Juba enne teise maailmasõja algust, 30.-te aastate keskel hakkas Hitlerlik Saksamaa võitluseks antifašistidega rajama sunnitöö ja hävituslaagreid. Esimesed neist loodi tahhousmathausenis puhenwaldis Ravens trükis Saksel hausenis. Sõjapäevil lisandusid neile maid anekkossensia reblinka, Belsed Sobjor, Kokkolid, fašistid, sõja lõpuks rajanud sellised laagrid. Üle 2000. Neist kinni peetud 18 miljonist vangist hukkus 11 miljonit. Paljud vahetult enne fašismi hukku ja sõja lõppu. Nende hulgas olid ka need 300 koonduslaagri vangi antifašiste Saksamaalt endast Poolast, Jugoslaaviast, Prantsusmaalt, Belgiast, Hollandist ja nõukogude liidust kes hukati praeguse Saksamaa liitvabariigi territooriumil asuva Dortmundi linnalähedases Fromberg pargis. Siit ongi saanud alguse rahvusvaheline sõjavastane liikumine. Romberg parkkomitee jätkab romberg parkkomitee. President Eesti eneserahukaitsekomitee aseesimees Meeta Vannas. Rumberg parkkomitee on rahvusvaheline antifašistlik sõjavastane organisatsioon ja see organisatsioon, tema loojaks oli mälestus ja mälestus Hitler võimutsemise ränkrasketest lehekülgedest ja kohe peale seda igal aastal. Sellel mõrvamise päeval hakkasid lähedased tuttavad, sugulased, sõbrad, progressiivselt meelestatud inimesed ja need, kes olid Hitleri võimu all saanud tugevasti kannatada, kogunema sinna parki, et mälestada neid inimesi. Ja sellest kujuneski välja selline rahvusvaheline organisatsioon. Selle rahvusvahelise organisatsiooni tugipunkt on muidugi ka selles, et Saksamaa kommunistlik partei toetab neid tugevalt. Saksamaa sotsiaaldemokraatlik partei, siis noorte kommunistlik organisatsioon ja on ka selline organisatsioon kui Saksamaa liitvabariigi antifašistlik liit. Ja see on muidugi tugevam organisatsioon ja mitte vähem tähtis ei ole ka see, et neid üritusi kõiki, mida viib läbi Rumberg Park komitee toetab sotsiaaldemokraat, linnapea härra Ginter sampleb ja millised olid aastate jooksul välja kujunenud selle komitee traditsioonide töövormid? Noh, igal aastal suurel reedel just sellel päeval, kui oli suur massimõrv, toimub Saksamaa liitvabariigi Dortmundi linnas Rambert pargis suur mälestusmiiting, no ja üks kord aastas ja toimub ka selle organisatsioonist osavõtjate liikmesmaadekomitee koosolek toimub Nõukogude liidus ja kuna möödunud aasta valiti mind selle organisatsiooni presidendiks, siis loomulik kulg, et sellel komitee koosolek toimub nii Tallinnas te olete isiklikult õige mitmel korral viibinud tort mundis. Kuidas seal mälestuspäevi on korraldatud, läbi viidud? No ma ütleksin niimoodi et see on väga populaarne ja väga laialdane üritus. Nii et kui minna bittemarki Rambert parki, siis on selline tunne, nagu kogu linn oleks sinna tulnud, nii et linn muidugi on palju suurem, aga üle 6000 inimese alati võtab seal osa ja linnapea tavaliselt avab toimuvad sõnavõtud. Peale selle sellel ajal toimuvad kohtumised kollektiivides, ettevõtetes, aga toimub ka kevadine rahumarss. Nii et iga kevadel sellel ajal toimub üle kogu Saksamaa liitvabariigi rahumarss ja väga laialdasi toimub ka Dortmundi. Et sellest me oleme ka alati osa võtnud. Te olete isiklikud läbi teinud fašistliku Saksa koonduslaagrite ränkraske tee kui pikk teede jaoks CD tegelikult hakkas minule kohe 41.-st aastast peale juba juba siis, kui oli Hanastatud minu kodu sar Hiiumaa. Nii et Tallinnas vanglates ja 1000 944. aasta augusti lõpust kuuldes Saksamaale Stotkhovi laagrisse, seal siis tuli ka Nõukogude armee vabastas ja 10. märtsil 1945 Nõukogude armee vabastas vabanemise päeva nägime kahjuks ainult üksikud, sest surmavabrik oli teinud oma töö ja kannatada ei saanud mitte üksi, vaid suur osa teie perest. Ja minu isa oli mõrvatud kohe 41. aastal. Ema jäi Stothovi surmalaagrisse. No ja kui vaadata nii. Et need selle eželoniga, millega mind viidi, oli umbes 2000 inimese ringis. Tagasitulijate hulgas oli umbes 100, nii et siis on kohe näha, kui suur hulk meid sinna jäi. Möödunud nädala kolmapäevast reedeni pidaski Rumberg parkkomitee Tallinnas oma istungeid. Sellest olid saabunud osa võtma ligi veerandsada antifašistid ja rahuliikumise tegelast Saksamaa liitvabariigist. Kohal olid ka komitee teiste liikmesmaade esindajad Poola rahvavabariigis, Saksa Demokraatlikust Vabariigist Madalmaadest. Enne komitee ametliku istungi algust olid külalised maarjamäel vastavatud ajaloo ja revolutsioonimuuseumis kohtumaks meie rahukaitsekomitee juures tegutsevat endiste fašismivangide vabariikliku sektsiooni liikmetega. Kohtumise avasektsiooni esimees peet Sillaots. Teatavasti meie väike vabariik sai teise maailmasõja ajal väga rängalt kannatada. Fašistliku okupatsiooniaastail hukkus Eesti NSV territooriumil 127000 inimest. Seda te näete meie organisatsiooni lipu peale 127, tuhandeid. Selle tõttu on muidugi selge, et meil vabariigis on palju neid perekondasid neid inimesi, kes kaotasid oma lähedased Nendel rasketel aegadel ja selle tõttu need endised koonduslaagrite vangid kellel oli õnn eluga pääseda nendest koledates tingimustes. Need varsti peale sõda hakkasid koonduma selleks, et võidelda fašismi igasuguste avalduste vastu. 964. aastal rajategi riiklik organisatsioon meie rahukaitsekomitee juurde. Ja meie organisatsioon ühendab üle 1000 endise fašismi vangi, kes aktiivselt tegutsevad fašismivastases võitluses. Millised on meie organisatsiooni põhilist ülesanded? Kõigepealt. Üks tähtis töölõik on meil langenud võitluskaaslaste mälestuse jäädvustamine. Meie vabariigis on löödud ja püstitatud üle 80 monumendi mälestusmärgi nendesse paikadesse, kus langesid kunagised ohvrid. Ja täna me siit lähemegi ühe sellise monumendi juurde, kus asetame ka lilled nende mälestuseks, kes andsid oma elu võitluses fašismi vastu. Teine mitte vähem tähtis töölõik on fašismivastane võitlus, võitlus rahu eest, võitlus sõja vastu. Meie aktiivsed liikmed Esinevad noortele asutustes koolides oma mälestustega, kus nad räägivad ja kõnelevad nendest koletutes tegudest, mida fašism korda saatis ning ühtlasi hoiatavad inimkonda selles, et mitte enam kunagi taolised koledused ei saaks korduda. Külaliste nimel sai sõna natsismi jälitatud isikute koondise Saksamaa liitvabariigi antifašistide liidu presiidiumi liige, Rumberg parkkomitee juhatuse liige doktor Lothin viis ma sõnavõtus lausus ta, muuhulgas. Meie romberg parki komitee ülesanne, Nende inimeste mälestust jäädvustada, kes siis 1945. aastal hukati koonduslaagrites ja sidemeid luua teiste ohvritega tunneme end kohustatud olevat oma panuse anda rahuliikumisse. Kõik teha selleks, et neofašistlikke liikumisi pidurdada, et nende poolt tulenevat ohtu vähendada, vältida ja me teeme kõik meist sõltuva nende eesmärkide täitmiseks. Ka meie teeme kõik selleks, et propageerida rahu. Käime samuti koolides. Räägime paljude inimestega, muidugi, siin on väike erinevus, ühiskond on teistmoodi üles ehitatud kuid nii palju, kui meil see võimalik, on, me seda teed. Meetodit kasutame. Ning rahuliikumisse on lülitunud väga erinevad inimesed, nagu ta juba meie grupi koosseisus võite näha vanuseliselt väga erinev. Siin on ettevõtete juhtkonna ettevõtete niinimetatud nõukogude esindajad, samuti. Siis progressiivsete parteide esindajad ja teised, ühesõnaga kõik, kes tunnevad end kohustatud olevat tegema kõik selleks, et säilitada rahu maailmas. Nii iseloomustas kõige üldisemat Asjoontes oma delegatsiooni koosseisu Lottwinbiis. Mul oli võimalus Saksamaa liitvabariigi antifašistide ja rahuliikumise aktivistidega kohtuda veel ka istungi lõpupäeval meie ametiühingud oma aja suures saalis toimunut, miiting kontserdil, kus mitmed nendest esinesid ka meie pealinna üldsuse ees. Seond istusid ühes reas 77 aastane Valtra maletski, kelle vangla vintsutused algasid juba kohe pärast Hitleri võimuletulekut 1933. aastal. Jo svintsimi kunagine vang Hans rangental. Õnnekombel pääsesid eluga ainult tema ja ta vend, vanemad mõlematega hukkusid Oseitsemis. Sealsamas nende kõrval nägin istumas noort arsti Ulrike Ulrhi liikumisest maailmaarstid aatomisõja vastu osavõtjad, noort naispapi, Ingeborg, Freid liikumisest, ema, kristlik kirik, rahu poolt aktiivset osavõtjad, kooli õpetajat, Birgit Flyusnerid, antifašistliku initsiatiivgrupi liiget ja mitmeid teisi erinevas vanuses erinevate tõekspidamistega ning erinevaid elualasid esinevaid inimesi. Aga kõiki seob üks ühine eesmärk. Tiialena ei puhkesõda, et kunagi enam eid tõstaks pead Bashis. Veel praegugi on mu silme ees ametiühingute maja saali lava laval laulmas meie aprilliklubi nimeline ansambel ja seal esimeses reas valge habemega Valter Manitski. Ta lihtsalt ei saanud jääda istuma. Saaliku laval hakkas helisema üks nendest lauludest, mida lauldi juba kolmekümnendail aastail okastraattõkete taga. Kuulasime seda meiegi püsti seistes ja neile mõeldes, kes ei tulnud okastraattõkete tagant iial tagasi. Jaa. Kui kuule veel mäletab, siis Meeta Vannas seostas loo algul Ronberpardi komitee sündi mälestusega. Tänases romberg parkkomitees aitavad hukkunute mälestust hoida elavatena eelkõige Kiisamošovskijavilli Evesberg. Nende mõlemad isad hukati Rumberg pargis seepärast oma jutuajamist Kiisamal žeskiga alustasingi just tema mälestustega isast. Saadud 37. aastal minu ema abiellus. Kraadid kommunistid. Tollal lihavõttereedel. Mul oli väga lähedal juba vabastamisele, ta mõrvati puuremannas hädas. See oli siis minu isa ning ka minu isa vend mõrvati samal päeval Menchnos linnatsioonil kämbla loomulikult nagu siin juba öeldi. Inimesed, seitsme rahvuse esindajad, ine, hatha, kindlused, natsionalism. Ettekanded nendes esinevad ülesanded, mis tuleb ilmtingimata täita onud. Fanning camp kinginionaatse sinna punase publik. Ning loomulikult tagasi jõudes informeerime Me komiteede kogu üldsust oma töö tulemustest, nendest ettekannetest ning asume töö kallale. Kõik, mida me siin nägime, mida me läbi elasime. See jättis unustamatu mulje. Me ei oleks osanudki arvata, et siin Tallinnas nii tore on. Töö lõppedes võeti vastu ühine üleskutse, kuidas ta kommenteeriks seda? Aga kui see asi sisse televisioon ronis ning raadios edastatakse, kuid nagu on teada üldine situatsioon, et see ei ole sugugi nii lihtne. USA maas ning loomulikult on see ka üleskutse läänesakslastele ning eriti meie linnaelanikele. Et järjekordne lihavõttereede miiting oleks osavõtjate rohke, see on teatavasti siis see päev, kui toimus traagiline sündmus 45. aastal Mulgi, nii on nad siis on võim. Ning et koondada kõik oma jõud edasiseks võitluseks natsistidega.