Segakoor huik on taas korraldamas kontserte, pööramaks tähelepanu maa kirikute rollile meie kultuuriloos ning nende praegusele olukorrale eelseisvatest, kontsertidest, räägib segakoori dirigent Kaspar Mänd. Mulle näib, et sinu ja segakoor, kuigi koostöö on küll väga orgaaniline ja kuuldavasti tal oli väga vahva hooaeg ka. Tegelikult kuigi tuumikuga me oleme kokku kasvanud, me käisime kõik samas koolis, vanalinna hariduskolleegiumis ning ning paljud nüüd siis seal tuumikus laulsid koos kooli kammerkooris ja kui kool sai läbi, siis me otsustasime jätkata koori tegemist. Ja Aja jooksul on liitunud veel sealt kooli, vilistlaskonnast, inimesi, aga siis ka mujalt ülikoolidest. Aga tõepoolest, selline koostöö ja klapp on olnud kogu aeg väga hea, selline inspireeriv. Ja tõepoolest meil möödunud hoo oli päris palju põnevaid ettevõtmisi. Kõige viimane enne laulupidu. Me olime naissaarel, kus koos Tõnu kaljustega esitasime Veljo Tormise tornikell minu külas Naissaare kirikus südaöösel ning pärast seda veel siis, et Uusbergi õhtu ilu umbes kell üks öösel. Et see hetked, ajastus ja atmosfäär oli väga eriline ning kindlasti väga meeldejääv pikaks ajaks. Nüüd on algamas üks põnev kontserttuur Lääne ja Saaremaal. Kas kirikut ja kirikukontserdid on kuidagi hingelähedane? Ja meil on Huygiga päris algusest peale olnud nii-öelda tavaks siis hooaja lõpetuseks teha siis väike kontsertturnee ning siis Tallinnast liikuda Lääne-Eesti suunas ja lõpuks jõuda saarteni välja. Nüüdne teeme neid kontserte viiendat korda ning seekord tahtsime siis kaasa võtta ka orkestri, et koos esitada Tõnu Kõrvitsa kreegi vihikut. Kui alguse need kontserdid olid lihtsalt sellised hooaega lõpetavad ilusad kontserdid, siis, siis viimasel aastal me me tahtsime sele siduda rohkem sellise pisut suurema ideega, kuna Lääne-Eestis ja saartel on väga palju ilusaid maakirikuid väga vanu ja huvitav looga. Ning nähes, kuidas nende olukord igal pool ei ole praegu väga kiita siis tahtsime rohkem pöörata tähelepanu nende kirikute, nende hoonete rollile ütleme, kohalikus kultuuriloos või kohaliku ühiskonna kujunemises ja kogu ta mehe kontsertidega siis ka toetusi ette, neid kirikuid saaks renoveerida. Ning nii nagu eelmine aasta viskas, sest tal on meil kaasas kunstiajaloolased, kes siis enne kontserte siis tutvustavad huvilistele täpsemalt nende hoonete lugu ja need huvitavaid seikasid. Huvitav etet Daile. Nii et tund aega enne kontserti on nii Tallinnas kui karusel võimalik siis nende hoonete koha pealt targemaks saada. Tallinnas kõneleb Kunzalone Anneli randla ning karusel Juhan Kilumets ning kontserdid algavad kell seitse ja nemad siis vastavalt alustavad tutvustamist kell kuus. Millist repertuaari kirikutesse toota? Repertuaaris on vaimulikud rahvaviisid ning neist inspireeritud muusika kuuleb Cyrillus Kreegi seadetes vaimulikke rahvaviise millest paljud ongi Lääne-Eestist kuuldud ja üles kirjutatud. Ning siis Tõnu Kõrvitsa kreegi vihik, mis samuti põhineb vaimulikel rahvaviisidel ning tahamegi just selle kavaga näidata seda, et kuidas ütleme, nendest kirikuhoonetest või kirikust mõjutatuna võis laulga levida inimeste seas suulise traditsiooni ning lõpuks arendada välja väga huvitavaks originaalseks selliseks omaette nähtuseks muusikaloos. Et me seeläbi tajuksime sellist selle traditsiooni erilisust. Kas kirik on just see koht, kus sellist repertuaari laulda või vastupidi, kas see, et see heategevus toimub kirikute ühe konkreetse kiriku jaoks, siis kas nagu paneb pead mõlgutama ja ütleme, et võib-olla pole piisavalt heid esinemiskohti? Seda muusikat võib esitada, ma arvan, nii kirikus kui, kui mujal, kus sobib esitada, kus on selleks sobivad tingimused mida tahaks just nende kontsertidega, võib-olla, et me märkaksime rohkem tegelikult kui head need hooned on muusika esitamiseks näiteks konkreetselt Karuse kirik, millele me seekord siis soovime rohkem tähelepanu pöörata. Ta enamus inimesi on harjunud selles lihtsalt kiirustades mööda sõitma, sest et see on kümmekond kilomeetrit virtsust ning sealt mööda sõites inimesed juba kiirustavad praami peale ning korra märkavad, et seal on see kirik, aga keegi kunagi nagu sina ilmselt lähemal vaatlema ei lähe. Aga see on väga huvitava akustikaga kirik ning väga põneva ajalooga kirik, nii et tõesti vääriku elaks seal muutumist ning sisse minemist. Mul on hea meel, et sina seal Koroika ette selle toreda kirik üles leidnud. Kuuldavasti suure koosseisuga reisid on väga keeruline. Ega Eestimaal ja ma saan aru, et saartele sõidetakse ilma orkestrite Jah, eks selliste kontsertide korraldamine on, ütleme harrastuskoorile ikkagi noh, tõsine ülesanne, väljakutse ja eks me üritame seda korraldada nii, nii hästi, kui me oskame. Tõepoolest seekord me orkestrid kahjuks saare peale kaasa võtta ei saa, aga järgmine aasta mäe proovime olla osavamad ning juba siis ka koos orkestriga saare peale minna, nii et seekord jah, Muhu kirikus me laulame Kuigiga üksinda, aga, aga me oleme seal varasematelgi kordadel käinud kooriga laulmas ning rõõm on tõdeda, et meil on seal juba välja kujunenud selline usaldusväärne kuulajaskond, kes alati on rõõmuga kohal kuulamas, et neid on alati väga hea meel näha. Nõnda kõneles segakoor Huigi dirigent Kaspar Mänd. Segage huik ning otsa kooli keelpilliorkester esinevad juba täna, seitsmendal augustil kell seitse Tallinna Katariina kirikus kaheksandal augustil kell seitse Karuse Margareeta kirikus. Nendele kontsertidele eelneb tund varem kunstiajaloolaste loeng. 10. augustil kell kuus saab sega Korfoiki kuulda Muhu Katariina kirikus. Kontsertidega soovitakse kaasa aidata Karuse Margareeta kiriku renoveerimisele.