Äsjaste maipühade künnisel, 29. aprillil võttis nõudeid kommunistliku partei keskkomitee peasekretär Mihhail Gorbatšov Kremlis Katariina saalis vastu Moskva ja kogu Venemaa patriarhi piimani viimase palvel seoses 1000 aasta möödumisega ristiusu vastuvõtmisest Venemaal. Vastuvõtul viibisid ka mitmed vene õigeusu kiriku püha sinodi liikmed, nende hulgas Leningradi ja Novgorodi metropoliit. Tallinna ja Eesti piiskopkonna valitseja Aleksius. Kohtumisel olid kõne all nii Venemaal ristiusu vastuvõtmise tuhandetes aastapäev kui oluline tähis kodumaise ajaloo, kultuuri ja vene reitus arengu sajanditepikkusel teel kui ka Nõukogude riigi ja vene õigeusu kiriku suhted meie ühiskonna praeguses uuenemis ja demokratiseerimise protsessis. Milline on vene õigeusu kiriku suhtumine meie ühiskonnas praegu toimuvates uuendustesse? See oli kõneks ka minu hiljutisel kohtumisel Leningradi ja Novgorodi metropoliiti. Tallinna Eesti piiskopkonna valitseja Alexusega. Valdavaks usuks Eestis on olnud ja on jätkuvalt luterlik usk. Milline on nüüd vene õigeusu osa Eestimaausuelu üldpildis ja kuidas on teil läbisaamine läbikäimine teiste usu lahkudega Eestis? Meie piiskopkonnas on 79 kogudust. Üks naisklooster kuremäel suuremat osa kogudusi on Eesti õigeusu kogudusi, kus jumalateenistus toimub eesti keeles üle 20 kogudes ja on kus jumalateenistus peetakse slaavi keeles. Ravikeeles need kogudused on oma usklikute koosseisus, sega kogudused, vahekord teiste kirikutega on head ja sõbralikud. Meil on suured kogemused koostöös komeenia ja rahu kindlustamise rajal. 1986. aastal oli võetud liikmeks ka Eesti metodisti kirik. Üleliiduline baptistinõukogu on ka. Nõukogude liidus hea vahekord. Meie ühiskonnas toimub praegu laialdane uutmis ja demokratiseerimise protsess. Kas on tunda, et praeguses olukorras on toimunud ka mingisuguseid muudatusi kiriku ja riigi vahelistes suhetes? Suhtumine on kõigiti positiivne nende protsessidele, mis toimuvad praegu meie riigis. Oma paasapüha läkituses sel aastal. Mina kirjutasin. Armastuse lähedaste ja ühiskonna teenimine omandavad erilise mõtte siis, kui ühiskonnas on kvalitatiivne üleminek uude olukorda. Õigeusklik kristlane peab veel täna andma oma panuse meie ühiskonna uuendamiseks. Kristlase vaimne elu peab määrama õige kristliku käitumine hoolitsusel lähedaste ja kaugemate eest kogu ühiskonna eest. Mure tulevasse inimkonna pärast, kogu loodu pärast, mis on usaldatud meile jumalalt. Viimasel ajal meie näeme, et suhtumine kiriku kohta valitsuse poolt eriti juubeli ees on väga lahke ja positiivne. Meie ühiskonnas hinnatakse kõrgelt seda osa, mida Nõukogude kirikud teevad üldises rahu võitluses ja sellest rahuvõitlusest ei ole kõrvale jäänud ka Vene õigeusu kirik. Rahu kaitsmine on praeguse ajal väga aktuaalne ülesanne kõikidele vanem põlvkond läbi elas sõjaraskused ja teab, kui palju häda inimeste kaotusi toob. Sõda praegu tuumarelvaarenemisega on reaalne oht elu püsimiseks meie planeedil. Praeguse raagu võitlemine on võitlemine elu eest. Tunneme rõõmu uue mõtlemise reaalse tunnistuse NSV Liidu ja USA kõrgel tasemel alla kirjutatud tuumarelva vähendamise esimese. Kirikud ja kirikutegelastel ei ole poliitilist võimu, aga nemad omavad suur moraalne autoriteet ja seda nad peavad suunama rahu kaitsmiseks ja tuumakatastroofi vältimiseks. Vene õigeusu kirik nagu teie nimetasite, õige mitme rahvusvahelise organisatsiooni liige ja nagu ma tean võtatega teie aktiivselt osa õige mitme rahvusvahelise kirikuorganisatsiooni tööst, olles valitud selle juhtorganitesse 1964. aastal mina olin valitud Euroopa kirikute konverentsi presidendiks ja sellel kohal olen tänapäevani 1971. aastal mina olin valitud Euroopa kirikute konverentsi juhtivate organite viitse esimeheks ja 1900 Selle aja jooksul mina üle 100 korda olin käinud välismaal, võttas osa rahukaitse ja kristliku ühtsuse pühendatud üritustes ja Euroopa kirikute konverentsi töös. Rahu ja õiglus, mis toimub tuleva aasta maikuus Maasoli linnas Šveitsis ja sinna koguneb üle 700 osavõtja, et praktiliselt kõikidest Euroopa kirikutest ja selleks meiega