Väikse poja ärjest peegele. Hirmumeestes uus Oxupi laulatu tun Vaitsepti vastuktiive, taamal vent naine. Ja vaates silmapiiril. Tere hommikust, kell on 12 minutit, 10 läbi, on aasta eelviimane päev ja natuke kõhe tunne, kas pole, aga õnneks tänase saatekülalise valitud avalugu hajutas igasuguse harduse mida ma võib-olla siin plaanisin. Väikeses eelsõnavõtus täna hommikul on jutusaate stuudios Margit Kilumets ja tema külaliseks Andrus Kivirähk. Tere hommikust, Andrus. Tere hommikust. Kuidas see mõjub aastanumbri vahetumine, selline suurejooneline seitsme muutumine kaheksaks. Ei mõju mulle mitte kuidagi ausalt öeldes, et, et kuskil peale jõule ma just vastupidi hakkan ootama, et saasta ära lõpeks, et hakkaks jaanuar peale ja saaks selle nagu hakata tegelema, selliste päris asjadega tööle minna ja kirjutama hakata ja et kogu see trall ära lõpeks, tavaline elu pihta hakkaks samasugune tunne, mul on tavaliselt kuskil suve lõppedes ka, et saaks juba, et kõik inimesed oleks teepostidele, saaks nendega asju ajada ja nad ei tolgendaks mööda oma suvilaid laiali, et mulle meeldib, kui on selline igapäevaneile, vaat see on kõige mõnusam. Ma rääkisin just mõned nädalad tagasi sinu ametivennaga, nii võib öelda kirjanik Tõnu Õnnepaluga ja tema ütles, et põhjamaa inimeste häda on selles, et aasta lõpp, selline pime aeg, kui võiks oma elu üle järele mõelda ja ja natukene nagu aega maha võtta, mis on nagu meile rahvuslikult omane rajal moodsad inimesed tõmblevad, püüavad asju ära lõpetada ja teha veel kõik korda nii-öelda 31.-ks detsembriks. Kas sul ei ole sellist kommet aega maha võtta aasta lõpus? Ei, ma võtan teda kogu aeg maha, kui ma tahan, et ma ei vaja selleks aasta lõppu, et sellepärast mu töö ongi ju selles mõttes hästi mõnusat ma klapitanud või nii nagu täpselt mul endal vaja on ja kui ma tahan, siis ma võtan ka märtsis aja maha või mais või septembris, et ma nagu ei, ei pea selles mõttes kalendrist kinni, et ma nüüd reede õhtuti käis linnas joomas ja esmaspäeva hommikuti oleks sinine esmaspäev, et mul võib-olla just vastupidi, näiteks sinine neljapäev joomas käin esmaspäeva õhtul ja teen, teen täpselt nii, nagu ise tahan. Kas niisugune asi nagu kalender või kalendermärkmik aastast 2008 on juba sinu riiulis või või kusagil olemas? Mul ei ole kunagi olnud kalendermärkmikku, et ma siiamaani veel mäletan kõiki neid asju, mida ma tegema pean, noh, neid ei ole ka õnneks niipalju, et ma ei nagu ma ütlesin, sõltu see tähendas, et mul ei ole selliseid kokkuleppeid kuigi palju, et ma mingiks kellaajaks pean kuhugi nüüd minema ja mingit mingil päeval täpselt midagi tegema, et nii palju kui on, nii palju mul on ikkagi veel veel peas kus ma seda kalendermärkmikud kannaksin, ma ei kujuta ette, et ma peaksin kogu aeg käimakott käes mööda linna ringi, et aga ma tahan käia niimoodi käed taskus ja endale märkmik koos pastakaga näidanud, segaksid, mida tuleks siis kuskil põues noh, talvel on see veel võimalik, aga suvel, kui ma käin lühikeste pükstega ringi ja T-särgis, no kus ma ta panen. Ja sellised karmid tähtajad nagu näiteks mingi käsikirja ära andmine, mis juv sinu ametis peaks olema selline noh, ikka ikka väga oluline punkt, need on ju parasjagu nii jubedad, et need püsivad niisama ka meeles, eks ole. Need on meeles muidugi noh, mul ei ole ka nüüd nii, et 1000 käsikirja korraga käsil, eks ole, need paar asja, mis on need ma ikka mäletan, mis ajaks ma valmis pean jõudma ja ja ma olen üldiselt selline värvilist tüüpi autor, et ma ei suuda jätta asja päris lõpuni, ma teen teile kuu aega varem valmis igaks juhuks, sest mine tea, mis võib juhtuda, et äkki on vahepeal haigeks või midagi ja siis ma hakkan hulkuma varem pihta. Sanolkumad varem valmis ka, nii et tegelikult mul ei ole küll kunagi olnud sellist juhust, et need tähtajad on kukil, tähtaeg on ikka mägede taga ja ma annan töö üle ja kõik on väga üllatunud, et oo, sul juba valmis. Ma imetlen sind, kas sa eksameid tulingi? Raadiosse, sa võid imetleda, sest selliseid inimesi ei ole, palju? Ei ole, need on väga vähe käsud, mina olengi eksamiteks õppisid ka niimoodi siis, et sul oli kaks päeva varem valmis ja siis, kui teised veel öösel kanget kohvihoidja silmad olid magamatusest punased, siis sinul oli kõik juba valmis peas ja selge vä? Põhimõtteliselt küll, ma pole kunagi öösel õppinud ja, ja võis juhtuda täiesti nii, et mul mingi paar päeva enne eksamit tekkis tunne, et et ma enam-vähem oskaja edasi pole mõtet õppida, siis ma ei õppinudki edasi, et noh, siis läks nagu läks, aga, aga mul jah, ei ole küll kunagi olnud sellist öö enne eksamit, need veel tuubin viimased asjad paika, õhtul tahtsin juba tavalisi raamatuid lugeda, et ei saanud nagu pühenduda, liiga palju eksame. Muu elu tahtis elamist. Seal tulid need ise kuidagi selle teema juurde, millest ma täna ühenenud ühe juurde nendest teemadest, millest ma täna sinuga kõnelda tahtsin. See on raamatute lugemine isegi rohkem lugemine, kirjutamine, kas sa oled lapsest peale palju lugenud ja loed tänase päevani palju? Jah, eks suhteliselt ebaloomulikult palju küll see on ilmselt isegi rohkem, sest et siis siis oli nagu aega ka rohkemat praegu on mingid muud toimetused, tuleb ise kirjutada ja siis tuleb veel igasugust sellist olmeolmeelu elada. Lugemisega seoses ilves eilses arteris ütles, et ta loodab, et järgmine aasta inimesed hakkavad rohkem raamatut lugema, et noh, kas või raamat nädalas, kui rohkem tõesti ei jõua. Nii et ma jagan seda seisukohta, et no kasvõi raamat nädalas tõesti rohkem ei jõua. Et see oleks nagu väga-väga paras parandamata. Aga raamat nädalas on sinu jaoks täiesti niisugune loomulik asjade käik. Kindlasti on mingeid nädalaid, kus ma ei loe ühtegi raamatut, niuksed pausid, aga, aga siis jälle ma loen võib-olla nädala jooksul mitu raamatut, noh, sõltub muidugi kui paks raamat ja nii edasi ja nii edasi, eks ole, aga aga kui ma nagu mingi raamatu kätte saan, siis ma loen ta tõesti üsna ruttu läbi, et mul, see on mingi vilumus tekkinud, nende aastatega saab, saab ruttu loetud. Kus need raamatut sinu kätte jõuavad? Plaadiga poest enamasti, et kus siis mujalt? Ei, no mine tea, võib-olla sa oled näiteks raamatukogu veendunud külastaja või laenad sõpradelt. Ei ole, ma olen ikka, ma olen ikka selline kollektsionäär, et ma tahan raamatut, mis mulle meeldivad, et need oleksid mul kodus olemas ja siis ma ikka käin põhimõtteliselt iga päev korra raamatupoest läbi ja vaatan, kas on midagi tulnud, et et siis leiab ka üles, tähendab, kui käia niimoodi kord poole aasta jooksul, siis sa lihtsalt ei saa aru, mis on ilmunud. Aga kui sa oled iga päev, siis sa saad jälgida lihtsalt seda uudiskirjanduse letti, kus pannakse kõik uued asjad ja siis on sul selge pilt, mis, mis on tulnud. Mis olemas on. Ja siis ma valin sealt, et ilmselt jah, raamatute ostmine on küll üks koht, kus kus ma nagu ei koonerda, et seal siis ikkagi, kui ma tahan mingit raamatut, siis ma sellega ostan endale. Raamaturiiulite rida sinu kodus aina pikeneb ja pikeneb ja naine läheb aina vihasemaks ja vihasemaks, sellepärast et sul ei ole neid kusagil hoida. Veel on tühje riiuleid, et eks me oleme selle eest hoolt kandnud, aga, aga põhimõtteliselt küll jah, et eks see, see on võib-olla see kõige kammitsevam äsjaalune raamatu ostmisel, et hakkad mõtlema, et tõesti, et et ruumi peab ikkagi kokku hoidma ja ei saa nagu kõiki asju oma riiulile lubada. Et jah, et ongi, et kui mõnikord satub koju mingi sihuke suvaline raamat mingil muul moel kui minu ostetud, siis ma olen tiivas, aga ma ei taha teda oma riiulile lubada, et seal on nagu loetud meetrile nüüd mingi võõras raamat seal. Istuge, siputage, et seda nagu ei salli. Kas kõik raamatut sinu kodus või ütleme siis nii, et suurem osa sinu raamatutest on sinu ja sinu abikaasa ostetud või oled sa näiteks pärinud kelleltki midagi, et sa oled oma rajatud koju midagi juba kaasa toonud? Ei, no ei ole pärinud, et eks mul ju ema juures on muidugi suur hulk raamatuid, aga need, mis mul kodus on ikka jah ikka nagu meie muretsetud. Loed sa kõike? Ei, kaugeltki mitte kõik. Mis on selline välistatud teema Andrus Kivirähu jaoks, mida, mis raamatut näiteks noh, ma ei tea, et, et ütleme, et luulet raudselt ei või poola kirjanik raudselt ei või, kas nii võib ütelda? Poola kirjanike kohta ma ei ütleks halvasti, aga aga ma küll ei kujuta ette, et maastaks luulekogu, sellist asja pole vist juhtunud veel minuga elu sees. Et ma luulekogu aastaks pole veel mõned tuttavad, luuletajad on vahel kinkinud mõlema luuleraamatu, aga üldiselt ma olen väga halb luulelugejad, ma tõesti ei viitsi viitsi luuletusi lugeda, et, et jah, et tõesti Shakespeari näidendeid, mis on värsis ja Puškini muinasjutte, mis on väär, siis võin ma lugeda, aga sellist tavalist luulet? Ei, ei, ei see ei ole päris minu jaoks, aga põhiliselt, mida ma ostan viimasel ajal, on igasugune ajakirjandus seda mul tohutud riiulid, kuningate elulugusid ja ja kõikide teiste elulugusid ja, ja igasuguseid muid ajaloo ajaloo ülevaated, need selline noh, kuidas nimetatakse populaarteaduslik kirjandussõda vist noh jah, et ega ma nagu ilukirjandust ka väga sageli ei osta. Et mul on nagu enda arvates sellised mingid põhilised asjad läbi loetud juba mingil ajal ja. Ma olen üsna nagu valiv. Ei usalda erite uut ilukirjandust, mis tänapäeval kirjutatakse, ilmub pigem, pigem ma loen siis veel veel kord mõnda mõnda vana 19. sajandi romaani või et see on kuidagi turgutama hästi kirjutatud raamat pooleli. Üldiselt, ja ikkagi üritan läbi lugeda kõik, mis ma olen alustanud, mõni raamat on jäänud pooleli, aga, ja ma usaldan oma nina ka ja ega ma väga väga halva asja otsa nagu pole ammu sattunud ka need, mis tundub tõeliselt võigas ja ei suuda edasi lugeda, sellised asjad üldiselt ei jõuagi mulle koju, et ma juba raamatupoes suudan raamatut sirvides enam-vähem hinnata, et kas see mulle meeldib ja kas ma, kas ma tahan seda saada? No kuidas ei peagi olema lihtsalt, kui on jube igav kaasangi sedasama, võikalt iga. Kas sul on õnnestunud oma lapsed ka lugema panna? Noh, kuidas ma neid panen, eks isiklikku eeskuju najal, kui on ajal, eks nad ikka loevad jah, et noh, kindlasti vähem kui mina nende vanuses. Aga ma lugesin ka tõesti ebaloomulikult palju, nii et noh, seda nagu ei saagi loota neilt, et nemad ka sama palju loeksid. Et see oligi suhteliselt erandlik, ma kujutan ette. Aga loevad piisavalt. Ja eks ju, noh, mitte ainult mina, vaid üks kool ka ju, suunab ja annab mingit kohustuslikku kirjandust, mis tuleb läbi lugeda ja tänapäeval on see ju kõik väga-väga armas, mida nagu koolis kästakse lugeda, et see ei ole enam noor kaardivägi ja ülesküntud uudismaa vaid tõesti head raamatut, mida peabki lugema, kuidas sa ilma elad, kui sa neid ei loe, et sa oled loll? Sul on kolm tütart vanuses. Vanuses 14 üheksa ja poolteist. No kui me selle pooleteistkümne, see, kes toimib hommikuti äratus, kellena sain ma aru, eks ju, jah. Et kui tema praegu kõrvale jätame, siis kirjandusest, ma arvan, tal on suhteliselt vähe veel aimu, et kas sul õnnestub nende suuremate tüdrukutega raamatutest rääkida või, või kas see on üldse oluline? On ikka oluline, no millest siis ikka rääkida, et see on üks väga tore teema meenutada ühiselt loetud raamatuid ja ikka õnnestub muidugi et meil on juba kindlasti piisavalt selliseid raamatuid, mida me kõik oleme lugenud või vähemalt, mida mul vanem tütar on lugenud ja nendest me ikka saame rääkida ja tsiteerida, vihjata ja sellest koosnebki intelligent, vestlused, sa saad vihjata mingitele raamatutele mingitele miks mitte ka filmidele või teatrietendustele. Et mis on selline ühine ühises mälus. Kas sinu kirjutatud raamatud on? No vähemalt mõned neist on neil läbi loetud. No ikka on jah muidugi. Et need noorem tütar küll Rehepappi ussisõnu veel lugenud ei ole, aga, aga vanem on küll jah. Rehepapp oli talle kohustuslik kirjandus lausa koolis pidi seda lugeja varem ei olnud lugenud. Oli ette loetud, seda vist kunagi, aga, aga, aga ta nagu jah, ootas ärasele kohustusliku kirjanduse, et selles mõttes jah, seda ussisõnad luges nagu siis läbi silmuse. Aga Rehepapp peaks siis nüüd, kui, kui tal oli seda koolis vaja. Et eks see on ka omamoodi kaval, et siis on, ju, tuleb lugemiskontrollis värskelt loetud, saad aru, et mitte nii, et paari aasta taguste muljete põhjal hakkaks kirjutama. Kas nad on vahel kriitilised? Ei noh, nad neid minu raamatutest küll nüüd mul võib-olla nad on mõtteiskit, aga, aga mulle ette heita pole küll tulnud midagi. Ma just mõtlesin, et selline isikukultuse värk ikkagi sina kirjutad, et siis põhimõtteliselt ongi hea raamat, vähemalt sinu kodus. Eks isiklikult peab ka olema kodus, aga ei saa. Nüüd päris, käiakse hiliseteks isa kallal. Aga kui sa mõne uue asja valmis saad, ükskõik, olgu see näidend, olgu see see tõesti romaan, kes on esimene inimene, kes seda loeb peale sinu. Väga sageli see inimene näidendi puhul näiteks kes on selle tellija või selle mõtte algataja. Et ma ei hakka teda nagu näidendit lihtsalt kodus nagu levitama üldse enne, kui ma olen saatnud ära, siis noh, näiteks sellele lavastajale, kes on nagu selle idee mulle pähe pannud, teda läbi lugenud, öelnud, et väga hea, teeme ära. Ja siis ta on nagu saanud selle nii-öelda pitsat jälle siis võitud anda, teistele ka lugeda. Ja romaani puhul jällegi sageli loeb esimesena kirjastaja. Ja kui siis kirjastaja ütlevad, davai, anname välja, vot siis ma juba lasendani modi rivitult vabalt. Aga üldiselt jah, see ei ole nii, et neid kodus sõbrad, et nad loevad kõigepealt läbi, siis arutame, siis ma saadan kuskile ja näita, et ma nagu kõgepealt ajan ametlikult asjad joonde siis kui on mingid kokkulepped olemas, et asi on nagu valmis ja seal ei pea enam midagi parandama või muutma. Et siis siis jõuab ta lihtsa lugejani. Aga sa oled põhimõtteliselt valmis selleks, et mõni sulle olulistest inimestest näiteks ütleb, et Andrus ei olnud hea või et, et see venis või et see oli võikalt igav. No põhimõtteliselt muidugi, et kui on eritist näidendi puhul, kui on tegemist nii-öelda tellimustööga et siis siis loomulikult, kui, kui, kui öeldakse, et ei, siin pead natuke muutma või siin seda natuke kõbima, et siis ma loomulikult olen selleks valmis, aga ma küll ei näete, millal niimoodi on juhtunud. Et üldiselt isegi minu üllatuseks on kõik nagu väga hästi läbi läinud. No see latt, sinu isiklik latt on juba mõnda aega üsna kõrgel ses mõttes, et kui sa nende ussisõnadega nüüd lagedale tulid, siis, siis tegelikult ma usun, et sa teadsid ise ka, et rahvas ju ootab sinult palju, et kuidas, ma ei tea, kas seda võid pingeks nimetada, aga, aga kas selline väike läbikukkumise hirm või see, et äkki seekord ei lähegi nii hästi või äkki inimestele ei meeldigi või äkki ostetagi? Et kas, kas see üldse külastab sind? Noh, eks ikka, aga ma arvan, et ega ta ei olegi seotud nende eelmiste asjadega, et ma nüüd üritaks kohutavalt nende varasemate asjade tasemel olla, et ma lihtsalt üritan kirjutada nii hästi kui oskan ja, ja see on ükskõik, mis asja puhul, kui sa seda teed, siis ikka. On see on see hirm, et noh, et kuidas, kuidas vastu võetakse ja kas, kuidas ega ma olen ka näiteks ussisõnade puhul üldse ei eeldanud, et ta neid kasutab sama menukaks kui Rehepapp. Et see, et ta nüüd osutus müüdiasse minu jaoks on selline üllatus, et ma enda arust kirjutasin sellise suhteliselt kurja ja koleda raamat mis on nagu selline noh, ma ei tea, lõuahaak mingisuguse kellelegi näkku, et see, et nüüd ta väärseks osutus, see on tõesti tõesti nagu vapustav, eks ta algul algul müüdi loomulikult Rehepapi pähe, rajab kaksi inimese tasside tähe, papilt raamatut noh, nüüd tuli uus, et küllap see on samasugune. Aga noh, ainult sellega seda seletada ei saa, et, et see võis olla alguses mingid esimesed tuhanded müüdi müüdi nagu Rehepappi tuules, et jõuda siis ikkagi mingitele inimestele meeldis mingi kõmu levis ja et et ta jõudis sinna, kus ta on seal müügiedetabelis, aga loomulikult ma tean ka paljusid inimesi, kellele see üldse ei meeldinud see raamat, nii et ega ta ei ole üldse mingi söögi ühene lemmik kõigile. Kui natuke numbritest rääkida, me võime ju konkreetsed olla, sa ise kujutad ju endale üsna täpselt ette, kui palju müüdi rehepappi on tänaseks päevaks müüdud ja kui palju uusi sõnu. Mõlemat on muidugi kõvasti üle 20000, et ma ei suuda nüüd päris täpseid arve öelda, seda tahavad kirjastajad, aga, aga jah, suurusjärk on seal. Ja täiesti, isegi kui sa oled väga enesekriitiline, siis ületab igasugused ootused, eks ole ju? Lahega luge müügiedu, neid ei ole ainuke kriteerium, et põhimõtteliselt on võimalik ju ka, et et ostetakse mingit väga veidrat asja mingil mingil veidral põhjusel. Et, et mulle pigem lähevad korda mingite inimestega arvamused, kellest ma nagu lugu pean võivad kelle, kelle arvamus mulle korda lähevad, kui nemad nagu väidavad, et neile meeldis, et siis ma eeldan, et nad lihtsalt ei hakka mulle valetama, et ju siis tõesti-tõesti meelselt, kui neile ei meeldiks, siis neil oleks võimalus vait olla lihtsalt või, või kuidagi kõrvale viilida ja sellest on see saladus, aga, aga ajakirjanik peabki Uudishimulik olema, et kes need inimesed on, kelle arvamus sulle korda läheb, tead, ma ei hakka neid üles lugema, olemas olla, sest et. Ei, ei, ma ei ütle selle, no ma ei saa öelda mõnda, miks ma mõne need mõned nagu välja tõsta, need on ju tegelikult päris palju ja, ja ma ei taha nagu kedagi kedagi teisele eelistada. Lepi sellega, olgu. Mängime siis nüüd ühe laululoo, aga me leppisime nii kokku Andrus sinuga, et sa nendele lugudele, mis nüüd tulevad, ütled paar sõna sissejuhatuseks ka. No tegelikult ma ütlen ka siis üldse esimese laulu puhul, et sa ütlesid, vaban, kolm lugu kaasa võtnud, ma võtsingi eestikeelse loo, mis kõlas ära, mis oli siis nagu Eesti vabariigi sünnipäeva, oh mängiti ka, ütlevad, et ta räägib ja miks mitte, vaata seal ilusad sõnad ka särjest teha hiigelhai, et kas ei tundusele aasta kestev Eesti vabariigi juubelipidustused, eks ole, kuidagi sellega seotud ja siis sa võid sinna ja venekeelse laulu, mis nüüd kohe tulevad, ka venekeelne publik saaks autode, meie saadet ja lõbuks televi inglisekeelne kogu Euroopa saaks nautida saadet, sest ma kujutan ette, et paras Schengeni piiride kadumist kuulevad kõike raadiot ja see on ju selge, et mingeid piire enam ei ole, et kõik läheb, tulebki jah, siis järgmine lugu on siis pühendatud vene kuulajatale eriti vene noortele. Kell on nüüd 34 minutit, 10 läbi kõigile neile, kes aasta eelviimasel päeval jõustan, ärganud teadmiseks, et tänase jutusaate külaline on Andrus Kivirähki moosiga oma valitud, et ei ei ole kuidagi laule, ei olegi Eesti Raadio fonoteegis minu kodus. Kas sinu koduseid tegemisi saadab iseenesest muusik? Ei saada mitte kunagi, vastupidi, et ma eelistan täielikku vaikust kodus, sest et kui on nagunii kolm last ja, ja siis kõik ju ajavad mingeid asju räägivad ja needki veel mingi muusika seal taga oleks, siis läheks täitsa lolliks. Aga kui sa kodutööd teinud, meil on näiteks nii, et, et kui meesterahvad pesevad nõusid, siis mis, mida juhtub suhteliselt harva, siis alati nad nad kuidagi tasandavad selle tegevuse ebameeldivust mõne mõnusa plaadiga. Ei, mul ei ole nii, et pigem võidan ruttu ära need nõud ja mis ma sellest plaadist sinna neid veel hea, et ega ta vee Tallinnast üle nagunii ei kosta. Kuna täna juba on niisugune aastalõpusaade ja me oleme natukene rääkinud kirjandusest, et, et siis sinuga no kui nagu sa juba korra mainisid intelligentse inimesega, see oli küll muige saatel öeldud, aga siiski ma usun sind saab rääkida ka muudest kaunitest kunstidest, et kui sa mõtled selle muusika aasta peale, mis nüüd selja taha jääb, kas on mõni tore kontsert või mõni tore plaat? Vaata muusikast on just see asi, millest minuga ei ole mingit mõtet rääkida, sest tegelikult ma ei käi kontserditel ja, ja minu plaadivalik ka selline nagu sa, nagu sa siin kuuled. Et seal on väga palju nõukogudeklassikat ja, ja, ja siis Arne Oit, Georg Otsa ja, ja ja noh, ühesõnaga selliseid kummalisi kummalist filmimuusikat. No aga mingist sellisest moodsast muusikast ma ei jaga mitte ööd ega mütsi. Moodsast muusikast ma üldsegi ei tahtnud rääkida klassikalisest maga ei jaga, eriti et muusika on kindlasti üks selline valdkond, millest tõesti eriti ei taipa. Aga ometi võtsid sa paar nädalat tagasi seljakoti selga ja sõitsid Londonisse muusikali vaatama, asem, teatan. Selge. Muusikal on teater ja ta on põhineb, eks ole siis filmil, nii et konkreetne muusika, mida ma vaatamas käisin, montypythonlik pehmelat. Et see, see noh, muusike seal iseenesest on selline koomiline ja, ja, ja noh, mingitel kliseedel ja asjadel põhinevat ega see ei ole siis mingi selline selline muusika, mis neid tõsiseltvõetav tsoonia ikkagi nalja. Nalja muusikale, et ma sellist tõsist muusikali andile tee britega ma vaadata, ausalt öeldes küll ei viitsi, kus on sellised suured tunded ja ooperifantoomi käivad ringi, et see nagu jääb minu jaoks üsna igav, aga kas see oli tore vaadata, seal tehti palju nalja. Kes on filmi Monty Pythoni Püha Graal, siis nad kujutavad ette, seal oli üsna üks-ühele, väga paljud, paljud stseenid ära mängitud, tehti nalja juutidele, omadele olnud, korrektne poliitilises mõttes ja igat moodi, nii et väga tore. Muusikalini. Aga sa reisisid lastega ja perega kas reisimine kui selline ütleme, ajaveetmisvormina on sulle pigem meelelahutus või pigem kohustus? Ei, mulle ikka meeldib, et noh, ma muidugi tahan reisida, väga mugav, vaevalt ma tahan, et mind ootavad hotellide dušid. Et ma ei taha kanda seljakoti seljas, ööbida telgis või, või niimoodi minna minna kuidagi juhusliku, et ma ei tea siis tee äärde hääletama, et ma tahan minna lennukiga ja siis korraliku hotelli ja et kõik kõik on nagu kõik on mõnus nagu koduski, et, et ei pea nagu vaevleva inglite toodud ebamugavuste käes. Ja aga Mike, me ikka käime ehk aasta kuskil ja, ja ja üldiselt mulle meeldib, et see järgi sa valid või mille järgi ma valin või? No üks võimalus on alati minna minna nagu suve pikendama, et käia kuskil Kreekas sellises kohas, et mõlemad päris mitu korda käinud perega erinevates Kreeka regioonides kus on hästi mõnus, lihtsalt kogu see kogu see värk, mis seal on alates Kreeka toidust, Kreeka, Kreeka veinist, kuni siis kreeka päikese jah, ja muude asjadeni. Aga noh, Londonisse Me läksime just nimelt konkreetselt sellepärast et tekkis idee seda Cameloti näha. Ja noh, ega ma ainult seda ei vaadanud, eks. London on suur linn ja seal on igast muud huvitavat. Käisime Sherlock Holmsi muuseumis näiteks. Nii et jah, külastasime selliseid kultuuriga seotud paiku. No on terve hulk ka eesti kirjanikke, kes armastavad käia kirjanduslikes komandeeringutes, ehk siis vabastada ennast sellest kodusest möllust ja, ja isegi isegi Eestist ja kirjutada kusagil mujal. Kas niisugust asja oled proovinud? Käsmus, kus on ju ka kirjanikel selline pesa pesake, eks olema keemia suvel suvitamas, aga ma olen paar korda talvel käinud, aga üldiselt mulle ei istu selline asi sellepärast et ma ei viitsi nagunii kirjutada rohkem kui üks, kolm tundi päevas ja mida ma selle ülejäänud ajaga teen, et siis siis niisama seal tolkneb või, või hakkad jooma või jumal teab, mida sa siis teed, et sellel ei ole erilist mõtet? Noh, mul ei ole nagu sõitsimegi paariks nädalaks mingisse ma teavisbyssevi kirjanduslikkuse, sellisesse urkasse, kus ma siis istun ja kokanädalat kirjutajad, talu seda, et ma tahan kirjutada hommikul paar tundi, siis ma tahan minna linna peale, suhelda inimestega, suhelda, oma perega, ajada mingeid asju, et ma, ma ei suuda nagu pühenduda mingi kaks nädalat järjest kirjutamisel, et see on, see on nii kohutav, et ma. Ma hakkaks tagasi igatsema, mainis, ma ei saa sellega hakkama, et ma kirjutan, ma saan väga hästi nagu kodus kirjutatud. Kas sul on selle kirjutamiseks oma tuba ja uksed on kinni ja see kolm tundi keegi ei ei tule sisse, ei koputa ja Isaisega. No põhimõtteliselt ma ideaalil variandis kirjutan siis, kui kedagi kodus ei ole, siiski et nüüd viimasel ajal on, see raskendab. Aga nafta saab ka kolme aastaseks, mingi hetk seda läheb lasteaeda ja siis seda ka päeval kodus ei ole, et siis on nagu jälle muretsema, et nüüd jah, natuke tuleb kuidagi vaadata, kuidas, kuidas saab ja üle elada see see aeg, aga et noh päris ust kinni ju Sa võid ju panna, aga ega see neid otseselt nagu sind ei eralda. Sellest perest kriibivad uksed või käivad seal kuskil, nii et, et ma eelistan kedagi ei oleks kodus sellel kuma kirjutanud, oleks nagu oleks mõnusam, aga saak tuleb jälle. Aga ära nüüd ütle, et sa tõused viiest näiteks kirjutad kolm sellist vara koidikutundi. Tõuse viiest muidugi, aga noh, ma tõusen siis, kui siis kui lapsed lähevad kooli ja, ja kuskil üheksasadat alates on mul ikka täiesti selline kõige mõnusam aeg hakkab kirjutamiseks. Et vastupidi, peale lõunat ma olen selline juba veidi kõht on täis unine, siis ma ei viitsi enam arvutada, olid, et siis ma hea meelega just nimelt lähen linna peale, kohtun sõpradega. Vedelen kuskil niisama, vaatan telekat. Et siis siis nagu kirjutamise aeg on möödas. Ütleme nii, et kolm kasulikku tundi päevas töö mõttes. Et noh, vaata noh see on selline aktiivne tee, aga tegelikult kõik need enne, kui sa kirjutama hakata ja asjad välja mõtlema ja vot seda väljamõtlemist sa võid küll päev otsa teha, sa võid seda suvalises kohas teha bussiga sõites või tänaval kõndides või voodis pikutades, et et see on nagu tegelikult vähemalt sama oluline osa sellest tööst arvutada haronid, siis sa pead ikkagi juba teadma, mida sa tegema hakkad ja see tuleb kõik enne välja haududa. Ka see haudumine tähendab seda, et sa oled mõelnud no näiteks romaani välja algusest lõpuni võisa haud, seda niimoodi peatükkide kaupa. Alguses ta tuleb ikka enam-vähem algusest lõpuni välja mõeldud, vähemalt mina olen nii teinud ja, ja iga peatükiga eraldi nagu välja mõelnud, mis mingis peatükis juhtuma hakkab, et eks see muutub kirjutamise käigus veidi, aga, aga põhipõhiline selgroog peab nagu olema ikkagi nagu teada kirjas. Näidendi puhul puhul samamoodi, et enam-vähem ikkagi tead, mis järjekorras midagi sündima hakkab, et sa ei saa lihtsalt otsast alata ja ei tea, kuhu välja jõuad. Mida sa uuel aastal siis, kui elu normaalsetes rööbastesse rööbastesse tagasi läheb, mida sa kirjutama? Hakkangi ühte näidendit kirjutama. Aga, aga ma ei taha eriti seda neid niimoodi reklaamida reklaami, räägi lihtsalt ümber nurga. No see on üks selline ümber nurga on ka väga raske rääkida, muidugi reedaksin kuidagi et see inimestest või loomadest on ikka inimestele see naljakas kõrg Ta on selline kus on üks ja sama tegelikult naljakas ja kurb, et see on lihtsalt oleneb vaatepunktist, selgub et ei, ma ikkagi ei räägi selle rohkem midagi, et ta peaks tulema välja see näidend. Aga noh, järgmise aasta siis kogu aeg algab kuskil sügisel, eks ole. Et ma peaks nagu kuskil suveks valmis saama kevadeks või kuskil niimoodi. Ja VAT teatrile ma teen seda. Kui sa olid veel väikene poiss see on ilus, ilus algus, ma tean. Ma mõtlesin seda kaua sinu eelmise vastuse ajal. Kas sa teadsid, et sinust saab kirjanik? Ei noh, kus väike poiss sellist asja teada saab, mõned teave, aga ei no mind huvitab, kes küll ja ma, eks ma võib-olla tahtsin ka, aga noh, ma olen seda ka nii palju rääkinud, muidugi hakkan kordama ennast, et tegelikult ega kirjanikuks ei saa õppida, et et probleem on ikkagi noortele said mida õppima minna, et ega sa ei saa nüüd lõpetajad keskele ja siis paned jalad seljale, et ma hakkan neid kirjanikuks, et tuleb ikkagi ülikooli minna, eks ma mõtet tegelesid rohkem sellega, mida õppima minna. Ülikooli variandid olid peale ajakirjanduse ajalugu oli näiteks. Oled sa vahel mõelnud, et sa oleksid pidanud seda õppima? Ah tead, ei ole tegelikult, et ma olen täitsa täitsa rahul sellega, kuidas läks, et et mis ma sealt nüüd ikkagi teistmoodi oleks. Mis ma sealt ikka oleks saanud nüüd nii väga, mida mul praegu ei ole, et ei ma olen täitsa täitsa rahul sellega. Kuidas oli. Aga. Kui see praegu nüüd, kui sa oled, mis sa siis oled 40 vähemasti, või? Mul on 37 riielda Eeesser, et kui praegu saaksid ülikooli minna nüüd, kui kõik maailma ülikoolide uksed on avatud ja kõik erialad põhimõtteliselt käeulatuses ja oleksid niisama tark, kui sa praegu oled, kas sa ikka läheksid ajakirjandust õppima, Tartu Ülikooli. Ei, kindlasti mitte, aga, aga ma ei oskagi öelda, mida ma õppima läheks. Sest et noh, selle peale on nagu tulutu mõelda, et see on umbes sama, et mõeldud, kui ma elaks 12. sajandil, mis ma siis teeks, no ma ei ela ja noh, nagu selline huvitav ei ole vot sellised, et kui oleks nii, mis oleks läinud teisiti, aja loovad sellised skeemid mind kunagi pole huvitanud, et mind huvitab, kuidas oli et kui nüüd oletada, et see valitsejaks varem surnud, et mis siis oleks võinud juhtuda ja noh, ei ei olnud ei olnud noh et see on nagu tulutu mõelda, parem. Parem lugeda raamatuid sellest, mis, mis, mis päriselt oli, aga noh, ajakirjandus, ma ei ole kunagi ajakirjanikuks tahtnud saada. Et ma läksin sinna õppima, ma ei tea mingil põhjusel ülikooli kindlasti sisse saada jäätalise seotud kirjutamisega ega mõju. Et noh, ma ei oska nagu intervjuusid teha näiteks. Ma, ma ei saa nagu hakkama selle olete proovinud üldse, ma olen ikka proovinud, paar tükki on teinud ka mõned tuttavate sõpradega ja noh, niimoodi tulema välja, aga, aga see ei ole nagu minu minu ala tegelikult. Ja tookord, mina ülikoolis õppisin ajakirjanduses, seal oli ikka väga hulk inimesi, kes ei kavatsenudki saada ajakirjanik sellest ei saanudki, kilest said hoopis, ma ei tea. Suursaadikud ja poliitikuid ja läksid, ei tea kuhu need. See oli selline omalaadne koht, tol ajal ei olnud ju politoloogiat, mingeid selliseid erialasid üldse võimalik õppida Tartu Ülikoolis, et sinna kogunesid siis ise selliseid ühiskonna teadusehuvilised kokku palju. No kui sinu puhul kehtib vist ka see, mis, mis paljude paljude Tartu Ülikooli vilistlaste puhul, et see kõige tähtsam asi, mis sa sealt kaasa võtsid, on ikkagi sinu sõpruskond. Jah, kindlasti, et see üldine mingi mentaliteet ja meeleolu, mis sealt nagu külge hakkas, üldine üldine meelsus, et jah, raudselt keskkoolist tulnud inimene on ju tegelikult, et täiesti loll, ta on selline noh, laps, aga seal seal nagu hakkas, hakkasin aru saama mingitest asjadest. Ja, aga noh, kindlasti enamus selliseid paremat sõpra ongi ju ikkagi pärit ülikooliajast. Ma vaatan õudusega, et eks kaunite kunstidega ma nüüd väga kaugele ei jõua selle tänase tunniajase jutusaate jooksul, sellepärast et me oleme jõudnud rääkida kirjandusest, kirjandusest ja kirjandusest ja siis see, kui ma tahtsin rääkida muusikast, sellele tõmbasid seepeale põhimõtteliselt. Aga rääkisime Monty Pythoni, jah, natuke siiski rääkisime ja natuke rääkisime teatrist ka. Et tõmmata paralleele sinna, et sa, et sa kirjutad näidendit ja, ja täna, 30. detsembril lähed sa veel draamateatrisse tehasel, mida. Sellist väikest proovi, et õhtul on lihtsalt traditsiooniline Antsuda õhtu Draamateatris, kus antakse kolleegi auhindu ja salongi ütlusega väike eeskava ja ma olen juba mingid viimased aastad nagu aidanud seda kirjutada ja kokku panna, niiet jah, alati selline traditsiooniline draamateatri põhimõtteliselt nagu siis kollektiivi pidu. Ja, ja tänu sellele alati muidugi 31. detsembri hommiksööki suhteliselt udune ja esimese jaanuari hommik muidugi veel ei tea, vastupidi, võib-olla siis, et 31. oled juba selline korrektne. Aga teatri suhtes ka olla korrektne. Enne veel, kui ma sul minna lasen. Mis on selle lõppeva aasta kõige vingem teatrielamus? Oh näikse see on jah mida, mida nagu teatris ise vaadanud oled, aga aga no tegelikult ikkagi ikkagi see, et tuli välja, Voldemar oli minu jaoks väga-väga vahva. Andrus kirjutas Voldemar Kilgide nende jaoks, kes seda ei pea. Ja, ja mulle see nagu prooviprotsessimeelsed mise tolknesin seal peaaegu kõikides proovides ja, ja nagu väga vahva oli vaadata, kuidas karusoo töötab ja, ja, ja tal siis noh, jõudumööda abiks olla, et seal oli nagu tõesti minu jaoks väga selline põnev aeg, need paar kuud, et kui sai nagu tõesti näidendil nagu algusest lõpuni käest kinni hoida kuni esietenduseni välja, mida ma alati püüan, sellepärast et ma nagu ei pea õigeks seda, et kirjutatud näidendi valmis ja siis ongi kõik, et siis tulevad kohale alles esietendusel, et peaks ikke katsuma nagu ka prooviperioodil, niipalju kui lavastaja lubab ja kui vähegi võimalik, siis nagu seal all olla, sest et ega näidend ei saa valmis sel hetkel, kui sa, ta väljaprindid veidike esietendusega Ja usu oma eluteel kohtutusega selliste lavastajatega, kes ei luba sul seal proovisaalis tõlgendada. No ma olen siiamaani ikkagi kohtunud paarist paljude lavastajatega ja nad ikka mingil määral lubavad kõik mitte küll nii palju, kui ma neid karusel olin, täiesti algusest peale. Aga mingist hetkest ikka lubatakse ja nii kurjad ka ei ole. Aga kui sa ei räägi nüüd oma asjad, ma ei räägi oma asjadest, siis, Noh, väga-väga tore tükele Von Krahli teatri kajakas näiteks ja siis oli äärmiselt olevik, oli VAT teatripink, mida tegid kaks siis praegu veel lavakas õppivat poissi Robert Annus, Uku Uusberg olid lavastajad ja kaks sellist lühinäidendit siis et see oli tõeliselt tõeliselt kihvt ja tõeliselt selles mõttes nagu lootustandev, et kaks väga uhkelt lasteaed on vähemalt selle nende tööde põhjal tulemas ja, ja, ja mõlemad olid mõlemad olid toredad tükid, aga, aga ma tõesti pole teades nii palju naernud, ma ei tea, mis ajast kui, kui Uku Uusbergi seda loomaaialugu vaadates, et see oli ikkagi midagi väga pöörast peaaegu nagu omandi vahetada. Aga seda mängitakse uuel aastal ka, usun küll jah, et ma nüüd ei ole nüüd nii kursis, VAT teatri tegemistega ka, ma usun küll, et miks mitte. Monty Python jääb ka meie tänast saadet lõpetama. Aga enne veel ütle, mis sulle viimasest aastast noh, niisugust, mis, mis sul südame peal on, mida sa tahaksid oma ja meie kuulajatele täna öelda, kas, kas juhtus midagi niisugust, mis mis sinu meelest on kuidagi tähenduslik või oluline Eesti elus? Noh, igast asju juhtus, aga tead kui sa küsid, mis mul südamel on ja mida ma tahan öelda seda, mis saab minul südamel olla, kes ma pean iga nädal kirjutama päevalehte kolumni nädala lõppeva nädala sündmustest, eks ole, et mul on südame peal vanad, istud ammu viimanegi välja pigistatud ja vahel ei ole seal üldse mitte midagi, siis ma pigistan ka nagu sellest vaakumis tühjusest midagi välja. Et mul kindlasti ei ole seda probleemi, et mul on nüüd midagi öelda midagi kripeldama mul lihtsalt selle võimalustele ja nüüd ma kasutan võimalus ära olles otse-eetris, et ma olen nagu aasta otsa tõesti pidevalt pidevalt öelnud iga nädal mingite asjade kohta. Jaa, jaa. Ega ma midagi uut ei uut välja ei, mõtlesin praegu. Jaa, aga näiteks kulumites on kindlasti mingi selline läbiv joon või toon või, või, või mingi sõnum, mida, mida sa noh, kui sa praegu hoolega järele mõtled, sa tead, et tegelikult seal üle ühe, kahe kolme kolumni seal ikkagi on seesama mõte sees või ei ole sul niisugust ideeeffixi Ma loodan, et ta ei ole, et ma ikkagi noh, suuda, suudan nagu jälgida ja ja värske pilguga midagi uut uut öelda pidevalt, et ma nagu ei korda mingit manti, et kogu aeg ei räägi, et ei räägi, et et vot nii ja naa tuleb kogu aeg teha. Ei kuule, noh, ma ei tõesti ei tea, ei tea, suudan sulle ei pea, ei pea, kui ei ole lugeda moraali Eesti rahvale, et ega me ise ka ei tea ju, kuidas asjad peavad olema. See, see on see kõige kohutavam sellise kolumnisti töö puhul, et sul hakkab mingi hetk tunduma, et sina tead tõde, et iga nädal nagu õpetad, õiendad inimeste kallal. Aga tegelikult sa ise ka, et isegi ei tea ja kas sa ise ka lahmid. Ja pealegi on homme ju esmaspäev, sa pead uuel nädalal juba uue välja võluma, eks ole. Ja ma pean järgmiseks laupäevaks kirjutama uue, nii et järgmine neljapäev, ma lähen tööle. Tore Andrus, aga aitäh sulle, et sa tulid pühapäeva hommikul, aasta eelviimasel päeval ikka natuke on kõhe, mul on ikkagi natuke kõhe, kui, kui midagi saab otsa ja midagi algab uuesti ja minul erinevalt sinust on kalendermärkmik ja see esimese jaanuarini nädal on selline õõvastavat tühi ja jube ja, ja mul on selline tunne, et kõik kõik algab otsast. Nad on kole jah, suhteliselt vettinud kuused ja mõttetuks muutunud jõuluehted on linna peal ja parem, kui neid enam ei oleks. Seal jaanuari algul mõtled, et nad mõjuvad nii kurvalt ja aga me teame praegu. Kepsakalt lõpetama ja Monty Python aitab eksia. Jah, ja ma ei taht lasteaeda kõige klassikalisemalt luguvad, laseme hoopis lugu, iga seeme on püha ja see on jällegi eesti madala iibe puhul väga-väga oluline laul, et ehkki me ei ole katoliiklased, aga siiski õppige sellest ja head vana aasta lõppu, kõigest hoolimata. Ooes. Mood.