Seljataha jäänud laulva revolutsiooni aasta Eestimaal. Aastamise äratas uuele elule Meie rahva muserdatud meeleja tunded ühendas meid uute liikumiste ühenduste seltsidega mille eesmärgiks on, et me oma maa suveräänsete peremeestena elaksime homme paremini kui täna. Eestimaal toimuvad olemise demokratiseerimist. Protsessi jälgitakse suure huviga ka raja taga kõikjal maailmas. Ja meeldiv on tõdeda, et seejuures on kasvanud ka väliseestlaste huvi kodu Eestis toimuva vastu. On toimunud meievaheline oluline teineteise mõistmine, lähenemine annavad elavat tunnistust väliseestlaste üha laienevad ja süvenevad külaskäigud kodu Eestisse. Vabariigi ajakirjanike liiduga. Külalisena viibis aasta lõpul sünnimaal Rootsis elav ajakirjanik ja publitsist Andres Küng. Tänapäeval on ka teistmoodi olukord, kui on nagu avalikustamine siin Eestis edasi läinud liidus üldiselt siis on ka huvi läänes tunduvalt kasvanud. No Eesti ja Balti küsimus üldiselt on asetatud päevakorda juba päev, enne kui ma siia tulin, oli Riigipäeva vaidlus isegi Baltikumi kohta. Kus minu päev siis rahvaerakonna juht, Liberaalse partei juht, pink vestleb, võttis nagu me venitada siis minu algatusel üles küsimuse ja peaks arendama ja laiendama suhteid Eestiga Rootsi vahel. Ja Tase vastuse peaministrit, kes toetas väga soojad seda mõtet ja lubas, et Rootsi katsume kõik teha, et majanduslikke, kultuurilisi sidemeid, taastra ja edasi ehitada ja see oli muidugi mulle suureks isiklikuks rõõmuks ja osaliselt sellepärast ma olengi siin, et katsuda sondeerida pinda, et sõprussidemeid luua maailm ja Tallinna vahel. Need kaks linna sõpruslinnadeks üldse Gotlandi mu, kus ma suveti elan Gotlandi ja Saaremaa vahelist läbikäimist jälle taastada ja nii edasi, nii edasi. Nii no milliseid uusi tuuli olete tunnetanud nüüd nende sünnimaal veedetud päevade jooksul? Aga erimuud enam, mis mul üldiselt uni tunnetajatena tra üldine arvamine Eestis praegu väheke ühtlase sisse, kui ta seitsmekümnendatel aastatel oli ja see on ju peamised, tuleneb sellest, et kompartei on siiski muutunud minule vastuvõtlikumad suunas minu meelest mõistlikumas suunas kui nõndanimetatud tavalised inimesed, keda kohe 70 Ta ei ole mitte eriti positiivne ja siis selge on, et hinnang tänapäeva juhtide osas on tunduvalt positiivsem. Ja see tähendab ka, et nii-öelda see poliitiline spektromono nagu jah, kuidas ütelda, tihenenud, et vastuolud eestlaste hulgas ei tundu olema nii suure tänavaid nagu põhiliselt ikka muidugi eri vaateid on ikka veel nendele muidugi selge. Kompartei rahvarinde sõltumatu täie teiste ringkondade vahel annab põhiline võitlus Eesti suveräänsuse osas seal osaliselt on seesama võitlus ikka. Kui nüüd tulla teie loominguliste plaanide juurde, kas on kavas ka seekordse külaskäigu põhjal midagi kirjutada? Kirjutaja muidugi tähendab artikli kirjutama ka massiliselt nagu tavaliselt ja ma teen ka raadiosarja ja kui ma nüüd tagasi tulen, siis on mul üks TVd programm, kus ma olen lubanud siis rääkida oma muljetest ka seal on, sest need avatud telefon, kus, kus teeveegaakjad, rootsi teeveegaatajad võivad helistada ja küsida. Seal oleneb jutt lihtsalt selles, mis küsimused tulevad raadios omal ka otsesaade, otsekui ma tagasi tulen seal ma räägin eriti võib-olla muljetest Vormselt ja Saaremaalt, kus Vormsil ma kohtasin Neid viimaseid rannarootslasi eestirootslasi seal ja väga liigutav tsoon rootslastel on muidugi väga südamekohane. Nagu aru saada, võib rootslased väga suured rahvuslased, mis puutub vähemalt Rootsi rahvakildudest see mujal maailmas. Mologa kavas ütelda üks korralikum pildiraamat Eesti kohta, et meeldida rohkem turiste siia, Rootsist eriti ja aga see eeldab vähemalt paar ei saa teel. Ma olen ka mõelnud teisena poliitilisema raamatu kallal, mis annaks nagu tagapõhja tänapäeva arengule. Teie raamatut, kuhu tema reisimuljeid olete talletanud, milliseid ja kui palju need nüüd on kokku? Jah, ei ole neid just täpselt rehkendada, 40 ümber on need, nendest on siis jah, võib-olla kümmekond, mis mingil moel Eestit või Baltikumi käsitlevad. Esteks tuli siis selline tänava pealkirjaga raamat Eesti kohta eesti uurimus imperialismi ja siis tuli, mis toimub Baltikumis, siis tuli unelm vabadusest. Siis tuli, viimane raamat oli Baltikumi elab. Võib-olla oleks jah, ja nüüd see, mille kallal ma töötan, mida ma ei tea, kas müts saan kirjutada, kuna olukord muutub, praegu on veel töö, pealkiri eesti ärkab, loodame, et järgmisel suvel saab juba panna pealkirja täiesti elab jälle täielikult. Seda ma ei tea, kas ma saan kirjutada, sest see on ikka praegu, me räägime novembri algul. Kes teab, mis seal novembri lõpus juhtub ja kuidas ennetada olukorda mõjutab. Ma käisin rahvarinderahvaga volikogu koosolekul ja kuulsin seal savisaart ja Lauristini ja nii edasi ja nagu ma aru sain, Nad pidid oma sõnavõtu täiesti ümber kirjutama seal, enne kui oli kuuldud, mis seal Moskvas siis vastu võeti. Ja kui need, nemad peavad ühe ööga muutma oma kõnesid, kus siis mina hakkan nüüd kirjutama raamatut, mis ilmub poole aasta pärast, see täitsa aegunud, positiivses või negatiivses suunas. Ja see puudutab siis meie seaduseelnõud õigemini täiendusi meie riigi põhiseaduse kohta, Nõukogude Liidu konstitutsioonikohtu. Täpselt ja tähendab, see oleks minu meelest tohutult kahetseda, kui see seaduseelnõu läbi viidaks ja seda ma ei ütle, seda ainult väliseestlasena või eestlasena üldiselt või ma tean, et see peaks olema ka Nõukogude liidu tervikuna vaadatud, enam Nõukogude Liidu vaatevinklist peaks olema ju. Minu meelest oleks väga teretulnud ka Moskva vaatevinklist Guinejatele valgustatud inimesel seda vaataksid. Kui saaks siiski Eesti ka Läti, Leedu ära kasutada oma eraseisundit tõesti majanduslikke sidemeid näiteks Rootsiga ja ülejäänud läänemaailmaga luua tal on, ma ei näe, et Eesti suveräänsuse tahtel see ei pea vältimatu olema vastuolus Moskva huvid, aga minu meelest peaks olema täitsa Moskva huvides, et teha Eestist mingi Soome vähemalt Nõukogude liidu raamides. See omakorda ei välista, et teised sõltumatesse Pattaya, teised võivad need ära taotleda. Muidugi veelgi suuremat täielikku iseseisvust, aga ka kui Sõltumatuse partei taotleb täiesti täielikku iseseisvust. See ei välista, et, et Moskva vaatevinklist võiks Eesti suveräänsus Nõukogude liidu raames olla täiesti tere tuletada. Nii te olete tulnud siis oma loomingu suvi eestimaa eestlasega väikerahvuse vastu, aga me teame, et teie loomingu orbiidis on olnud ka teised maailma päike, rahvused, millest on siis selline huvi väiksemate rahvuste vastu? Aga see ei ole mitte ainult aja väike rahvas vast vaid lihtsalt, kui ma olin 14, ma hakkasin välismaal rändama ikka alguses on rohkem keelekursustele nagu rootsis tavaline 14 aastased, lähed siis Inglismaal inglise keelt õppima, 15 aastasena, siis läks Prantsusmaale prantsuse keelt õppima 16 aastane, siis Saksamaal saksa keelt õppima ja siis pärast läheksin lihtsalt pärast tudengieksamit, kui ma selle sooritanud läksin, jalgrattaga sõitsin Šotimaal, hakkasin seal jalgrattaga sõitma mööda šoti mägesid, sisalik. Konditsioon päris korralik. Ja siis sattusin Hollandis ja seal läks mu sõbra jalgratas katki ja siis ma ei üksinda ei viitsinud trumpida mööda mööda Euroopat ringi, siis saatsin oma äratada, aga koju ja läksin hoopis pöidlaga küüti. Saame vaid taga sõitma. Esimene päev ma väljusin siis Amsterdamist varahommikul ja õhtul olin tuttavate juures Berliinis ja see tundus mulle nii tohutult põnev, et nagunii kergelt sai reisida, siis ma jätkasin Berliinist läksin Müncheni Münchenist. Vist Šveitsi ja Itaaliasse läksingi vist täitsa Iisraelini välja. Nonii, ärkas see tõeline rei suhu ka siin järgmistel aastatel kanni reisima ja. Lõpuks olin vist enne vihal, kui ma Eestisse tulin, seitsmega igal aastal on muuseas, siis ma olin küll oma 100 maadest läbi käinud, juba reisinud ja viimane jätkanud, mulle meeldinud reisida. Enam ei meeldi, nii palju nii lennukeid alati täis sai. Sama põnev ei ole enam reisida ka Eestis alati. Mare tulla, niikaua kui sa teretulnud jälle oled.