Tere õhtust, kell sai kuus ja Päevakaja võtab nüüd kokku olulisemad sündmused tänasel iseseisvuse taastamise päeval. Mina olen toimetaja Liisu Lass. 23 aastat tagasi võttis toonane ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riikliku iseseisvuse taastamisest. Toompea lossi kogunesid täna traditsiooniliselt 20. augusti Klubi liikmed. Tartus peetud iseseisvuse taastamise päeval leiti, et eesti rahvas peaks pingelisemaks muutunud rahvusvahelises korras senisest rohkem hoidma kokku ja keskenduma oma keele ja kultuuri säilitamisele. Eestit külastanud Saksamaa Bundestagi president ütles, et Venemaa vastastest majanduslikest piirangutest loobumine tähendaks Ukrainas toimuv aktsepteerimist. Noblessneri valukojas algas täna Arvo Pärdi muusikal põhineva suurlavastuse, mis mõeldud Pärdi 80. juubeli tähistamiseks. Esimene prooviperiood spordist maanteerattur Rein Taaramäe sõlmis aasta pikkuse lepingu Astana klubiga, kus sõidab ka teine Eesti tipprattur Tanel Kangert. Ilm on nii öösel kui päeval pilvine ja kohati võib sadada hoovihma. Sooja on öösel 10 kuni 15, homme päeval 16 kuni 20 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt täna seal iseseisvuse taastamise päeval kogunes riigikogu valges saalis omaaegseid ülemnõukogu saadikuid ühendav 20. augusti Klubi. Reene Leas käis kohal. Lugupeetud ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti vabariigi ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest palun hääletada 53 häält. Selle ettepaneku poolt on 69 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid saadikud ei ole otsus vastu võetud. Selle toonase ülemnõukogu esimehe Ülo Nugis ja haamrilöögiga oli eesti lipsanud korraks paotanud ukse vahelt välja ja astus taasiseseisvate riikide sekka. Aeg oli ärev, kui väljenduda tagasihoidlikult, sest Moskvas olid võimu haaranud putšistid ja Eesti oli täis Nõukogude liidule osi. Toonase ülemnõukogu saadiku Jaak Jõerüüdi sõnul jätkus sellesse päeva omajagu vaidlusi. Me ju teadsime, et rahvas ootab otsus, samal ajal missuguste otsuste väele vaieldi, närvid kadusid mõnedel meestel niimoodi, et ikka siis otseses hakkas lähedale jõudma, see paber hakkas valmima, siis mõned mehed üsna purjus juba, mida ei saa kuidagi ette heita, edasi tuli siis tõesti põhimõtteline vaidlusteta. Kui teha põhiseaduse kogu, mis talle nimeks panna ja kes sinna kuuluma hakkavad, pandi lõpuks põhiseaduse assamblee, millega mõned keeleteadlased pärast rahul ei olnud, aga vot see on kõik see müra, mis käib suure otsus ümber. Tegelikult oli küsimus selles, et kas nüüd on uks lahti, kas me jõuame sellest läbi, ei jõua. 20. augusti klubi liige Rein Järlik märkis, et 23 aastat tagasi langetatud otsus iseseisvumise taastamisest oli ennekõike rahva tahte elluviimine. See avas meile tee rahvusvahelistesse organisatsiooni masinasse ja ühendustesse. Ja lõpetas protsessi, milles kõige määravamaks oli siiski rahvaga. Rahvas oli see, kes, kes kõik need aastad endast märku andis ja meelde tuletas, mis on tema tahe ja meil, kallis ka oma tahet baiti siia toote. Ülemnõukogu otsus avas ka tee eesti rahvusvahelisele tunnustamisele. Jaak Jõerüüt meenutab, et alles nädalaid hiljem jõudis arusaam, et siit enam tagasiteed olla ei saa. Me olime selle otsuse ära teinud, keegi päris täpselt ei teadnud, mis nüüd järgnema hakkava, see küll ei olnud selge, mis järgneb üldse maailmas, mis reaktsioon tuleva ja mäletan, et kui umbes kaks nädalat oli möödas hommikul sai jälgitud uudiseid tollal internet ei olnud tema vahemärkusena ütlema, uudised tulid vanade tavaliste kanalite kaudu. Ja kui siis umbes kahe nädala pärast mäletan, ühel hommikul oli jälle kuulda, et millised riigid on otsustanud sõlmida Eestiga diplomaatilised suhted või taastada diplomaatilised suhted, mis kunagi oli ta siis ja ühel hetkel käis plõks ära, et ahaa, see arv ulatus siis ühel hetkel üsna kiiresti hakkas paljunema see, see varr ja arv ulatus üle 50. Ja siis ma sain aru, et need on tehtud kindlasti. Eesti ühiskonnas on tajuda uue rahvusliku tundepuhangu algust ning eesti rahva kestvuse seisukohast tuleks praegused hetki rahva liitmiseks ära kasutada. Nii leidsid mitmed tartus tänasele päevale pühendatud kõnekoosolekul kõnet pidanud inimesed. Kohal oli ka Mirko ojakivi. Viimasel kolmel neljal aastal on iseseisvuse taastamise päeval Tartus Kalevipoja juures toimuvale kõnekoosolekule kogunenud keskmiselt 100 150 inimest. Sel aastal oli publikut kaks-kolm korda rohkem. Mitmed inimesed ei teinud saladust sellest, et nende aktiivsuse taga on rahvusvaheline olukord ja soov näidata välja oma heameelt. Eesti vabariigi üleajaloolane ja Eesti Rahva muuseumi direktor Tõnis Lukas ütles, et on selgelt näha, kuidas Eesti rahvas on asunud koonduma ja taastama oma üksmeelt. On tekkinud jälle Eesti rahvale iseloomulik põhimõtteline üksmeel mis on iseloomulik just murranguliste hetkedele. Ma arvan, et rahvana me oleme ära tundnud, et, et praegu on käimas üks võimalikke murranguid. Et kui me ei käitu õigesti või ei käitu üksmeeles, siis siis võib see murrang meid ajaloost arengust tagasi paisata. Ja, ja sellepärast rahvas tahabki olla koos ja just oma tähtsatel päevadel ja oma Kalevipoja ümber. Oma kõnes rääkis Lukas aga ohust, mis marginaliseerib eesti keelt ja eesti kultuuri. Lukase sõnul on Eesti rahva lõhuks mugavusimmigrandid, kes soovist parema elu järele on hülgamas Eestit. Lukase sõnul täidavad lahkuvate inimeste kohad immigrandid ent nendele ei saa loota, kui tarvis on võidelda roheliste mehikeste või mõne muu vaenlasega. Semiootik ja kirjanik Valdur Mikita ütles, et praegu on maailmas toimuvad murrangulised hetked. Samas rõhutas Mikita, et me ei peaks valvsad olema mitte üksnes välisvaenlase osas, vaid vaatama ka enda ümber ringi. Mikita sõnul on Eesti rahva suureks probleemiks alkoholis, mis meid märkamatult ja järjekindlalt hävitab. Aga see, mis tegelikult mulle muret valmistab, kui vaadata neid arve, siis Eestis on minu teada hinnanguliselt umbes 60000 joodikut ja vot see on üks selline selge märk halvas mõttes, et eestlased on tõesti põlisrahvas. See, mis maailma põlisrahvad kõige rohkem on hävitanud, on tegelikult alkoholism. Ka kõnekoosoleku kuulajad pidasid vajalikuks rõhutada pingestunud geopoliitilist olukorda. Olete siin sage külaline 20. augustil või täna üle pika aja esimest korda käinud mitte vägev Sägelgi, mis te arvate? Tänan siin väga palju rahvast. Miks just täna nii palju rahvast siia tuli? Praegu on ühiskonnas kuidagi ärevad ajad ärevat. Kõiki teie 20. augustil siin kane Kalevipoja juures käida? No ikka käin siis, kui on niisugused mingisugused sündmused, aga see aasta oli siin erakordselt palju rahvast, miks nii arvata, aga no miks mitte pärast neid asju ikkagi peab lugu, sellest päevast öeldakse, et ärevatel aegadel rahvas haarab Eesti lippude ja rahvustunde järgi. Kas praegu on ärevad ajad? Nagu ise teate, mis see 20. august teile tähendab? No mis ta ikka tähendab, tähendab vabadust. Mirko Ojakivi, Tartu. Riigikogu esimees Eiki Nestor naases Riiast, kus koos teiste parlamentide spiikriga arutati olukorda Ukrainas. Nestor kohtus täna ka Saksa Bundestagi presidendi Norbert lammertiga. Reene Leas teeb ülevaate Põhja- ja Baltimaade parlamentides. Spikrite kohtumisel osalenud riigikogu esimees Eiki Nestor toonitas, et Euroopa Liidu idapartnerluse poliitika on olnud ühenduse prioriteet juba aastaid. Samas tõdes ta, et kolm peamist sihtriik Moldova, Gruusia ja Ukraina on tänaseks kõik kaotanud osaliselt oma territooriumile kontrolli. Nestori sõnul mõistavad enda ajaloolise kogemuse tõttu Balti riigid nende kolme riigi muresid praegu paremini kui teised ning samas julgustab Eesti, Läti ja Leedu käekäik neid riike ka edasi tegutsema. Eiki Nestor. Nad usuvad ja seavad endale eesmärke, mida meie täna kuulame huviga. Näiteks Ukraina kavatseb peale Euroopa liiduga koostöölepingu ratifitseerimis seada endale tähtaja Euroopa Liiduga ühinemiseks, kes on viis aastat. See tähtaeg võib muutuda, me teame, kõik. Täna on ilusas. Kuulge, võime seda uskuda, et, et nad neid eesmärke endale seavad. Täna kohtus riigikogu esimees Eiki Nestor saksa parlamendi alamkoja esimehe Norbert lammertiga, kus põhiteemaks kujunes samuti olukorda Rainas. Lamberti sõnul ei mõjuta mitmed praegused arengud Saksamaad samal määral kui Balti riike ja Poolat, kuid Lamberti sõnul ollakse ühisel arusaamal, et Ukraina küsimuse lahendamine vajab valitsuste ja parlamentide ühist jõupingutust. Tema sõnul võetakse Saksamaal Ukrainas kujunenud olukorda väga tõsiselt. Siiski tulid Saksamaale paljud Venemaa seni tehtud sammud suurema üllatusena, kui Balti riikidele Teder lammert. Riikide suhteliselt hiljutise ajaloolise kogemuse tõttu ei tulnud Venemaa sammud arvatavasti teile sellise üllatusena, nagu nad tulid enamikule sakslastele. Viimastel kuudel ongi olnud kõige tähtsam nende kogemuste jagamine ja arusaamale jõudmine, et olukord Ukrainas vajab ühist Euroopa vastust mitte Saksamaa Prantsuse-Briti või siis balti riikide vastust küsimusele, kuidas suhtub lammert mõnede liikmesriikide katsetesse säilitada vaatamata kehtestatud sanktsioonidele Venemaaga. Kaubandussidemed vastas lammertted. Loomulikult mõjutavad sanktsioonid ka nende kehtestajaid ning majanduslike sanktsioonide mõju on piiratud. Ambi. Shud õõd, õied, menüüd, samas kui on ühine arusaam, et sõjaliselt ei peaks ega oleks ka võimalik sekkuda tähendaks majanduslikest piirangutest loobumine põhjusele. Töötab ka meid endid, Ukrainas toimuva aktsepteerimist, aga me vältimatult nii diplomaatiliste vahendite kui majanduslike piirangute kombinatsiooni, et saata selge sõnum. Me ei lepi sellega, mis toimub või tõunud siuksed. Kübi Brusides. Aadama passioon on suur lavastus, mis on mõeldud tähistama helilooja Arvo Pärdi kaheksakümnendat. Sünnipäevalavastajaks on Robert Wilson, keda peetakse avangardi teatri üheks alusepanijaks. Suurteose toovad lavale Eesti Kontsert ja Milano tootjafirma Chansbreformingaarts. Täna algasid Noblessneris proovid ja Riina Eentalu. Vähemalt Aadama passioon on suurlavastuse pealkiri ja see on mõeldud tähistama helilooja Arvo Pärdi kaheksakümnendat sünnipäeva ja muusikaaastat Eestis. Esietenduseni jõuab lavastus järgmise aasta maikuus. Aadama passioon hõlmab Arvo Pärdi teoseid, Aadama itk, tabula rasa jaamise Reere ning just selleks lavastuseks kirjutatud teost segmenti ja mis on kirjutatud kõiki teoseid siduma, ütles Eesti kontserdi peaprodutsent Madis Kolk. Ja ta ei ole väga ulatuslik, aga kõlab võib-olla etenduses mitmel korral võib-olla eri versioonides lausa disainitud ühendama neid kolme suurteost, nii et kokku see on uus tervice, uuel tasemel tervik ja ma küll usun, et see tervik on ka päris võimas. Laval on Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna kammerorkester, solistid ja dirigent Tõnu Kaljuste, kuid lavastuses osalevad ka näitlejad ja tantsukoolide tudengid. Mõte sai alguse Arvo Pärdi ja Ameerika lavastaja Robert Wilsoni kohtumisest 2009. aastal Vatikanis, kuhu paavst Benedictus 16. oli kutsunud silmapaistvaid kunstiinimesi. Ja nii läks, et Aadama passioon, jalg. Kontseptsioon sai valmis kaks aastat tagasi võltsoni teatrikeskuses New Yorgis. Põldsam püsinud rahvusvahelise teatrielu tipus alates oma läbimurdeteosest. Einstein on the Beach 1976. aastal. Missugune võiks tulla see lavastus koos Arvo Pärdiga, Madis Kolk. Robert Wilsoni stiil on ju teada, seal kindlasti on üliSuptiin valgus reži mis on üks tema etendustes maagia keskmes. See on tõenäoliselt meditatiivsem staatilise rütmiga, mis peaks väga toredasti kokku minema Arvo Pärdi muusikaga ja ongi imestatud, et kuidas on see, et esimest korda kokku saavad. Wilsoni lavastus on Madis Kolgi sõnul Arvo Pärdi muusika ja selle teemade unikaalne tõlgendus. Prooviperioodi lõpus on ehk võimalus kuulda ka lavastajat ennast oma mõtteid jagamas. Aga koos lavastusega valmivad ka filmid Haadama passioonist. Film lavastuse sünnist jaga kontsertfilm ja pärast esietendust Noblessneri valukojas. Järgmise aasta mais läheb lavastust ka rahvusvahelisele ringreisile. Meilgi on juba pikaajalised läbirääkimised ja koostöösuhted erifestivalidega teistest riikidest ja üldine huvi on väga suur, et see lavastus ka mujale rändaks. Ja mõned korraldajad on ka. Siinkohal on näiteks üks Ameerika suure kultuurikeskuse juht, kes kindlasti tahab, et see tema keskusse tuleks varsti Ameerikas. Ilmast räägib nüüd sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Palun, Skandinaavia kohal püsiv ulatuslik madalrõhkkond, mille kese on koondunud Botnia lahe äärde hoiab oma edelaservas Eesti silma nii täna kui ka veel homme tuulise ja suure hoovihma võimalusega. Eeloleval ööl püsib pilves selgimistega ilm. Peamiselt Lääne-Eestis sajab hoovihma, on äikeseoht. Puhub edelatuul kaheksa kuni 13, saartel ja rannikul puhanguti 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl 10-st kuni 16 kraadini. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool on oodatud taas hoovihma on äikeseoht. Puhub edelatuul kaheksa kuni 13, saartel ja rannikul puhanguti 17 meetrit sekundis, õhtuks tuul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur tõuseb homme päeval 16 kuni 20 kraadini. Tänased spordisõnumid võtab nüüd kokku Taavi Libe. Maanteerattur Rein Taaramäe sõlmis aasta pikkuse lepingu Astana klubiga, kus sõidab ka teine Eesti tipprattur Tanel Kangert. 27 aastane Taaramäe on kogu senise profikarjääri veetnud Prantsusmaa Cofidis-i klubis, mida ta esindas 2008.-st aastast. Astana klubi spordidirektor Jaan Kirsipuu kirjeldab, mida aastana klubi Taaramäel tootab. Natuke teistsugune roll pudelninaneel on. Meil on tugevad liidrid olemas kõik, et esialgu on tema roll nagu tugev abimees suurtuuridele, nagu mägistan võidusõitjatele. Astronoomiaklubi kindlasti on natuke teiste eesmärkidega ja teistsugune klubi, Cofidis on Reinu laega ennast üles töötada selle klubi standardite jaoks. Loomulikult viin inimesel kurssi tema probleemidega, mis tal on olnud ja vastavalt sellega tehakse. Käitutakse, et küllap on piisavalt aega. Jah, ma usun küll. Mis sa arvad, kas see on vaimselt ka talle raske, et nüüd ta enam liider olla ei saa või? Ma ei usu, ma arvan, et vastupidi, isegi lihtsam bioloogiliseks ma arvan, et kui, kui siiani on Berliinis jätkuval ujumise EM-il jäid eestlased tänagi poolfinaalkohtadest kaugele. Meeste 200 meetri rinnuliujumises sai Martin Allikvee kahe 16 koma 22-ga 28. koha. Martti Aljand oli 30., Kätlin ja Sigrit Seppolid naiste 100 meetri seliliujumises vastavalt 35. ja 36.. Eesti naiste jalgpallikoondis lootoslilleküla staadionil peetud MM-valikmängus tšehhile üks, neli. Signey Aarna lõi 72. minutil eestlannade au. Tšehhid eestlai Katariina Schwitkova kolm väravat. Eesti koondise hoiab 2015. aasta MM-valiksarjas nelja punktiga eelviimast kohta pidada on veel välismängud Itaalia ja Rumeeniaga. Tšehhi on 14 punktiga grupis kolmas ja samuti minetanud võimalused MM-ile pääseda. Bulgaarias toimuval kõrgetasemelisel sulgpalliturniiril jõudis Raul Must poolfinaali, kui alistas parase kergin Nedjalkovi 11 neli, 11, kolm, 11, viis. Naisüksikmängija Karoliine hõim ja paarismängijad, Mihkel laanes ja Heiko soober kaotasid veerandfinaalis. Valitsev Eesti korvpalli meister BC Kalev Cramo sõlmis aastase lepingu Eesti koondise suure ääre Reinar Halliku kolmekümneaastane ja 208 sentimeetri pikkune hallik mängis kaks viimast hooaega Rumeenias, kus mullu võitis Norra. Tea meeskonnaga Rumeenia meistrivõistluste hõbemedali. Aitäh Taavi Libe, te kuulsite 20. augusti Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass. Ilusat õhtut.