Mina olen Riina Roose. Laulupeo toimkonnast. Jätkame laulupeo lainel. Viimane, viies mõtisklus. Viimase laulupeo eelses saates oleme jõudnud taasvabanemise aega. Laulupeol on meie vabanemisel juhtroll võime seda häbenemata öelda öölaulupeod, Balti kett. Neid saab teostada vaid eelneva laulupeotraditsiooni ja organiseerimisvõimega rahvas. Selle ajajärgu laulud on ka tollest vabadusetuhinas kantud ja laetud nagu näiteks Tõnis Mägi Koit, et Rene eespere ärkamise aeg. Hando Runneli tekstile kirjutatud Rein Rannapi ilus maa. Meie esimese päeva kontserti võtab kokku Alo Mattiiseni, Lydia Koidula ja Jüri Leesmendi tekstile kirjutatud sind surmani. Alo Mattiiseni sind surmani on üks laul tsüklist viis isamaalist laulu 1988.-st pöördelisest aastast. Peatugem selle loo mitme kihilisusel. Aleksander kuni leiule nii-öelda söötis ette soome rahvaviisi, millel laul põhineb tõenäoliselt Carl Robert Jakobson. Kui algsest viisist on Alo Mattiisen kasutanud kolme takti siis Koidula sõnadele on Jüri Leesment lisanud vaid refrääni tekstid. Ja siingi võib leida kas teadlikke või alateadlikke viiteid Kreestomaatilistele laulutekstidele, nagu õitseb ristik Ernst Enno või värisevad haavad, Gustav suits. Ja kõige selle kokkuvõtteks kuulakem kooriseaded Rene eesperelt. Salvestus on 1993. aasta noortepeolt. Kui lugu läks kordamisele.