Üllatus pärast talle tuleb keevad. Teatab Marta. Ei ole nii vaidle panna. Lasteaias öeldi, kui lumi ära sulab, siis tuleb suvi. Ja siis saab õues paljajalu olla. Tuleb suvi ka, aga enne suve tuleb kevad. Vaidleb Marta vastu. Suvi on veel väga kaugel. Anna ei tea, kas uskuda Martat või ei. Praegu igatahes on külm ja lumine talv. Ei ole siin ei kevadet ega suve, ainult palju lund. Aga õues on juba uutmoodi hääled. Hommikul ärkab panna selle peale, et räästad Solberdavad. Jääpurikad tilguvad, ütleb emme, kevad on tulekul. Aha ikkagi, kevad-suvi on veel väga kaugel. Kanal on täna nohu, nii et ta ei lähegi lasteaeda. Emme teeb talle nohu teed meega. Anna istub köögiakna juures ja ootab, millal kevad tuleb. Nüüd on juba iga päev näha, kuidas lumi sulab. Räägi bemm. Anna vaatabki aknast välja, väga hoolega. Aga tema küll ei näe, mismoodi lumi sulab. Lumi sulab just sel ajal, kui anna ei vaata. Aga kui Anna uuesti vaatab? Nüüd jälle natuke vähemaks jäänud. Päevad lähevad, annal on ikka nohu. Oota natuke veel, ütleb emme. Kohe tuleb üks üllatus, üks kevadekuulutaja. Ja anna ikka ootab, toob meega teed ja luurab aknad, aga kuidas lumi sulab. Ja siis ta tulebki. Sel hommikul naeratab ta Annale vastu otse köögiakna juures. Kevadekuulutaja lumikelluke. Tere ütleb anna.