjadest, aga, aga see selleks et jah, loodetavasti siis valimisteks. Erakond ise jahtub ka maha oma oma oma ettepanekutes ja valavad piltlikult öeldes peaministri kombel ennast ka jääveega üle, et et need, need asjad lihtsalt ei ole, ei ole, ei ole teostatavad. Aga aga väita, et, et noh, see ei ole üldse nagu arutelu koht ei ole vist jällegi õige, et arutleda ju tegelikult võib ju tegelikult igasuguste asjade üle ja riigikaitse ja meie julgeolek on ülimalt tähtsad asjad ja neid, neid tulebki arutada. Aga, aga sellest, mis tahes mistahes tingimustel ajateenistuse lühendamisest ükskõik kui, kui, kui palju võrra lühendamisest kas kuu või kahe või kuue kuu võrra ühendamisest, vot see on asi, millest mina Austrias aru ei saa. Ma ma siiski veel kord tulen selle juurde tagasi, et et noh, see on, see on, see on kõik, me võime siin rääkida sellest nüüd sellest ühest ja kahest kuust lühendamisest või hoopis teistsugusest süsteemist ja mis iganes aga nende uut lähenevate riigikogu valimiste kontekstis mina tegelikult, et noh, ma saan aru, see väliskeskkond ja, ja see julgeoleku teema on tõesti tohutu, tohutult tähtis teema, aga kui kuulasin üks kolleeg rääkis, kuidas võivad välismaalased ja mitmed välismaalased on öelda, et Eesti on nagu militaarriik, eks ju. Samal ajal on meil selline mees nagu, nagu Raivo Vare, kes, kes, kes käib ringi sealsamas arvamusfestivalil igal pool ja räägib seda juttu, et meil on vaja riigipidamise reformi, et milline, milline, milline see meie riik nagu üleüldse on muide ka julgeoleku teema tegelikult milline see meie riik on, milline, milline on see seesama? Sellega on seotud kõik need haldusteemat, rahvastiku liikumise teemat, pagulasteemat kui soovita see, selle riigi positsioneerimine. Tegelikult mina ootasin sellest ootan tegelikult siiamaani sellest kampaaniast nagu seda nad kõik need ühiskondlikud protsessid, kodanikuühiskonna tõus, mis vahepeal vahepealsel ajal on olnud, et see on kuidagi nagu neid indikatsioone, nagu ootaksid. Siis siin ongi see asi, et sina seda ootad. Aga nüüd on küsimus, et parteid tahavad poliitikud tahaksid ka mingeid asju teha, aga peab arvestama veel faktoriga seal, mida tahab, valija kätega on kogu aeg kompromisse oma soovide vahel ja selle vahel, mida ta valija tegelikult ja järgmisena tuleb jällegi mängu see, et ka raha inimesed, eks, et mõne asja jaoks nagu raha ja ei ole inimesi ise seal, kus on inimesi, ei ole raha, siis on veel asjad, mille jaoks seal kumbagi nad gramm tundub ka mitmed asjad tunduvad väga mõistlikud, aga kust raha võtta, kuidas võtta inimesi selle jaoks inimesi, pead koolitama Araabiat kuskilt hankima. Laenuvõttena. Eesti riigi laenuvõime on väga hea. Küll jah? Nojah, aga see, see ajateenistuse vähendamine, kui, kui niisugune välja käidud idee mulle esimesel pilgul seda lugedes tekkis vägisi niisugune mõte, et kas see ei ole ka mitte mingisugune niisugune silmapilgutus valijale antud juhul noortele meestele ja miks mitte ka naistele, kes, kes väga ei taha ju kaitseväkke minna, see on ju see ei ole mingisugune mingisugune saladus, et ei taha, lugege igasuguseid blogisid kommentaare oima ja lõpetasin selle tol ajal, nüüd ma lähen kaheksaks või 11-ks kuuks ja, ja mu, mu professionaalsed oskused langevad katastroofiliselt pärast, ma enam ei saa tööturul kohta, ma pean valima madalama palgaga töö ja nii edasi ja nii edasi siin kuni näitlejate ja muusikute ja sportlaste ja, ja mistahes elu kutseteni välja. Et, et kas see ei ole ikka see punkt ei ole mitte hoopis seal, et, et nii-öelda kõditada nende nende meeli ei taha minna kaitseväkke ja ongi kõik. Ei taha aega. Mahavisatud aeg. Siin on ka see asi, et selle laulva revolutsiooni balti ketiaegne seltskond, kes nüüd on sõjaväes käinud, et see, see põlvkond hakkab otsa saama, et ei ole enam nii palju noori inimesi, kes keda sõjaväkke võtta. Varem sa said teha valikut, said kergemalt öelda, et okei, sina ei sobi, sina ei taha, nahaline, jätame jätamegi su välja. See sõel oli siin suuremate aukudega praegu sõela kinni keerama, sellepärast et noor poiss ei ole enam nii palju noori mehi. No aga seda enam seda enam ei, ei saa lühendada ajateenistust, vaid, vaid neid peaks veel rohkem kinni hoidma, kui, kui sellest teooriast lähtuda. Ma ei räägi üldse väljaõppetasemest ja kvaliteedist, mis, mis on täiesti omaette küsimus. Ma siiski Aarne ei taha, et siin jääks nagu kõlama see, see mittetahtmine, sellepärast et näiteks noh, mina tunnen hoopis teist seltskonda Akadeemis noore, olles ise ühe üliõpilaskorporatsiooni vilistlane ja siis ma näen, näen seal liikmeskonnas nagu seda, et kes ei ole, kes ei ole tingimata mingitel põhjustel näiteks saanud kaitseväes teenida, on kaitseliitlane. Ja ei, kaitseliit ei, inimesi on ju igasuguseid, sama külmad arvud räägivad sellest, et eesti poiste tervis on kehva ja kaitseväkke tervisega inimene ei tahagi minna kaitseväkke ja see tervisenäitajad ja nende nende arv, kes on suutelised nii-öelda neid norme ära täitma ja nende nende arv väheneb, eks ole. Ja, ja samas ma ei oska isegi nimetada, kas see on, kas see on mingisugune patsifistlik ellusuhtumine, aga, aga ma ei taha minna sinna armeesse, see on see maha visatud aeg. Ma teen noh, ja siis kõmistatakse rinda, et ma madin oma seda, seda tööd, mida ma olen õppinud ja mida ma enam-vähem oskan ja miks ma pean minema sinna automaati lahti ja kokku panema ja, ja muud sellised jutud. Noh, ega see ei ole mingisugune mingisugune saladus, et, et ka selliseid meeleolusid joon Jaa, on küll, siis tekib omaette küsimus, et kuidas selline inimene siis hakkab oma kodu materiaalselt kaitsma kui tal ei ole, taheti isegi mitte õppustel osaleda, aga ta peaks minema reaalsesse lahingusse. Kui tekiks vajadus. Kuidas neid innustada, see on väga raske psühholoogiline küsimus mul tuues ta nii-öelda päris rohujuure tasandile ehk sõdurite tasandil ja mul oli, ma lihtsalt ei saa seda rääkimata jätta, kuigi see antud juhul ei puutu konkreetselt asjasse. Siin suvel juulis sai oldud paar päeva siis Kesk-Aafrika vabariigis meie poiste juures ja ja siis kohalikus karantiinis ka nendega koos söödud. Ja päris vahva oli kuulata hästi, tublid poisid ja kõik, mis nad seal teevad, on hästi tehtud ja ja suurepärase välja, ega, ja, ja väga-väga vahva seltskond. Aga lihtsalt sööklas kuulasin lihtsalt nende nende juttu sellest, et kuidas nad armastasid seda, seda sööki kuigi tegev tegemist oli kahtlemata niisuguse madalama klassi või ütleme, madala keskklassi restorani toiduga sõna otseses mõttes noh, väga-väga hästi toideti ja väga kvaliteetne toit ja siis ma hakkasin kuulama, et et ahhaat eile see oli, see supp, see oli nüüd ikka natuke parema ja. Ma ei tea, see praad ei hakka jah, üleeile oli ikka natuke parem ja täiesti inimlik, eks ole, täiesti täiesti inimlik suhtumine arvustada. Oh jumal. Ja see puutub nüüd teemasse, et kui kui nõuka ajal käisid, saadeti eesti poisid pärapõrgu Venemaa ja, ja ma ei tea kusagile Kasahstani avarustesse ja kodust äravõimaluseta ka kahe aasta vältel kohati isegi kolme aasta vältel, kui sa sattusid mereväkke võimaluseta kodus vahepeal käia ja ajateenistus kaks või kolm aastat ja tingimused, millised olid, mida söödi, mida joodi dedossina ja, ja, ja muud kõik need asjad. Siis ma mõtlesin, et noh, vot et siin me nüüd oleme, eks ole. Me oleme kõvad sõjamehed. Aga võib-olla ikkagi niisugune elukool või, või, või niisugune vähe karmimat tingimust ja emad ema tissi otsast lahti raputamist, et äkki äkki tuleks ikkagi kõigile kasuks ka siis, kui sul on lampjalad ja, ja võib-olla sa ei jõua teha kümmet kätekõverdust, aga, aga mingil määral jumala eest neid poisse ei tohi alahinnata, kes seda ei suuda või, või alavääristada. Aga, aga, aga võib-olla ikkagi kõigile kuluks ära. Ma ma isiklikult olen, olen tegelikult küll väga-väga südamel. Muuseas, Neeme, sa rääkisid kaitseliidust, kes, kes meid kaitseb, et kaitseliit ongi väga äge. Neli koma noorteorganisatsioonideks noorkotkad ja kodutütred. Nende probleem on see, et küsimus pole mitte selles, et lapsed ei taha nendega kaasa minna. Ei taha endas sellist patriootlikust arendada? Ei, vastupidi, nemad on hirmsasti valmis. Aga aga neil puuduvad, puudub noortejuhte, neid inimesi, kes lastega tegeleksid. Meil on mingitest spetsiifilistest tegelastest seal kõvasti puudu. Nojah, et, et see kaitseliiduga on ta natukene nagu muude selliste vabatahtlike asjadega, mis tegelikult iseenesest on, on väga head ja see on ka nagu selline tegelikult selline oma riigi ja kodanikuühiskonna teema, et aga, aga nad on, nad on natukene, mitte ainult. Või noh, see on üks aspekt, mida sa välja tõid ja minu meelest sellest ei olegi väga palju räägitud avalikult. Küll aga on räägitud näiteks kasvõi sellest, et sellesama kaitseliidu nagu, nagu nendel on riigikaitses niivõrd suur roll ja järjest on selle kasvatatud, aga see relvastuse teema näiteks on, on ju, on ju suur suur teema ja seda tuleks kindlasti edasi rääkida ja parandada. Veel omaette küsimus on sidevahenditele takso. On on väga-väga spetsiifilised teemad, et kuidas teile tundub? Mul tekkis just praegu siin laua taga niisugune ketserlik mõte, et kas, kas kuidagi see, see ajateenistusse, mitte mineku tahtmine, kas see on ka kuidagi seotud sel nädalal ka ühe niisuguse lööklausega, mis mis kuulub siis kunagisele tipp-poliitikule Tõnis Lukasele. Et Eestist läinud on mugavus ja lodevuspagulased ja püüdis ta küll hiljem Sindi Burkina ka see ajada, aga, aga, aga sinna oli siin oli muidugi väljas ja edukas ütles küll, et ta pidas silmas just neid, et kes, kes Eestiga side kaotavad ja kes ei taha ära minnes enam enam kunagi Eestisse tulla, ei taha Eestist midagi kuulda. Kuigi ma pean tunnistama, et mõnes mõttes ma, ma, ma saan Lukasest aru. Aga ma muidugi see see väljend on, on niisugune, mis loomulikult ajas väga paljud tavajalgadel. Kuulge, see haakub muidugi selle teemaga, sellepärast et päris märkimisväärne hulk noori mehi elab välismaal ja siis, kui sa pead neid sõjaväkke kutsuma, siis on nende tagaajamine selline. Ei ole kõige lihtsamate killast, et see, see on vist meil, kaitseressursside amet, sa pead kogu aeg tegema välisministeeriumiga koostöös, et kus me leiame selle poisi üles, et nüüd on tal aeg, saareke tõlga. Võtke lahti eestikirjaga seletav sõnaraamat ja ma arvan, et oleks viinud selle mugavusega. Ma arvan, et see sõna lodevus just oli see, mis, mis, mis oli, see on niivõrd halva, halva varjundiga sõna iseenesest, aga tegelikult see on üks, üks suur teema, millest, millest peaks rääkima ja mina olen nagu väga-väga näiteks seda meelt. Et siin mõnusat võt lähevad kuskile kaugele maale nii-öelda raha teenima suurt raha ja nii edasi, et et miks me, miks umbes nii-öelda Eesti riik peab meile rajama lasteaedu ja ma tea, poputama neid ja nii edasi minu meelest vastupidi et see Eesti riik on ongi nagu, nagu, nagu suurem tänapäeval nagunii, nagu on väikesed kogukonnad suure suure ja see virtuaalne maailm nagu aitab sellele kaasa. See on, see on hea ja, ja põnev teema tegelikult ja olgu ta siis mugavus või lodevus, see on nagu semantika küsimus, aga ja kindlasti mingis oma oma saates tahaks, tahaks selle juurde tulla, sest et ega, ega see teemaga ka enne valimisi ja tööjõu väljarändamine ja kõik see ei, ei, ei kao ja mitte mitte mitte kusagile. Aga täna meile eraldatud aeg on paraku otsas. Neeme Korv, Sulev Vedler ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios, aitäh teile kuulamast ja ilusat nädalavahetust. Üks nädalavahetus pluss veel ja, ja siis ongi käes juba septembrikuu.