Kaks nädalat oli meil aasta lõpul külas kalm majandusteadlast Rootsist, nende hulgas Uppsala ülikooli audoktor Rudolf Jalakas, kes samuti pidasid asjakohastele ringkondadele loenguid ja jagasid oma nõuandeid meie majanduselu elavdamiseks ja ümberkorraldamiseks. Kõige suurem üllatus võiks öelda, oli see intensiivsus, millega auditooriumid reageerisid, kuulasid ja pärast küsimusi esitasid ja vaidlustest osa võtsid. Ma võin öelda, et nii huvitatud auditooriumeid mons vaevalt on kusagil olnud. Ma olen ka kaunis palju ettekandeid pidanud mujal. See jättis mulle kõige sügavama mulje, see tõeline intensiivne tahe küsida küsimused olid kõik niisugusel tasemel, et nad stimuleeris sind vastava. Kuigi nad tihti olid sedalaadi, et oli selgelt näha, et meie vahel oli teatav auk meie mõistetes ja kogemustes. Aga nad olid huvitavad. Stimuleerisid, nagu öeldud, seletama vastama. Ma enne tahtsin just küsida Ki, et kuidas tundus teile, kas Eestimaal on ajusid, et isemajandamist ellu viia. Ja nüüd ma muidugi riskin, et arvatakse, et ma jagan meelitusi, aga mu aus mulje on, et nende auditooriumide keskmine tase küsimuste sõnavõttude järgi otsustades ei olnud igal juhul mitte madalam kui Rootsis. Teie olete öelnud ka seda, et prognoose ei maksa teha, nii et võib-olla mesis ka prognoose siiski ei tee, kuidas see just edasi läheb, aga mul on ka niisugune tunne, et võib-olla see küsimuste ja vastuste õhtud ja kohtumised olid sellepärast nii huvitavad teile kas või et te olete paljudes riikides pidanud loenguid, aga võib-olla mitte nii väga tihti viimasel ajal eesti keeles ja oma rahvale. Ja samamoodi võib vist öelda küsijate kohta. Jah, seda küll eestikeelsed ettekanded, mida ma olen pidanud. Need on ju paratamatult peetud auditoorium, mille keskmine vanus on tunduvalt kõrgem kui siinsete auditooriume vanus, eestlased, kellele ma olen rääkinud seal Rootsis, neil ei ole ju üldsegi mitte sama tagapõhi ja need on inimesed, kes suurel määral juba oma tööd teinud, kes on elus kas rahul, tunud või resigneerunud ammugi mitte seda intensiivsust, mida võib siinsete auditooriumide juures märgata tõelist tahet, midagi õppida, midagi kuulda. See on suur suur vahe. Ja viimased aastad viimased kuud isegi on meile andnud teatud mõttes lootust, et võiksime midagi oma majandusega ja oma kultuuriga ja eluga ise teha, sellepärast vist on ka niimoodi. Kas Tartus oli teil ainult töökohtumised või oli natukene ka endale midagi? Palju aega, ülejäänud mul olid seal mõningad töökohtumised, mis enamasti kujunes pikemaks kui võis arvata. Aga mul elab seal vennapoeg ja tema perekonnast sain olla mul naise vend, perekonna keelab, nendega ma sain kokku. Ja mul oli siiski võimalik näha ühte suurt eeskujuliku põllumajanduslikku majandit. Üheks juhtivaks jõuks on vennapoja abikaasa suur põllumajand Tartu külje all Ülenurme. Ja ma juba ütlesin, et ma olin muidugi imponeeritud sellest juba sellest suurusest ka näiteks loomade kvaliteedist ma nägin karjalaut sadade lehmadega ja need jätsid hea mulje. Jah, seal kahtlemata on tõugari mitut tõugu, nagu ma aru sain. Ja nende eest hoolitsetakse hirmsalt hästi, sest nad nägid selle järgi välja. Ma küsiks veel lõpuks, et kas teil on olnud selle tiheda töö juures ja sugulastega kohtumise kõrval võimalus olnud ka kuidagimoodi pilku heita Eestimaa kultuurielule? Ja ma olen ainult näinud varieteed, virus, folk, show ei teatrite, te teete natukenene halvustava näo, aga sellega see piirdub. See oli väga ilus folk show. Ja kui mu abikaasa järgmine kord siia tuleb, siis ma ütlen talle, et ta tingimata peab vaatama Venemaa. Minule oli see igatahes võib öeldakse elamusse näha. Aga muuks ei olnud aegu. Programmi tegijad olid küll ette näinud teatrit ja muusikat ja nii edasi. Aga igasugused kokkutulekud sundis ennast peale tõmmati hõlmast teatri ukse vahelt välja. Kas õnnestus mingisuguseid kokkuleppeid pisut konkreetsemaid ka siin sõlmida edaspidise kas teadlaste või või ideedevahetuse osas? Ja võib öelda, et mõned algused ehk sedalaadi kokkulepped, eks on olemas, aga puht nii kaubanduslikul alal need kokkulepped või nende algmend Need sõlmiti rohkem minu kahe kolleegiga, kellega ma samal ajal siin olid. Üks neist oli Rootsi väliskaubandust edendava organisatsiooni teenistuses, kelle ülesandeks on just Eesti arengut jälgida. Ja teine oli üks eraettevõtja konsultatsioon, Meie firma omanik, eestlane kes on pühendunud turustamise ja tehnoloogilise arengualadele ja tema olid nagu mina aru sain üle ujutatud ettepanekutega. Nad mõlemad olid mitu korda rohkem küsimuste objektiks, kui mina. Aga usun ma seda, et kokkulepe kui mitte meiega siin Eestimaa, siis iseendaga on teil kindlasti, et ma usun, et te tulete varsti tagasi. Ja jää murtud nii-öelda ma tulen kindlasti tagasi, aga jällegi prognoos on kardetav teha eriti minu vanuses.