Tere, mina olen Riina Roose. Laulupeo toimkonnast. Jätkame laulupeo lainel. Möödunud korral ehk meie esimeses saates rääkisime õige põgusalt 19. sajandi kuuest peost. Seitsmes laulupidu 1910. aastal asetub justkui ühelt poolt samasse ritta ja on siiski justkui omaette verstapost. 1910. aasta laulupidu, Estonia teatri nurgakivi paneku pidu. Teda lahutab eelmisest peost 14 aastat ja tulevast 13 aastat. Estonia nurgakivi panekut võib sümboolselt vaadelda kui nurgakivi sündivale Eesti riigile. Estonia majas, millele selle laulupeo käigus nurgakivi pandi ja mis rahva rahaga ehitati ja 1913. aastal avati käis koos haritlaste klubi kuhu kuulusid meie riigi sünni juures tegutsejad, võiks öelda selle loojad Jüri Vilms, Ottostrandman, Konstantin Päts, Konstantin Konik ja nii edasi. Seda nurgakivi on Estonia talveaias võimalik näha. Ja seda laulupidu tähistab Tallinnas laulupeo tänav. Tole nurgakivi panekuga ei läinud asjad nii, nagu olid plaanitud. Aga siiski see pandi ja loen teile ette ühe tsitaadi Rudolf Tobiase artiklist sel puhul. See on 1910. aasta päevalehest pealkiri ja ometigi nurgakivi. Aeg ei ole kaugel, kus tõesti siin omale metropoli saame. Alles siis näeme, kas mööda läinud laulupeol ajalooline tempel peale vajutatud sai või mitte. Seniks jällenägemiseni Estonia hoone avamisel. Laulupidu koosnes täiesti eesti autoritest, erandiks kaks lastelaulu. Peterburi konservatooriumi kasvandikud Mart Saar, Mihkel Lüdig, Artur Kapp ja Rudolf Tobias. Nende looming kõlab sellel peol. Ja Tobiase noored sepad on Gustav Suitsu tekstile kirjutatud üks väga nõudlik lugulaul on tõesti keeruline ja nagu alati sel puhul kutsus esile poleemika. Aga ajakirjandusest loeme, et lugu läks kontserdil kordamisele. Gustav suits on enam-vähem ühel ajal kirjutanud luuletuse noored sepad kui ka Noor-Eesti manifesti. Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. Rudolf Tobiase Gustav Suitsu noored sepad kõlas Eesti filharmoonia kammerkoori esituses Heli Jürgensoni juhatusel. 2013. aasta sügisel kui tähistati Estonia maja sajandat sünnipäeva.