Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab nüüd 25. augusti olulisemad sündmused kokku stuudios toimetaja Margitta, otsmaa, haiglate liit ja tervishoiutöötajad on taas palgaläbirääkimiste laua taga. Rääkimisi varjutab aga 24 miljoni eurone puudujääk haigekassa eelarveplaanides Isamaa ja Res Publica liit selgitas tänasel pressikonverentsil madalapalgaliste maksuvabastuse ideed. Majandusanalüütikud ei poolda tulumaksuvaba miinimumi hüppelist tõusu. Ukraina armee teatel on riigi kaguossa tunginud ja separatistid eks maskeerunud vene soomuskolonni eesmärk avada uus rinne. Venemaa välisminister Sergei Lavrov eitas igasugust invasiooni. Šveits uurib presidentide Burkha altari sõnul Venemaa vastu kehtestatud piiranguid. Lõplikke otsuseid veel langetatud ei ole. Vene koolide õpilased peavad eesti keele õpet oluliseks, samas on õpilaste arvates eesti keelel pigem praktiline kui kultuuriline väärtus. Keeleõpet võiks aga senisest rohkem toetada laagrites õpilasvahetusprogrammidega. See selgus haridusministeeriumi tellitud uuringust. Uues Tartu ülikooli füüsikahoones leidub ridamisi uusi tahate, mis võiks kasu tuua nii teadlastele kui ettevõtjatele. Eesti kunstiakadeemia uue õppehoone arhitektuurikonkursi võitis töö, mis kõige rohkem arvestas olemasolevate hoonete välisilmega. Võidutöö arhitektid on Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann. Amsterdamis toimuval sõudmise maailmameistrivõistlustel sai Eesti paarisaeru line kahepaat koosseisus Andrei Jämsä Tõnu Endrekson eelsõidus viienda koha ega pääsenud otse poolfinaali. Ilm tuleb öösel ja homme päeval pilves ja sajune ning õhutemperatuur on 10 kuni 17 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda, täna asusid tervishoiutöötajate ja haiglate esindajad taas läbirääkimiste laua taha. Eesmärk on haigekassa tuleva aasta eelarves laiutab 24 miljoni euro suuruse tühimiku taustal leppida kokku osapooli rahuldavas palgatõusus. Jürgen Klemm räägib edasi. 24 miljonit eurot on hinnanguliselt niisama suur summa, mis vastab näiteks Pärnu või Ida-Viru keskhaiglaaastasele lepingumahule. Sellise eelarvepuudujäägi varjus tegi Eesti Haiglate Liit arstide, õdede ja tervishoiutöötajate kutseliidule ettepaneku palgatõusuks kahe aasta jooksul vastavalt 6,2 ja 6,5 protsenti. Uue kollektiivlepingu sisuga Eesti arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul nõustuda pole võimalik. Nende numbritega, mis haiglate liit nüüd viimati välja pakkus, ei ole päri, need on, need on selgelt liiga madalad ja natuke veidi rohkem kui nädal tagasi haigekassa nõukogule esitatud ravikindlustuse eelarvet korrigeeriti päeva jooksul. Nii et see on 24 miljonit väiksem. Piltlikult öeldes eelarvet vähendati nii palju, et võiks ühe sellise haigla kinni panna. See tegelikult näitab seda, seda suhtumist, et kas tervishoidu arstiabi peetakse oluliseks või mitte. Rehemaa hinnangul on lisaks töötasu alammääradele vaja kollektiivlepingus täpsustada väljaõppe ja täienduskoolituse võimalusi. Kokkuleppe saavutamine sõltub valitsuse otsusest haigekassa eelarve osas. Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule loodab selguse saabumist novembriks. Kui valitsus kinnitab riigieelarve, siis riigieelarve annab ka absoluutse selguse selles osas, milles on võimalik kokku leppida, et praegu on objektiivne olukord selline, et riigi rahanduslike otsuseid kaalub väga tõsiselt ja, ja kindlasti see on üks, üks leem, sest et arstiliidu väide tervishoiu kogukulutused Eesti riigis ja see on siis protsentuaalselt rahvuslikust rikkusest, need on Euroopa kõige madalamad koos Rumeeniaga, et see on absoluutselt õige selle me oleme saavutanud oma süsteemi efektiivsuse peal igasuguseid pead või siis eelarve tõusu vähenemised on, on väga valulikud. Rahanduspoliitilise otsuse kohaselt järgneval kahel aastal haigekassa reserve ei puudutata. Ühe lahendusena näeb haigekassa juht Tanel Ross kokkuhoidu ja kulude efektiivsemaks muutmist. Põhjenduseks on täiesti arusaadavalt siis võimalikud makromajandusriskid, mis võivad kasutada meie meie laekumist, mis omakorda noh, maantee üldisest käekäigust meie üks prioriteetseid valdkondi on perearsti juurde sellepärast et inimesed saaksid võimalikult palju terviseprobleeme lahendada esmatasand ehk siis perearsti juures voodipäevade arv tõenäoliselt ei peaks, ei peaks pikenema, pigem võiks jätkuvalt oodata seda, et kas on võimalik haiglas viibimise aega lühendada, aga noh, see on, sõltub noh, alati nii-öelda meditsiinilist näidustust. Järgmine kohtumine on planeeritud 15.-ks septembriks. Loodetavasti on selleks ajaks selge, kui suur osa riigieelarvest on valitsuse hinnangul värt, tervishoiule pühendumist. Isamaa ja Res Publica Liidu rahvakogule esitati idee, et alla 500 eurone sissetulek tuleks vabastada tulumaksust. Maksusoodustus eesmärk on parandada madalapalgaliste inimeste heaolu. Majandusanalüütikud jäävad aga idee suhtes skeptiliseks. Teemat uuris Egert Pärna. IRL-i välja pakutud madalapalgaliste maksuvabastus puudutaks kui 330 tuhandet inimest, kelle aasta keskmine kuusissetulek on 144 ja 846 euro vahel. Inimene, kes teenib kuni 500 eurot, ei maksa tulumaksu. 501 kuni 846 eurot teenivate inimeste tulumaksuvaba miinimum väheneb viitesadat eurot ületava teenitud tulu kohta ühe euro võrra ehk siis näiteks 600 eurot kuus teeniva inimese maksuvaba tulu on 400 eurot ning ta maksab tulumaksu 40 eurot. IRL-i esimehe Urmas Reinsalu sõnul ei ole kindlasti tegemist astmelise tulumaksuga. IRL on seisukohal, et ettevõtlikkuse ja suuremate sissetulekute karistamine astmelise tulumaksuteel on vale lahendus. See ei soodusta Eesti ettevõtlikkust ega paranda inimeste toimetulekut. Et me ütleme, et me suurema sissetulekuga inimestele paneme peale suurema majandusliku koormise ja jagame seda rahasid sotsiaaltoetuste kaudu. See ei ole meie tee. Me säilitame olemasolevast maksusüsteemi raami, proportsionaalse maksusüsteemi toome siia sisse uue põhimõttelise muutuse sissetulekul põhineva tulumaksuvaba määr. Maksusoodustuse kehtestamine sellisel kujul vajaks umbes 100 kahtekümmend miljonit eurot. IRL-i sõnul asuvad katteallikad praeguse maksusüsteemi muutmises. Näiteks kui jätta ära kolmeks aastaks tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 10 euro kaupa, tuleks sealt juba pool vajaminevast kattest. Veel loodab IRL, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine motiveerib inimesi rohkem tööle minema ning seeläbi eelarve auku täitma. SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul on oht, et katteallikate leidmiseks tõstetakse veelgi kaudseid makse, mis omakorda kiirendavad inflatsiooni ja muudavad madalapalgaliste inimeste olukorda veelgi halvemaks. Kui vaadata on niisugune nagu suuremat pilti, siis natuke tundub niimoodi, et alguses tõstetakse mingisuguseid makse, mis inflatsiooni suurendavad ja elatustaset alla viivad ja pärast üritatakse siis kuidagimoodi nagu vaestele tagasi anda mingisuguste muude meetmetega. Juhan Parts pole sellega nõus ning väidab, et makse tõstma ei hakata. See on teoreetiline meie praegu katteallikatena Tamme vaadates kehtivat valitsus riigile strateegiat tegelikult selles mahus katteallikad on poliitilise tahte küsimus, arvestades seda, mida rahandusministeeriumil kehtivas riigi strateegias ette näeb. Lisaks võime kaaluda sellise kavandatud üldise väga väikse, väga väikse mõjuga tulumaksuvabastuse 10 euro kaupa jätmist, seal on ka ligi 60 miljonit eurot kolme aastaga peidus. Edasi välissõnumeid ja Liisu Lass Ukraina armee teatel on Reigi kaguossa tunginud ja separatistid eks maskeerunud vene soomuskolonni eesmärgiks avada uus rinnad. Seni on rängemad võitlused peetud oluliselt põhja pool. Ukraina armee pressiesindaja ütles, et täna hommikul püüdis Venemaa armee Donbassi separatistide maski all avada donetski regiooni lõunaosas uue sõjatandri. Marjoppolejanovozovski vahel maantee on praegu valitsusvägede kontrolli all, seal on piisavalt jõude, et rünnakutele vastu panna, ütles Ukraina armee pressiesindaja. Mariupoli uudiste lehe teatel soovitati aga naistel ja lastel Mariupolis Tjanovozovskist lahkuda. Kõiki võitlusvalmid kodanikke kutsuti aga linnu kaitsma. Riigi kaguosas Nova Sovski lähistel peavad piirivalvurid lahingut Venemaalt sissetunginud soomuskolonniga. Venemaa välisminister Sergei Lavrov aga eitas päeval igasugust invasiooni. Ta ütles, et ta ei ole sellest kuulnud, kuid tema väitel on seal küllaldaselt infot invasioonist, mida ei ole toimunud. Soome kahtlustab Vene lennukit õhuruumi rikkumises Soome kaitseministri Carl Haglund sõnul leidis vahejuhtum aset täna kella poole kolme paiku. Tegemist oleks kolme päeva jooksul juba teise õhupiiri rikkumisega. Kaitseministeeriumi teatel sisenes Vene lennuk Soome õhuruumi kolmel korral Porvoo lähedal väga lühiajaliselt. Soome kaitseministri teatel tegeleb piirivalve praegu täpsete andmete kogumisega. Soome kaitseministri sõnul nõutakse Venemaalt selgitusi, kui selgub, et Vene lennukeid laupäeval ja täna tõepoolest Soome õhuruumi rikkuses. Haglund ei nimetanud võimalikke rikkumisi aga provokatsioonideks. Ta peab võimalikuks, et põhjuseks oli võimas äikesevöönd Soome ja Eesti vahelises kitsas õhuruumis kui ta rõhutas samas, et piloodid peavad olema lennukite juhtimises väga täpsed, kui neilt poliitiliselt seda nõutakse. USA-s Virginia osariigis sulati täna juurdepääs Fort oli sõjaväebaasile, kuna selle territooriumilt teatati arvatavast tulistajast. Ford twitteri kontol hoiatatakse staabihoone juures paikneva võimaliku ohu eest. Hoone suleti kuni järgnevate korraldusteni, vahendas BBC. Seni pole sõjaväebaasist tulistamisest teateid tulnud ning vahejuhtumi muud asjaolud on seni selgusetud. Fort Liis asub umbes 4000 USA sõjaväelast. Mässuliste rühmitus Boko Haram kuulutas Nigeeria kirdeosas nende kontrolli all olevates linnades ja külades välja islamiriigi. Praegu pole selge, kas soovitakse teha koostööd Iraagis ja Süürias islamiriigi välja kuulutanud väärmusliku rühmitusega Islamiriik. Eelmisel aastal kuulutas Nigeeria kirdeosas välja eriolukorra, kuid rühmituse tegevust ei ole suudetud peatada. Selle kuu alguses ajalehele Sontag saetonga antud usutluses Townis president Toomas Hendrik Ilves Šveitsi välispoliitikat, öeldes, et Šveits seab esikohale isiklikud huvid ja pangandussektori kasu ega ole seetõttu ühinenud sanktsioonidega Venemaa vastu. Šveits oli võtnud enne seda tarvitusele meetmed, et Venemaa ei saaks kasutada teda euroga. Euroopa Liidu sanktsioonidest möödaminekuks aga otsustas omapoolseid sanktsioone Venemaal ja Ukrainas toimuva tõttu mitte kehtestada. Täna Tallinnas viibiv Šveitsi president ja välisminister Didier Burkhalter seal Egiptus välisministeeriumis pressikonverentsil Šveitsi seisukohta. Me tahame oma teed ja midagi muud pole öelnud midagi pole ju veel kindlalt otsustatud. Oleme uurinud Euroopa Liidu finantssanktsioone ja pole kerge aru saada, mida Euroopa Liit on otsustanud, aga tundub, et kehtestades piiranguid vene pankade vastu, ei ole ükski pool kindel, kas neid on võimalik rakendada. Me uurime praegu, mis meetmeid konkreetselt saaks kasutusele võtta ja mida vältida, et riske minimaalseks teha. Mul oleks olnud väga hea meel, võimalused. Üleneidu teie presidendile nelja silma all selgitada nii rääkis Šveitsi president Didier Burkhalter. Tartu Ülikooli Narva kolledžis esitleti täna uuringut, mis keskendus vene põhikoolide õpilaste keeleõppehoiakutele. Jüri Nikolajev käis kohal. Tartu Ülikooli eesti keele professor Birute Klaas-Langi sõnul ei ole vene põhikoolide õpilaste keeleõppe hoiakuid varem uuritud ja see on esimene kord, kui laste hääl uuringus kõlama jääb. Tartu ülikooli teadlased uurisid, kui vajalikuks peavad viieteist- aastased vene noorukid eesti keeles pimist ja miks, millist tegevust eeldatakse riigilt, et õpe oleks tulemuslikum ja uuriti ka laste tulevikuplaane. Kokku küsitleti käesoleva aasta jaanuaris üle 100 õpilase eesti keeleõppe seisukohast edukamatest ja vähem edukatest koolidest. Uuringust selgub, et valdavalt peetakse eesti keele õpetaja oluliseks, kuid huvi on pigem praktiline. Birute Klaas-Lang. Eesti keel on pigem selline õng, millega on võimalik saada elus paremaid kalu kätte õppida. Paremas koolis on saada võimalik parem töökoht ja muu taoline. Ka vähe nähti eesti keeles oma identiteedi osa. Seda, et muukeelne Noor-Eesti võiks ju mõelda endast kui mitme kultuuri kandjast, kui mitme keelekandjate, et see on suur rikkus, mida võiks palju rohkem ära kasutada. Samas leidub ka skeptilised hoiakuid ning vastandumist nii edukamate kui vähem edukate koolide õpilastelt. Väidetakse, et vaatamata keele oskusele eelistab tööandja eestlasi ja eesti nimedega inimesi. Eestikeelne õpe ohustab vene identiteeti või et üleminek eestikeelsele õppele on olnud liiga kiire. Suur osa intervjuudes osalenutest ei seosta oma tulevikku Eestiga ning plaanib riigist lahkuda. Puitsarnast hoiakut võib Birute Klaas-Langi sõnul kohata ka eesti õpilaste seas. Millist käitumist aga vene põhikoolide õpilased eeldaksid riigilt, et eesti keele õpe oleks tõhusam. Birute Klaas-Lang. Nad tahavad juurde just sedasama eesti keele õpet, aga mitte sellist traditsioonilist tunniõpet, vaid, vaid pigem selliseid tugitegevusi. Väga positiivseks peetakse keelelaagreid, keeleringe vahetusprogramm Eesti koolidega. Peaaegu eranditult hinnati äärmiselt positiivseks Eesti koolidega koos tehtavaid projekte, et ühistegevus, verekoolide lapsed on valmis minema eesti kooli vahetusõpilaseks eesti peredesse taludesse. See signaal, mis on riigile, on ja ka kohalikele omavalitsustele, et toetada õpet koolides, et mitte jätta koole üksinda maadlema vaid vaid leida rahalisi ressursse. Just nende tugitegevuste jaoks. Uuringu tellis Tartu ülikoolilt haridus ja teadusministeerium ning see avaldatakse ministeeriumi kodulehel septembris Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Tartus alati paari tunni eest 16 miljonit eurot maksnud uus füüsika instituudi hoone. Veel enne avamist said hoonega tutvust teha ettevõtjad, nii mitmedki neist peax saama uuest hoonest lahendusi oma tootmisprobleemidele. Mirko ojakivi lugu. Füüsikainstituudiga käis tutvumas täna tuhandeid inimesi, nende seas, see oli ka märkimisväärne hulk ettevõtjaid. Neile pakkus Tartu ülikool ka suurepärast võimalust esitada teadlastele väljakutse mõne probleemi esitamise näol. Teadlased aga omalt poolt püüdsid probleeme lahendada. Näiteks soovis üks Tartus liiklusmärke tootev ettevõtja kahandada liiklusmärgi tootmisomahinda. Praegu moodustab sellest lõviosa metalle. Kileteadlased pakkusid, et kiletamise asemel võiks nad katsetada liiklusmärkidele, ilmastikukindluse ja öösel ka helkimise tagamiseks hoopis läbimist. Üks ettevõtjatest püüdis aga teadlastelt leida lahendust vanade kaablite ja juhtmete isolatsiooni probleemile. Nimelt aastas jäätmekäitlejale ümber töödelda tonnide viisi plastikust juhtmete isolatsiooni, mida ei saa põletada ega kasulikul moel kasutada. Teadlased soovitasid plastipuru kasutada täitematerjalina, näiteks betooni või soojusisolatsioonimaterjalide tootmisel. Murest räägib BLRT Refonda Baltic OÜ esindaja Ernest Viira. Hanged Eesti mastaapides nagu nii palju, neid jäätmeid ei ole tehniliselt kuskil väga palju kasvatada, aga noh, mõte oligi, et vähemalt teame, et kuskilt saab edasi liikuda, et ühendust hoida, kindlasti olemas, et võib-olla täpsemalt neid asju uurida, et mis patendid on tehtud ja nagu mainiti, et kuskil on seda ikkagi uuritud, et selles mõttes on ikka teadlastest abi, ma usun, loodan. Füüsikainstituudi asedirektor Toomas Plank ütles, et ettevõtjatele mõeldes on uues hoones koha leidnud mitmed uued seadmed ning ruumid. Kõige vingemad seadmed, mis meil on, on karakteriseerimise seadmed, mikroskoobid juba eelmises majas oli meil olemas umbes üks miljon eurot maksev skaneerib elektronmikroskoop pähe, mis võimaldab vaadata umbes termomeetri suurusjärgus objekte. Umbes samas suurusjärgus on ka aatomid ja nüüd, mis siia uude majja nüüd kuu aega tagasi installeeriti on läbi valgustusega elektronmikroskoop, vot see on nüüd natukene kallim. Kaks miljonit eurot maksev mikroskoop. Kuid tulemas on ka iso viicia ISO kuus klassifikatsiooni, ka puhasruumid. Tartu Ülikooli tehnoloogiasiirde talituse juht Siim kiinas ütles, et kokku on viimase paari aasta jooksul Tartu ülikool aidanud lahendada üle 200 ettevõtja mure, kuid uus füüsikahoone uute võimalustega annab põhjuse üles otsida mõned seni abita jäänud ettevõtjad simkinas. See seadmeline võimekus ja tegelikult see tööruumis on teadesse siia juurde tulnud, on väga tugevasti kasuks sellele, et me saame ettevõtte soovidele vastu tulla. Mirko Ojakivi, Tartu. 2016. aastal alustab Eesti kunstiakadeemia tööd oma uues õppehoones Kotzebue tänav üks põhja puiestee 7932. aastal ehitatud vabrikuhoones. Seda kinnitati taas täna. Uue õppehoone arhitektuurikonkursi võitjate väljakuulutamisel ja Riina Eentalu käis kohal. Arhitektuurikonkursile laekus 10 tööd ja välja anti kaks ergutuspreemiat ning kolmas, teine ja esimene auhind. Võitis töö märgusõnaga linna ja võitjad kuulutas välja kunstiakadeemia õppeprorektor professor Andres Tali. Võiti nimega linna ja kellel on esitanud OÜ asendades Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eigema, Johan Rohtla, Joel Kopli ja Koit Ojaliiv. Kui põnev see töövõidutöö meeskonnale oli. Esiteks hoone ja teiseks see keskkond ka kogu see, mis seal ümber toimub, sellest tegelikult see inspiratsioon on kord, ülejäänud, seal on hästi palju erinevaid ehitusi, ärke Me nagu nägime selles teatud väärtust, et neid võimalikult palju säilitada ja sekkuda nagu võimalikult vähe ja võimalikult täpselt, et oleks see uus osa, mida me sinna lisame. Selline, mis lahendab palju selliseid logistilisi ja muid probleeme, aga kas seda oleks võimalikult vähe, et seda olemasolevat säiluks? Siis kujuneski kuidagi nii, et kaks esimest hoone järku tegelikult, mis seal selle tänase kompleksi keskel diagonaalselt, et nende kahe hoone asemel, mida oli nagu hilisemate perioodi jooksul tohutult nagu rikutud ja mis on enam niivõrd hästi loetavad, et siis nende asemele kirjutasime aga uuesti üle ja tekitasime sinna läbi tervet hoonet läbi ja südamiku kuhugi vajutasime kõik öelda ained, ruumid ja mis saab olema selline logistiline keskpunkt, mida kõik tudengid pidevalt nagu läbiksid, saax põhi. Maamärgiks teoseks jäi ikkagi Habermani nurgapealne maja arhitekt Altermanni meie lihtsalt lisasime nagu selle, mis paneb selle koolina tööle. Kuidas paistab võiduprojekt kunstiakadeemia pilguga õppeprorektor professor Andres Tali? Lina suhtus kõige tundlikumalt olemasolevatesse hoonetesse säilitas nende välisilmet kõige paremini ja kõige rohkem kui teised duetid, nagu pigem avasid EKA hoonete ruumi linnakeskkonda eriti kolmanda koha projekt siis esikoha võitnud projekt avardab selle hoonekompleksi keskel olevat sisehoovi, moodustades sinna akadeemia teaduse jaoks välisruumis toimuvate sündmuste nagu lava või, või multi. Täna on see sisehoovi, mis on väga huvitav lahendus antud keskkonnas. Seda saab avada publikule. Seda saad sulgeda publikule, ta on nagu niuke privaattsoon, kuidas neid hädasi hakata ainena me loodame, et järgmiseks sügiseks on projekt valmis, saab asuda tegevusel. Tallinnas Noblessneri valukojas on käimas Arvo Pärdi ja Robert soni suurteose proovid Eesti kontserdi ja Milano tootjafirma Jeynsperfoomingaats koostöös lavale toodava muusikateatri lavastuse esietendused toimuvad valukojast tuleva aasta mais. Aadama passioon tähistab Arvo Pärdi kaheksakümnendat sünnipäeva ning muusikaaastat Eestis. Erle Loonurm. Ja Robert Wilson tutvus esmakordselt Arvo Pärdi muusikaga juba 1900 kaheksakümnendatel ja sellest hetkest peale on Arvo Pärdi looming teda paelunud. Ku Pärte Wilson 2009. aastal Vatikanis paavsti vastuvõtul kohtusid, tekkis konkreetsem soov koostööd teha. Wilsoni jaoks on väljakutse leida Pärdi muusika juurde valgus nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Võlts soov on leida sünge sõnumiga loo juurde lootust ja valgust toov element. Pilt ja muusika, kokku siis midagi hakkab toimuma. Et see midagi, mida ma näen, aitaks mul paremini muusikat kuulata. Wilsoni ja Pärdi loomingut seob täpsus ja fookus. Pealtnäha lihtsa muusikal peituv ääretult läbimõeldud kunstiline töö. Tõnu Kaljuste räägib vähemalt, mida tema jaoks Aadama passioon tähendab. Minu arm või sümbol inimese, kes kaotas Zaitsel sidele suurema plaani ja suuremate oma elus jäi oma ettenägemata üldis. Ja kui me tänapäeval olevat A või kui palju etega ja igalühel meist on selle sümboliga oma suhe siis alati sees. Ja sünoptik Silve Grabbi Kaiv räägib nüüd pikemalt ilmast. Tsüklon, mis täna hommikul Valgevene keskusest oma teed Laadoga suunas, alustas öösel Peipsi tagant Soome lahe idaosa kohale ning jääb Soome lahe äärde homseks ja ülehomseks pidama. Ilm püsib pilves ja vihmane ning muutub tuuliseks. Eeloleval ööl sajab vihmasadu on tugevam, Ida-Eestis. Puhub loode läänetuul kuus kuni 11, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 10-st kuni 14 kraadini. Homme päeval on pilves ilm, sajab vihma, kohati on sadu tugev. Puhub lääne ja edelatuul seitse kuni 12, puhanguti 14, rannikul kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb homme päeval 12-st kuni seitsmeteistkümne kraadini. Ja Taavi Libe võtab kokku tänased spordisõnumid. Amsterdamis toimuvatel sõudmise maailmameistrivõistlustel sai Eesti paarisarvuline kahepaat koosseisus Andrei Jämsä Tõnu Endrekson eelsõidus viienda koha ega pääsenud otse poolfinaali. Jämsä ja Endrekson olid 500 meetri peal neljandad, poolel maal langeti viiendaks ja sellele kohale jäädi kuni finišini. Otse poolfinaali pääses sõidu võitja Itaalia lohutussõidus jätkuvad ka Austraalia, Norra, USA ja sõidu viimane Lätti. Teistest eelsõitudest jõudsid otse poolfinaali Horvaatia, Saksamaa ja Uus-Meremaa. Eile Hispaanias Senegali koondist võitnud Eesti meeste korvpallikoondis lõpetab täna sõpruskohtumistes ja kui kohtub Egiptusega. Eesti koondise jaoks oli tänavune suvi testiks enne tulevat aastat, kui mängitakse Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril. Kui mitu koondise põhimees said tänavu suvel puhkus, siis paljude meeste jaoks oli just tänavune suvi tõestamise koht, et pääseda EM-koondisesse. Eesliinimängijatest on koondisesuve kaasa teinud ka Tartu Ülikool Rocki mängija Joosep Toome, kellega Jüri on palju seganud põlvetraumad. Toome sõnul on põlved tänavuse suve vastu pidanud. Niivõrd-kuivõrd on enam-vähem hästi vastu pidanud. Ei ole nagu ülepingutatud, kahetan targalt rentida. Pikkasid mängijad, ega meil ei olnud võtta ka, et siin ei olnud valikut. Praegu on, ma ei kartnud, aga mul ei ole siukest mingit tõsist vigastust, nii siuke stabiilne kui saab öelda üldse niimoodi sihuke haigus, et kõik oli nagu enam-vähem ette teada. Riskid olid nagu teada, kasvueas tekkis niisugune luu verevarustuse häire. Mille tagajärjel siis ma ei tea täpselt seda lahti seletama hakata, aga lihtsalt lugude on nagu sihuke tratiseerunud ehk siis ära surnud ja see mõjutab ka seda põlve kõnet. Niuke põletiku on sellele pidevalt, palun teatud teatud liigutustele teatud põlva nurga all see nagu segav seal on nagu midagi tõsist, ei ole mingi hull trauma jääda. Kogu aeg nagu annab seda valu, Astingutena. Paratamatult segab mängimist valuvaigistite, kui sa natuke alla tõmmata, agana segama kaalne. Läti korvpallikoondis kindlustas samuti koha järgmise aasta EM-finaalturniiril, kui sai 89 65 jagu Slovakkiast ja oma valikgrupis viie võiduga liider. A-grupis alistas Bosnia 74 68 Suurbritannia ning tagas samuti koha. EM-ile finaalturniirile pääses ka Iisrael, alistades B-alagrupis 83 60 Hollandi D-grupis kindlustas finaalturniiri koha Belgia, olles 99 73 üle Valgevenest. G-grupis sai väärt võidu Venemaa, kes oli Itaalias parem 72 68. Venemaal on nüüd kirjas kaks võitu ja kaks kaotust. Itaalial on kaks võitu ja üks kaotus ning kui Itaalia kolmapäeval Šveitsist jagu saab, tagavad nad koha EMil. Aitäh ja selline sai Päevakaja. 25. augustil toimetas Margitta otsmaa kena õhtut ja kuulmiseni.