Ja kaunist keskhommikut kõikidele meie kuulajatele 11 läbi on kell ja laupäeviti nagu ikka rahvateenrite jututund ja kuidas me siis ka täna teisiti saaksime? Külli-Riin Tigasson, Eesti Päevaleht, Aivar Hundimägi, Äripäev ja mina, Aarne Rannamäe, Eesti Televisioon. Meie kolmekesi püüame siis vaadata lõppevale nädalale tagasi ja vaadata loomulikult ka ette sest midagi ei ole teha. Parafraseerides ühte kunagist väga ammust, aga väga kuulsat Lennart Meri lauset. Muutes natukene seda ümber, et Obamat jalutame siin ringi, mitte iga päev, meri küll kasutas seda väljendit toonase USA välisministri kohta. Mina ei tea, kuidas teil aga, aga Obama on, on tõesti hõlmanud suure osa ajakirjanikke ajast ja mõtetest. Sest tõepoolest, Obamade jaluta ju ringi mitte iga päev ja meie väikeses pealinnas kitsas väikeses pealinnas. Isegi need neid inimesi, keda see visiit otseselt ei puuduta, kes ei ole sellega seotud, siis elukorralduses tuleb paratamatult midagi midagi ette võtta. Ja samas oleks natuke kummaline siiski keskenduda ainult sellele elukorraldusele ja kõigile võimalikele ümberkorraldustele, mida, mida liiklus Obama visiidiks ümberkujundamine endaga kaasa toob, põhitähtis on ikkagi ju see sõnum, et ta tuleb Eestisse ja et selle praeguse suure Ukraina kriisi valguses üldse on balti riike väisanud väga kõrge lääne riigijuhid. Ma ei tea, kas kujundan õiged mulle selle Obama visiidiga mäe tööle, aga see on nagu, kui sa lähed esimesse klassi noore noore poisina ja kui sul on naabrimehe või naabripoiss on kaheteistkümnendas klassis, siis vaheajal tuleb su juurde ja räägib sinuga teiste, natuke vanemate riiekamate poiste juures, et see on nagu selline hea tunne või nagu sihuke tugev tunne. Aga, aga eriti veel nende eelmise nädal võis, tähendab, sellel nädalal ju Ukrainas kriitilisemaks muutunud olukorra tõttu on see sa Obama visiit, et ikkagi nagu väga oluline märgiline, et kogu kogu ikkagi maailma tähelepanu on, on tõenäoliselt sellele, et mis ta ütleb, kuidas ta ütleb ja selles mõttes on see väga oluline. Ja ei, no ega ei tahagi ju pikemalt peatuda linnarahva elukorraldusel, et kuigi ma olen kuulnud juba ette virisemist, et noh, on seda siis kõike vaja, seda enam, et paljud Tallinna südalinna ja mitte ainult südalinna tänavad on nagunii üles songitud ja käivad teetööd ja ja siis see visiit ka, aga antud juhul tõepoolest see, see väikene ebamugavus tuleb ära unustada ja, ja see, see visiit on märgilise tähtsusega, seda enam, et et USA president ka ööbib Eestis, kuigi tema programm on väga kokkusurutud, sest siit läheb ta edasi siis NATO tippkohtumisele Walesi Cardiffi. Aga kõik asjad saavad tehtud, kõik kohtumised saavad kohtutud. Alates meie presidendist ja, ja Stenbocki majas peaministriga ja, ja lisaks veel pressikonverentsi ja just nagu boonusena veel ka USA presidendi loeng mida ta peab siis natukene enne lennuki Air Force One'i õhkutõusmist ja siis veel muidugi kohtumised Ameerika ja Eesti sõjaväelastega. Ja kõik, mis selle päeva programmi mahub, nii et et president ja Obama siis saabub meile südaöösel vastu kolmandat ja, ja kui praegune programm paika peab, siis hiljemalt kella kella kuueks õhtul kolmapäeval peaks olema siis presidendile lennuka lahkunud. Loomulikult on tähtis just see, et millise sõnumiga tuleb president siia, sest et noh, seal on, on muidugi mitu tahku. Esiteks USA-Vene suhted USA Ukraina abi ja, ja noh, peaaegu et liitlassuhted, aga loomulikult ka Eestit ju huvitab, et et mida siis ikkagi ette võetakse nüüd nii-öelda NATO liikumisel NATO alaliste või, või, või mittealaliste jõudude paigutamisel Eestisse, et see Nato, Nato saapajälg oleks siis ikka võimalikult suur see on, see on Eesti huvi. Jah, eks ta annab ka sellise noh, nagu eel eelinfo sellele samale NATO tippkohtumisele mingi mingi signaali või, või mingi vihje, et mis otsused seal võivad tulla. Teine suur maailma liider, eks, Saksamaa kantsler Merkel, kui, kui Riias käis, siis see tekitas nagu Eestis sellist pigem negatiivset emotsiooni. Üks lause tegelikult väljend ühe pikema lause, teine pool ja üks väljend, et NATO, alalisi baase Baltikumi ja Poola ei tule. Aga huvitav on muidugi olnud ka sellega seoses jälgida meie poliitikute sõnavõtte ja ka ametnike sõna võtta mitte ainult poliitikute. Et tähtis ei olevatki see, et kuidas neid Nato vägesid nimetatakse, et kas nad on siis alalised, kas nad tulevad NATO baasid või või leitakse mingisugune teine teises vormis nii-öelda kohalolek, roteerumine ja õppused ja, ja, ja, ja võib-olla siin ka lennukite hävituslennukite lisandumine, nagu neile kaitseminister avaldas arvamust, et kui vaja on siia rohkem tuua liitlaslennukeid, siis küll seda ämbrit ka laiendame ja kõik vajalik saab olemas olema. Lisaks veel kaitsevägede terrassil sel nädalal intervjuu Sakal toitlasi võtted ka laevastiku osas või Läänemere, vaid see on nagu üks üks selline teema. Lisaks lisaks lõdvale Aga aga muidugi, põhiküsimus on ja mitte ainult meie jaoks, vaid või siis kogu Euroopa ja tegelikult kogu maailma jaoks, et et mida, mida ikkagi ette võtta kremliga. Ehk kasutades natukene niisugust mustvalget väljendit, et kuidas peatada Putinit. Ja, ja see on, see on küsimuste küsimuste küsimus, millele seni kehtestatud sanktsioonidele lisaks siis ilmselt ka Obama visiidilt ja mitte ainult loomulikult siia, vaid ka siis NATO tippkohtumiselt oodatakse ja samuti ka Euroopa Euroopa Liidu tippkohtumisel, mis toimub täna. Nii et kohe-kohe siis 28 Euroopa Liidu juhid hakkavad arutama, algselt oli, oli neil plaanis rohkem keskenduda nii-öelda tähtsatele ametipostidele, nende nende täitmisele, aga aga, aga nüüd siis ka vist on see raskuskese muutunud ja nihkunud just nimelt Ukraina olukorrale, sellepärast et et tegelikult maskid oli maas. Jah, võib-olla see Iseenesest selles mõttes ongi hea, et saab need Euroopa tippametikohad kiiremini paika pandud, et on, on olemas võib-olla, ütleme praegu olulisem teemant arutada ka need eel eelnevad uudised, mida ka täna on seal ka uudistes, mis asja olid refereeriti Financial Timesi artiklit siis viitavad, et, et midagi väga sellist. Ta jõulist sealt Euroopa liidu poolt ei pruugi tulla. Ja just meie saate eel kõlasid eetris uudised kus, kus see lause oli ka ette loetud, aga, aga kuna kuna tegu on Euroopa Liidu tippkohtumisel Euroopa Liidult oodatakse täiendavaid samme Venemaa peatamiseks, siis, siis ei ole vist suur patt, kui, kui veel kord see lause ette lugeda. Te saanud või, või lekitatud ta siis kavandatavast dokumendi sõnastusest on siis kirjas niimoodi, et Euroopa ülemkogu on jätkuvalt kaasatud Euroopa liidu poolt vastu võetud piiravate meetmete jälgimisse ja hindamisse ning on valmis kaaluma edasisi samme koha peal, see tähendab Ukrainas kujuneva olukorra arengute valguses. Vot niisuguse niisuguse lause on, on Euroopa ametnikud suutnud siis välja välja imeda pastakast, aga, aga see lause ei tähenda küll mitte midagi, et kõik tõde selgub ikkagi tippkohtumiseni. Kui nüüd vaadata seda, et, et mis võiksid olla järgmised sammud, kui minna veel karmimaks ikkagi üha valjemini on hakatud rääkima sellest, et tõsiselt lööks Venemaa majanduslikku ja poliitilist eliiti see, kui Euroopa liidumaad ei võtaks enam vastu energiad Venemaad, siis gaasi ja naftat. Aga see oleks loomulikult väga valus ka ka Euroopa liidule endale. Aga paistab, et, et see võib olla samm, mida hakatakse nagu tõsisemalt kaaluma. Seal võib ka olla see, et, et ei pea see reageering olema, kohad me ei võta vastu, aga aga kui, kui Euroopa riigid Ameerika ühendriigid, Austraalia, Jaapan, kes on tegelikult suured suured majandused, teeksid koostööd, siis, siis võib-olla neil õnnestuks hoida nafta hinda madal. Ja juba see oleks Venemaale halvelt tema noh, suure osa tuludest lisaks lisaks siis gaasile tuleb, tuleb nafta naftaturul. Ja selle mõttega on spekuleeritud, et, et gaasiga on natukene keerulisem. Sest et ei taha külma jääda keegi ja eriti ennast korralikult paksuks söönud Lääne-Euroopa kodanikke kindlasti mitte, kui, kui nüüd talv on tulemas ja kui ühel hetkel toasoe kaob ära. Aga see on keerulisem variant jah, aga, aga naftast on rohkem räägitud, et lisaks sinu mainitud riikidele Aivar OPECi kokkuleppest on võimalikust kokkuleppest, on, on, on, on räägitud. Et tegu on puhta kartelliga ja kus siis hind pannakse kokkulepetega paika, samuti nagu siis ka see väljapumbatava nafta kogused. Et seal seal kindlasti selle väga mõjuvõimsa ehk siis naftat eksportivate riikide organisatsiooni, mida sobiks siis tähendab selle, selle nii-öelda kuluaarides on, on võimalik selliseid kokkuleppeid kindlasti saavutada ja on siis arvatud, et kui naftabarreli hind langeb alla alla 100, veel parem olla 90 dollari barreli eest, et siis on juba kremlile päris valus. Kuna tegu on tegelikult ju ainult nafta ja gaasidoonor riigiga maailmale, et ega sealt suurt midagi ju ei tule, aga on siin spekuleeritud ja maailma ajakirjanduses on, on, on veel mingisuguseid tootegruppe et mis pannakse nagu sanktsioonide alla, noh, räägitakse siin vene kaabierist ja, ja räägitakse viinast. Ja räägitakse ka siis lausot eemanditest, nii et Venemaa kui maailma üks suurimaid küll mitte küll mitte Venemaa, vaid Jakuutia. Kuule, me oleme täpselt üks suuremaid teemanti, kaevandajaid ja, ja eksportijaid ka ka ka need tootegrupid, kui nad panna ka nii-öelda keelu olla, võiksid olla, olla muidugi päris päris valus. Eks selle sanktsioonide kehtestamise selline eesmärk või ka tulema, et see tuleb nagu pikaajaliselt ja, ja võib-olla ta ei mõjuta. Ta on niivõrd palju seda tavalist vene inimest, kes, kes nendest ei saa nii palju kahju, aga eks eesmärk ongi mõjutada Venemaa siseliit Tõi oligarh ja seeläbi sundida või üritada sundida Putinit oma meelt muutma, et mul kolleeg Igor Rõtov kirjutas, ta võrdles seda Putini saba jupikaupa raiumisega, et iga kord läheb üha valusamaks ja et võib-olla ta lõpuks taltub. Juba teadmine sellised ideed on laual, mõjub ehk natukene distsiplineerivalt. Aitäh, aga teisalt see probleem või see konflikti nagu häda on selles, et, et, et selle nende sanktsioonide mõju just pikaajalisuse, et, et Venemaa, see, mis ta praegu seal teeb Ukrainas, et need protsessid käivad palju kiiremini ja, ja noh, võib-olla grimmi näide tegelikult Krimm on läinud ja nüüd mõelda, et kas me üldse, millal nagu Ukraina võiks tagasi saada, kas sellest on üldse lootust, et see käis väga kiiresti jõudis ainult öelda juba oligi läinud ja, ja samamoodi võib ju juhtuda praegu või mida on öeldud, mis, mis on nagu Venemaa eesmärk ongi, et maismaa pidi Krimmiga ühendada ja et, et võib-olla nüüd järgmine samm on mingi mingi siis osa osa Ida-Ukrainas. Ja hiljem on see võib-olla mitmekümne aasta küsimus, et millal need asjad tagasi pöörata. Jah, Krimmi kohta ju räägitakse, seal ei ole nüüd Eesti ajakirjanikud, et nii-öelda oma silmaga vist eriti ju käinud pärast pärast pärast jah, ütleme siin suvel või noh, ütleme jah, viimasel või kolmel suvekuul, aga, aga kindlasti oleks seal huvitav käia ja, ja praegu võib-olla isegi on natukene vara selleks, et et asjad asjad sätivad ja väga vastuolulist informatsiooni tuleb, et kuidas siis elu nagu, nagu praegu kulgeb, aga, aga ma arvan, et kusagil seal järgmise aasta suvel näiteks või järgmise aasta lõpul oleks, oleks, oleks päris päris põnev nii-öelda lihtsalt vaadata eluoluga, et kuidas siis kuidas siis see elunud kulgeb siis kolme kolmevärvilise lipu all? Ja noh, ega seal ju Venemaa mõjutamiseks, noh me oleme, siin on küll räägitud, ka Eestis on välja välja öeldud, võib-olla peaks sõjaliselt olema noh, lääneriigid NATO aktiivsemad, aga, aga noh, see on, see on tõenäoliselt liigne Lynne risk, et ega ei ole võimalik saata sinna mingit oma vägesid appi või, või isegi relvastust praegu pakkuda. Et siis jäävadki, et need sanktsioonid ja võib-olla ka selline majanduslik abi, millest, millest tegelikult ei ole väga palju räägitud selle konflikti valguses, et, et need sanktsioonid kurnavad Vene majandust, aga samamoodi see praegune konflikt kurnab Ukraina majandust, et et on spekuleeritud, et ega ütleme Venemaa eesmärk ongi läbi ka Ukraina majanduse kurnamise tekid, suruda nad vastu seina ja tekitada nagu täiendavaid pingeid. Võib-olla peaks rahaline abi olema olema Euroopa ja teiste riikide poolt suurem. Just ja ka samas Saksamaa on lubanud Ukrainale juba 500 miljonit eurot Ta abi, et see on tõesti väga võimas toetus ja ma arvan, et see on kindlasti nagu arukam strateegia. Kui oleks tee, mida mõnikord Eestis ka tehakse, ülest kujutledaid, saatke relvi või, või saatke mingisugust sõjalist abi, et ma arvan, et et majanduslik tugi on kindlasti arukam ja, ja olulisem. Sellega seoses lihtsalt üks remark, et väga noh, tegelikult ju tõsine uudis ja kõik see, mis toimub Lähis-Idas, Iraagis, Süürias, et see on kõik väga tõsine, väga kurb ja traagiline, aga aga ma ei tea, miks, aga millegipärast kuidagi lõbusalt kõlas see, et Eesti saadab Iraagi kurtidele miljon padrunit. Et Eesti, kui siis nüüd relvaeksportija või, või laskemoona eksporti, aga noh, taust on ju selge, et need padrunid meile ei, ei kõlba ja, ja kurdide kuulge, teil on nendest jälle puudus ja, ja, ja, ja kurtidel on kad tahet võidelda siis selle islamiarmeega ja nii edasi, aga see, see selleks muidugi Ukraina Ukraina puhul. Et see olukord on nüüd nii alasti ja, ja, ja enam keegi ei võta tõsiselt juttu, et, et mingisugused separatistid seal või, või mingisugused puhkusel olevad vene sõjaväelased, vabatahtlikud tankidega sõdivad Ukrainas, et et selles mõttes nende noh, see olukord on nii alasti. Et see see nüüd annab, sellel on nagu positiivne ja sellel on nagu nagu negatiivne külg, millel on, mis on mõlemad tegelikult väga sarnased. Venemaa ei saa tunnistada sõjalist kaotust Ukrainas. Sest see, see oleks täielikus vastuolus Putini üleshaibitud imidži, ka tema tema isikliku imitsiga Venemaa suure Therese avaliku imitsiga ja, ja see tähendab seda, et, et asi, asi läheb veel karmimaks kätte ja õige varsti seal kagunurgas võivad alata juba Nobas oskan võetud, aga aga Mariupoli ründamine ilmselt võetakse varsti, et, et, et Venemaa on laiendanud nagu oma oma tegevust mitmele rindele ja tõmmanud selle väga väga laiali. Aga, aga kuna, kuna see kõik toimub niukse niukene häbematute ja haledat valede kontekstis ja jätkuva ülbitsemisega, nii nagu noh, vaatame siin Putini esinemisi kasvõi seal noortelaagris ja nii edasi siis üha rohkem ilmselt tõmbub selg sirgu ka. Noh, ühendriikidel aga ka Euroopa Euroopa liitlastele, et sinna britid hakkavad juba liigutama ja loovad mingisugust löögirusikat ja nagu me vaatame eilseid avaldusi prantsuse välisminister ja, ja Hollandi peaminister ja nii edasi kes on ühemõtteliselt selle selle nii-öelda noh, sõjaks tituleerinud või öelnud, et, et Venemaa võiks oma jura nüüd järele jätta, et et noh, verbaalse ja rääkimise, meie, meie pole sina hõivatud. Et, et see, see näitab nüüd viimastel päevadel siiski niisugust suhtumise muutust teinud ja see on väga hea Jah, aga ma toon veel ühe näite, mis mind nagu eila, nagu üllatus oli, oli uudis sellest, kuidas kaitseminister Šoigu, eks ju Venemaa kaitseministri lennukite lastud Poola ja Ukraina õhuruumi ja mõtlesin, et kust ta siis tuleb. Ta tuleb Slovakkiast 70. juubeli tähistamisest, oli siis vast vabastamise või iseseisvuse Bratislava tegemisteni Slovakkia. Eks saan ju Euroopa Liidu liige Nato liigeks juuli lõpus 20. paiku, kus Ukraina ütles, et, et nüüd on soigu see, kes tegelikult juhib seda relvastuse andmist nendele Ukraina niinimetatud separatistide lähevad. Et, et see on nagu selline. Ma arvan, et praegu pärast kas sellel nädalal ei, ei oleks nagu NATO riikidel nagu noh, ei peaks olema kohta, et, et Venemaa kaitseminister maandub nendel lennuväljal või Euroopa Liidu liikmesriikidele. Ja võtab seal osa mingitest üritustest ja Slovakkia ja, ja ka Bulgaariat majanduslikel põhjustel ja šokk samuti, aga Ungarit on ju nimetatud ka Euroopa Liidu Trooja hobuseks, et ühel üks põhjus, teisel teine, aga, aga need, need kolm on, on jah nii-öelda selle keti ühed ühed nõrgemad lülid, kuigi oma majanduste poolest mitte mitte eriti see nii-öelda säraval kohal ei anna siin võrrelda näiteks Itaalia, aga, aga aga imelik igal juhul jah, et see näitab veel kord, et sellist ühtsust välispoliitilises mõtlemises ei ole ei NATO ega, ega Euroopa liidu sees. Veel üks nüanss veel, et mis, mis seda Ukraina kriisi, mis sellel nädalal on olnud nagu tähelepanu väärne, siis siis tegelikult ka need vene venelaste suhtumine üha rohkem kuuleme hääli, seal on sõdurite emade ühendusel, eks et, et mida rohkem ütleme neid niinimetatud puhkusele läinud sõjaväelasi tuleb, tuleb tagasi kirstudest Venemaale. Et seda tõenäoliselt suuremaks kujuneb ka see pahameel või vastuseis Putinile, mis võib-olla ei paista nii välja ütleme Vene meediast, aga, aga mis, mis tõenäoliselt sellised noh, niimoodi vaikselt kasvab võib tekitada sellise lumepalli efekti. Et ikkagi sõditakse või, või need vene noored poisid saavad surma sisuliselt teistest Klaulustega võideldes, eks. Kell ei olnud vendadega ja maetakse ilma nimedeta dialooge, kuhu. Ja see kõik, et see, see tekitab sellist pahameelt, aga, aga, aga mis selle tulemus, et ega me seda seda täpselt No need samad sõduriemad organisatsiooni juba ka vene propaganda nimetas ju, et nad on, nad on fašistide või siis välismaa käsilased, et seal toimub sellel tasemel. Loomulikult, aga tegelikult see ühendus, sõduriemade ühendus, see on olnud ju palju aastaid ja mitmel puhul, kui on põhjust olla, tuletan meelde siin allveelaeva, Kursk ja, ja veel veel muid juhtumeid, siis nad on olnud väga häälekad ja ema sümbolit. Venelase jaoks ei maksa juua ahinat. Nii et ja, ja teine asi on see, et, et ka sotsiaalmeedia on Venemaal muutunud häälekamaks ja üha üha rohkem leidub neid, kes, kes julgevad ja tahavad öelda. Nii, aga ega ärme sellest Obamast rohkem räägi, sest et ootame ta visiidi ikkagi ära ja ja vaatame, millise sõnumiga siis president tuleb siia. Mida ta ütleb ühisel pressikonverentsil meie presidendiga ja siis mida tema, tema, see peaaegu pooletunnine loeng endas sisaldab, pole mälu kohalikumate asjade juurde, sest et kohalikud asjad on ikka nagu ihule lähemal. No Tallinna avalik linnaruum on saamas jälle alkoholivabaks, tuli mul üks üks teema meelde sellest nädalast ja eriti abilinnapea Kalle Klandorfi väga võidukas, et mitte öelda irvita nägu pressikonverentsil, et näete, mis me, mis me võime teha. Aga, aga tuleb öelda, see on minu arvamus küll, et see, see otsus langes väga viisakasse pinnasesse. Sest et mitte ainult Keskerakonna toetajad, valijad, liikmed ei, ei, ei ole sellega rahul, vaid, vaid vaid see, see inimhulk on, on palju, palju suurem. Mina ise olen siinsamas saates, kui, kui see oli vist juulikuus, kui see otsus või esimese juulist hakkas kehtima jääma, juunikuus rääkisime. Et siis ega see, see see otsus ei, ei olnud kuigi sümpaatne. Ja, ja nüüd nüüd Tallinna ära ja, ja veel vist on, kas Elva on teinud ja Tartu mõtleb ja et areen oli vist jah, et noh, eks ta oli üks muidugi vana ja kaua ette valmistatud, aga aga samas jällegi nii-öelda kohalike omavalitsustega läbi rääkimata, õigemini nende arvamust mitte arvestav otsus oli, kui see vastu võeti ja õigusta, kuidas tahad. Ega ta nüüd sellises üldises kontekstis ju mingisugune väärt väärt seadus ei olnud, iseasi muidugi. Ja mis, mis Kalle Klandorfi näo muidugi eriti särama pani, olid need kaks siis eritsooni, kus siis endiselt võib nii öelda täita Eesti vabariigi seadust ja võib avalikult napsutada, ehk siis Kadriorg ja presidendilossi ümbrus ja teine on siis Toompeal üleval seal, kus need seadusandjad istuvad, kas ma saan ka Keskerakonna peakontor ja kus võib-olla ja seda ka jah? No mina ei ole sinuga Aarne päris hästi nõus, et et ma arvan seda, et riik ei peaks nagu võtma endale mingisugust lapsehoidja rolli ja ma arvan, et inimesed ise peaksid otsustama, kas, kust ja millal nad alkoholi tarbivad, et ma olen nii alkoholi tarbimise piirangu vastu avalikus ruumis kui ka nende müügi kellaaegade piiramise vastu, et ma arvan, et need inimesed peaksid ise tegema selliseid otsuseid ja riigi avalik võime peaks siia sekkuma nende inimeste kohta, kes võib olla joobes korda, rikuvad avalikus ruumis, see on nagu hoopis teine teema ja nendega peaks nagu eraldi tegelema. Ja mul on nagu kuidagi väga kummaline mõelda sellele eestlaste alkoholi tarbimise kultuurile, et tõesti, et kultuuride, et miks kasvatatakse ühtegi sõna joomine, miks? Miks te mõtle keegi nagu sellele alkoholi tarbimisele mõeldes? Kultuurset klaasi veini kuskil pargis ja ma olen ise näinud eelmisel või üle-eelmisel suvel Pärnus pargis olid ühed äris, turistid, istusid, pidasid piknikku, oli väga tore korv võetud kaasa selline klastika ja sõitsejal ja võtsid välja ka veinipudeli täiesti kultuurselt ja siis tuli korraga need mundris politseinikud ja keelasid selle ära. Et see on noh, selline rest efektiivne lähenemine, nagu siin Eestis varem oli, on siiski nagu Euroopa kontekstis üsna erandlik. Tead seda juttu me siin rääkisime just nimelt juunis ja sinu koha peal, Külli-Riin oli Heidit Kaio ka meie teenrite klubi liige ja ta rääkis täpselt samasugust juttu. Aga need, need vaidlused on vaieldud, tähendab seadus kehtib ja kohalikud omavalitsused, kes, kuidas aga on, on seevastu ja noh, minu jaoks ongi nagu küsima, muidugi tähendab, see on puhas, puhas poliitika, et need kaks kaks tsooni siis on meil kus, kus saab avalikult Sis napsutada õlut, veini või kangemat, juua mis iganes. Aga, aga teine asi on jah, see, et, et meil on nii-öelda üleriigiline seadus ja siis kohalikud omavalitsused. Et kuidas see nagu, nagu, nagu kokku käib. See on, see on nüüd noh, selline ja see on puhas puhas valimiseelne teema jällegi ei no mina ühe annab kakelda veel küll ja küll. Ma pean seda õigeks, kohalikel omavalitsustel on õigus nagu oma elu korraldada oma äranägemist mööda. Minu arvates on näiteks okei, kui öeldakse, et koolide läheduses ei tohi või siis et et teatud kohad avalikus ruumis on sellised, kus ei ei tohiks alkoholi tarvitada mingid alad. Seda ma pean nagu nende õiguseks küll, aga natuke kummaline ikkagi, mismoodi inimesed peaksid nüüd aru saama, et kuskohast on keelatud, kus mitte, ütleme, tuleb seesama välisturiste Kadrioru parki sihtkohas peaks seda nagu aga ikkagi inimesed loevad neid silte tõesti kogu aeg, et kas need on piisavalt palju. Klandorf lubas, et paneb sildid ülesed, siin tohib napsutada. No see on juba kutse Keelavaid ei saa panna, siis oleks Tallinn ära risustatud tuhandete siltidega aga sinna kohta, kus tohib, sinna pannakse. See, see on ju veel totram, see on põhimõtteliselt nagu üleskutse. Nagu on, kus need suitsetamise piirkonna talvel ja seal siin tohib, tekivad nad, aga seal on selle kogu selle teema, pole need vastuargumendid, mis olid selle liberaliseerimise vastu, et, et mis võiks olla keelatud nagu ühemõtteliselt, et miks võiks tagasi, oli ka see, et, et mis sõnumi me sellega anname, eks, et et see oli nagu üks teema, et me justkui propageeriksime tegelikult siis alkoholi tarbimist ja teine teema oli, et, et see suhtumine, et väga raske on nüüd kindlaks teha, millal sa häirida ja millal peab politsei sekkuma ja nii edasi, et et kui, kui on keelatud, siis sul on lihtsam saada seal pargis abi korravalvuritele, et, et keegi sind häirib, et seal tekib see vaidluse küsimused. Et kui mida ta peab tegema, et politsei kohale tuleks. Et selles mõttes oli see keelamine, oli nagu lihtsam sellest variandist, mis tõlgendaja Mis võimalusi on väga palju ja inimeste suhtumine ja see, keda, mis häirib, see on väga subjektiivne Ma pean tunnistama, et ma käin üsna tihti Kadrioru pargis ja ma ei ole ka nüüd, kui alkoholi tarbimine on taas lubada, et ma ei ole seal küll näinud ühtegi häirivat seltskonda. Ega seal ei olegi, ma arvan, väga suurt muutust toimunud selle kuupäevaga seoses, nagu selles, et mismoodi keegi ennast üleval peab, et seda alkoholi tarbimist avalikus kohas oli, oli enne seda, kui ta oli keelatud ja ja seda ei ole juurde tulnud. Tõenäoliselt rohkem tundub vähemalt kui ta nüüd on noh, nii-öelda lubatud. Aga kuna ma arvan, et ei peaks juhtuma ka alkoholi tarbimisega ja et see peaks olema alati nagu a priori negatiivne, ikkagi veini joomine näiteks on euroopaliku kultuuriruumi osa, kui seda teha kultuurselt tsiviliseeritult, et miks peaks nagu sellele mõeldes kohe kangastama silmade ette mingisugune räuskav joodik. Aga ma võin samamoodi küsida, et miks peaks kangast oma silmade, et meie alkoholitarbimise kultuurituse juures mingisugune üleni valges perekonnaidüll ema, isa ja kaks last lapsed mängivad pallikesega murul ja ema-isa on võtnud välja piknikukorvi ja joovad seal väikeste peenikeste, eks ole, miks just see peaks kangastuma, kui, kui kui eestlased on rekordimehed Euroopas või, või mis meil praegu oleme teisel kohal ja kogused on, on, on meeletud, niiet. Kui inimesed ei hakka alkoholi tarbima, ma arvan, sellepärast, et, et nüüd on see avalikus ruumis lubatud, ma arvan, et kui ei keegi satub, muutub alkohoolikuks, teil on hoopis teised põhjuseid, seal on sotsiaalsed põhjused, seal võib olla depressioon mis iganes ja sellega tuleb tegeleda nagu muul viisil. No küsimus on kohas, maailmas on need asjad reguleeritud ju väga-väga erineval moel, et on keelatud, on lubatud kuni kuni Ühendriikideni välja, kus avalikus kohas võid juua küll, aga ainult paberkotis. Et sa, et keegi teine ei näe sa Soomes üks ja Soomes ja et ja noh, igatmoodi saab neid neid lahendada, tõsi. No ei ole tegu mingisuguse ilmatu tähtsa teemaga. Aga piisavalt olulisega, et näiteks kui, kui siin Tallinna otsuse puhul tehti tänaval küsitlusi, noh, tele ja raadio tegi meie oma rahvusringhäälingu, tegid kommertsjaamad ja, ja nad said 99,99 protsenti vastuseks, et tubli Tallinn õige samm tähendab miski ja, ja need näod, kes rääkisid, olid ju ikka kained ja korralikud. No ma ei tea, ma veetsin viimased 10 kuud Berliinis, kus alkoholimüük lubatud igal kellaajal, igal pool alkoholi tohib ka tarbida, igal pool seal võib näha, kuidas mõni noor inimene tuleb, metroorongide ajal on see õllepudel kaasas või ta sõidab jalgrattaga ja tal on ka võib-olla seal ühest käega hoiab õllepudelit. Siis ma nagu ei näinud seal küll mingeid korda rikkuvaid räuskavad seltskondi, et jah, et pargis inimesed kogunevad, õhtul mängivad, teevad muusikat või istuvad seal võrkinkedel ja neil on võib-olla mingid veinid, õlled kaasas. Kõik toimub nagu sõbralikult ja kultuurselt. Ja kui rääkida Tallinna linnaruumis, siis mind isiklikult häirib siin põhiliselt see, kuidas on korraldatud liiklus, et see on küll nagu jalakäijana ebamugav, häiriv ja müra tekitav, aga aga see, et siin oleks avalikus ruumis probleemidega alkoholi kasutamisega, seda ma ei ole ausalt öeldes kogenud. Hea küll, kahjuks me sellele teemale rohkem aega pühendada ei saa. Lepime selles kokku, et me ei lepi kokku ja ongi kõik, et ongi erinevaid arvamusi. Nii, teie teie lehtedes oli möödunud nädalal siis äripäevas ja Eesti Päevalehes oli, oli mitu huvitavat artiklit ja ja kuna tegu on nagu niukse laiema tausta konteksti ja, ja niukse mõõtmega asjadega, siis mulle torkas küll just sinu lehes see, see, see artikkel silma, mis teema käis läbi läbi kahe, kahe päeva, eks ole, kolmapäeval ja neljapäeval olid pikad lood, ehk võtame selle nii-öelda sealt teie enda artikli pealkirjaga kokku, et liiga kerge on Eestis kodutuks jääda. Ühesõnaga startis see see temaatika siis ühest konkreetsest juhtumist, et, et meie, meie kuulajad peaksid lihtsalt kahe lausega kus siis kahte last kasvatav, üksinda kasvatav ema sattus, petis maakleri otsa andis käsiraha, kirjutas küll alla ka lepingu, aga maakler, see petis küsis selle lepingut tagasi enam ei ema seda maaklerit ei näinud või see naisterahvas. Ja varsti olid siis ukse taga selle korteri omanikud, kes ütlesid, et nemad ei ole mingit raha näinud, sest maakler lihtsalt seda viitesadat eurot ei andnud üle. Jaa, jaa. Ja vot niisugune lugu ja nüüd on siis valiku ees, kuhu minna, mine või, või kuuse olla seepärast et kohalik omavalitsus ehk Tallinna ütleb, et sotsiaalmajas kohta ei ole. Järjekord on pool aastat. Et mingu, mingu see ema oma kahe väikese lapsega üks on küll nüüd juba kooliealine, aga teine on ikka päris väike. Et mingu siis. Kriisi, mis, kuidas seda kohta kutsutakse, kus noh, need naised, keda mehed peksavad, saavad anonüümselt siis ulualust. Aga noh, see, see on ka, see kõlab ikka muidugi äärmiselt äärmiselt jõhkralt, et korralik naine, kes kelle, kelle jaoks 500 eurot on väga, väga, väga suur raha. Et see siis peab, peab sellises kohas nagu abi otsima. Muidugi tegelikult võiks ju arvata või võtta seda asja ka nii, et tegu on nagu mingisuguse nagu üksikjuhtumiga. No lihtsalt no petised on, on ikka, on igal pool ja et see õnnetu naine nüüd sattus selle selle petis maakleri küünte vahele, siis noh, võib juhtuda ja võib. Ta enda endaga kindlustatus ei olnud ka suurem asi, sääste ei olnud, eks ole, oli suure vaevaga see 500 eurot pannud kõrvale ja ja, ja võib-olla võikski sellega see lugu lõppeda, aga tegelikult on ju see probleem ikkagi väga-väga-väga suur, sest et madalapalgalisi inimesi siin IRL, kes nüüd siis propageerib uut maksusüsteemi, millest me täna tõenäoliselt rääkida ei jõua, aga aga ütleb, et alla alla 500 euro sissetulekuga inimesi on Eestis pea 200000 190000 umbes. Ja, ja iga iga selline õnnetu juhus kus, kus noh, inimene ei suuda ennast kaitsta, rääkimata, et ta suudaks kohtusse minna või või ühesõnaga, on on täiesti kaitsetu, et tegelikult probleem on, on väga suur Ja, ja väga paljud nendest väga madala sissetulekuga inimestest on siiski naised ehk kui mõelda ainuüksi ütleme klienditeenindajatele, kaubandusvõrgust, keda on Eestis umbes 50000, kes saavad väga väikest palka. Tihtilugu nii 400 500 eurot kuus bruto. Kassiirid koristajad, hooldajad, seltskondadega. Nendest 92 93 protsenti on naised ja statistikast on teada ka see, et Eestis on suhteliselt suur üksikvanemate osakaal ja need üksikvanemad on tavaliselt naised. Et jah, et kui nüüd mõelda sellele konkreetsele juhtumile, siis muidugi alati võib ju öelda, et et kuidas selliseid juhtumeid vältida, vaata täpselt, kes on maakler, kontrolli tema tausta ja nii edasi, aga samas see üksik naine, kellel on need kaks väikest last ja väike sissetulek, ta on. Kui sa oled nagu majanduslikus keerulises olukorras on seal ka palju vähem valikuvõimalusi, et üldsegi vaadata, et kes see maakler on, et võib-olla vaatad, et see on soodsa hinnaga korter ja siis teed võib-olla mingeid mööndusi nagu selle maakleri ja kogu selle tausta kontrollimise osas. Ja no ma söandan arvata, et ma olen kunagi teinud intervjuu Soome eluasemeministriga, kes rääkis sealsest eluasemepoliitikast. Ja ma söandan arvata, et kui samas olukorras naine pöörduks sellise probleemiga Helsingis linnavalitsuse poole või ka Saksamaal, et ma arvan, et ta saaks väga kiiresti endale mingisugusesse sotsiaal- või munitsipaalmajja eluaseme taskukohase aga mitte teda niimoodi solgutatakse, nagu seal loos oli, kui ta kolib sinna nõmme kriisikodusse elama, siis ta peab hakkama iga päev omakorda oma lapse pannud kooli põhja Tallinnas, kuna ta arvestatud korteri hakkab olema seal. Siis peab iga päev tund aega neli sõidutama. Kui tal on see väike alla aastane laps ka, et mingis mõttes on jah, klassikaline lugu, et naine, kes on noore emaks saanud, on, ütleme, teenindussektoris töötanud ja nüüd on siis õnnetu juhuse tahtel keerulises olukorras. Jah, aga seal on ka seal ongi see oht ikkagi selle nagu üksikjuhtumi põhjal, et mitte nagu teha väga tugevaid üldistusi, et kui ma lugesin seda artikli autori kommentaari järgmiseks läheneks Tuuli kommentaari sellele teemale, et mulle tundus, et ta nagu kõik oli halb, et et omavalitsus, aita maaklereid, keegi ei kontrolli ise tausta kontrollima ja nii edasi ja nii edasi. Taastu tagasi oli meil teistsugune debatt, meil oli debatt sellest, et korteriomanikud, majaomanikud ei ole kaitstud pahatahtlike üürnike eest, et peaks seadusi muutma niimoodi, et anda rohkem õigusi omanikele ja vähem üürnikele, et seal sundüürnike ajast pärit, et nagu suhtumine võlaõigusseadus. Et mulle mulle endale tundub, noh, ongi nagu raske midagi öelda ka. Et see avalikkust on, ma ei tea, ma tahtsin küsida kelleerinud sinu käest, et kuidas kas seal on mingi lahendus tulnud, et reeglina nagu need asjad jõuavad meediasse ja seal oli tal juures ka, et, et küsimus või üleskutset aidake, et võib-olla see inimene on, on saanud juba abi mitte Tallinna linnalt, vaid teistelt kaaskodanik. Ja see on õige, päris mitmed inimesed võiksid siis selle artikli autori Tuuli Jõesaarega ühendust ja pakkusid abi aga samas me ei saa eeldada, et kõikide samasuguses olukorras olevate inimeste nagu lahenduseks ongi siis see tuleb kirjutada artikkel ja üks ajakirjanik peab neid vahendama. Et ma mäletan, kui ma tegin intervjuud sellesama soome Ei saa jah, aga see mõjus. Aga see, aga poliitika nagu ei saa tugineda sellele, et ma mäletan, et ma tegin intervjuu Soome eluaseministri, kes ütles, et eluasemepoliitika põhimõtteliselt nagu kaks olulisemat eesmärki, et üks eesmärk on hoolitseda tööjõu mobiilsuse eest ja see ei ole ainult Soomes niimoodi, et see on ka teistes maades niimoodi, et tuleb vaadata, et et kui inimesed majanduslikel põhjustel töökohaotsik otsingul koonduvad nagu ühte piirkonda ja seal eluasemenõudlus kasvab, siis peab seal nagu ergutama ka eluasemete pakkumist. Ja. Ma tean, et ka näiteks Saksamaaeluasemepoliitika soodustab seda, et seal suhtutakse väga pragmaatiliselt sellest, et kui näiteks mõned väiksemad linnad, mis on olnud endised tööstuslinnad, tööstused on kinni pandud, nähakse, et inimestel ei olegi siin enam perspektiivi, nad nüüd lähevadki suurematesse linnadesse. München, Berliin, Frankfurt, siis tulebki stimuleerida eluasemeehitus seal ja nendes linnades, kust ära minnakse, seal siis tuleb ka vastata sellele, et luua nagu tasakaal eluasemeturul nõudluse ja pakkumise vahel, ehk siis need tühjaks jäävaid maju nagu lammutada. Ja mida nendeks saksa eluasemeturul hoolitsetakse selle eest, et need ehitatavad eluasemed oleksid siis ka taskukohase hinnaga, näiteks Berliini puhul on sageli see mudel, on see maa ja kuuluma endiselt siis linnale ja siis antakse see erasektori ehitajatele see maa ja öeldakse, et ehitate siia korterid, üürikortereid aga antakse ette, mis peab olema see väljaüürimise hind, maksimum hind. Ma ei oska seda niimoodi peast öelda, aga. Nojah, aga kui sa saad 350 eurot palka või su sissetulek on 350 eurot, siis ei ole ükski hind piisavalt madal, et, et need inimesed ju küsimus on ikkagi nii-öelda elatustaset ja palkadest. Ja no ma tean, saksa mudeli puhul on muidugi see ka, et kui see inimene on tõesti väga väikse palgaga siis ta ühest küljest ta saab jah, üürida selle korteri antud ka nii-öelda see kokkulepitud hinnaga, mis on, aga sammaste saab teisele toetusena jällegi seda nagu eluasemetoetusraha, tal peab ikkagi jääma elamiseks mingi raha ka. Et seal on ikkagi noh, leitakse, et eluase on inimese üks põhiõigusi. Seda me seda Saksamaa näidet me tegelikult oleme Tallinnas näinud need loopealsed ja seal Lasnamäel või raadi, eks, et nüüd munitsipaalmajad. Aga noh, tulemus on see, et järjekord on pool aastat, eks nagu sealt artiklist selgus. Teine küsimus seal nende ehitamisega tekkis. Et kas mitte ei anta liiga headel tingimustel siis Keskerakonna sponsoritele see võimalus, et seal on nagu seeris Et ja ma olen sinuga nõus, et ma arvan, et see skeem on seal valitud üpriski halb. Et kui ma ei eksi, siis linna võtnud kohustuse ta maksab 30 aastat seda turuüüri ja siis teda tegeliku üürivahet kinni ja samas ta ei saa isegi mitte kunagi nende hoonete omanikuks ja samas kulutab nagu suure hulga raha. Ma arvan, et see ei ole nagu heas Key. Aga noh, ma meenutaks veel kord sedasama Soome eluaseministrit, kes ütles, et et nende üks eesmärke on see, et aidata tõesti inimestel koondidega sinna Helsingi metropoli piirkonda elama, et nad saaksid selle endale taskukohase eluasemed. Kuna see on paratamatu majanduse areng, et sea suureneb nõudlus selle järgi. Ta ütles, et tegelikult see teema ongi selline valikute teemat, kui IRL pakub nalja, et kulutame 120 miljonit iga aasta selleks, et madalapalgaliste sissetulek seal tõuseks. Mida rahandusminister ütleb küll, et see on õhust võetud ja tegelik summa on 250? Jah, aga ta ei ole nõus ütlema, kus ta seal 250 miljonit sai, ütleb, et ta ei viitsi seda rohkem arvutada, aga, aga teine variant on kulutamise, 120 miljonit, siis nende nii-öelda üüripindade ehitamiseks ja anname need pinnad siis kuidagi mingi skeemi alusel neile, kes on madalam. Selle sellel lool on tegelikult ju mitu tahku ja mitu moraali, et sellest Tuuli Jõesaare artiklist või sellest nii-öelda järel kommentaarist tuleb ka välja, et et ta ütleb niimoodi, et umbes peas tsiteerinud. Et proovi apteekriga proviisori käest ei küsi, et kas ta, kas ta on ka noh, legaalne nii-öelda, et, et kas ta tohib seda, seda ametit? No see ei ole vist päris päris korrektne ses mõttes, et sinna ravimiriiulite juurde seisma ei saa ju igaüks. Ja seda kontrollitakse ikkagi ju ju väga rangelt. Kinnisvaraturul on endiselt olukord nagu, nagu impralistlikus džunglis noh, et ma, ma ei ole näiteks selle kinnisvara. Niisugune ühendus on mingi kinnisvaramaaklerite ühenduseta, kes laiutavad, käsi ütlevad, kahju küll, aga et meie hulgas on igasuguseid pätte noaga ei, kas see peab nii olema, et kui sul selline ühendus on ja, ja kui see tüüp tegutses laial rindel ja kuulutused ilmusid lehtedes tema müüb, ostab ja vahetab siis nimi ei, selle firma nimi oli, oleks ju väga lihtne olnud. Võtab äriregister lahti ja selgub Polegi sellist firmat. Mis takistas siis nendel nendel maaklerite ühendusel oma nii-öelda ameti imidži parandamiseks, siis see väikene, see väike asi üle vaadata, kõik ju teavad oma oma konkurente, eks ole, kõik on nagu šaakalid kallal oma oma sissetuleku järel väikene guugeldamine ja, ja tuleb, et tegu on pätiga, keda ei saa usaldada. Või siis ütleme siis ta veel pätte olnud, aga selles mõttes, et seda firmat seal artiklis nüüd viidatud, seda firmat enam ei ei eksisteerinud, kui. Kusjuures see, see tüüp tunnistas, et jah, ma ei andnud korteriomanikele seda, seda raha ära ja ma, ma toon selle tagasi ja siis kadus, kadus nagu vits. Nojaa, aga samas samasugune olukord ei saa, saab tekkida ka siis, kui, kui maaklerid kui maaklerite ühendus nagu kontrollib ka kõik ülejäänud inimene võib alati sattuda raskesse olukord, et ta võib näiteks ta leiab selle korter Jakobsoni üüri ja aga samas, et omanik siis ütleb korraga talle enam ei sobi ja see on väga väike etteteatamistähtaega üsna suur ebakindlus. Siiski üürnikul, üürnikud. Aga need asjad on paigast ära, sest et nagu ka seal kirjas oli 96 protsenti elamispindadest on meil eraomanike käes ja ja üürikorterite või Jüri elamispinna turg on väga kitsas ja seal kehtivad hundiseadused ja need on väga kallid ja ühesõnaga valikuvõimalus on väike ja valida nende hulgast taskukohast ja nii edasi ja nii edasi ja selles mõttes võrdlused Soome või Saksamaaga. Alati me võime võrrelda, aga see, see tundub mulle nagu natukene noh, nagu ma tea, sea ja käo võrdlus, et et me oleme siiski oma jõukuselt ikkagi väga erineval tasemel. Ei ole see ainult see, et oleme jõukuse erineval tasemel, ma arvan, vaid küsimus on ikkagi ka nagu poliitilistes valikutes pikaajalistes. Et kui sa siin eelpool Eston ütlesid, et, et see on poliitiline valik, et kas toetada eluasemed ehitamist inimestele sinna piirkondadesse, kus on suur nõudlus või siis alandada seda madalapalgaliste maksukoormust siis ma julgen arvata, et tegelikult on oluliselt nagu mõlemad kui tahta, et see rahva väljavool Eestist mingilgi määral nagu pidurduks või peatuks, et see ei ole ju mingi saladus, et väga paljud lähevad väikestest linnadest pigem tööle Soome Soome, kui nad kolivad võib-olla Eestis mõnda perspektiivika masse piirkonda. Jah, ja probleem, surnud ring, et kui sa oled veel noor, lõpetud ülikooli, et noh, üürihinnad on kõrged, sinu palgatase on madal, et kuidas sa üldse, kas tahadki endale osta kinnisvara, et kuidas sa sellele turule nagu saad siseneda, et ta on oma omavastutuse teema ja et võib-olla seal saaks liikuda, kanda paremaid garantiisid, ta saab hiljem selle raha tagasi. Aga küsimus ongi, see valikud on sellepärast et see rahakott on ikkagi noh, ta on nagu piiratud, et ma tõin selle näite, et see 120 miljonit tahan öeldud ühe valimise lubaduse hinnaks, et, et siis võib-olla noh, võiks see diskussioon minnagi nagu laiemaks, et võib-olla pole mõistlik teha seda kulutada sinna, vaid kulutame siis king pigistab kinnisvaraturul rohkem. Kui me vaatame nüüd kella poole ja saate lõpp läheneb, siis lubatud see, see teine ka ilmse teine teema ja äripäevas oli väga-väga tore. Väga tore. Nii-öelda minevikus sonkimine. Et no valdkond, kus raha kunagi otsa ei lõppe, on muidugi tipp-poliitika ja tippärimehed. Ehk siis see, mis Villu Reiljani kohtuprotsessid, mida nüüd siis selle stenogramme võima toimikuid, toimikuid hakata hakkavad vaikselt avalikkuse ette tulema. Ja tore jutumärkides muidugi tore lugu sellest, kuidas meie tipp-poliitik, toonane minister ja ja suure erakonna juht oma 50.-ks sünnipäevaks saatis laiali kutsed, et palun tulge minu sünnipäevale ja juurde paniga kontonumbri. Ja hakkas sinna laekuma. Et seal tipp oli vist tuntud transiidiärimees Kanajev, kes oli vist noh, toona olime kroon, eks ole, 25000 krooni. Aga näotult väike raha sure transiidiärimehe kohta nihukesele toredale mehele nagu Villu Reiljan, aga mõned ikka lausa närutasid, seal oli ka 500 krooni kaupa arvele laekunud raha, no mis iganes. Kokku kogunesid sajad tuhanded ja ja, ja keegi ei tea, mis tegelikult noh, olid ka väljaminekud, eks ole, mitte ainult sünnipäevaga seoses, vaid ka Villu Reiljan ise tegi kingitusi ja võttis sama, mis ta oli seal näiteks. Noh, ma ei tea, kellega Sõõrumaa, kes saanud ja ja, ja andis sellele teisele tublile kaaslasele ja ühesõnaga väga-väga tore lugemine, et ma kui ma respekteerin seda juttu ja, ja kui ta selle äripäevast ka ise üles leiate, siis et, et kui see ei ole nagu korruptsioon, et, et mis siis, mis siis nagu veel on kui see asi haise, et mis see hais siis peab olema? Aga mida sina kingid sellistele inimestele nagu Reile sünnipäevaks, et tal on ilmselt kodukaubad. Mina õnneks ei olnud ja ei ole ka tuttavate hulgas. Noh, et ongi väga keeruline Ja ta ütles ka, et muidu kõik kingiksid vaasi, eks ole. Ja aga, aga kui tõsiselt rääkida, siis üritasin otsida enne seda saadet, et kas Eestis on mingi kirja pandud reegleid, et kui Villu Reiljan oli sellel ajal vist juba keskkonnaminister, kui ma õigesti mäletan, et, et ma üritasin vaadata, et mis on need Eesti reegleid nagu selliste ametiisikute kingituste vastuvõtmise koha pealt, et ta ei saanud kindlasti olles keskkonnaminister, eeldada, et kõikide nende inimestega nagu sidusid teda ainult nagu puhtalt individuaalsed sõbrasuhted, mis ei olnud põimunud ärisuhetega. Ma vaatasin näiteks Saksamaal on see asi väga selgelt kirja pandud, et seal on maksimum kingitus, mida sellise positsiooniga inimene võib vastu võtta, on kuni 25 eurot. Eraisikuna sa võid ikka võtta. Eraisikuna vaid, aga küsimus ongi Aid sellises positsioonis. Sellises positsioonis inimene ei saa enam alati teha vahet nagu sõbrasuhted ja tööalaselt. See ongi kõige hullem, et tegelikult me ju ei tea ja seda on väga raske ju, kuigi need stenogrammid olid ka seal teil lehes ära toodud ja me oleme neid kuulnud nüüd aastate vältel ja lugenud, et, et millised vastuteened nagu esitatud. Seal olid ka meil olid toodud mõned näited, kuidas need samad inimesed, kes, kes toetasid sünnipäeva, kuidas nad said helistada ja öelda, et mul on mure mingi krundiga, mis on riigi käes, teeme selle ära või et, et see oli ikkagi noh, selline süsteem. Käsi, käsi, käsi pesi, keda me ju tegelikult ju teame ja teadsime, et noh, asjad umbes nii käivadki, aga, aga väga väga kosutav on tegelikult lugeda, kui see on mustvalgel komandat, must, must, roosa kirjas. Aga asjad ei pea käima niimoodi, et ma ootaks, et see oleks siiski nagu kirja pandud selgelt, et ütleme, et ametiisik tohib vastu võtta kuni 25 eurot kingitusi ja rahalisi kingitusi, ta ei tohi vastu võtta üldse. Ma arvan, et seda peaks kirja panema poliitik, sellises tasemel peaks seda ise mõistma ja seal on öeldud, et ta tegi nagu kogus heategevuseks, aga tegelikult seda Eestis ka tehakse sünnipäev, siis on antud kohe kutse peale number, et kanna üle sellele organisatsioonile, mitte minu arvele. Kust ma siis vaatan, kas ma maksan oma golfiklubi aastamaksu ja. Kui toetan, lab jah, ja see on veel kuidagi nagu läbipaistev, kui nüüd kontod lahti tehti, et, et üks ärimeespoliitikule raha kandis oma nime all kõik. Selgituses kommentaari sellele tublile mehele. Aga kui palju ikkagi sularaha on, on perekonnale arvetele kantud. Et see on nüüd täiesti. See teema jah, mis sealt ka välja tuli, et, et seal oli ka, toodi välja üks ekspert on hinnanud seda, et 2004. aastal eest 480000 või krooni oli tulnud teadmata päritolu raha siis perekond Reiljanile ja see oli siis ajal, kui ta, kui ta oli minister, kui tema otsustas, sõltus täiesti. Et võib-olla võrdlus on see, et need toetajad olid Eesti ärieliit ja kes on täna Kasele eliidis ja nende jaoks on see summa väga väike, mis nats sülekants, aga sellel poliitikul oli see suursugune kerjuse. Et jutt on rohkem rohkem põhimõttes kui, kui selle summa suuruses. Nii meile antud aeg on ümber otsas. Külli-Riin, Tigasson, Aivar Hundimägi, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvast teenimas. Aitäh kuulamast ja väljas on päike. Suvi pidi tagasi tulema, nautige nädalavahetust.