Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere, head pühapäeva kõigile, alustame saadet olukorrast riigis, stuudios on Eesti Ekspressi peatoimetaja Allar Tankler ja õpetajate lehe peatoimetaja Kalle Muuli. Tere päevast, ka minu poolt. Kasutaksin käivat juhust ja sooviksin on selle saate vilistlastele Anvar Samostile, kellel on täna sünnipäev. Palju õnne. Aga täna saates räägime sellistest teemadest nagu sanktsioonid Euroopa Liidu võimalikud ja tehtud sanktsioonid oma vastu. Räägime ühest intsidendist räpipeol, millest on tekkinud suur vaidlus selle üle, kas politsei tarvitas liigselt võimu. Räägime konkurssidest suurte riigiettevõtete juhtjuhtide kohtadele ja räägime ka endise riigikogu esimehe Ene Ergma mõttest, et võiks kuidagi piirata teatud inimestele pääsemist riigikokku. Aga kõigepealt meie nädala traditsiooniline uudiste edetabel. Olukorrast riigis. Esikohale paigutasime siis Euroopa Liidu otsuse kehtestada Venemaale uued sanktsioonid, tegemist on kolmanda laine sanktsioonidega raske väga täpselt kirjeldada, aga võib-olla tasuks esile tõsta, et muuhulgas lõpetati ka sõjaline koostöö siis Venemaaga aga ainult see, mis, mis pole varem alanud, nii et need kuulsad prantsuse meistrid, mida valmistatakse või üks neist on peaaegu valmis ja kavatsetakse Venemaale müüa, et nende osas mingit muutust ei ole eestist puudutab sanktsioon puudutavad sanktsioonid kõige rohkem ilmselt krediidipanka, millal on siis vene omanikud Moskvast? Teisele kohale siis teade selle kohta, Aafrika seakatk on jõudnud Eesti piirile paar kilomeetrit Eesti piirist, Läti puhul on, on olnud näha esimesi siis ohvreid seakatk küll. Seni Kirjanduses ilmunud materjali põhjal inimestele ohtu ei puuduta, aga kindlasti mõjutab, mõjutab majandust ja Eesti Eesti tegevus ka selles osas päris päris ulatuslikult, kui see peaks nüüd ka üle piiri jõudma. Kolmandaks välja on kuulutatud juhi konkursid tervelt kolmele suurele riigiettevõttele Eesti Energiale, Tallinna Sadamale, Eleringile otsitakse siis keset suve suurte puhkuste ajal uusi juhte või vähemalt tehakse konkurss selleks, et vana ametis edasi. Eks. Neljandal kohal siis teated selle kohta, et et õnnetustes on, sureb järjest rohkem inimesi Eestis. Seitsme kuuga on uppunud 38 inimest ehk 10 inimest rohkem kui möödunud aastal samal ajal ja peaaegu sama palju, kui on seda seitsme kuuga hukkunud inimesi Eesti teedel, mis on üsna juba harukordne harukordne tase. Eesti teedel on siis juhtunud 768 liiklusõnnetust mille tagajärjel on hukkunud 42 ja viga saanud 943 inimest. Ja viiendaks, Tallinnas Lasnamäel tondirabas avati uus jäähall järjekorras, siis vist kolmas, mis Tallinnas üldse olemas on. Eks ta veidi sellist korduvat unenägu meenutab, selles mõttes, et kord on juba seda jäähalli avatud, see oli enne kohalikke valimisi, kuid kõik asjad alati mida, mida kavatseti valimistevahelisel ajal ehitama hakata, aga nüüd on seal siis lõpuks tõepoolest ka valmis avamine õigustatud. Räägime räägime kõigepealt siis sellest, kuidas on rahvusvaheline üldsus reageerinud Venemaa käitumisele Ukrainas ja Venemaa ikkagi Venemaa sõjalõugu, Rain, aga mis Ukraina territooriumil vaieldamatult aset leiab, siis sel nädalal kiideti Euroopa liidu poolt, et heaks ja avaldati nimetatut kolmas laine, kolmas RING sanktsioone. Tõesti, võib-olla veidi veidi üllatuslikult on vaja oodata ära kolmas lained, et siis lõpetada ära sõjaline koostöö Venemaaga. Ega see sõjaline koostöö lõppes selle klausliga, et need kokkulepped, mis on juba varem sõlmitud, ehk siis Prantsusmaa Mistralite müük Venemaale, mis on juba varem kokku lepitud, et see kokkulepe kenasti peab ja selle tehinguga minnakse edasi, aga et siis rohkem rohkem sõjalaevu Venemaale järgmise kolme kuu jooksul ei, ei tarvita ja siis kolme kuu pärast vaadatakse need sanktsioonid üle. Noh tegelikult, eks see sanktsioonide asi meenutab täpselt neid samu Euroopa liidu varasemaid käitumisi, kus kasutati erinevaid hukkamõistustandardeid, et kõigepealt mõisteti lihtsalt hukka, siis mõisteti tõsiselt hukka, siis mõisteti tugevasti hukka ja, ja, ja nii edasi ja nii edasi, et et justkui peaks midagi tegema. Aga ega väga midagi teha ei taha. Selles mõttes Euroopa Komisjoni voliniku Siim Kallase intervjuu, kus ta päris selgelt ütleb, et Euroopa ei raatsi loobuda sendist heaolust selle nimel, et et mingit poliitilist eesmärki saavutada ja Venemaa, vastupidi on oma niigi kehva majandusolukorda või inimeste heaolu valmis ohverdama selle nimel, et neid poliitilisi eesmärke saavutada. Et ma arvan, et Venemaa on kõikide nende sanktsioonidega arvestanud kui ta, kui ta on alustanud oma sõjalist sekkumist Krimmi okupeerimist. Mässu korraldamisti Ida-Ukrainas, et neid operatsioone kindlasti planeeritud, nii seda vaatame täna hommikul teeme midagi ära ja, ja, ja tore mõte, et võtame Krimmi ära, et need on kindlasti ka arvestatud tagajärgedega, kuidas reageerib Euroopa liit, kuidas reageerib Ameerika ühendriigid, milliseks kujunevad meie suhted mida me teeme siis ja mida me teeme tol korral? Sellised malekäigud on kindlasti ära arvestatud ja, ja nende õnnetute majandussanktsioonidega, millega, mida praegu Euroopa liit järjest rakendab. Ma arvan, et Venemaa neid kolmeks aastaks ette näinud ja mõelnud, mis ta teeb, siis oli, mis ta ei tee. Ja, ja, ja kui ta on juba need ette võtnud, siis on, on, on päris selge, et need teda ei peata, et seal ei ole mingisugust mõjunedele. No kui nüüd vaadata neid sanktsioone selle nurga alt, et kuidas nad sanktsioonid mõjutavad siis Eesti inimeste heaolu, millest, millistest sentidest meie peame loobuma, siis see esimese hooga otseselt nende sanktsioonide tulemusena meie majandusele mingeid suuri kaasnet ei ei tulene. Et tõesti Eestis on Eestis tegutseb krediidipank suhtelises suhteliselt väikese turuosaga ja Krediidipanga omanikud ja omanike emapank on sellest sanktsioonide nimekirjas, ehk siis selle krediidipanga omaniku jaa, jaa tema emapanga võimalus Euroopa turgudel, et raha juurde saada, on sanktsioonid tulemusena piiratud, aga aga seesama euroopalise dokument ütleb ka selgelt välja, et see, et see ei puuduta nende sanktsioonide vitavate siis välisriikides asuvaid tütarettevõtteid ehk siis ka krediidipangavõimalused rahvusvahelistel turgudel kapitali kaasata ja nii edasi ei ole otseselt takistatud, et ka teised sektorid, mis mille peale sanktsioonid kokku lepiti, need on sektorid, kus Eesti ilmselt väga aktiivselt kaasa kaasa ei löö, Venemaale. Ei, eks ekspordid ta ei kaitsetööstusega ega siis ma ei tea enne energiasektori tooteid, aga vähemalt mitte ulatuslikult nii palju ei ole kuulda olnud. Aga mis on? Ja, ja seetõttu olekski huvitav tegelikult teada, et, et noh, kindlasti on hea meel, et Euroopa Liit suutis nendestki sanktsioonides kokku leppida, mida tahaks, teada, on see, et milliseid sanktsioone veel milliseid variante on veel arutluse all olnud. Et siis sanktsioone on Eesti taotlenud, et kui, kui ka meie poliitikud on olnud noh, mitte otsesõnu kriitiliselt selles osas, et, et vaata, et seal Euroopa riigid ei taha nii-öelda ohverdada oma heaolu sanktsioonide nimel, eks ole, et siis mis, mis on need ettepanekud, mida me oleme teinud, mida me oleme tahtnud saada? Nüüd üks selline huvitav ettepanek, ilmus vist reedel rahandusminister Jürgen Ligi Facebooki kontole. Huvitav viis, kuidas tänapäeval need sellised poliitilised ettepanekud avalikkuse ette jõuavad, aga, aga Jürgen Ligi Facebooki kontole ilmus siis presentatsioon, mille väidetavaks autoriks on Euroopa Euroopa Liidu siis ülemkogu juht. Veel viimaseid kuid Herman Van Rompuy kus tema nime all on siis väljapakutud selline asi nagu Krimmi okupatsioonimaks. Kuskil ei ole küll olnud ametlikku kinnitust, et see tõesti on Rompuy ettepanek, aga ettepanek, kui te ise on juba Jürgen Ligi pidanud arutlust väärivaks ja ja ettepaneku sisu on, et kõik Venemaalt tulenev Venemaalt pärit energia, et sellele kehtestatakse täiendav nii-öelda aktsiisimaks, kuna kuna Venemaalt tulev energia on iseenesest osutunud kahjulike mõjudega tooteks ehk siis ehk siis seda tuleks aktsiisiga täiendavalt maksustada. Esiteks on jube raske aru saada tänapäeval üldse, et mis on mis on petekas ja mis on tõsine ettepanek, et, et kogu see presentatsioon jättis sellise mulje, et võib olla, et on rahandusministrilt Kaltamatut lihtsalt. Samas ei julge seda ka täie kindlusega väita. Sellepärast et mine tea. Lõppeval nädalal Independent disvist inglise lehes oli, oli päris tõsiselt serveeritud uudis selle kohta, kuidas Saksa kantsler Merkel püüab Putiniga kokku leppida. Sõja või sõjaõhutamise lõpetamises olles vastutasuks valmis tunnustama Krimmi okupeerimist või, või selle siis omaks võtma. Saksamaa kummutas selle ja ütles, et see on, see on puhas, selline propagandistlik, mingisugune ette söödetud materjali täpselt samamoodi. Kogu see Rompuy presentatsioon jättis mulle mulje, et kas see on ikka tõsine asi ja kas, kas see on ikka ametlikke kanaleid pidi meie rahandusministeeriumi lauale jõudnud kui eeldada, et ta on tõsine asi, et et ega ma selle maksu mõttest nagu väga aru ei saa. Oma kodanike siis maksustada, mille eest, selle, selle eest, et Eestist tuleb Vene gaas, kuskilt mujalt meil seda gaasi võtta ei ole, need majaomanikud, kes on, ei saa seda. Ümber ehitada oma oma gaasisüsteeme, nad peavad sellega kütma ja selle nende gaasipliidiga toitu tegema. Venemaad, Vene Venemaad see kuidagi ei mõjuta, ainult Eesti riigikassasse tuleb siis raha rohkem nende inimeste arvelt, kes õnnetu juhuse või saatuse tahtel on sattunud selle monopoolse gaasitoru otsa, millele riik ei ole leidnud ka mingit muud lahendustega ega pakkunud mingit muud võimalust kuskilt mujalt seda gaasi või, või asjast. Ma tahaks ka loota, et ikkagi van Rompuy ettepanekuid jõuavad rahandusministrite ja teiste teiste ministrite valitsus juhtideni mingit teist kanalit pidi kui, kui Facebook, aga, aga kui korra vaadata, et mis selle, et kui, kui võtta eelduseks, et tegemist on mingisuguse provokatsiooniga sellise idee väljakäimisel Van Rompuy nime alt, et siis ilmselt selle mõte ongi see, et siis viia Euroopa Euroopa avalikkuseni veel selgemalt kohale see arusaam, et kõik sanktsioonid, mis Venemaa suhtes kehtestatakse, tulevad lõppkokkuvõttes ikkagi Euroopas juba Euroopa kodanike taskust ja, ja kõik see tuleb nendel Euroopa inimestel kinni maksta ja et me peame ja üks individuaalselt oleme valmis Venemaa tegevuse hukkamõistmiseks ja Venemaa tegevuse korralekutsumiseks ühel või teisel viisil oma rahakotiraudu avama kas siis läbi selle, et, et majanduskasv on kriipsu võrra kriipsu võrra madalam või et vene Venemaalt tuleva gaasi eest tuleb kriipsu võrra rohkem maksta? Nojah, veider, kui sellest veel ei ole aru saadud, mulle tundub tegelikult, et, et see ongi Lääne-Euroopast kuidagi eriti imelik, et loodetakse mingit hea olulist õitsengut või, või vahvat ja tublit majanduskasvu ajal, kui Euroopas selles samas maailmajaos käib sõda, kui käib, käib sõda, siis on selge, et igal pool on kaos ja häving. Aga loota, et need üles seal supikatla nurgas on veel mõnus ja, ja tore elada ja ärme neid sanktsioone ikka niiviisi kehtestad, meid ennast ka puudutab. See, mis Ukrainas toimub. Mu meelest ei ole see see midagi muud kui, kui mingi tänapäevane vorm sõjast. Ja selge see, et ümberringi on siis kaos ja häving suuremal või vähemal määral ja see, mismoodi lõikavad meid sanktsioonid, ei ole üldse niivõrd oluline, kuivõrd see mõõt kui, kuivõrd see, mismoodi see mõjutab üleüldist majanduse käekäiku ja majanduskasvu, et ma arvan, et see põhiline kahju, mida sõda tekitab, tuleb just selles sellise üldise majandusõhkkonna ja, ja majanduskasvu taandumise või, või isegi majanduslanguse näol. Et. See on sõda ja sõjas ei ole kunagi nii, et, et marujaan olla. No siin ongi, seetõttu ongi mu küsimus on see, et ma väga tahaks tõesti teada, milliseid selliseid radikaalsemaid sanktsioonide ettepanekuid on, on ka Eesti riigijuhid Euroopas välja pakkunud ja millised millele on siis mõni mõni riik arvab, et ta suudab, on katla ühes nurgas mingisugust paksemat suppi keeta, vastu vastu olnud, et et need ettepanekud siis maksustada Venemaalt tulenevat energiat, et see on ilmselt üks konkreetne konkreetne ettepanek, ilmselt neid on ilmselt selliseid radikaalsemaid ettepanekuid on veel. Võib-olla on taktikaliselt mõistlik tõesti neid hoida mõneks järgmise laine sanktsioonideks, aga noh, need esimesed lained ei ole just sellist ennetavat mõju väga selgelt omanud, ehk siis ma ei, ma ei näe tegelikult, et mida siin veel, mida siin veel oodata, et kas peab ootama, et mõni mõni järgmine tükk Ukrainast ära võetakse või peab ootama, et mõni mõni mõni reisilennuk veel maha tulistatakse või mida mida veel vaja on, eks ole, et, et aga, aga minu meelest, mis on mis, mis on huvitav, sellega seoses on see küsimus ikkagi, et et kas Eesti võiks Euroopa, kas, kas Eesti peaks Euroopas Euroopa liidus oma oma partneritega teiste valitsusjuhtidega suheldes käituma sellise ühe teema riigina. Nüüd Andrei Hvostov viimases Ekspressis tõi näite Gibraltari näite ja Gibraltari näide on selles mõttes huvitav, et selline riik nagu Hispaania saab võib-olla oma suurusest lähtuvalt lubada selliste kohati ühe teema riigiks olemist. Mis tähendab siis seda, et senikaua kui, kui Euroopa ei lahenda talle vastuvõetavalt, et Gibraltari küsimus, siis ta on valmis torpedeerima ka otseselt Gibraltari, ka mitte seotud teemade menetlemist Euroopa liidus? Ja ja selle eeskuju põhjal võiks ju püstitada küsimus, et kas Eesti Eesti mõne oma partneriga näiteks mõne mõne suurema partneriga nagu Poola peaks võtma samasuguse hoiaku Venemaa ja Ukraina kassasid, et senikaua, kui, kui Euroopa liit ei võta ühiselt selliseid selgemaid positsioone Venemaa vastu ja, ja Ukraina kaitseks. Et senikaua lihtsalt Me torpedeerima Euroopas muude küsimuste menetlemist, mis isegi nendesse nendesse teemadesse otseselt ei puutu. Ma arvan, et, Et Eesti ei, ei, kui, kui ta selles või käitub niiviisi üksinda. Et see ei ole kindlasti hea, et see lõikab meile väga valusalt näppu igatepidi. Eesti on nii väike ja tühine, et selliste ultimaatumite ka nii väike riik ei saa rääkida, et seda võib endale tõesti lubada. Ma ei tea, Euroopa esimene, teine, kolmas ja, ja mitmes riik sealt veel. Et mida küll saaks Eesti teha, kui ta suudab moodustada mingi ploki, on need Baltimaad ja Poola? Selliseid, selliseid plokke on ju tegelikult moodustatud gruusia sõja ajal. President Toomas Hendrik Ilves suhteliselt edukalt suhtles just siin balti mere ääres olevate riikidega ja võttis ja suud ja nad suutsid koos suhteliselt jäiku ja selliseid radikaalseid hoiakuid võtta. Aga kui me jääksime päris üksi, et kõrval Soome ja ja lõunas Läti ja Leedu on ebalevad, et siis ma arvan, et see ei ole see asi, mida me tegema peaks, et me peaksime otsima endale nendes küsimustes liitlasi. Mis ei tähenda seda, et me peaksime olema hirmus pehmeda, maksed ja kogu aeg mõtlema, kuidas seda, seda viimast ühte eurot veel võita selle ühe Ukraina sõja arvelt, nii nagu mulle tundub, et Euroopa Liit mõtleb, et et otsustavust tal vaja ja, ja seda, et Euroopa liidus ei ole otsustavust, seda on juba näidatud piisavalt ja nüüd oleks, võiks, oleks viimane aeg nagu mingit muud asja näidata. Ma olen väga nõus sellega, et, et seal liitlaste leidmisega otsimisega tuleb, tuleb tegeleda ja minu meelest siinkohal on, on, on oluline just aru saada sellest, et et selleks, et neid liitlasi leida peab meie oleme suutelised, et nii-öelda kaasa mõtlema ja huvi tundma ka mõningate teiste küsimuste vastu, mis mis maailmas on veel peale Venemaa ja Ukraina, et kui me, kui me istume siin ja mõtleme, et kuidas küll see muu maailm ei saa aru Venemaast ja kuidas ta ei saa aru, kui, kui katastroofiline see, see sündmuste käiku Ukrainas on ja milleni see võib viia, eks ole, siis siis samamoodi istuvad, eks ole. Inimesed, kelle jaoks number üks teema maailmas ei ole, ei ole sugugi mitte Venemaa ja Ukraina, vaid on Iisraeli isetegevus kaasas, onju ja nende omavaheline pommitamine siin relvarahu jälle reede hommikul välja kuulutatud relvarahu õhtuks oli juba jälle katkenud, eks ole? Noh, situatsioon Lõuna-Sudaanis noh, kasvõi seesama Gibraltari küsimus ehk siis kui meil ei ole seisukohti gibraltari küsimuses seisukohti Iisraeli, Iisraeli ja Palestiina küsimuses seisukohta veel erinevates erinevate konfliktikollete küsimuses, kui me nendele teemadele tähelepanu ei pööra, siis meil ei ole ka minu meelest erilist moraalset õigustust eeldada, et kogu maailm elaks kaasa meie probleemile ja meie meie murele Ukrainale. No ma arvan, et üks häda on siin see, et Eesti on ikka hirmus väike, et pole inimesi, lihtsalt, kes jõuaksid kõigega tegeleda ja pole pole raha ja muudki jõudu, mille mis, mida, mida need teemad vajaksid, et see ei ole päris nii, et piisaks võib-olla, et üles selle suuna inimesest, kes, kes siis hirmsasti suruks läbi, viiks neid asju. Et muidugi oleks tore, kui, kui me elaksime Ameerika Ühendriikides ja meil oleks maailma võimsaim rikkam riike, jõuaksime kõikide asjadega tegeleda ja kogu maailmapolitseinik olla. Aga ja kindlasti oleks see hea, mida sa räägid, et, et võiks olla nii, võiks olla naa. Aga ma arvan, et väga paljud sellised asjad jäävad selle taha, et lihtsalt ei ole inimesi, raha, jõudu, mis iganes aega. Et kõikide maailma suurte asjadega tegeleda. No see just hiljuti hiljutine Nobeli rahupreemia laureaat Desmond Ta tegi sel nädalal laval avalduse, kus ta kutsus maailma üldsust pöörama Ukraina ja, ja Iisraeli küsimuste kõrval tähelepanuga Lõuna-Sudaanis toimuvale, kus kuskil miljonit last ähvardab nälga suremine. Ja, ja ma arvan, et see seesama mõte on seesama mõtte ütles välja hiljuti ka Eesti välispoliitika. Eks kõrge tegelane Matti Maasikas oma oma blogis, kus ta juhtis ta sellele, et selleks, et Eesti jääks ühe teema riigiks, meil peavad olema seisukohad ja peame mõistma mõistma teisi riike, kelle jaoks kelle jaoks teised konfliktid on sama olulised kui kui Venemaa tegevus Ukrainas ja, ja kui me, kui me nendega kaasa mõtleme, omame nendes küsimustes seisukohti, siis meil on lootust võita liitlasi ka enda seisukohtadele Venemaa ja Ukraina osas. Olukorrast riigis. Aga jätkame kodule märksa lähemalt. Jälle Facebookis on täna selline saada, postitati siis videos, millega video, millega näidatakse politsei tegevust sellisel üritusel nagu Kultuuritolm endises Patarei vangla vanglas või selle ümbruses, kus siis Juuli keskel 11 12 juuli vist oli seal sündmuse kuupäevad, olid turvamehed välja kutsunud politsei taltsutama seal ühte või enamat. Purjus inimest, kes siis väidetavalt korda rikkus see osa videost või see osa sündmusest, mis seal videos ja mis oli postitatud näitas kolme või nelja politseiniku, kes olid enda alla maha murdnud siis ühe mehe jage ja siis ühte ühte naisterahvast politseiniku, kes siis ässitas sellele mehele koera kallale, olid pildid vigastustest ja nii edasi. Minu meelest nüüd politseinik oli seal kohe nagu vahepeal selle ühe inimese ümber ka, kui juba seitse ma saan aru, et osad neist on abipolitseinikud, osalejana ametlikud koerajuhid. Eks seal on erinevalt tiitli, aga kõigil neil on, kõigil on erinevad siis relvad või, või erinevad mundrid seljas natukene, aga, aga sisuliselt nad võimuesindajad, et olid ja kui politsei mitte ainult sisejuurdluse ja ma väga ootan huviga, mis selle, mida see juurdlus tuvastab. Et ma selles mõttes, et ma ei kahtle, ei kahtle selles, et nende kirjelduste põhjal ja ka selle põhjal, mida, mida osad asjaosalised ise on juba tunnistanud, et et politsei sekkumine, olukord oli ilmselt vajalik ja, ja möödapääsmatu ja need inimesed oli vaja sellelt ürituselt, et ära viia, ma ise käisin Patarei vanglas. Nüüd just üleeile öösel ühel üritusel pean ütlema, et see on üks kole koht küll, et see nii-öelda pime ja pime ja, ja laguneb ja okastraat ja kõik see, et, et see selline suurt turvatunnet see, see keskkond ei tekita ja kindlasti ajab jooma küll jah, ega ta ka muudmoodi on seal vist nagu keeruline keeruline hakkama saada. See video, mis on internetti laetud ja mida on nende nende paari päeva jooksul nüüd juba üle 80000 koera vaadatud. Kindlasti eks ole, nii-öelda ühe ühte vaatenurka kajastav video kindlasti sealt on välja lõigatud mingid mingeid osasid, mis võib-olla näitavad seda seltskonda käitumas viisil, mis, mis ka võib-olla võimukandjatele mingit ohtu kujutas. Aga, aga teatud stseenid sealt, mida ei ole lõigatud ja kus kus tõesti juba juba maaslamavat ja, ja maas lamavat inimest, keda ümbritseb seda tõesti kuskil kuus, seitse võimukandjat ja, ja siis seal see koer närib tagumikust, et need, ausalt öeldes need kaadrid noh, need vajavad väga kiiret, väga selgelt selgitus politsei poolt meil umbes seal nii-öelda väga-väga raske ette kujutada. Miks, miks nii pikalt, et oli vaja vaja seda, seda mees seal seal maas hoida? Jah, kui selliseid materjale levitatakse, siis alati võiksid inimesed nendesse suhtuda teatud ettevaatusega, et kui me siin eelmises teemas rääkisime sellest, et ei tea isegi, kas Euroopa Liidu kõrgelt esindajalt Vandrompoilt tulnud materjalid on autentsed või mitte, siis selles videos kindlasti minu silm küll ei suuda tuvastada, ta on mingi koht ära lõigatud, kas seal mingisuguseid helisid maha võetud. Et see osa, mis, mis üldse on üles laaditud, et ei ole ju seda osa tegelikult, mille eest politsei sinna tuli või miks ta üldse selle mehe mehe maha murdis, et tegelikult noh, nii palju kui minul politseiga kokkupuuteid on, politsei, mind küll ei ole kuskile maha väänanud, et, et ja mina pooldan seda hoiakut täiesti selgelt, et, et kui sa hakkad politseile vastu, siis sa pead teadma, et see on hästi valus ja, ja siis siis ohib politsei sulle haiget teha. Et see peab olema täiesti selge ja täiesti välistatud, et keegi hakkab võimuesindajale sellises olukorras vastu. Ja, ja, ja, ja siis, ta peab aru saama, et, et temaga enam mehi ei suhelda ei eesti ega vene keeles, vaid siis räägitakse käte-jalgadega ja ma ei tea mingisuguste asjadega, kasvõi koertega. Aga nüüd, kui vaadata kas või seda osa, mis on üles laaditud ja seda, seda lõppfaasi, kus siis Õnnetamaid jagas ohver või kurjategija emb-kumb või mõlemad on pikali maas siis vähemalt kui eeldada, et see kõik on autentne, lõikamata ja mitte, siis sealt jääb küll tõesti mulje, et koerajuht päris reeglitepäraselt ei ei käitunud, et juba kasvõi see, et peab ette hoiatama selle eest, et sa kasutad koera või mingit muud erivahendit, et ka seda sealt vähemalt video pealt nagu välja ei tulnud, et et täiesti võimalik, et seal juhtus kaks asja korraga ühes ühelt poolt Koravikkumine, teiselt poolt ka politseivõimu ületamine, aga mis on selliste sündmuste puhul oluline ja mida minu meelest politsei teeb praegu halvasti? On see, et ta venitab või õigemini ei suuda väga kiiresti anda selgeid ja kiireid vastuseid. Et venitab, on vale sõna ütelda, sellepärast et kindlasti tal on uurimiseks aega ja, ja kindlasti saaks uurimisaega veel pikendada ja nii edasi, aga praegu on politsei maine löögi alla ja praegu ta peaks eriti kiiresti sellega tegelema, eriti kiiresti andma mingisugused selged vastused, mis juhtus, kas ükskõik, kas see vastus on siis, et politsei rikkus või politsei rikkunud või, või mis iganes tulemusele siis jõutakse, aga see peaks olema kiire ja, ja selgitada peaks kiiresti palju kiiremini ja palju asjalikumad, kui nad praegu on olnud, et praegu on umbes see, et ikka kõik ei ole ja, ja, ja, ja täpselt ei tea ja peame uurima ja sellised uurimised tuleks teha nii kiiresti kui vähegi võimalik. Tasub meenutada ka meenutada ka seda, et kaks aastat tagasi oli vist juhtumeid juhtum Viljandis, kus politsei ei saanud, ei saanud korralikkujatega ka, ei füüsiliselt neile neile alla ja, ja see, see sündmus. Ma olen shokis, keeris meid nii-öelda Eesti avalikkust väga-väga ulatuslikult ja, ja sellega võrreldes noh, loomulikult on, on, on positiivsem näha, et nii-öelda politsei lõpuks ikkagi, eks ole, kehtestab ennast ja, ja, ja viib inimese lõpuks ära, eks ole, et, et küsimus on see, et kas see, kas, kas see nüüd jälle niimoodi nagu üle vindi keeratud sinna teise äärmusesse, et et minu meelest on ka tähelepanuväärne, on see, et see selle lühikese ajaga on, on, eks ole, nii-öelda konflikti teine pool suutnud kokku monteerida sellise väga professionaalse video nende, nende vaatenurgast sündmustega käigule on seal intervjueerinud erinevaid asjaosalisi suutnud sellise asja kokku panna, samal ajal kui, kui politsei noh, ei ole väga kiiresti reageerinud ja ei ole andnud omapoolset ülevaadet sellest, mis on, mis on toimunud ja ma mõtlesin ka sellele, et vaadanud, kuidas meie rahuvalvajad, konfliktitsoonides Ring, eks kiivri küljes on kaamera, mis, mis kõike toimuvat salvestab, eks ole, et noh, võib võib-olla ongi ongi, ja siis seda, et, et politseil oleks ka pidevalt mingisugune väike väike Google kaamera kuskil mütsi küljes ja et, et kõik, see, mis, mis toimub, jääks ka sinna salvestusseadmesse ja, ja, ja et siis saaks operatiivselt ülevaate sellest, et kas teatud viisil konflikti sekkumine oli õigustatud. Nojah, tahaks küsida, et kus politsei videona, kas kindlasti selle kohta öeldakse, et see on uurimismaterjal ja ja ei, ei kuulu avalikustamisele, et selles mõttes politsei kindlasti võitleb nagu natukene selja taha seotud kätega või mitte päris vabade vabade kätega, kui peaks tingimata valima, et kui, kui ei ole võimalik. Olla ilmtingimata seaduse piires, et kui peaks valima, et kas valida see, et inimesel, kes rikub korda või hakkab politseile vastu või või ohustab teisi inimesi tehakse natukene rohkem liiga, kui võib-olla peaks tegema või võta teisest küljest see, mis juhtus kuskil Viljandis või on ka muudes kohtades juhtunud, et politsei ei tule oma ülesannetega toime, selles mõttes ütles, et ta kaitseks süütuid inimesi, korralikke inimesi ja ei laseks neid kuskil mingeid rannapeol läbi peksta. Et siis ma valiksin kindlasti selle variandi, et pigem kannatab natukene see inimene, kes on kurja teinud, kui kannatavad kurjategijate läbi need inimesed, kes vajavad politsei kaitset. Et ma, ma kindlasti poolda sellist mingit erilist politsei jõhkrutsemist ja vägivalda tarbetut, aga, aga kindlasti on ka olukordi, kus on väga raske jääda täpselt nendesse piiridesse nendesse normidesse, kus on et sel juhul mina küll soovitaksin politseile, pigem ohverdage kurjategija, Kuijate ohverdati, süütud inimesed. Aga mul on ikkagi hea meel, et kätke politsei näeb sellesama video ja selle video menukas näitel, et, et nende, nende tegevusel, oma omakorda aktiivsed kodanikud hoiavad silma peal ja et, et see, kuidas nad ühel või ühes või teises situatsioonis käituvad, et et see, et see, seda on tänapäeval mobiiltelefonidega lihtne lihtne filmida, küllap on ka lihtne kokku monteerida sellist väga-väga professionaalselt ja haaravat põnevikku sellest pärast ja et see põhjustab arutelu ja ma arvan, et juba see arutelu ise on, on ehk sellise korralekutsuva tulemusega paljudele osapooltele. Aga kindlasti jah ei tahaks seda, et isegi kui kui politsei nüüd ületas oma võimupiire, siis tulemuseks oleks see, et nad pärast kõikidel juhtudel ei rakenda võimuga selles piires, mis lubatud on ja jäävad passiivseks tegevusetus, eks. Nii et mina sooviksin küll jätkuvalt pätile malka ja politseile palka, kuidas kunagine poliitikute hüüdlause oli? Aga räägime nüüd konkurssidest suurel suvisel ajal on, on avanenud meeldiv võimalus kandideerida selliste suurte ettevõtete etteotsa nagu Eesti energia, Tallinna sadam, Elering, nendega kaasnevad suhteliselt Eesti mõttes korralikud palgad, Eesti Energia puhul 15000 eurot kuus, teiste puhul tiba vähem. Nõudmised on sellised. Klassikalised võib olla, et üldiselt nõutakse vist magistrikraadi ja, ja juhtimiskogemust ja, ja mõnda keelt võiks osata ja selles mõttes paljudele Eesti juhtidele kindlasti atraktiivne. Atraktiivsed konkursid küll suhteliselt lühikeste lühikeste tähtaegadega ja suvisel ajal, et ma loodan, et nüüd ka meie saate vahendusel kõik, kes veel ei ole neid kuulutusi lehes näinud, saavad teada, asuvad oma CV sitale. No üldiselt need konkursse tehakse kahel põhjusel ühel põhjusel siis kui tahetakse senisest juhist lahti saada. Ja, ja teisel põhjusel, kui tahetakse kellelegi king kindlale kandidaadile kohta teha. Et antud juhul vist küll on lihtsalt tähtajad lõppemas ja ja seadus näeb ette, et peab tegema, aga. Aga koalitsioonilepe näeb ette, et nad tegelevad vist seal seaduse mõttes vist isegi on nii-öelda nõukogul vaba voli, kuidas ta seda, kuidas seda valikut Ta teeb, aga, aga tõesti see, see, millisel põhjusel tehakse konkurss ja see on, see on tõesti huvitav küsimus, et et ega ausalt öeldes erasektorist küll ei meenu juhtumeid, kus, kus nii-öelda. Ma ei tea, Tallinki nõukogu tuleks kokku ja otsustaks, et vot, et siin saab nüüd. Juhatuse esimehe ametiaeg saab täis, et tekstis konkursi, et noh, et ega ta nagu ei ole halvasti juhitud. Kas sa pant ei tahaks uuesti kandideerida, et äkki kandideerid uuesti kirjutab meile väike motivatsioonikiri, et mis see nägemus on siin ja et siin, mis et siis me siis me siin vaatame, eks ole, et et era eraettevõtete puhul sellist nalja ei tehta, tehakse konkursi, võib eraettevõtluses tehakse ka, aga tehakse siis, kui on nagu selgelt nõukogu otsustanud, et, et see juht, kes on siiamaani olnud, on ta siis ennast ammendanud või, või ei ole siis ülesannetega hakkama saanud või, või et lihtsalt ette võtavad ja mingit uut, värsket-värsket mõtet värskelt lähenemist, siis teaks konkurss, eks ole, olemasoleva juhi ja tavaliselt siis olema nii-öelda olemasolev juht, kellele konkursi kuulutamisega on selgelt antud märku, et tahetakse kedagi uut, eks ole, siis, aga ei, ei, ei jookse sinna kandideerima. Mis omakorda tähendab jällegi seda, et teistel potentsiaalsetel kvalifitseeritud kandidaatidel on, on põhjus minna kandideerima, sest nad teavad, et, et see on nii-öelda täiesti avatud konkurss, kus kõigil on võrdsed võimalused. Nad ei pea, eks ole, konkureerima inimese vastu, kes on 10 aastat olnud antud ettevõtte juhataja ja valdab teemat neist umbes 10 korda paremini. Eks see nii olegi, et kui, kui ei ole plaanis vahetada, et siis ei ole sellel konkursil ka mingit mõtet, et kui, kui sa oled juhiga rahul, ettevõttes on kõik hästi läinud. Suhted on korras, numbrid on korras. Ja sul ei ole plaani vahetada, et mille jaoks seda konkurss üldse teed. Ja kui sul on plaan vahetada, siis võiksid selle eelmise juhi korralikult nagu minema saata, lilled anda ja ma ei tea, musitada või mis iganes seal kombestiku juurde käib. Ja palun väga, siin on sinu kuue kuu palk, ole nüüd rahulikult kodus ja oota uusi väljakutseid, selge pilt ja, ja me teeme siin konkuks, vaatame, et äkki leiame paremust. Absoluutselt, ja praegu praegu nagu olukord, kus, kus me saame, eks ole, uudis, et ta on kuni kahenädalase kahenädalase või isegi lühema tähtajaga on konkurss. Me saame uudised, et kõik senised juhid kandideerivad nendele kohtadele, ehk siis Taavi Veskimägi on öelnud välja, et ta kandideerib Eleringi juhataja kohale. Sandor Liive on öelnud, et ta kandideerib tagasi Eesti Energia juhi kohale. Ain Kaljurand ja Allan Kiil kandideerivad oma kohtadele Tallinna sadamas. Ja, ja, ja selle tulemusena noh, ma arvan, et nii-öelda täie mõistuse juures olev inimene ei lähe sellele konkursile kandideerima, välja arvatud juhul, kui talle on sosistatud kuskilt nõukogu liikmete või, või, või nende lähikondsete seast. Et kuule, et, et tule, et tegelikult, kui sa tuled, et siis me noh, nii-öelda kuidagi paneme sind pukki, aga sel juhul tekib küsimus, miks seda vana juhtis mõnitada absoluutselt. Et ehk siis sellisel kujul nende konkursside tegemine, ma arvan noh, kui see nüüd kuidagi rahustab avalikkust või kui, kui, kui see konkurssi fakt iseenesest aitab kaasa sellele, et et, et juhul, kui olemasolevad juhid jäävad ametisse näiteks või, või tuleb ka uus, eks ole, et siis tal on nagu rohkem ruumi tegutseda või tal on mingisugune selline nagu mandaat, et ta saab öelda, et ma, et kui isegi tuleb mingi esimestel kuudel või aastatel mingit kriitikat, siis ta saab öelda, et noh, et, et ega siin ei ole midagi. Ma ausalt, võitsin konkursi eksami, ma olin parim kandidaat, eks siis leppige selle tulemusega kui see mandaat, mis peaks andma nii-öelda riigiettevõtte suhtes sellist avalikku usaldust mis on, mis on kindlasti osaliselt oluline, kuna kuna riigiettevõtte puhul on ilmselt suurem avalik huvi kui erasektori puhul noh, see on ainukene ainukene pluss, mis sellest konkursist tuleb, aga, aga noh, ma arvan, et see on suhteliselt nii-öelda minimaalne, kuna kuna suhtumine konkursitesse on üsna selline naeruvääristada. Mind küll see eriti rahustab, mul pigem on nagu selline tunne, et mängitakse mingite väga oluliste kohtadega lihtsalt mingit tsirkust. Konkursi konkursi pärast. Kas siis tõesti otsustajatele ei ole olemasoleva juhi suhtes hoiakut, et kui neil kumb hoiaks, siis peaks see käitumine ka teistmoodi olema, et vähemalt sellist olukorda, kus vana juhtida kandideerib võrdselt mingisuguste uute tahtjate, ei, ei peaks tekkima noh, ei taha siin varasemaid konkursse meenutada, sirbi konkurss oli vist eriti traagiliste vahepaladega ja nii edasi, aga, aga ka muud konkursid, et minu meelest ei peaks kui minna veel laiemale riigiametite peale millest viimati ajamist Tiina Ansipi asumine valitsuse pressibüroosse tööle kõige rohkem juttu tekitanud, aga aga üks kuulus konkurss oli ka ju kui see koht, kus kaitseminister Mart Laar võttis kaitseministeeriumisse tööle Lauri Vahtre ja juba siis ma ütlesin, et minu meelest ei peaks riiki igasse ametisse iga hinna eest konkursse korraldama, et kui on olemas sobiv inimene juht tahab võtta sobivat inimest palgale siis ei peaks mängima veel avalikkuse seda tsirkust. Oi, meil on siin äge konkurss ja see inimene nüüd võitis selle konkuks. Ta on juba konkursi enne seda konkursi võitnud, kui tal on juhi silmis usaldus olemas ja ta sobib sellele kohale ja ja palun väga, vaat kus see Tiina Ansip siis palgale ja ärgu hakaku enam mingit lolli konkursse sügisel mulle edendama seal selle jaoks, et teda ametisse jätta. Et ma oleksin sellega rahul. Ma tahan, et mu riik ei kohtleks mind kui lolli või kui idiooti, kes, kes peab tõsimeeli uskuma, et tehakse mingeid konkursse. Ja noh, riiki võiks ka nii-öelda olemasolevaid riigiettevõtte juht, keda, keda neil ei ole plaanis välja vahetada, võiks ka neid mitte lollidena kohelda, eks ole, et ja teisi teisi konkursil osalejaid võiks mitte nii-öelda lollidena kohelda, et selles mõttes tänane see ei tööta, ei tööta minu meelest mitte kuidagi, et, et seeläbi seaduste voolid koalitsioonileppe kokkulepete on ta liigutud järjest sinnapoole, et igale kohale tuleb korraldada konkurss, mis on noh, loomulikult ametlikult on, see kõlab nii-öelda paberil kõlab see suurepäraselt, et noh, konkurss ja parim võidab ja nii edasi reaalsusesse see tähendab seda, et, et igale kohale toimub konkurss, aga järjest vähem konkursil osaleb inimesi, kui neil ei ole, eks ta kutsutud neid sinna konkursile osalema, eks ole, et et ka ka ka valitsuse kommunikatsioonibüroo juhi kohale. Noh, ma pean ütlema, et mul muidugi ei ole mitte mingit kahtlust, et Tiina Ansip on vaja Koift seeritud inimene seda seda tööd tegema tema, tema senine, tema senine töö nii kommunikatsioonibüroos, mis on tõusnud vist Eesti turul juba umbes, ma arvan, kolmandale kolmandale kohale ja väga-väga edukas olnud tema töökogemus sotsiaalministeeriumis. Kõik see, see, mida varasemalt on teinud, tema ei anna põhjust kahelda, ainuke viga on tal ainuke see, et tal pole perekonnanimi, aga aga mis ma tahtsin, mis tema, mida tema juhtum võib olla illustreerib, hästi, on see, et enne tema määramist, eks ole, toimus avalik konkurss, avalik konkurss toimus riigi kõige võimsama kommunikatsiooni inimese töökohale ja sellel konkursil osales kolm inimest. Noh, Eesti ja ta iga aasta tuleb Tartu ülikoolist ja Tallinna ülikoolist tuleb kommunikatsioonijuhte kümnete ja kümnete kaupa, ma arvan, kogu Eesti peale nii-öelda noh, ligi 100 on neid umbes ja, ja, ja siis, kui pannakse konkursile nii-öelda riigi number üks koht selles valdkonnas siis osaleb sellel konkursil, mis on ilmselt ka palga poolest kõige muu nii-öelda mõju, mõju ja võimupoest kõige kõige ägedam koht selles valdkonnas. Osa, konkurendi kolm, kolm inimest, see näitab, et inimestel ei ole tegelikult usku sellesse, et konkurss on, konkurss on päris konkursse, konkursonous. No ma arvan, et kolm on isegi väga hästi, et siis on põhimõtteliselt kuine, kui see on, kui, kui kõik nad kandideerivad võrdsetel alustel konkurents on veel vähemalt olemas, et kolme vahel kindlasti isegi kahe vahel võiks, võiks hädapärast nimetada konkurentsiks, kui, kui mõlemad kandidaadid on arvestatavad. Aga siin on ju olnud küll ja küll konkurss, konkurents, konkursse kuulutatud, mille tulemuseks on see, et üksainus inimene kandideerib peastki, suudan mõnda meenutada maksuameti direktori konkurss ka ma arvan, et rahandusinimeste seas siiski väga, väga võimas ametikoht. Kas nüüd just palga poolest, aga, aga mõju kogemuste, kui sul on ikkagi riigi maksuameti peadirektori ametikoht ametikäigu kirjelduses kirjas? Et sa oled ikka tegija mees, aga, aga ainult üks inimene kandideerib sellele ametikohale. Et ei tundu just nii, et, et, et kõik arvavad, et. Et tal on võimalus, et tal on võimalus, jääb minu meelest ka, et nende, nende konkursite on, on kindlasti niimoodi, et on palju konkursse, mis on tehtud heas usus ja, ja otsitakse tõesti kõige paremat inimest. Aga see jutt, mida, mida on kuulda olnud nüüd energia Eleringi ja Tallinna Sadama osas, et umbes, et et kus ei taheta anda ühest küljest kriitilist hinnangut senisele juhile ja öeldakse, et noh, tegelikult on nagu kõik väga hästi ja Liive on siin päris hästi ettevõtet juhtinud ja ja Veskimägi on päris hästi ettevõtet juhtinud ja kaljurand ka, onju. Aga et teeme konkursi, äkki on kuskil, äkki on kuskil peidus parem on ju, et äkki saab, äkki saab heas parem, eks ole, et, et noh, see jutt on, ma väga vabandan lambaiut. Räägime lõpetuseks huvitavast sellisest dilemmasid või olukorrast, mis on tekkinud sel nädalal. Valitsus ühest küljest andis heakskiidu seaduseelnõule, millega alandatakse siis valimisiga kohalikel valimistel, mille eesmärk on kuueteist- aastased, saaksid valida. Paralleelselt siis Ene Ergma endine riigikogu esimees, kes kes teatas just hiljuti, et ta on poliitikast lahkumas. Ta küll ei taha sellest lahkuda koheselt või vähemalt ei taha ei taha lahkuda riigikogu kohalt, aga ta andis teada, et too Riigikokku enam ei kandideeri, siis ta avaldas ka arvamust, et et noh, alla 40 aastased inimesed ei peaks ka riigikogu liikmel mitte olema. Eksis seedu, huvitavat käärid on tekkinud, kus ühest küljest nii-öelda valijate vanu vanusepiiri tahetakse alandada, mitte Ene Ergma poolt tingimata või ma ei tea, mis tema seisukoht selles küsimuses konkreetselt on. Aga et riigikogu riigikogu pääsemiseks peaks inimene olema vähemalt neljakümneaastane, nagu on ka nõue president. Osas terve põlvkond vist lõigatakse sel juhul vahelt ära, et lapsed saavad valida ainult oma vanavanemaid vanemate poolt? Noh, vast nii hull ei ole, aga aga kas meie praegune peaminister mahuks mahuks riigikogu ridadesse ei mahuks kahjuks jah, läheb veel natuke aega, et mõned mõned valimised veel ja ja siis võiks tasapisi kandideerima hakata, et kui meenutada 92. aasta esimest põhiseaduslikku valitsust, siis sealt vist oleks paar tünnivabriku direktorit ainult küündinud üle neljakümneaastasest aastase piiri sotsiaalminister Marju Lauristin ja keskkonnaminister Andres Tarand ehk kaheksa oleks ennast õigustanud, aga iial ei oleks Eesti kandnud Euroopa noorima või Eesti valitsusjuht Euroopa noorima peaministri tiitlit. Jah, see on ka huvitav hinnang tõesti Ene Ergma poolt ka ka Mart Laari ka Mart Laari suhtes, keda noh, ilmselt tema, Ene Ergma erakonnas üldiselt tema saavutusi 90.-te alguses suhteliselt noore mehena hinnatakse pigem pigem kõrgelt, et siis ei, ei, ei seatud kahtluse alla seda, et kas noor inimene ka riigikogusse kõlbab. Teine teine asi on muidugi see, et et see põhjus, miks me Ene Ergma Ast üldse aeg-ajalt kuuleme ja see põhjus, miks ma on on olnud läbi aegade kõige pikem Pikema pikema perioodi vältel. Riigikogu esimees. See, see tuleneb ainult asjaolust, et alla neljakümneaastased. Noormehed, kes tegid Res Publica erakonda, ta sellele kohale valisite, eks ole, et kui alla 40 aastastel ei oleks olnud riigikogus asja, siis ei oleks vast kunagi saanud riigikogu esimeest ja ei oleks kunagi. Ei oleks kunagi ilmunud ka intervjuud, kus Ene Ergma teatab oma poliitikast lahkumisest ja oma seisukohtadest selles osas, mis ta arvab alla neljakümneaastast. Tiia algsed intervjuud ka üldse mingeid intervjuusid teinud, aga, aga kui nüüd tõsisemalt rääkida, siis, Ilmselt kõik nii Ene Ergma kui ka kui ka need inimesed, kes 16 aastastele valimisõigust tahavad anda ja võib-olla isegi annavad saavad aru, et midagi on mäda ja mida ta peaks tegema, midagi on selles süsteemis halvasti. Aga siis lahendust otsitakse sellistest välistest vormilistest trikkidest, mis on, mis ei ole ka lõpuni läbi mõeldud või, või mille, mille eesmärk on üldse selline segane ja arusaamad, mida meile annab see kui on on mingi vanusekriteerium 40 või 35 või 45 või, või 30 või või mida meile annab see, kui me toome 20000 valijat juurde, kellele ei ole isegi keskharidust. Et, et ma ei usu, et selliste võtetega üldse ükskõik kui kui vahvaid asju seal välja mõtelda on võimalik. Meie demokraatliku süsteemi parandada selles mõttes, et poliitikutel oleks suurem vastutus, et parteijuhtide võim ei oleks nii suur, et need vajaksid ikkagi sisulist remonti erakonna sees. Seda, et erakonna liikmetel oleks rohkem vastutust ja rohkem kohustust, et Erakond ei oleks mingisugune poliitiliste ametikohtade jagamise masin, kus seda suurt raha hulka, mis riigi käest tuleb, kasutatakse lihtsalt oma võimu kindlustamiseks oma võimu ostmiseks. Et nõuaksid natukene teistmoodi reforme, nendest on palju räägitud, mida võiks teha ja kuidas võiks teha ja, ja isegi siin on sellest saadud rääkida. Aga, aga lihtsalt tõmmata kuskil mingisuguseid vanusepiir, et see on pigem selline asendustegevus, et tahaks nagu midagi teha. Tahaks nagu midagi öelda ja, ja ma ütlen siis, et teeme 35, aga teine ütleb, et teeme 30, et. Pärast seda, kui sa oled nii kaua aega olnud riigist teisel ametipostil jälginud seda parlamentaarset, et elu, kuidas teda võiks korraldada ja mida võiks teha ja kuidas paremaks teha. Ja see, mis sa suudad siis lõpuks ütelda pärast kõiki neid aastaid on see, et tõmbame selle vanusepiiri 35 peale. Mu meelest on seda ikka väga Just et, et kui, kui, kui, kui selle kõrval oleks ette näidata ka siis suuri arenguid demokraatia sisulise kvaliteedi parandamise osas ja, ja erakonna erakonnasisese demokraatia parandamise osas, mida, mida riigikogu esimees on nende aastate jooksul korda saatnud ja nii-öelda, mis on tema poliitilised sammud ja poliitilised võidud et siis, siis võiks kindlasti suhtuda suure huviga tema muudesse ettepanekutesse, ma ei tea riigikogu liikmetena arvu ja vanuse ja IQ ja muude kriteeriumite osas, mis mille järgi ta võiks kokku pandud olla, aga, aga antud juhul see kõik kõlas sellise üsna kibestunud idee ja noh, mida ilmselt ka võib-olla ei peakski pikemalt pikemalt sisuliselt arutama. No ei aruta pikemalt sellega meie saade lõppenud järgmisel pühapäeval jälle. Olukorrast riigis.