Meil on väga hea meel Te kõik saite tulla ja me loodame, et poolteist tundi, mis me teiega koos siin tahame veeta. Et see annab meie rahvale palju teadmisi ja ehk ka kindlust, mida me kõik nii väga väga praegu vajame, kusagil alateadvuses saadab meid eestlasi ju praegu kõiki ärevus. Aga ma tahaksin väga, et meie, meie vestlus oleks rahu toov. Me kõneleme Eestimaa risti usustamisest, kuigi see sõna ristiusus, tamine ehk ei olegi nii ilus sõna. Võtame siis sedapidi, kuidas tuli ristiusk Eestimaale ja kuidas ta siin levis, kuidas temast hargnesid väiksemad usuliikumised, voolud ja kuidas on ta püsinud tänase päevani. Stuudios on õpetaja Arpade Arder, evangeelsed Krist, laste baptistide asenduspress püüter Eestimaal. Stuudios on õpetaja Toomas Paul usuteaduse Instituudi professor, Tallinna Jaani koguduse teise pihtkonna õpetaja õpetaja Aarne Kriisk, Seitsmenda päeva adventistide vanem press, püüther Eestis. Õpetaja Olav Pärnamets, Eesti metodisti kiriku superintendent, õpetaja Voldemar Ilja, Nõmme Rahu koguduse õpetaja ja usuteaduse Instituudi kirikuloo professor ja õpetaja Rein õunapuu. Katoliku preester. Kõige vanem Meile kättesaadav dokument on Läti Henriku kroonika. Sealt ei oska igaüks välja lugeda täpseid andmeid, sest seal neid ei olegi. Seal on ka ikka ainult oletused. Siis, kui tulid Saksa ordu rüütlid Eestimaale et siis olid siin juba kirikud olemas, mis kirikud need olid? Mul on siin kaasas näiteks üks dokument mida on siin küll püütud mõnda aega hoolikalt võltsinguks kuulutada. See on nimelt Tallinna mihkli kloostri asutamisdokument. Ja see kannab daatumit. 1093. Juba 1093. aastal asutati Tallinnasse klooster. Seda on püütud võltsinguks tunnistada, kuid seda on tõestanud ning ei ole juba üks ajaloolane. Kuskil 19. sajandi keskpaiku ja mis selle võltsingu puhul kõige küsitavam on, ongi just see, et mis oli selle võltsingu motiiv sellisel juhul milleks oli vaja seda võltsingut siis teha kellele mida tõestada? Akestide kuulutas võltsinguks teda võltsinguks kuulutatud hilisematel aegadel palju kordi. Või ühesõnaga pole, tal on pööratud tähelepanu niikaua, kui leiti selle dokumendi originaal. Tallinna linnamuuseumist. Varem. Ta on liikunud vana saksakeelses tõlkes, aga originaal on siin praegu fotokoopiana minu käes. See kannab tõesti aatomit 1093. Mis muidugi tähendab ka seda, et ordu iseenesest eesti territooriumil võis olla juba tükk maad varem, kuna kloostri asutamine see ei olnud nii üleöö samm. Seda enam, et see ordu iseenesest võidi isegi moodustada hiljem, sest ka näiteks Franciscaanlaste ordu oli umbes paarkümmend aastat ilma kinnituseta. Alles siis paavst kinnitas selle ordu kui kogu maailmas levida võiva institutsiooni. Muidugi on väga palju teisi materjale, mis viitavad sellele et Eestis oli midagi varem. On teada, et Eestis pühitseti esimesed piiskopid juba küllalt kaua enne saksa ordu tulekut. Näiteks piiskop vulco Saaremaa jaoks. Me teame pidama meeles ühte asja, et Eesti ajalugu, Eesti versioon on tegelikult praegusel hetkel veel noh, nii-öelda moodustamata. Sellepärast et meil on olemas kaks versiooni, üks on baltisaksa versioon mis näitab, et eestlased olid paganarahvas, keda lihtsalt tuli missioneerida tule ja mõõgaga teisiti ei olnud võimalik. Ja väga vähe levinud on veel vene versioon, kus siis viidatakse Jaroslav targale kes asutas praeguse Tartu kohale Jurje, Jurjevi linna. Aga kõik need materjalid on muidugi väga tendentslikult, mis on koostatud nende aegade kohta. Seetõttu me võib-olla ei saakski rääkida täpselt, mis tol ajal toimus, selge on see, et nii nagu me siiamaani oleme harjunud mõistma, see asi ei olnud. Ja üleskutse on kõikidele Eestimaa ajaloolastele, et nad võtaksid selle ajastu oma huviorbiiti. Kuna see on tõesti meie rahva jaoks väga tähtis, et me mõistaksime õieti, mis siis õieti meie kultuuri aluseks on kas mingi tule ja mõõgaga toodud vägivaldne kord või oli tegemist tõesti mingi niisuguse vormiga, mis oli vastu võetud rahulikul teel ja mis haakus eestlase vaimulaadiga sest me võime leida palju materjale, kus näiteks Antonio posseriino kiri see on 15.-st 16.-st sajandist. Kui ta käis mööda Eestimaid läbisõidul ja kirjeldab Eesti olukorda, siis ta lausa imestab eestlaste religioossus ja üle ja toob seda kogu maailmale eeskujuks nende dokumentide alusel. Me võime mõista, et kristlus ei ole tegelikult eesti rahvusele võõras, seda enam, et praegusel hetkel hakata taastama taarausku, nii nagu me seda endale ette kujutama ei ole võimalik. Kuna siin on kaks väga erinevat asja, üks on tõeline meie muinasusund. Teine on Eesti iseseisvusaastatel tekkinud rahvusromantiline liikumine, millel tegelikult eesti muinasusundi ka on väga vähe ühist. Ta ise küll seab endale kaks põhilist. Lähtepunkt esiteks, ta peab olema puht eestilikke, teiseks, ta ei tohi olla kristlik. Kuigi oma olemuselt on väga paljutki selle vingumise teisid, läbini kristlikud, sest et inimene, kes need on koostanud, on ise siiski kasvanud välja kristlikust pinnasest. Ta küll ise eitab seda, aga samal ajal tema filosoofias tuleb see täiesti ilmselt esile. Siis me peame väga ausalt kõik läbi vaatama, mis meie ajalukku puutub ja samuti ka püüdma formuleerida kõik asjad selles mõttes ümber, et kõik ollakse loogiline, kuna religiooniga seoses olevad asjad meie ajal on väga tihti üksteisele vasturääkivad. Juba sellepärast, et sõnad on kindlaks määramata. Igal inimesel on religioosses terminoloogias oma arvamus, mida üks või teine sõna tähendab. Iga sõnaraamat annab erinevad vastused. Näiteks Eesti nõukogude entsüklopeedia annab sõnale religioon tähenduseks tegelikult nõiduse sisu. Religioon on samastatud nõidusega seal kultus, mille abil usund, mille kultuse abil püüab inimene mõjutada kõrgemaid jõude, nagu inimene püüab kõrgemaid jõude mõjutada, siis peaksid kõrgemad jõud olema rumalamad kui inimene. Vastupidi, kui on tegemist religiooniga, siis peaks inimene otsima kontakti kõrgemate jõududega, et saada nende poolt mõjutatud. Aga väga paljud asjad on lahti mõtestamata just seetõttu, et kellelgi pole nagu aktsioomide jaoks jätkunud aega, on kohe brutatud teoreemide juurde. Mick, sina otsisid vist ka ju sõnale usk ja uskumine etümoloogilist vastet. Mida sa leidsid? Esimene kord, kui ma selle sõna kummaliste paralleeltähendustega kokku puutusin, oli 14 aastat tagasi metsamaal kus ühe lihtsa karjase laulukesi sõnad kõlasid nõnda usu May tootviisu Visu Veedud. Kui ma laulja käest küsisin, mida võiks tähendada usu Maidod, siis ta vaatas mulle imestunult otsa, et kuidas sa nii lihtsat asja ei tea, see tähendab jojo piima. See lõi mu üsnagi pahviks äkki. Kuid mida rohkem olen ma selle peale mõelnud, seda ilusamaks ja minu jaoks on see, kui laps sünnib siis kõige enam jõudu ja toitu saab Ta ema rinnast. Ja nõnda imedes rinnast piima. Ta kasvab ja areneb. Ja nüüd jõuame ühe teise väga ilusa sõna juurde, mis alati on ka seotud usuga, nimelt ime ja imestamine. Alati, kui inimene on imestavas olekus, siis on ta maailmale väga lähedal ja tema kontakt on suur nii kaasinimestega kui ka kogu loodusega kogu maailmaga tema endal. Ja nõnda näibki, et on meil väärtustatud, imestavat olekut ja usaldavat olekut tähendab olekut armastuses. Sama tähenduse leidsin ma ka eile vaadates keele ja Kirjanduse Instituudi etümoloogilist kartoteeki. Seal sarnase kana kõlaga sõnatüvedest oli paar tükki, üks nendest on sõna soome keeles sõna puuse ja selle ainuke eestikeelne paralleeltüvi on usin. Tähendab sagedast, rohket tähendab keema tõusvas olekus olemist ka Padavaid. Kui ta tõuseb keema, siis kasutatakse sarnast sõnasel. Ja teiselt poolt selle sõna paralleelvariandid meie sugulaskeeltes tähendavad usaldumist, uskumist ja mordva keeles tähendavad ka palvet ja palvetamist. Ja nii võikski võtta, et üheks paralleel teadmiseks, et uskumine tähendab olema keema tõusvas seisundis, tähendab, armastava seisundis, kus kohal me suudame olla avatud kõigile enda ümber kõigile elus olen teile kõigele eksisteerivale. Ehk teistpidi suudame olla niisuguses imestavas olekus. Ja mulle tundub, et see taotlus on meie rahvale õige vana olnud ses paralleelrahvad rikkas Lääne-Siberis või Udmurtiast Mordvas on samasuguste taotlustega, nende külad on puhtad, inimesed on väga töökad, püüavad korrastada oma ümbrust ja püüavad olla tähelepanelikud kõigi elusolendite suhtes. Ja selle tõttu näib mulle, et kristluse tulek Eestimaale oli järgmine samm selles vaimse arengu teel. Ja ma ei leia, et niisuguses usalduse ja armastuse teel oleks pidanud kristlus tulema meile vägivaldsed või et oleks pidanud meile olema vastuvõetamatu. Vastupidi, see on loomuliku edasiarengu. Tule. Noh, muidugi siin tuleks pidada silmas ka seda, et liigast kaugele abstraktsioonidesse minemine võib-olla ei ole kõige õigem lahendus, sest ei tuleks lihtsalt püüda rääkida ka väga lihtsas keeles, mida kõik inimesed kasutavad ilma abstraktsioonideta, seda saab ka rääkida, et usk on lihtsalt see, mis algab siis, kui teadmine ära lõpeb. Kui me oleme teadmisega kõik olukorrad ammendanud, siis on paratamatu see, et me hakkame elama usust usust hakkavad elama kõik inimesed, mitte ainult need, kes ennast usklikeks nii-öelda nimetavad. Sest kaneeriks homsesse päeva me ei saa muud teha, kui ainult uskuda, me ei tea, mis seal homsel päeval meid täpselt ootab. Ja seetõttu usk iseenesest on võimalik defineerida ka nii et see on otsuse tegemine teiste inimeste või omaenda minevikku kogemuste põhjal. Usaldades kas oma kogemusi, teisi inimesi või allikaid Ma arvan, et meie saatejuht on alustanud asja tuumast ja ta on rääkinud armastusest, inimarmastusest, mis on inimlapse kõige loomulikum põhivajadus armastada ja olla armastatud. Ja see on ka Kristuse evangeeliumi tuum tegelikult, mis on nii kaunisti ja üksikpidiselt väljendatud ka selles piiblitekstis, mis on kannud juba ammust aega, armastuse, kiituse või armastuse ülemlaulu nime, see põhivajadus, ilma milleta tegelikult ei olegi Õigete elu ja keegi tark inimene on öelnud, et inimene elab senikaua, kui ta armastab. Kui ta enam ei armasta, siis ta lihtsalt eksisteerib kuidagiviisi ja vaevaliselt. Ja seda ei saa enam nimetada eluks suure algustähega. Ilmselt, kui me täna räägime ristiusust, siis me ei saa mööda minna sellest tema põhituumast. Lubage, et ma natukene loen raamatute raamatust, selle kohta. Kui ma inimeste inglite keeltega räägiksin, aga mul poleks armastust, oleksin ma vaid kumise, baski kõlisel kelluke. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõik saladused ja kõik tunnetatu ja kui mul oleks kõik usk nõnda et võiksin mägesid teisele paigutada aga mul poleks armastust, siis ei oleks minust ühtigi. Ja kui ma jagaksin kõik oma vara vaestele, kui ma annaksin oma ihu põletada ja mul poleks armastust, siis ei oleks mul sellest mingit kasu. Ja siin on siis edasi öeldud, armastus ei hävi iialgi. Ja kui apostel Johannes otsib armastusele kõikidele inimestele väikestele suurtele haritutele ja vähem haritutele mõistetavat definitsiooni siis ta paneb selle kolme lihtsasse sõnasse. Jumal, see tähendab meie looja, kõikide asjade algus on armastes. Ja lõpetan selle apostel Pauluse esimese kirja korintlastele 13. peatüki viimases valmiga. Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus. Hilja. See on muidugi tõsi ka, et me ei ole niivõrd Asjon asju saanud uurida ja, ja muidugi ühelt poolt ka, et me ei ole pääsenud kõikidele allikatele juurde ja allikatele juurde pääsemine võrdlemisi keeruline ja raske. Ja muidugi, et kui kaugele need esimesed kontaktid juba. Meie rahval varem seda Lääne maailma Bristi usustatud rahvastega olid olemas, muidugi, seda on raske kindlaks teha, aga, aga muidugi õige varakult nad olid olemas, kuna kuna meie asume tähtsalvendada nii vee kui maateede ja kaubateede ristumise kohal. Ja ehk varem kõige varasemad ristiusu mõjutused meie maale tulidki juust kaupmeeste kaudu kes tulid ojamaalt kui ka mujalt teda ka idas tulid kontaktid olemas muidugi, mida ka saata tõestava keeleteaduse kaudu. Et missugused sõnad on siis ristiusust meie maale juba ja meie keelde toodud. Ja minu meelest meie meie maa ja rahva ajaloo kujunemisele siis väga negatiivselt mõjus see, et meie sattusime just selle Hamburg-Bremeni selle missioonipiirkonda vabastad algselt paavsti kuuria poolt oli ette nähtud, et meie maa pidi riistu usustatama Skandinaavia kaudu. Ja kui Skandinaaviasse esimene peapiiskopkond asutati Lundis oli 1105 60 aastat hiljem uksele peapiiskopkond asutatud. Et seal oleksid need mõjud oleksid toonud palju parimat meie maale, sellepärast tegelikult paavsti poolt oli ette nähtud ja kohe otse nii ettekirjutus olemas, et et nii nagu kirikud ehitati kohe, kui ristiusk toodi maale, hakati kirikuid ehitama ja nii nagu need kirikud ehitati kohapeal olevast materjalist, kui oli kohapeal metsis, ehitati puukirikukividelt kivikirik ja nõnda pidi ka vaimulikkond olema sellest elanikkonnast mitte sisse toodud. Aga tegelikult see saksa, mis on see sõnulmaad allutamine? Siis eks ole, tema oli hea sõjamees, kui palju tema vaimulik kuri? Muidugi ta oli, ta oli ka piiskop, peapiiskopiks ta ei saanud. Nii et nende asjadega muidugi, mis puutub usus, siis minu meelest usk on niisugune suur. Usuta ei ela ükski inimene. Eks ole. Ega meist keegi ei tea, kas homme elame. Aga ma usun, et väga enam, eks ole. Näiteks kui noormees ütleb neiule, et mina armastan sind, ega ta seda millegagi tõestada ei saa. Ja tegelikkuses kuuske reli kulunud muidugi tehakse ka osa dioloogide Evatšenko vahed usu ja religiooni vahel. Ja minu meelest siin vahet ei ole. Ükski rahvas ei olnud religioonitama ja ükski kultuur ei ole tekkinud kalaus religioonist. Seepärast, et need puudutavad asju, mida ei saa käega kombata vaid asjad, mis, mis kuuluvad teise valdkonda ja mispärast usk inimesele on niivõrd oluline ja tähtis on just see usk ei ole ka kunagi lahus tegudest, näiteks kui ka meil on 10 käsku, siis ainult kolm neist kõnelevad inimese vahekorrast jumalaga. Aga ülejäänud 70 kõnelevadki vahekorrast inimese vahekorrast kaasinimestega ja sellepärast ka apostel Jaakobus õigustab usk tegude, ta surnud ega rääkimine ega meie inimeste üle otsustada nende jutule, eks ole. Matiks need teevad, kuidas nemad suhtuvad meisse. Siin on üks väike loogiline nonsens veel selles ka, et eraldatakse uskuja tegusid. Usk ise tekib teatud mõttetegevuse protsessi tulemusena ja on oma olemuselt täpselt samuti tegu. Seda ei saa lahus võtta, sest et usk on ka Theo tulemust tegema. No me oleme harjunud kõiki lahterdama, te räägite ristiusust, mis see oli, see oli siis katoliku, mis oli meil 11. sajandil, sest maailm oli siis katoliku majandusele Muidugi Jaagumia kõneleme ristiusust siis me kõik oleme siin ristiusulised, eks ole. Sest et väga katoliikluse ja ütleme kaluutarlusega seisuses põhiasjades, eks ole. Põhiasjades on ta üks seesama, aga me oleme harjunud. Me oleme risti nimetame, eks ole, neid laiemas mõttes, et kes usuvad, et Jeesus Kristus on jumala poeg. Eks ole, jumal on looja ja, ja on olemas püha vaim, mis lähtub isaste pojast. Kes sellest nende põhiasjade ristiusulisele, mis puutub nendesse Kõiki praegu väga palju igasuguseid kirikuid, siis ei tohi unustada seda, et tõe otsimine on inimesele siin maailmas ikka alati raskeks tehtud, see on ka piiblis väga paljudes kohtades dokumenteeritud, ainult kitsaste on see, mis igavese õndsuse viib. Ja laide on see, mis viib hukatusse. Nii on see elu ka tehtud inimesele sedavõrd raskeks, et inimene peab ikkagi minema läbi väga paljude eksiarvamust, enne kui ta siis jõuab mingile enam tõega sarnaneva seisukohale. Sest paratamatu on ju see ka, et me päris tõeni ei jõuagi. Kuna me oleme ikkagi subjektiivsed, aga objektiivsuse absoluutne tõde, nad jäävad meile siin maailmas kättesaamatuks siis seetõttu võime ka mõista mikspärast on palju erinevaid kirikuid. Ajaloo jooksul on väga tihti ennast religiooni ajalukku seganud poliitika juba tegelikult algusest peale me näeme kogu aeg poliitilist survet religioonile, mis teatud määral mõjub positiivselt, teatud määral negatiivselt. Niisamuti Eesti ajalugu on selle koha pealt peaaegu et musternäidis sest ta on tehtud tõesti väga keeruliseks, väga palju on erinevaid mõjusid siin tunda ja otsida praegusel hetkel süüdlasi oleks väga vale. Kuna kui need süüdlased ka olid, siis anna surnud väga-väga paljude aastasadade taga. Ja ühesõnaga meie neile kohtumõistjate eks pandud ei ole küll, pigem nendeks, kes peavad neid vigu parandama, mida, mida, mida nemad teinud. Kui me piiblit loeme, uurimuses, eks ole. Tiival on üks väga-väga paljude mõtete ja, ja ka väga erinevate mõtete ja süsteemide kuu. Ja, ja siin on ka niimoodi kant, mis puutub nendesse nõndanimetatud lahkudes sõja, oleneb väga palju rõhu asetamisel, mida meie hakkame just uurima, mis hakkab meid kõige rohkem huvitama ja, ja nõnda ka ütleme neetud nende paljude lahkuda kaudu teinekord need üksik üksikaspektid. Need muidugi tulevad paremini või selguvad välja olnud, eks ole, üks üks rõhutab, ühtlasi hulk on, eks ole, teineteist asja kohkunud. Ja nii et mõneti ka see tähendab rikkust, eks ole, et takse, püütakse Asjon asjata ruum, millest me läheme kaasa, eks ole, üks vaatab ühelt poolt ja teiselt poolt need asjad natuke erinevad ja ses suhtes meil nagu kaklema tarvis tarnsaski. Seda võiks võrrelda suure puuga, mida suuremaks ta kasvab, seda enam ta võrsub. Enam tuleb oks. Njaa õpetaja Kriisk Pangodis, kus korraldatakse väga palju konsolideerumist. Samas on seal ka niisugune protsess, mida on väga raske käima panna. Eksisteerib terve rida mitmesuguseid toime tegureid, mis seda protsessi takistavad. Koguduste puhul Nendeks teguriteks paljud ajalooliselt väljakujunenud traditsioonid erinevate kriminaalsete arusaamad ja väärtushinnangud, isegi kui leitakse teatud kompromisslahendused. Siiski on see konsulteerumis protsess väga raskesti teostatav. Kuid vaatamata sellele seovad vaimulikud väga paljud ühised eesmärgid ja ühised taotlused. Meid liidab ühine valu eesti rahva saatuse pärast. Oleme koos igatsenud ja oodanud seda kaunist hommikut. Samas on aga selge on ka see, et tõeline priiuse koit ei tõuse sugugi mitte üksnes rahvusliku eneseteadvuse kamisega. Tõeliseks vabaduseks läheb vaja sootuks elama. Ja meie kõik näeksime hea meelega eestlast vabana igasugusest moraalituse kitkest, vabana kõigist neist ahistavatest teguritest mis muudavad elu kahetsusväärselt vaeseks ka rahvuslikus õiguse riigis. Meie tervitasime hea meelega, vastupidiselt Gustav Naan kontseptsioonidele monoliitsed eesti perekonda, kus puudub vaenutseminiga sallimatus kus puudub alkohol, kus süütud lapse silmad võivad vaadata usaldusega oma vanematele. Nii et näete, kui palju on kirikutöötajatel ühiseid muresid, üldinimlikke taotlusi, mille nimel tasub konsolideeruda oma jõupingutused ühendada. Ja me tahame kõiges selles toetuda jumala abile. Igasugune vabadus eeldab seda, et inimene seda vabadust oskab hästi kasutada. Ja kui me vaatame Eesti ajalugu ja meie praegust olukorda, siis peab igaüks vaatama oma südametunnistust, kas tema mitte ise ei ole see põhjus, et meil seda vabadust nii vähe on. Sest jumal ei anna inimesele ka vabadust kätte, kuidas selle vabadusega muud teha ei oska, ainult kurja. Nii et siin peaksime kõik mõtlema selle üle, kas et me tõesti teeniksime selle vabaduse ära. Sest vabadus ei ole mitte vabadus millestki, aga vabadus millegi jaoks kui meil on suurem vabadus, meie vastutus on suurem ja me peame rohkem oskama teha head. Selle vabaduseni, eks me jõuamegi läbi eetika ja moraalijõu, see et siin ühise laua ääres praegu olete erinevate kirikute esindajad mille algus ja läte on üks, sellest on täna ka juttu olnud. Ma siiski palun, et et kuidagi sõnastaksite selle, kui katoliku kirik taganes, läks vähemusse, Luteri kirik tuli asemele ja siis luteri kirikust kasvasid välja teised või, või näen ma seda valesti? Et kus on teie emapuu, ütleksin paar sõna siia juurde. Selge on see, et kui mingisugune asi laguneb, siis laguneb mõjuda ajel, vaid ilmselt on tegemist ka sisemiste vastuoludega. Sellepärast et nii-öelda praktika on ikkagi meie jaoks samuti tõe kriteerium. Seetõttu, kui mingi asi on leidnud aset, siis me peame siiski ajalukku suhtuma kui sellesse, mis on sündinud, mis peab meid õpetama, mitte meie, õpetame ajalugu. Mina näen asja anda, et et juba all kirikus tähendab siis risti kiriku algusest peale. Kirikus on alati olnud ka oma opositsioon ja minu meelest see on ka täiesti õige, sellepärast et firma opositsioon ja ka ükski riigikord ja ei lähe hästi, sellepärast eks ole. Ja ikka ütelda need reformistlikud liikumised kirikus, ega need ei tulnud ainult luutoriga, võitš vingliga või, või karbiiniga, vaid, vaid need kirikus kogu aeg olnud. Muidugi teatud see on nagu niuksed teravikku punud. Pöönima tekkis juba õige varakult keskajal siis 15. sajandi alguses ja 100 aastat hiljem alles siis tõus Luterma. Ja ega lutelgi olnud viimane reformaator, et see reformiliikumine ühtlasi läks katoliiklikus kirikus, eks ole? Seepärast, et see kirik ei ole kunagi niisugune staatiline suurus, vaid see on elav organism, eks ole, see kogu aeg kasvab, see harveneb, eks ole ja püüab ka kõik takistused võitlemisele, kasvamise ja arenguteel ette tulevad. Õpetaja Toomas Paul, siin on juba täna öeldud. Nõnda jäljed on vaid kaudsed. Küllap lähematel aastatel. Arheoloogid teevad kokkuvõtteid viimaste aastate leidudest. Nimetan vaid näiteks Valjala kiriku kõrvalt leitud kristlaste laibamatuseid. Teatavasti saarlastele mööndi laiba põle tamise õigus veel paar sajandit pärastki ja seni oli teada ainult üksainukene laibamatus. Need järelikult kuuluvat aega enne ristisõdijate tulekut. Ja kui seal oli üks nendest hästi rikkalikus ehtes ilmselt realiku emand siis tõepoolest, kui kõik need asjad kokku panna, siis võinuks siin minna nii, nagu ta läks. Skandinaavias. Ja võib-olla seesama meie Fulco on hilisem soomlaste piiskop, folkvin. Ja ette tolleaegne ristiusuvorm, kui ta tuli lääne poolt, oli katoliiklus, on ainuvõimalik. Katoliiklus oli veel lõhenemata. Ja kui praegu on nõnda, et me siin oleme mitmest kirikust esindajad siis ka see on nõnda, et ta on mingil kombel Eesti iseärasus. Kui ühelt poolt võrrelda Leedut, mis on praktiliselt läbini katoliiklik, väikene luteri kirik on õigupoolest ainult Meemeri sakslaste järeltulijate seas siis teiselt poolt me võime siia kõrvale panna näiteks Soome, mis on läbini luterlik. Ja kui mõelda, et neli ja pool miljonit luterlased on ja katoliku kirikusse kuulub umbes kolm ja pool 1000 inimest. Baptiste on 845 metodisti 1015. Need arvud on kõik palju väiksemad kui Eestis. Fantaet liis suurematel ärkamisruumist, mis on neli möödunud sajandil ja üks sellel sajandil, nad on kõik jäänud ühe kiriku piiresse. Meil on nendest tekkinud eraldi kirikud. Metodisti, papp, testid, praegu kasvab katoliku kiriku tähendus uuesti. Oli aeg, kui Stahli põhiliselt ainult Eestis elavate muulaste jaoks. Ja mingil kombel on see selle ühe kiriku arvel. Ma ei räägi siin oma kiriku esindajana, vaid mõeldes kiriku- ja rahva ühtsusele ja selle tähendusele. Tarvitseb mõelda ainult armeelastele ja sellele, mis nende jaoks on kiri. Üleminek luteri usku toimus vahetult pärast reformatsiooni Saksamaal ja kõigi andmete põhjal täiesti valutult. See tähendab, et näiteks kloostrite lasti edasi elada Eestis. Ja ainult et linnades Tartu-Tallinn-Riia on pööbli rahutust teada. Tõenäoselt maal läks ta nõnda, et mingit küsimust ei olnud, kes tahab või ei ühelt poolt ja teiselt poolt, et ka mingit otsest niisugust konflikti ei toimunud, et ta oli umbes samuti nagu Põhjamaades. Aga me ei saagi õigupoolest teada, milline oli olukord enne ja pärast. Sest siis tuli Vene-Liivi sõda peale, mis niivõrd laastas maa ja midagi ei jäänud järgi vanast. Nõnda et kõik see hilisem kurtmine rahva uskmatus või metsikud kommentaaride peale on ka hoopis teistel põhjustel tingitud, kui, kui seda nüüd otsene usuvahetus oli. Kõlab kõigi nende asjade puhul peab lahutama välise ja sisemise see tähendab ajaloo konkreetse käigu ja see, mis seal taga mõelda. Eestimaa risti usustamise. Tegeliku käigu üle siis midagi ei ole parata, et et nii, nagu ta sakslaste abil toimus on see olnud ekspansiooni. Aga siit ei järgne midagi ristiusu kui niisuguse tõeväärtuse kohta. Armastuse või armukadeduse mitte ette käänd vaid ajel tehakse palju kuritegusid. Siis need ei diskrediteerib veel seda asja ennast ja nõnda kõik see halb, mis ka ristiusu nimel või tema kaitsmiseks või levitamiseks on tehtud küll häbistab neid konkreetseid inimesi ja heidab varju ka teistele, aga ta ei tee selle asja tõe sisu olematuks. Ja teiselt poolt on nõnda, et mingil kombel me kõik inimestena olema seotud sellega kus me elame, mis keelt me räägime. Ja kui viimasel ajal on näiteks misjonitööd tehes kaalutud, kas tasub üksikuid inimesi ristida, üksikuid inimesi kristluse vastu võtta, enne kui kogukond tervikuna sinna võiks jõuda, siis selle mõte, see olnud, et need asjad ei tarvitse nii teravasti lahutatult olla. Nad võiksid olla ühes, nii nagu tõepoolest need, kelle need naabrid, kelle poole me vaatame igatsuses, et oleks ometigi meil ka niisugune ühtsus. Sest tihtipeale on, eraldavad just need asjad, mis, mis ei olegi nii olulised. Siiamaani on nagu püütud õpetada mingisugust teadust, eriti mis puutub inimesel psühholoogiasse püütud õpetada kuidagi ühe kontseptsiooni alusel, et kõik on täpselt nii, samal ajal me teame, et kõige ehtsam idioot oleks inimene, kes on kõikides punktides normaalne. Seetõttu ka inimene, kes siin maailmas elab, valib endale religiooni paratamatult siiski ise ei ole võimalik lugeda kasvõi pühakirja ilma seda tõlgendamata, sest iga inimene saab sellest täpselt nii palju aru, kui see on tema võimuses. Seetõttu ühe seaduse kontseptsioon, et see on kõikidele inimestele võrdne, see on täpselt sama, kui me näiteks neid inimesi, kes on pikemad, lõikaksime lühemaks ja neid, kes on lühemad, venitaksime pikemaks. Me ei saa kõikidele inimestele ühtemoodi. Ja seetõttu ka seal, kus on täiesti vaba ühiskond. Kirikuid mitte ei saa vähem, vaid saab järjest rohkem. Maailmas on praegu umbes 22000 kristlikku liikumist millest suurem osa on Ameerika mandril, seal, kus mida me tihti oleme harjunud pidama vabaduse ideaaliks. Just sellepärast, et lihtsalt inimesed ise otsivad endale võimalused selleks, et oma religioossele kuidagi leida pidepunkti. Kui palju liikumisi võiks olla Eestimaad? Ei tea tegelikult, kui me vaatame Eestimaaoludes, siis väga tihti tuleb see ette, et igal inimesel on veidikene erinev kontseptsioon just seetõttu, et me oleme nii isolatsioonis elanud. Kirjanduse ja allikate kättesaamine on olnud väga erinev inimeste haridus, seetõttu on väga erinev nii-öelda ebaproportsionaalne. Tulemuseks on see, et väga paljudel inimestel on täiesti erinevad vaated ka ühe kiriku raamides. Aga riigi poolt tunnistatud kiriku või usuliikumisi on meil ju päris palju, kas Eestimaal teie teada on palju ka mitteametlikke usuliikumisi? Võiks nimetada elu sõna põhimõtteliselt, kes on nagu triiklikultuna ta teost teada, aga veel teised teavad pargi olla seen tuleks mainida. Ta liikumisi, mis eksisteerivad, aga pole riiklikult registreeritud ja ja siin on põhiliselt vene rahvuse hulgas eksisteeriv registreerimata nelipüha liikumine ja võib-olla ka väikesearvuline registreerimata baptistide liikumine. On kuulda, et ka niisugune liikumine nagu Ihovistid eksisteerib Eestimaal ja ma ei tea nimetada rohkemaid, võib-olla keegi teine on paremini kursis. Kurikuulus elu sõna vist sai ju alguse baptistide juures. Nende liidrid, mõned olid tõesti meie hulgas, nad ei leidnud kahjuks seal pinda, siis nad läksid mu kalli venna pärnametsa tiiva alla ja seal ka nad ei mahtunud sina nendesse raamidesse ja siis nad läksid omaette. Nende hulgas on väga toredaid inimesi. Nii et me peame õpetuste inimest siin eraldama. Aga õpetus on küll neil viltu. Aga inimesed, mõned haruldased, armsad. Mis on erinevate usuliikumiste sisu, mis teeb teda erinevaks? Ma tahaks sellest rääkida, mis meid ühendab, tead sa, see on nii erinevad, oleme nii palju rääkinud ja. Ma arvan, et ahvi aastasadu ja isegi tuhandeid, ma arvan, et võib-olla me peaksime neid erinevusi käsitlema natuke teistmoodi, me teame, et meie Eestimaa maastik on ääretult mitmekesine, samuti meie rahvariided. Ka meie kombestik ja niisugune paljusus on sellel maal ja sellel rahval kogu aeg olnud olemas ja mulle tundub, et seda on aegade jooksul kasutatud mitte vaid oma kahjuks, vaid ka kasuks. Võib-olla me võiksimegi vaadata oma erinevate kirikute paljuski ka selle pilguga, et kuidas sellest rikkusest ammutada ja olla rikkamad. Siin on see tõepoolest nõnda, et ühesugusust ei saa olla. Katoliku tähendab katoolne ja üldine ja oma hiilgeaegadel. Ja küllap pärast teist Vatikani konsiilium nüüd taasta üritab, sinnapoole mahutas katoliku kirik väga erinevad liikumised olid need, kes olid täielikult pühendunud ainult jumala otsimisele erakud või kloostris. Väga palju eri orbusid oli ka kloostrireeglid olid erinevad. Ja ka see, mida, mis teed pidi võis minna. Inimene, kui ta elas tavalise inimese elu. Seal oli niivõrd lai nende võimaluste olemasolevate võimaluste ring, et sinna mahtusid nad kõik ära. Kui ma nimetasin siin Soomet, siis Soome luterlik kirik on mahutanud ära kõik need ilmalikumad ja vaimulikumad Kärttilased, kes mustas kotiriides käivad praeguseni ja, ja mitmedki muud erinevused. Ja sellega on ta ka oma rahva jaoks palju olulisemal kohal. Kui siin rääkida erinevustest, siis kui ma luteri kiriku kohta midagi ütlema peaksin, siis Martin Lutheri kavatsus ei olnud uut usuliikumist rajada, vaid, et reformida katoliku kirikus teatud väärarenguid, mis olid renessansist peale aina süvenenud. Ja see võinuks nii samu samuti minna nagu paar sajandit varem oli klouni kloostrist alanud kloostrite reform. Kui oleks olnud veidi rohkem hoolimist Rooma kuuria all. Sellest, mida too augustini mum. Tahab öelda, siis oleksid nad võinud selle tol ajal tunnistada õigeks, nii nagu sisuliselt tänapäeva katoliku kirik on reformatsiooni põhimõtet enam-vähem aktsepteerinud, kasvõi selle rahvakeelne jumalateenistus kas või selle, et piibel on ka rahva käes. Ja selle, et niisugusel kombel indulgentsi jäid, ei müüda enam terve hulk muidki asju on mis on niikuinii nüüd tunnistatud ja ei oleks olnud mingit kirikulõhet üldse tarvis. Mingit uue liikumise tekkimist, mis tervet maad haaras ja mis osa Kesk-Euroopa maid Maakondade kaupa lõhestas ja kolmekümneaastase sõja tõttu Kesk-Euroopas umbes kaks sajandit Euroopa arengut pidurdas, kõik see võinuks tõepoolest olemata olla. Ja sellepärast, et luterlus ei ole tahtnud olla uue kiriku rajamine, ei ole seal õigupoolest, et mingit spetsiifilist eriõpetust. Meie jumalateenistuse Gordon katoliku missa teatud määral lihtsustatult kombel. Kui meie räägime kahest sakramendist, siis need on meil ühised. Ka need muud asjad on olemas, kuigi nende kohta seda sõna ei tarvitata, mis vanadel kirikutel. Ja kui ei oleks võib-olla seda esimest Vatikani konsiili olnud muidugi trienti kirikukogu otsused on ka, mis on tehtud nimelt just selle jaoks, et seda lõhet suurendada. Siis võib-olla oleks, oleks need vahed üsna tühised, et selle täies mõttes või vanas mõttes katoolse üldise kirikuga. Ja et need vahet, et noh, nii nagu saatejuht palus, et me neid ütleksime. Ma usun, et meie, kes me siin oleme meie jaoks, nad ei olegi tõepoolest nii väga kõrged. Aga seda, et inimene valib endale rei kooni, ise võiks sihtida ütelda ka teiselt poolt, et. Religioon valib inimese. Neid õpetuslike vahesid, mis kõrvalt vaadates on ühel või teisel nendest üle 20000 olemasoleva tee nominatsiooni. Neid pole olemaski, aga seal taga on päris lihtsad asjad vahel. Ja kui Meie oma registreeritud seitset kristlikku kirikut mõtleme siis tõenäoliselt on väga tugevasti taga erinev vagaduse tüüp. Ja just need asjad, mida ei peaks olema normaalselt, võiksid nad mahtuda ka kõik ühe rahvakiriku raamesse ette, et on niisugusi, emotsionaalsemaid. Koosolekuid, kus tunnistatakse oma ärkamisest pöördumisest. Ja on nii nagu näiteks Tallinna Jaani kirikus on iga neljapäeva õhtul Vesper täpselt vana kirikukorra järgi, see on luterliku maailmaliidu lauluraamatust. Aga ta on täpselt nii, nagu ta igal pool mujal on katoliku luteri kirikutes. Minu teada on see ainukene Eestimaal et neile, kes vajavad liturgiliste mediteerimist ka pakkuda selleks võimalus Aga kas kiriku ühendamine nii nagu te ütlesite, et ju võiks olla ja mahuks kas kiriku ühendamine ei ole siis kõneks või ei ole võimalik, mis seda siis takistab? Selle kohta on võib-olla vara öelda just sellel põhjusel, et kiriku ajalugu võiks mingil määral võrrelda inimese eluga sest väga paljud asjad, inimene teeb elus valesti oma vigadest õppides hakkab kasutama just nimelt seda, mis ta vigadest on õppinud selleks, et kujundada uueks oma tulevikku. Niisamuti võtame praegusel hetkel katoliku kirikus maailmas on olemas praktiliselt kõik kas või siinkohalviibivat konfessioonide võrdkujud näiteks vabakirikliku suunitlusega katoliku kirikus niisugune liikumine nagu fokulaarid kes samuti tunnistavad, kes samuti nende teenistused on väga sarnased. Baptistide meetodistide jumalateenistustele, Nelipühi rästi, jumalateenistustel on olemas ka katoliiklikud neli pühile. Neile on leitud koht. Aga lihtsalt, et kõiki ühendada. See ilmselt võtab päris kaua aega. Ja õpetaja ja ma tahaksin ühe pildiga aidata. Tartu Ülikoolis oli Ülikooli kiriku pastoriks usklik mees Ralf Lutter. Ja tema kutsus kord kokku mitmete uskondade esindajad suure konverentsi. Ja siis ta kutsus sealt rahva keskelt enda ligi ühe kui teise. Igaüks oli eri uskonnast ja kui nad need kõik tema juures olid, siis ta ütles. Mis te nüüd tegite? Te tulite minu juurde. Aga te saite kõik üksteisele lähemale. Ja nii, mina tunnen, et meie oluline positsioon on meie lähedus Kristusele. See on meie, meid ühendab mitte meie dogmaatika, see võidki jääda erinevaks, nagu mu kallis katoliku vend ütles. Aga süda peab olema Kristusega ühendatud. Ja praegu meie rahva olukorras, ma ei tea ka mitte midagi muud, mille, kelle juurde seda rahvast kutsuda kui Kristuse juurde ja tema meelsuse juurde. Me ei saa kuidagi sellest olukorrast teisiti välja, kui meie ei omanda Kristuse meelsust ka nende suhtes, kes meid ei mõista. Aga meie kohus on neid mõista. Katoliiklikku kirikut sooviti idakirikut. Need on suure joonega kirikud ja nende inkvisitsioon. See tuli alles 12. sajandil, kus näiteks Prantsusmaal Albi laste liikumine. See läks siis niivõrd üle käte katoliku kirik nagu seisneks juba niisuguse valiku ees, kas olla või mitte olla. Ja ka ütleme, et ei oleks igal mehel oma uskusena pärast patoliiklike takistas kabi rahva hulka saamist, eks ole. Et see on siis igaüks oleks võinud luua nagu omaette oma sekti, aga ka võtame näiteks, kas Dietistelt liikumine, ütleme, mis tuli, peame meile Saksamaalt halle kaudu, samuti herneliikumine näiteks graafilisenson ta, tema oli suur luteri austaja, aga tema nägi ka neid tugevaid külgi nendes katoliiklikus kirikus ja tsensor torkatš, nõnda säravad luterlikus, kirikus on väga paljud tööta töölisi, et nemad ei tea oma kohta kirikus. Ja ta jookseb just eeskujuks katoliku kiriku. Ka ütleme need ka või need ordud, vaata siin igalühel on oma kindel töö ja kõik töötavad ühise eesmärgi jahukused. Metodisti täna oleme püüdnud enese sees jänese ümber kultiveerida, tolerantsust, sallivust teiste suhtes. Ja meid on aidanud vaatamine teiste peale sellise pilguga, et mis neis on head ja et kristlik kirik tervikuna vaatamata nende eriharudele kujutab endast nagu suurt orkestrit kus on erinevad pillid ja keda kõiki juhatab, meie issand Jeesus Kristus, tema on see peadirigent, nüüd on tähtis, et iga mees ei paneks pilli häälde oma suva järgi, vaid saaksid saaks ikka selle õige heli selle kammertoni heli peadirigendile ja siis ei pruugi olla see koosmäng maailma kõrvadele ja kõigi rahvaste kõrvadele ja ka eesti rahva kõrvadele neist erinevatest kirikutest mingi kakofoonia, vaid pigem sümfoonia ja vot selle poole. Me oleme püüdlemas ja ilmselt sellega on päri ka ka meie vestlusringi tänased osa osalejad ja kes iganes suu on lahti teinud, mul on tulnud, et et kõik püüdlevad sümfoonia poole, mitte kakofoonia poole ja seda sümfooniat praegu on eesti rahval tema tõeliseks ühendamiseks ja tulevikuks hädasti vaja. Ma lisaksin oma venna pärnametsa ettepanekule juurde ühe pildi Ameerikast, seal oli üks uslik, karjane, hoidis oma lambaid ja tal oli kaasas viiul. Ja korraga sel mehel on selgus, et tema viiul on häälest ära, see algtuum pole mitte õige, aga ta oli üksinda. Ja siis ta mõtles, kuidas ta saaks, kammertooni tal ei olnud. Ja siis ta tuli idee. Ta kirjutas raadioringhäälingule ja palus teatud ajal paari nädala pärast teatud kellaajal talle anda kammertoon. Ja siis ta oli kohutavas põnevuses, kas tuleb või ei tule, kas arvestatakse väikest meest või mitte. Ja siis Ringhääling katkestas oma tavalise saate, palus kuulajalt vabandust ja ütles, et on niisugune üksikkarjane, kes vajab õiget tooni, palun kannatage. Ja siis anti temale see õige toon. Et ta sai oma vanamehe sõrmedega seda viiulit häälde panna ja ta oli lõpmata tänulik. Eesti rahvas vajab praegu seda õiget tooni. Õpetaja Kriisk, kas te nimetate midagi, mis teid eraldab või vastupidi, mis tõid just just koonda, kuigi see ei ole mulle praegu ootuspärane? Ma arvasin ja olin peaaegu veendunud selles Te kõnelete sellest, mis teid eraldab. Aga see oli jah, võib-olla isegi täiesti üllatav ja suur rõõm, et et seda nii palju ei teegi. Nii nagu ma alguses nimetasin eksisteerib siiski selliseid tõekspidamisi, doktorinaalsed arusaamasid, väärtushinnanguid, mille puhul täielik konsolideerumine ei ole praegu veel võimalik. Aga on olemas ka väga palju sellist ühist pinnast, ühist platvormi ja meie asume sellel. Ja tegutseme vastavalt siis nendele võimalustele, mida see platvorm meile loob. Ja tööd on küllalt, et meil on väga palju ühist. Nii nagu juba kokku lepiti siin täna nendest asjadest ei räägi, mis meid lahutavad. Võib-olla kunagi tulevikus võiks ka nendest pisut rääkida informatsiooni mõttes lihtsalt. Sest kindlasti Eesti rahvas ei ole kursis ide konfessioonide uskumustega harjumustega traditsioonidega. Ja miks mitte ka nendest rääkida sõbralikult 11 mõistvalt. Sest meil on õigus kõigil omada oma isiklikku arusaamist ja uskuda nii nagu see meil on harjumuspärane ja vastuvõetav. Hindades. Mida ta silmas ainult selle vigade otsimise struktuuri. Nii nagu inimene ei muuda täiuslikumas maks selle selle läbi, et ta hakkab teiste inimeste vigu nimetama aga seeläbi, et ta nimetamise enda vigu siis erinevustest selle sõna negatiivses mõttes peaks rääkima iga konfessioon ise. Näiteks kui praegusel hetkel oli jutt inkvisitsiooni, siis ma lisaksin siia juurde, et niisugune arusaam, nagu inkvisitsioon oleks mingi 15. 16. sajandi nähtus, seda ma ei saaks öelda. See hakkab peale praktiliselt riigiusundi tekkimisega. Kui 313. sel aastal kirik saavutas võrdõiguslikkuse, Kristlikki võrdõiguslikkuse kõikide teiste religioonidega siis Constantinus Suur juba selle dikti andis välja selle mõttega, et edaspidi kristlik kirik hakkab saama suuremat mõjuvõimu kui teised. Ja neljanda sajandi lõpuks on juba praktiliselt jõutud inkvisitsiooni välja. Keiser teotoosius esimene ütleb välja niisuguse mõtte, et ristimata inimene on riigivaenlane sest loogiliselt võttes juba igal riigil oli huvi, et riigis oleks üks religioon, kui erinevad religioonid tähendab seda riiki, vaid seda oli raskem. Ja inkvisitsioon oma olemuselt ei olegi kiriku enda poolt edasi viidud liikumine, vaid ta on riigi poolt tulnud. Sest inkvisitsioon ei olnud ka karistav organ, paid uuriv organ. Karistavaks organiks oli ta riigi tööriistana. Ma arvan, et üks teema, mida on viimastel aastatel Eesti kultuuriloos, on väga vähe käsitletud ja valgustatud on siin nimetatud sinsentorfi alguse saanud vennastekoguduse liikumine. Noh, tõesti nõnda oli Lutteri ja katoliikliku kiriku vahel võib-olla ehk see on ka üks põhjusi, mispärast ta niivõrd laia kõlapinna leidis siin maal. Ja võib-olla võiks rääkida mõne sõna selle osastesse meie rahvuslikus ärkamisest ja meie ühendumises Euroopa kultuuritraditsioonidega. Mulle tundub, et mitmed meie laulupeo traditsioonist ja pasunakoorid on vist seotud selle liikumisega. Aga hiljem, kui ma peaksin päevas oli hea. Ma peaksin ütlema, et te olete ju suure töö ära teinud, elan vist juba kaante vahele. Olen jah, võib-olla pool elu selle peale ära raisanud. Meie maa on kohe nagu peamine, selle tähelepanu pööravad meie siis meie väikesel Eestimaal see hernehobuse vennastekoguduse kogunemistuli, siis meie Baltikumi juba aastal 1729. See ei ole olnud kunagi omaette. Missugune ja usuline liikumine, maitse on alati kolm. Kiriku siseneb liikumine, sest et meil ei olnud omaette vennastekogudust nii nagu oli see saksa poole. Me teame ka, et Kraft seltskond on selle liikumise isa. Tema hea meelega oleks jäänud luterlikus kirikus, aga kuna herr poodi jätnud, tekkis tegelikult Böömimaalt nende nende vanade Böömivendade järglastest. Böömivendade kirik asutati juba aastal 1457. Ja her puudus ma näengi, kui Böömivendade renessanssi jätkugi asutajaks tegelikult olidki Christian David, kes asutas ka vennastekogudused, müüjad Meie maal. Ja alguses järgudes oli altar 1722. Ja eriti nende Böömi põgenikke nende vendade survel tsensor oli lausa sunnitud siiski kuulutama sele Hämbuti koguduse iseseisvaks arendoguus moderlikkuse kirikusse, aga ka hirmud ise, kogu aeg meie maa vennastekoguduse liikumisega. Ta ei tahtnudki, et vennastekogudus muutuks meie maal Iseseisvuskohustuseks, kui selleks oli ka kõik väga head võimalused olemas. Eriti 19. sajandi algul. Sest tema huli, suur tsaar Aleksander, esimene oli ise suur peetismi austaja ja tema isiklikult külastanud head uut ja ta leidis, et see kogudus ja see usk on kooli kõige parem, kõige soovitavam. Aga just nagu herr Putin soovitusel Meie maal vennastekogudus ei lahkunud, kirikust võtavad, jäi kirikusiseseks liikumiseks. Minu meelest ka nii õige lühidalt kokkuvõtlikult öeldes, et vennastekogudus tegelikult tõi meie maale nii vaimse kui ka rahvusliku ärkamise. Mis sa pistad, ja hilisem ärkamisliikumine, kui me jälgime kõigi nõnda Kreutzwaldi, ta ja, ja ka Jakobsoni enda Jakobsoni isa oli vennastekoguduse koguduse lugeja, vend tormas selle koguduse tuhataja Nendes, Jakobson ütleb, tolleaegsed kirjutab tollases Postimehes nõnda et kui kõik vennad oleksid niisugused nagu minu isa, siis tema alati kergitab, mütsid, olid toredad need. Ja see mitte nii ülesoolatud. Täiesti, kui me uurime seda liikumist, et kõik need ärkamis rahvusliku ärkamisaja peategelased, nemad võrsunud nendest väljakutse perekondades ja see oli ka täiesti loomulik. Sest vennastekoguduse liikumise tulekuga ja eriti kratsinud ise oli Tallinnas 1000. Tõesti, eesti keeles tänu tema seepärast, et kuue päeva Kadriorg kogus oma sõpradelt ja anti siis üle 1000 rubla sule piibliandmiseks. Ja kuna hea tuttav ja sõber oli Maardu mõisa omanik, kindral von pool ja tsensor Torphil tasuks ainult foonile kirjutada. Et et sul tuleb anda viis, 6000 rubla, eks ole. Et see on piisav ja seda tihti ja selge on. Ega see piibel, piibel polnud mõeldud ju kuskil raamaturiiulis hoidmiseks, nagu tänapäeval tihti olla seisab ainult riiulil lugemiseks ja, ja ikkagi esimesed kalmistust peetis, kosutav, järgnevate kud kuuldud, kus seda hakati lugema ja tekkis kohe. Nad hakkasid koos käima, eks ole. Ja see järgutes liikumine, see tegi tõesti selle ristiusu meile niisugused suud koduseks asjaks, eks ole. Paistad, talupojad vaatasid, eks ole, mõistlik oli sakslane tiriku, härrari, sakslane mõisniku roolimõis Rauli mõis ühesugused saksad mõlemad. Aga need kahjermuda, kes meie maale tulid, nemad tulid peamiselt käsitöölised. Ja, ja ka need, kes need nõndanimetatud Diaakoni põhi pidada, kes tulid Jämbudist või kes saadeti meie maale. Nemad ei elanud mõisas, kui neil oli ka muidugi nemad elasid, aga nende nende elamine oli väga lähedal talupoja omaga. Liikumisel aitas kaasa, see tundubki imelikku nadi mõneti ka sellepärast, et üle 50 aadliku meie maal nad ühinesid selle liikumisega. Ja kõige soodsam pinnas liikumisel Tekski, seal kus oli ta vennastekoguduse kuvada ja oli ka teda kohalike mõisnike kaadik ja õpetaja, tähendab kirikuõpetaja. Ja viimaste aastate ajakirjanduses on tihtipeale esitatud kurje etteheiteid vennastekogudusele sest on ju teada, et tõesti nad mitmel pool raiusid maha pühaks peetud puid samuti vennastekoguduse liikmed, eriti nendes piirkondades, kus see väga aktiivne tegevus oli. Kas müüsid odavalt ära kõik oma ehted ja loobusid rahvariietest, loobusid oma rahvalauludest nii, et neid enam ei lauldud. Kuid ometigi on siin ka teine kummaline tasakaalustav pool, et just vennastekoguduste perekondadest on võrsunud ka kõige suuremad rahvaluule üleskirjutajad. Et seda võib võtta nagu mingi niisuguse jah, sama asja kahe küljena asi oli üks areng, mis tuli vahepeal läbi teha selle jaoks, et tõesti jõuda oma kultuuri väärtustamisele. Aga mul oleks üks küsimus veel, et kas võib oletada vennastekoguduse liikumisele mingit eelnevat liikumist ka keskaegses katoliiklikus liikumises. Et noh, see on praegu täitsa nõnda oletamisi, aga et kas niisugune massiivne liikumine ehk oli mingi varasema mõtteviisi ja liikumise loomulik jätk lihtsalt ette, nagu pääses paisu tagant valla uuesti? Siin ongi võib-olla seda kõige nagu suuremaks eeskujuks olnud kiust mongaardud. Tegelikult kah järgud seal, kuna teda võib võrrelda evangeelse kloostriga. Aga muidu oli jah niisugune koloonia kõik, kuulsasse kolooniasse oma kindel kord. Ja, ja muidugi, et seal oli niru koostideski kõik oma jumalateenistused ja näiteks vennastekoguduse kujuneski välja nõndanimetatud koorid. Vastad, mõtelge sellele anded, luba, kaheaastased aastastele lastele. Kaheaastast, kuni nelja-aastane nelja hakati pidama veerandtunnilist veerandtunnilist haardus, hetked. Ja nõnda edasi oli neljast, kuue aastane, kuuest kaheksani, siis tulid juba poisid-tüdrukud siis vallalised naised, mehed abijõuliselt, eks ole, et neid paljude aspekterdada meile pühakiri räägib, et teadnud Aga kas vennastekoguduse liikumine, kuidas teda nimetatakse tänapäeval, mis tast on saanud tänaseks? Ja mis oli mõne päris suureks elamuseks, ei olnud seal kogesin seda, et see pole sugugi pumplikule, sellepärast et me teame, meie maal millegipärast vennastekogudus keelustati. Aga see on kuumad söödaks. Väga imelik asi sellepärast, et ühte koguda, üks koguduse liikumine keelati. Mida seda kogust ei olnud olemas sellepärast ega vennastekoguduse juurdisusega kogudus tähendab üks osa luterlikus kirikust keelustati. Keelustamine tuli aastal kaheksa, see see oli alles 30 738. aastal, kui vennastekogudus müüa maa lõhenes kus üks osa tahtis saada iseseisvaks, nii nagu järgutada Saksamaal oli vennastekogud, osa tahtsid ja eriti niisugune noorem ja haritum osa omakorda ühendus ameerika kristlik missiooniga. Ja Ameerika kristlik, mis on kooliidu Pakistlik usuliikumine. Aga siin tulnud ka siin seda nagu nagu varjati, et ja, ja see Ameerika kristlik, mis on selle direktoriks urid eestlane Kristjan raud. Ja, ja, ja. Lõhenemise põhjuseks, et seal noorem ja haritum osa vennastekogudus, nemad hakkasid taotlema iseseisvat vennastekogudus Eestis. Ja saab aga, aga see keelustamine, vennastekoguduse ja teda töö keelustamine sõduri alles aastal 1009 48. Milline on ja milline on meie baptistide meetodistide adventistide suhe vennastekogudusse, kas on vale öelda, et nad on mingis mõttes võrsunud vennastekoguduse liikumisest või? On see kuidagi teistmoodi, minu mõlemad mõlemad kuulusid senikaua vennastekogudusse, kui tuli siis nende nii-öelda ametlik töö likvideerimine ja ühinesid 1950. aastal metodisti kogudusega, mis tundus neile olevat kõige lähedasel sellel liikumisel. Ja mul on veel lapsepõlvest mitmeid mälestusi, hilisemaidki sellest rahvast ja praegugi see liikumine annab ennast kõvasti märku, tulles näiteks regulaarselt kokku aastal Hageri suurel hulgal seal vist on 1000 ja rohkem inimest ja kõigile ka kaetakse laud mis on ka üks vennastekoguduse, nõnda näevad armastuse söömaaja traditsioon. Kui nüüd viidata meie ühendusele meie liidu ühendusele vennaste kogudusega siis möödunud sajandivahetuseks oli väga igavaks muutunud vennastekoguduse ja baptistide vahekord. Ja seda just ogmaatilisel põhjusel. Vennastekogudus seisis kaljukindlalt lapse ristimise alusel. Artistid, nagu see nimi väljendab, on ristlejad, nemad seisid usuristimise alusel ja kahjuks oli siis peaaegu nagu ususõda. Ja siis jumal toimis, nõnda et äratas siin Tallinnas ühe migrandi juudi, kes oli Kaunases siia tulnud Johannes soovitusi ja tema pidas viiendal aastal evangeelsed jutlusi. Ja siis tekkis niinimetatud Stroomi ärkamine ja seal olid ka usklikud inimesed teda kuulamas ärkasid ka tõelisele usule armastusele ja seal taas Sis osa Babtiste ja osa vennastekoguduse inimesed omavahel sõdinud sulasid ühte. Ja leidsid, mis pärast peame mehe dogmaatika pärast eraldi olema. Aga nad ei mahtunud ühtegi olemasolevasse kogudusse. Ja siis nad leidsid seda, et nad alustavad uue liikumises ongi evangeelsed kristlaste liikumine, kus dogmaatika on teisel kohal. Kui baptistide mäda testid peavad enda eelkäijateks vennastekogudust siis on meil ka põhjust seda teha, sest meie oleme võrsunud tegelikult nii baptistide kui metodisti hulgast. Mis seal on tekkinud adventistid? On tekkinud Ameerika vennal 1843. 44. aastal. Eestimaale jõudis, tundis teda Kuulutus. 1897. aasta suvel. Ja juba 16. augustil loodi Tallinnas Väike-usklike grupp. See loodi siis nendest inimestest, kes selle kuulutus oli vastu võtnud. See väike grupp kasvas suhteliselt kiiresti koguduseks ja juba mõnede aastate möödudes tekkisid sellele kogudusele tugipunktid teistes Eesti linnades ja paikkondades. Kui me vaatleme religiooni ajalugu Eestis ja ajalugu paralleelselt siis me võime märgata ka seda, et Eesti ärkamisaeg kasvab välja religioosselt pinnalt Eesti iseseisvus juba rohkemat teistlikult pinnalt sest ühiskonnategelased, kes Eesti iseseisvusele alusele aluse panid, ei olnud enam kaugeltki nii sügavalt religioossed kui need, kes panid aluse Eesti ärkamise. Ja seetõttu, kui me juba siin puudutasime seda tendentsi teiste ja lõpuks oli Eesti kõikvõimalike usklik kondade sees ja vahel küllaltki teravad suhted. Ja kui see võõras võim oli tulemas, siis kirikutel nagu ei jätkunud mõistust ja meelekindlust kutsuda üles eesti rahvast selleks, et nad religioossel pinnal ühineksid. Ja praegusel hetkel, kui on tekkinud uuendas liikumine Eestis siis kirikud on kõik nagu äkitselt unest üles ennast ehmatanud ja kõik on jooksnud kokku, et jumal hoidku, ei korduks see pärast see kõik omal ajal hakkas minema tagasikäiguga. Püüda meie tänast vestlusringi, kui võtta, siis võiks nimetada inglise etnograafi Artur okkarty vaadet, kes on jälginud pidevas arengus munkade vennaskondade liikumist alates India budistlike vennaskondadest edasi läbis kristlikke vennaskonda. Ja siit nüüd läbi meie hernoudi vennastekoguduse oleme lõpuks jõudnud välja tänapäevani erinevate usuliikumiseni, mis erineval kombel tunnistavad kristlust aga samamoodi ka mitmete erinevate liikumisteni, mis vennastuvad lauluväljakul, mis kus inimesed suudavad 11 leida. Ja nüüd ma paluksin kõigilt siia kogunenud lühikese lõpusõna meie saatele. Voldemar Ilja. Kirikukoht nii ühiskonnas kui riigis. See peab kirikule olema selge ja et kirik alati peab teadma, mida kirik tahab. Ja väljaspool kirikut hoolijad, et nemad ei tahakski dikteerida seda ja õpetada seda, mis kell peab tegema, seda peab ise teadma. Ja minu meelest Martin Luther King ta ühes jutluses on esitanud niisuguse küsimuse, et mis on kiriku ülesanne riigis ja ühiskonnas. Ja ta vastab sellele, et kirik on riigi ja ühiskonna südametunnistus. Ja kui kirik seda ei taha olla või kui ta seda ei julge olla, kuskil pole vajagi. Data Pärnale soovin, et kõige kõrgem Õnnisteks meie rahvast ja meie väikest sünnimaad. Soovin, et tõelise jumala tundmine kui kasutada raamatute raamatu sõnu võiks katta ka Eestimaad, nagu vesi katab merepõhju. Piibliuurija koguduse esindajana sooviksin ma VÄGA, et igas Eesti peres oleks piibel. Et see oleks aukohal ja et see hakkaks kujundama meie homset ja ülehomset päeva saatust üldse. Õpetaja äärtel Jeesus ütleb. Õndsad on tasased. Sest nemad pärivad. Ma. Õpetaja Toomas Paul. Täna on surnutepüha paljudes kirikutes, meie maal on mälestatut, lahkunuid. Surma ees me oleme ühtpidi kõik võrdsed. Kuid vähegi vägevad või jõuetud kui usklikud või uskmatud. Ühtpidi oleme küll, aga teistpidi on ta suurlahutaja. Sest kui surm on värav, millest me läbi läheme siis me tee läheb edasi. Ja mida ma tahan? Mida me kõik tahame? On see, et me teed seal ei läheks lahkuvaid, et nad läheksid sinna, kus meil on ase. Vein õunapuu, katoliku kirikul on täna kristus kuninga püha. Seepärast tahaksin rõhutada ka seda, et me peame mõistma, et kogu Meie saatuse valitseja on tegelikult jumal et tema võtab kõik otsad ükskord kokku ja temale peame me kõik aru andma. Seepärast peame me kõik ühinema selleks, et mitte ainult saada üheks rahvaks vaid et teenida inimkonna ja iga inimese eraldi peamist ülesanne. Igavikuliste olemust. Et me jääksime kestma nii, nagu see on iga inimese südamesoov jääksime kestma igaveses õnsuses. Näite. Oma tänase ümber laua vestluse tahame lõpetada telefoniintervjuuga. Teid tervitab teoloog, tõlkija, kirjastaja, Toronto Püha August teenuse, katoliku seminari õppejõud Vello Salo. Väga lugupeetud Vello Salo. Teie töödest oleme nüüd viimasel aastal saanud teada, aga siin, Eestimaal jääb üle ainult imestada seda, et üks mees nii palju jõuab ja suudab. Kas te tegelete ka ajaloo uurimisega, mis puudutab ristiusku Eestis? Kasutaksin võimalust kõigepealt tervitada kõiki eestlasi nii hästi sõpru kui vaenlasi. Ja õhutada sõpru, sõlmitakse, et palvetada oma vaenlaste erid. Küsimuse juurde. Muidugi ma olen ka välja andnud ühe väikese uurimuse ja kiriku 1940 kuni 1974. Minu arvates on kirikulugu integraalne koostisosa Eesti ajaloost ja see ajaloo õpik, mis peaks tulema, peaks vaatlema. Osi, millest ma tahaksin pikemalt kõnelda, kui teid huvitab heal meelel. Ma viiksin Matteuse evangeeliumi 25.-sse peatüki, kus Jeesus Kristus räägib kuningana. Ja see on tagasivaates, maailma ajaloole pisikesel kohtupäeval ja selts ta ütleb. On, mida te iial olete teinud ühele käsilaste mu vähemate vendade seas. Seda olete teie minule teinud. Tähendab ajalookohus küsib meilt seda ja simman riiale esimese inimõiguste deklaratsioon. Tänapäevaks on see mõtlemisviis läpat nii palju maailma seadustesse, et me ei ole enam sellest teadlikud. Suhtes, mis on põhiline ristiusuõpetuses et tal oleksid kõikvõimalikud vabadused, aga muidugi ka kohustused mis nende vabaduste eelduseks on. Ja kui meil räägid Ankurdatud, ja eriti ma imestan, et ükski kirik ei läänes ega idas on lehtede teate järgi ei ole pöördunud Nõukogude Liidu valitsuse poole. Miks mitte tagasi Lenini juurde selle paragrahvi suhtes, mis andi, usulise propaganda ja usuvastase propagandavabaduse igale kodanikule. Te nimetasite, et väga oluline on praegu ennast teadvustades teadvustada ka ajalugu ja kiriku ajalugu. Kuidasmoodi teie hindate? Meie kirik oli nii kaua aastaid suru tud seisus. Kuidas te hindate, kas me oleme kõik need aastad ka oma kiriku mõttes tagasi läinud või maha jäänud? Ma alustaksin ehk sealt, et Meige mõtlemisviisi keptis, isegi riigi iseseisvuse ajal on olnud jäänud provintslikud. Ja me ei ole mitte ennast näibot kogu maailma ajaloo kontekstis. Kuna praegu on maailmas nii palju häda ja appi karju jäid, siis ei ole seal midagi imestada, kui meid ei kuulda. Kuna meie bioloogiaalast kirjandust ei ole saanud kodumaal kuigi palju lugeda. Ma loen ennast Kasele teie hulka, selles mõttes ma tunnetan seda. Seda puudust siis muidugi teatava mahajäämus selle koha pealt on. Aga siiski ma pöörduksin tagasi palju tähtsamate. Juurde, kui te lubate ja nimelt me oleme väga palju assimileerumist lastena, mida me peaksime teadvustama, et eestlane ja ristiinimene on peaaegu sama. Ja lubage ma tsiteerin Juhan Liivi. Midgi ei ole üleliigne korpus ka mitte kannatus ka mitte. Tules puhastub kuld surve all nagu telliskivide põllul, enesetunne ei, kannatus karastav, surematuks ühesugusus surma elu on mitmekesisuses. Kuidas seda põrutavat nõuet kõiges elus ja looduses iga päev korduvat ometi tähele ei ole pannud? Juhan Liiv ja mina katoliiklased ei oskaks seda paremini öelda. Ma leian isegi osalist kattuvust kirikuisa Arli Saariuse sõnadega. Ja siin on meil läinud nii teadvust, et kõnekäänd see ei ole kellegi ristiinimesed, tegu oli minu nooruses igal pool olemas. Need kõik võlgneme pikale ajaloole ja kuigi risk kristlikud kirikud on eestist vigu teinud ja teevad kindlasti ka tulevikus siis ei tohiks seda positiivset panust mitte tähele panemata jätta seda võitlust inimsuse eest karitatiivsed tegevust ja ma ei suudaks seda loetelu nii ruttu lõpetada. Kas või küsitleda edasi. Aitäh teile, see oli väga ilus mõte ja ma tahaksin oma viimase küsimuse ainult küsidagi. Kas teil on olnud mahti, aega ja võimalusi olla kursis sellega, mis praegu toimub Eestimaal ja mida teie kui eestlane, juhul kui te olete kursis sellega, mis teie sisemuses toimub? Muidugi jälgime siin suure hoolega kõike, mis toimub ja kuna tehnoloogia selles suunas toimib väga hästi, siis on meil umbes tund aega hiljem kui miski Eestis sünnib, siin Torontos kõigil teada. Aga teatavasti ei ole vees mitte meist, mis seal juhtub või mitte, ainult meist ja meie peamine panust imbunud võib olla palve. Kui ma olen suutnud midagi teha, siis tänu teiste abile ja ma tahaksin kasutada juhust, tänada kõiki neid, kes on mind aidanud umbes kolme-neljakümne raamatu kirjastamisel, millest ma loodan, et eestlastele