Tere mina olen Riina Roose. Laulupeo toimkonnast. Laulupeonädalal on paslik mõtiskleda pisut laulupidude ajaloost. Kohe algava 26. üldlaulupeo esimene kontsert ongi pühendatud ajaloole. Täpsemalt kontserti ülesehitus on nii, et igast seni olnud laulupeost ja neid on 145 aasta jooksul olnud 25 kõlab üks lugu. Erandiks on juubelilaulupidu kahe looga ja 1950. aasta laulupidu mille kohta ausalt öeldes pidugi on raske ütelda ja mida meenutagem vaikides. Ja paremaks orienteerumiseks on need 145 aastat jagatud nelja tingliku ajajärku. Järgnevates saadetes vaatlemegi õige põgusalt neid ajajärke, et kuulajatel, kas mälu värskendada, aga võib olla ka mõni uus ajalookild üles noppida. Ja tõenäoline on, et mida kaugemale ajalukku minna, seda rohkem on seal tundmatut. Seda rohkem on seda, millest võiks rohkem teada. Niisiis alustagem esimene ajajärk ärkamisaeg kuni iseseisvuseni välja. Kallis priiuse kingitus on 50 aasta eest kõige eesti rahvale antud. Seepärast palume ka kõiki lauljaid, kes eesti keeles laulda võivad ja tahavad Meiega ühes suures kooris selle kalliande eest tänulaulu laulda. Nii kõlas Vanemuise seltsi üleskutse Johann Voldemar Janseni eestvõttel 1869. aastal esimese üldlaulupeo eel. Esimene on esimene. Aga vast on sellest peost siiski veidi rohkem juttu olnud kui mõnestki järgnevast ja ehk oleme nüüd selgeks saanud, et esimesel peol, nagu Johann Voldemar Janseni üles kutsestki võis järeldada, olid kõik laulud, kõik 27 laulu eesti keeles ka keisrilaul ehk jumal, keisrit kaitse saab. 19. sajandil peeti kuus laulupidu, mille repertuaari tuleb iga peoga eesti autoreid juurde. Kolm esimest olid vaid meeste peod. Kuuleksime üht laulu kolmandalt laulupeolt. Selle toimumiskohal, praeguse Köleri tänava otsas on mälestuskivi. Siin peeti 1880. aastal esimene Tallinna eesti laulupidu ehk kolmas üldlaulupidu. Eelmised kaks pidu olid olnud Tartus. Selle peo üks eestvedajaid on Heinrich Rosenthal, Janseni väimees, elukutselt arst ja kelle väga huvitavad memuaarid on ilmunud Ilmamaa sarjas aja jõe tagant. Müts maha ilmama toimetuse ees. Hiljuti ilmus neil samas sarjas veel Wiedemanni mälestusteraamat, kust kindlasti võib täiendavalt leida ka meid huvitavate teemade tarvis. Aga too laul kolmandalt laulupeolt on, minge üles mägedele ja toonitan, minge seal lõpus ei ole mingem vaid just nimelt käskivas kõneviisis. Minge. Autorid angaks, Leipzigi Ülikooli doktorikraadiga meest. Muusika autor Karl August Hermann ja sõnade looja Mihkel Veske. Muide, Herman läkski Veske eeskujul Leipzigis õppima ja mihkel veskile. Tahaks veidi tähelepanu pöörata Taali omal ajal üks meie haritumaid mehi, tema sünniaasta on sama nagu Lydia Koidula all 1843. Ja tema võib olla üheks olulisemaks teeneks, on no kuidas öelda, kolmanda vältega maaletoomine ja tema uurimisteema oli just võrdleva keeleteaduse alal. Väga tuntud on Veske tekstiga laul, kas tunned maad? Aga ilmselt sageli me ei pane tähele, kes on teksti autor. Veske ja Hermanni minge üles mägedele, originaalpealkiri on tegelikult ilus, oled isamaa. Meil on võimalus kuulata 1908. aasta salvestust kus laulab Tartu üliõpilaste meeskvartett ja Tõnu Kaljuste juhatusel Eesti filharmoonia kammerkoorisalvestust kaheksakümnendaist aastaist. Kolm järgmist, 19. sajandi pidu jäävad süngesse venestusaega. Need on 1891. 94. ja 96. aasta peod. Aga vaatamata sellele, et seltse suletakse, koolid ja ülikool on venekeelsed, õpetajaid ja õppejõude vallandatakse. Tartu nimetatakse ümber Jurjeviks. Laulupeod on jätkuvalt eestikeelsed. Ja kuuendal, 1896. aasta peol on juba poolkava eesti autoritelt. Ja alates sellest peost jäävad laulupeod. Tallinna.