Eestimaal viibis külas vana testamendi õppejõud Toronto bioloogia Instituudist, kirjastaja, sealsest kirjastusest maarjamaa Vello Salo. Lähtudes oma kirjastus tegevusest oli külalisel mitmeid kontakte meie kirjastajatega, sealhulgas ka kirjastuse Perioodika esindajatega. Kas jõudsite ka konkreetsete kokkulepeteni ainult informatsiooni pinnal, et kas ja kuidas oleks võimalik Kanadas trükkida asju mis siin kipuvad väga hiljaks jääma mitmesuguste takistuste tõttu, sest kirjastamisprotsess siin on väga aeglane ja ka paberipuudus annab tunda? Seda kõike meil Kanadas ei ole, meil on tarvis ainult käsikiri trükikotta viia ja kõik muu toimub seal ei ole muud, kui siis valmistoode pakist lahti võtta ja ta laiali saata, kuhu vaja isegi saatmine võiks toimuda trükikojast. Aga muidugi selle eest tuleb maksta valuutas või vastava maa vääringus ka mujal trükitakse, aga Kanadas on vist praegu kõige odavam koht selleks. Sealsed eestlased oleme valmis kaasa aitama, aga kui see kujuneb puhtakujuliselt kinkimiseks, siis kirjastamise nivool on tegemist õige suurte summadega, sest teil oleks siin vaja õige priskeid tiraaže. Ka postikulud on õige kallid üle meresaatmise puhul. Nende üle me kõnelesime ja kas me saaksime midagi vahetada või? Mitmesuguseid võimalusi on selles, olenevalt kuidas siin välismaaga läbikäimine kuju võtab. Kes midagi tohib tellida, kelle ülesandeks missiooniks tehakse ja mis vahendid neile antakse. Kõik takistused on praegu siinpool, meie oleme valmis, selliseid asjalikke kontakte on teil. Eestimaal viibimise aja jooksul ei tulnud vist üksjagu. Ja me ootame praegu tagasi proua Eenmaad Austraaliast kes oli avalike raamatu kogude huvides umbes neist samadest asjadest huvitatud. Mul on näiteks välja antud esimene eesti etümoloogiline teatmik ja see kuuluks nagu igasse Eesti raamatukogusse. Saata samuti niipea kui ma Kanadasse tagasi jõuan, hakkan ma välja andma Paul Saagpaku sünonüümide sõnastiku mis on jällegi esimene korda eesti keeles, et me niisuguse asja valmis saame. Ka see kuuluks minu arvates igasse Eesti raamatukokku. Samuti võiks rääkida Eesti rahvaluuleülevaatest Eesti rahvale põhitüübid, mille kommentaar küll inglise keeles, aga ma arvan, et ka see kuuluks kõikidesse raamatukogudesse, kuna meil vastavat teost eesti keeles ei ole praegu vastu panna. Ja nii võiks veel edasi rääkida ka, nii et teatud asjad on praegu juba olemas, täiesti konkreetsed, kus ei tohiks mingisugust nagu ideoloogilist või muud seda laadi takistust tekkida, see nagu ei kõlbaks sisse tuua. Jah, eks teatmeteos ei ole vajalik materjal kõigile uurijale ja siin on väliseesti teadlaste sulest ilmunud üpris mahukaid ja meile väga vajalikke teoseid siin. Minul ei oleks ka mingisugust takistust selles suhtes, et mõnda asja siin järel trükitakse. See loa andmine on, on väike asi, aga kuna siin praegu paberikriis on, siis sellest vist ei tule esialgu midagi välja ja võiksime otsekohe saata. Ja on räägitud ühest konkreetsest võimalusest. Meil on praegu lademete viisi tonnide viisi väliseesti kirjandust, mis seisab, sest meie noorem põlvkond on inglise keel üles kasvanud ja inglise keeles. Kirjandusteoseid nad ehk vanemate pärandusest jätavad oma Kalevipoja ja suure piibli ja niisugust raamatuid alles. Aga me võiksime praegu piiramatul määral tonnide kaupa saata siia välisEestis välja antud kirjandust, kus on väga väga olulisi teoseid, noh, ütleme alates ristikiviga, aga ta mälestuskogudega nagu Elmar Tambek ja omad. Ja, ja selleks ei ole meil muud vaja kui postikulude katmist ja sellega me saame hakkama. Ainukene takistus siitpoolt antaks luba nende siiasaatmiseks ja need võiksid otsekohe rahva kätte minna, ilma et oleks neid vaja ümber keda või selleks paberit või, või mis iganes. Ja ma loodan, et niisugune võimalus peatselt avaneb ja ma usun, et saab olema kindlasti vastastikune. Eks samalajal laienevad võimalused kodu Eestis välja antud kirjanduse saatmiseks välismaal asuvale eestlastele. Kuivõrd ja kui hästi seal üldse nüüd email kursis ollakse, kodueesti kirjanduse ma vaatan, et isegi siin ei ole enam kursis sellega, mis sünnib, sest sünnib äkki nii palju ja Torontos kahjuks küll me õõnestanud niisugust asja nagu Eesti lugemistuba teoks teha. Mitte väga kaua aega tagasi oli seda informatsiooni ridade vahelt otsida. Ja ei olnud mitte väga palju. Praegu kellelgi õieti ei ole ülevaadet sellest, mis toimub, mõnda lehte ju ei saa meie välismaal üldse tellida ja me loodame, et need barjäärid ka kukuvad, me saame edasi tellida ja Pikrit ja, ja mis iganes nad on, isegi meil on väga tugevad maakondlikud organisatsioonid, et saarlased näiteks ajaks Saaremaale ilmuvat lehte tellida, ma arvan, mis oleks loomulikum, et vaatame, mis need kolmanda põlvkonna mehed seal teevad. Aga see on esialgu tulevikumuusika, mis praegu on ikkagi suur probleem, et meie noorus ei loe eesti keelt, see on nagu üksikvõitlejate ajastu tuleb nüüd, kus meil teatrietenduseks enam ei ole publikut kokku tuua. Paljudes kohtades Torontos ikka veel on siiamaale. Aga kui kauaks seda ei tea ja millal süttib see noorte huvi, see võiks ka süttida. Neid uuesti sündinud on, kes on eesti keele nii hästi ära õppinud, et vaataja rõõmusta, igatahes nende arv on piiratud ja üks konkreetne juhtum seal õieti tüüpiline. Üks noor Eesti abielupaar tahab oma lapsi kasvatada eesti keeles. Aga tunneb ja õigesti, et nende eesti keel on liiga vilets ja tahaksid omale Eestist tuua lastetüdrukud kes õpetaks nende lastele head eesti keelt. Kellveks prii korter, kostja ja kõik küllalt vaba aega, et näiteks inglise keelt praktiseerida. Ma arvan, meil on siin inglise keele õpetajaid, kes iial välismaal käinud ja nendel oleks see väga hea, nad võiksid seal isegi täienduskursuselt käia, mis nendele diplomi annab vastava diplomi English second language. Tüüpiline suvekursus. Nii et ka siin annaks palju teha. Bioloogia õppejõuna kas oli ka meie usutegelastega kokkusaamisi ja see on pikk ja keeruline küsimus? Ma töötan tegelikult vana testamendi eriteadlasena. Ja selle põhjuseks on, et ma tahan teha kogu ulatuses uue eesti piiblitõlke ja vana testament on kõige raskem osa. Nii et see, mu eesmärk ei ole tegelikult mitte õpetamine, vaid sellest seal saadud teadmiste ärakasutamine. Ma pidasin siin paar külalisloengut ka. Aga see on muidugi ka reisisiht. Torontos ja mujalgi on tegutsenud Luteri kiriku usuteaduse instituut ja nemad palusid mind juba aastaid tagasi pidada loenguid vana testamendi alalt neile, kes valmistavad ette hingekarjasekutsele või on muidu huvitatud, need loengud on olnud lahti kõigile, nii et seal ma olen juba aastaid nii väga vennaliku koostöö vaimus õpetanud ja kuuldavasti olete nüüd Eestimaal külas pikki-pikki aastakümneid esimest korda ja tegelikult oma perekonna juures külas nüüd esimest korda pärast 40 neljandat aastat, ma olin turismiviisaga siin ka 77 väga lühikeseks külaskäiguks ja muidugi oma oma perekonna suhtes on väga tore ja sellel läheb nii palju aega kõige seal jutustamiseks, mis vahepeal on juhtunud. Et nagu selle kultuuri jaoks ja piisavalt aega ja Jaksugi kuna mul on tegelikult ainult 17 päeva siin olla. Kindlasti olete märganud, et meie ühiskond elab üle praegu suurtootmise demokratiseerimise ajajärku. Läinud pühapäeval toimus lauluväljakul suur rahvaüritus. Eestimaa laul 88, mõne teie rinnas ongi eilse peo sinimustvalge lint, nii et olite ka seal ja olin ja kindlasti see oli üks väga tore asi ja mul on hea meel, et ma ei saanud tulla sel ajal, kui ma kavatsesin 15-st maist 15 juunini. Et ma nüüd tohtisin sealjuures olla, kus paistab, et iga kolmas eestlane vähemalt oli välja ilmunud, kuna tegemist oli ilmselt tema südameasjaga. Nii et me saime seal koos laulda ja kuulata oma rahva paremate meeste sõnu. Eriti liigutav oli mulle Juhan Liiv, kes on minu lemmikluuletajate nii suures aus, oled teda mitu korda sai kuulata, eks see oli eesti rahva selline konsolideerimisüritus. Kas need tunnetest seal lauluväljakul? Tuhanded eestlased, teie juured kuuluvad selle rahva hulka, siis mina olen üks nendest, kes ei ole saanud mitmesugustel põhjusel tagasi tulla. Aga ma kindlasti tahaksin siin Eestis elada. Kui ma saaksin siin oma trükikoja kaasa võtta, mis meil on täiesti normaalne asi, et ma omatehtud piiblitõlget võin ise trükkida, ise levitada. See oleks minu arust nagu elementaarne inimõigus, siis ma oleksin järgmisel päeval siin.