Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja võtab nüüd kokku 29. augusti olulisemad sündmused stuudios toimetaja Margitta otsmaa. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et Vene väed viivad praegu läbi otseseid sõjalisi operatsioone Ukraina territooriumil. Tema sõnul on tegu Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse jõhkrus rikkumisega. Kindral Ants Laaneotsa arvates on Venemaa eesmärk võtta ära Ukraina kagu ja lõunaosa, et jõuda maismaad pidi nelja Krimmi poolsaareni. Rahvusvahelise õiguse seisukohast on tegemist relvastatud konfliktiga, millele rahvusvaheline kogukond peab reageerima. Nii ütleb Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Venemaa meedia kritiseerib nii Ukrainast avaldatud satelliidifotosid, nimetades neid võltsinguteks, kui ka diplomaatide seniseid väljaütlemisi reformima on. Ta arutas täna taas koos ekspertidega julgeolekuga grammi. Tähtsal kohal on tavakodanike ettevalmistussõjaolukorraks ning liitlaste alalise kohaloleku jaoks tingimuste loomine uue kooli jaoks. Vastava prioriteedid on ligipääs kvaliteetsele, haridusele ja õpetajate palgatõus. Haridusminister Jevgeni Ossinovski lubas ka, et gümnasiste ootab uuest aastast ees tasuta koolitoit ja üliõpilaste õppetoetused muutuvad tudengisõbralikumaks. Tallinna kesklinna koolide ja lasteaedade direktorid otsustasid, et järgmisel kolmapäeval päeval jäävad kesklinna koolid ja lasteaiad Ameerika Ühendriikide presidendi visiidi ajal avatuks, kuid enamikus neist on muudatusi õppetöö korralduses. See puudutab algklasside ja põhikooli lapsi. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamine on jõudnud poole peale Tartus Raadil peeti uue hoone sarikapidu spordist nii palju, et nädalavahetusel sõidetakse Tabasalus supermoto MM etapp. Eestlaste suurimateks lootusteks on vennad Prants ja Patrick Pals. Ilm tuleb nii öösel päeval vahelduva pilvisusega, võib sadada hoovihma. Õhutemperatuur on öösel neli kuni 12, homme päeval 14 kuni 18 taadi ja puhub valdavalt põhjatuul. Nüüd kõigest järgemööda ja alustame viimaste sõnumitega Ukrainast. Janek Salme. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et Vene väed viivad praegu läbi otseseid sõjalisi operatsioone Ukraina territooriumil. Tema sõnul on tegu Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse jõhkra rikkumisega. Rasmussen ütles, et NATO mõistab karmilt hukka Venemaa jätkuva rahvusvaheliste kohustuste eiramise. Debora vaatamata Moskvale sate leitustele on need selga, et vene sõjaväelased ja varustus on ebaseaduslikult piiri ületanud ning liikunud ida- ja Kagu-Ukrainasse. See pole üksik aktsioon, vaid osa kuude jooksul toimunud ohtlikust tegevusest, mille eesmärk on stabiliseerida Ukrainat, rääkis Rasmussen. NATO teatas eile, et Ukrainas võitleb vähemalt 1000 Vene sõjaväelast ning Ma olen Ida-Ukrainasse saatnud ka õhutõrjesüsteeme suurtükke, tanke ja soomukeid. NATO riikide suursaadikud pidasid täna Brüsselis erakorralise kohtumise Ukraina suursaadikuga. Ukraina suursaadik Igor Volkov ütles, et Ukraina vajab praegu rohkem abi, sealhulgas ka sõjalist abi, kuid praegu ükski NATO riik Ukrainale relvi tarnib. Tolkovi sõnul seda küsimust ei arutata. Ta lisas, et Ukraina vajab NATO liikmesriikide abi, peatada agressioon ning kutsuda Vene presidenti Vladimir Putinit üles rahule. Vene president Putin selgitas oma vaateid Ukraina asjus noorte suvelaagris selgeri järve ääres. Putini sõnul peaksid Ukraina võimud alustama sisulisi kõnelusi mõistmaks, missugused saavad olema Donbassi, Luhanski ja kogu riigi kaguosa inimeste õigused. Et vene rahvas ja Ukraina rahvas on praktiliselt üks rahvas. Põhimõtteliselt on praegu Ukrainas toimuv meie ühine tohutu tragöödia ja on vaja teha kõik selleks, et see võimalikult kiiresti lõppeks, rääkis Putin. Hollandi peaminister Mark Rita teatas, et senised sanktsioonid Venemaa suhtes pole töötanud ning Euroopa Liit peab kaaluma täiendavaid piiravaid meetmeid. Rüüta ütles pärast Hollandi valitsuse istungit ajakirjanikele, et Venemaa kohalolu Ukrainas on äärmiselt tekitav ning rikub rahvusvahelist õigust. Tema sõnul Holland seda ei aktsepteeri ning täiendavaid sanktsioone Venemaa suhtes ei saa välistada. Mall Mälberg palus kaitseväe endisel juhil kindral Ants Laaneotsal kommenteerida Ukraina sündmuste sõjalist külge. Selles ei ole mingit kahtlust, et Ida-Ukrainas tegutsevad Vene regulaarväed ja see viimane on paari päeva tagune ülevin sissetung, kus tankipataljon laskurpataljoni toetusel sisuliselt taktikaline lahingugrupp Novosovski ära võttis, täiesti uuelt suunalt kagusuunalt sisse tuli üksusepõhine tegevus tervikuna. Ukrainlaste endi informatsiooni järgi on umbes 15000 Vene sõjaväelast kaasatud sõjategevus Ida-Ukrainas. Varem saadeti väikese üksuse kompanii, ütleme taktikalise grupi tähendab tugevdatud kompanii, siis nüüd on asi nii kaugele jõudnud juba, et saadetaks siis tankikolonn. Eks juba pataljoni lahingugrupid ja suuremad Teie hinnangul, kuivõrd Ukraina sõjaline võimekus on tõusnud Kui võeti Krimm ära, tekkis täielik kriis kindralstaabi ülem tol ajal teatas ise, et Krimmi äravõtmise aeg Ukrainas tal oli kasutada ainult 5000 võitlusvõimelist sõdurit. Nüüd on nad püüdnud sisuliselt hakata looma täiesti uusi relvajõude. See on ka neil õnnestunud, tänu millele põhimõtteliselt nad olid edukad kuni viimaste päevadeni selle separatistide probleemi lahendamisel ja selge see, et Moskva tajus, et asi on nagu kehv ja nüüd võitlevad tegelikult juba Vene regulaarväed 76.-st dessantründediviis ja 98 õhudessantdiviis needsamad dessantväelased, kes vangi langesid. Need ongi selles diviisist, kes on ise ka tunnistanud tegelikult, et nende üksus saadeti Ukraina piirile ja tegutseb Ida-Ukrainas. Kuidas teie arvates sündmused nüüd lähipäevil võiksid edasi areneda? No mis on ilmselt Putini nii-öelda eesmärk ülesanne esiteks, vedada võimalikult laiaks sõjategevus ja muidugi venelaste eesmärk on nii palju, kui mina aru saan ikkagi võtta Varrak Ukraina kagu ja lõunaosa, et jõuda välja maismaad pidi Krimmi poolsaareni ja sealt ta juba edeneda edasi ka kuni transministrini. Kui ta nüüd on edukas selles, et ta võtab ära idapoolsed kagupoolsed ja lõunapoolsed oblastid Ukraina, siis on Ukraina on niikuinii leiab ju kotti, see tähendab, et aja küsimus, kunas ta peab nii-öelda Moskvale alla andma seda Putin järgib seda plaani. Kas Ukrainas toimuv on invasioon, sõda, relvakonflikt või miski muu, analüüsib rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. No seda on nakatunud meedias ja ekspertide poolt mõnikord kutsuma hübriidsõjaks, et kus on siis sellised kodusõja elemendid segatud rahvusvahelise sõjaelementidega, aga, aga taustaks tuleb öelda ka seda, et tegelikult, et sõda ei ole tänase päeva rahvusvahelises õiguses enam keskne termin, keskseks terminiks selles valdkonnas on pigem relvastatud konflikt. Põhiküsimus on selles, et kas on tegemist Venemaa kui riigi agressiooniga Ukrainas, mina vastu ja, ja selles osas on nii Putin ise kui ka lääneriigid nagu selle hinnanguga tagasi hoidnud. Putin on eitanud, Venemaa on heitanud, et tegemist on Venemaa agressiooniga ja lääne seal on see andnud võib-olla mingis mõttes siis veel võimalused, seni kuni Putin ise seda eitab, et äkki annab veel midagi läbi rääkida. Aga tundub, et, et nüüd kui on nagu sõnumid sellest, et Vene väed on nagu sisenemas juba enam mitte nii varjatult, siis ka lõpetuse peitusemänge ära ja Ühel hetkel ikkagi tuleb seda õige nimega nimetama hakata Venemaa rahvusvahelist õigust jõhkralt rikkunud märtsist alates, nii et see on nii-öelda ainult mingi varieering, missuguse rahvusvahelise õiguse rikkumisega on tegemist. Ja Neeme raud annab nüüd ülevaate, mida Vene ajakirjandus Ukraina sündmustest räägib. Vene meedias annavad Ukraina presidendi Petro Porošenko süüdistused, nagu oleks Moskva saatnud Ukrainasse vägesid elavat kõneainet. Mitmel pool tsiteeritakse vene kaitseministeeriumi esindajat, kelle sõnul ei kavatse Moskva kommenteerida NATO poolt eile avaldatud satelliitfotosid, mis NATO esindajate sõnul kinnitas. Ma arvan, et Ida-Ukrainas on üle 1000 vene sõjaväelase vene kaitseministeeriumi sõnul kujutavad need fotod endast selget võltsingut. Vene meedias tsiteeritakse ka rahvusvahelistes organisatsioonides töötavaid riigi suurust saadikuid, kes on jõuliselt väiteid vene vägede kohalolu kohta Ukrainas eitanud. Suursaadikud nii OSCE ees kui ka ÜRO-s on küll tunnistanud, et Ida-Ukrainas on Vene vabatahtlike, kuid mitte riigi poolt saadetud vägesid. Venemaa suursaadik Euroopa liidus märkis omalt poolt, et väited Vene vägedest toomisest Ida-Ukrainasse on seotud ka, et Ukraina võimud ise ei suutnud seal läbi viia terrorismivastast operatsiooni. Siinses meedias tsiteeritakse ka USA presidenti Barack Obamat, kelle sõnul on fakt, et Venemaa relvastab, treenib ja finantseerib Ida-Ukraina separatiste. Kuid lehtedes märgitakse, et Obama ei kasutanud oma avalduses siiski sõna invasioon ajalehes Vedomosti märgib analüütik Fjodor Luciano bet lääne vene-vastaste sanktsioonide tugevdamine ei ole välistatud kuid ta lisab, et see oleks lääne poolt lühinägelik tegevus, sest Venemaad sanktsioonidega oma käitumist muutma sundida ei ole võimalik. Luciano rõhutab, et president Putin on lääneriikidele väga selgelt mõista andnud, et ilma Venemaa osaluseta olukorda Ukrainas muuta õnnestub. Lehtedes tsiteeritakse ka president Putini eilset kõnet, kus ta märkis, et Ida-Ukrainas valitsusvastased saavutanud olulist edu Kiievi sõjaväelisele operatsioonile vastulöökide andmises ja kust ta tegi separatistidele üleskutse avada humanitaarkoridor, et anda abi ümber piiratud Ukraina sõjaväelastele. Putin kutsus Ukrainat. Me võime üles viivitamatult sõjalist operatsiooni lõpetama kuulutama relvarahu ja alustama Donbassi esindajatega rahukõnelusi. Putin rõhutas. Maa on valmis andma Donbassi elanikele humanitaarravim. Vene päevalehtedes tuuakse ära ka siinsete inimõiguste aktivistide väited, et Ukrainas on juba seni surma saanud üle 100 vene sõdurit. Järeljad tänastest lehtedest silma Levadia keskuse küsitlus, kus selgub, et 84 protsenti venemaalastest toetab president Putini tegevust rahvusringhäälingu raadiouudistele. Neeme raud, Moskva. Täna andsid Ämari lennubaasis peetud tseremoonial Taani õhuväelased Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi valvamise üle saksa õhuväelastele neid kui 150 meest ja nad lendavad hävituslennukitel. Europhaetter. Taifuun hävitajad on Ämari lennubaasis valves ööpäevaringselt ja sooritavad vajadusel tuvastuslende ning teevad regulaarselt ka treeninglende. Tuleval esmaspäeval võtavad Leedus Šiauliais õhuruumi valvamise üle Portugali Ada õhuväelased. Reformierakond arutas täna koos ekspertidega oma julgeolekuprogrammi ja Egert Pärna võtab selle kokku. Reformierakonna julgeoleku strateegias on tähtsal kohal liitlaste siin viibimine, seega kavatsetakse suurendada kaitsekulutusi. Riigikaitsekulusid hoitakse endiselt kahe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust, kuid liitlasvägede vastuvõtuks tehtavad kulutused ei kuulu selle kahe protsendi sisse. Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma. Kui me täna räägime ja pean väga oluliseks sellest, et liitlaste üksused oleks Eestis, siis Nende paigutamiseks ja nendele treeningvõimaluste loomiseks ja nii edasi ja nii edasi tuleb leida lisaressursse, ehk siis läbi selle kindlasti ka see lõppe eelarve kujuneb suuremaks kui kaks, aga, aga need on lähtuvalt tänastest oludest tarvilikud lisakulutused. Lisaks arutati laiapõhjalist riigikaitset, mis hõlmaks ainult aktiivselt teenivaid reservis olevaid sõdureid, vaid ka tsiviilelanike. Praegu ei oskaks märkimisväärne osa Eesti elanikest sõjaolukorras midagi ette võtta. Seda kavatsetakse tulevikus muuta. Meil on väga-väga palju inimesi, kes hinges ja vaatas ka Ukraina sündmuse tahaksid panustada või tahaksid teada, kuidas käituda või osaleda, kui mingi kriitiline situatsioon ka Eestis aset leiaks, aga, aga seda teadmist ei ole. Ehk siis milline on iga inimese roll selles suures pildis on ilmselt üks suur väljakutse, mida, mida järgmistel aastatel tuleks tõsiselt adresseerida. Julgeoleku strateegias on kindlal kohal ajateenistus, mida ära kindlasti ei kaotata, küll aga efektiivsemaks muudetakse. Ta on veel kord, ajateenistus ei kao kuskile, aga ma olen täiesti kindel, et leidub teid ja võimalusi, kuidas Eesti riigikaitsele veel paremat panust läbi läbi ajateenistuse luua sealt edasivaatavalt, kuidas ajateenistus oleks seotud riigikaitseõpetusega koolides ühelt poolt ja teiselt poolt ka veel ajateenistuse lõppemist selle minu teenistusega, et kas on mõistlik hoida reservväge sellist väga harva juhtuvat õppekogunemistega või oleks võimalik teda ka lõimida kaitseliidu tegemistega, et siin siin ideid, mõtteid on väga palju. Nüüd vahetame teemat, haridusminister andis täna ülevaate algava õppeaasta peamistest eesmärkidest ning Liisu Lass käis seal kohal. Väga suuri muutusi või reforme algav õppeaasta koolielus haridusministri sõnul ei too. Endiselt on prioriteediks kvaliteetsele haridusele ligipääsu tagamine ning õpetajate palgatõus. Tänavu juunis oli õpetajate miinimumbrutopalk koos lisatasudega 800 ning keskmine brutopalk koos lisatasudega 980 eurot kuus. Minister lubas aga õpetajatele kooliaasta eel, et ka järgmisel aastal nende palk tõuseb. Paljud omavalitsused, eriti väiksemad omavalitsused, on tegelikult maksnud praegu õpetajatele oluliselt kõrgemat palka, ehk siis see eesmärk, mis on siin sõnastatud, et miinimum määr võiks olla Eesti keskmine ja õpetaja keskmine palk võiks olla 120 protsenti Eesti keskmisest, mis oleks siis kõrgharidusega spetsialisti palk Eestis. Et nii mõnigi omavalitsus on selle juba saavutanud taas kord järgmisest aastast õpetajate palk kindlasti tõuseb. Sel õppeaastal asub üldhariduskoolides õppima pea 137000 noort. Esimest korda alustab kooliteed ligi 15000 koolilast, mida on pea 800 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Jevgeni Ossinovski sõnul näitavad need arvud, et õpilaste arv hakkab kooli alamas astmes stabiliseeruma, kuid gümnaasiumi osas endiselt väheneb. Gümnasistid peaksid uuendusena saama alates jaanuarist tasuta koolitoitu. Võrreldes eelmise õppeaastaga on avatud üheksa uut ja suletud 14. Kooliministri sõnul jätkatakse riigigümnaasiumide loomist algaval õppeaastal küll ühtegi uut riigigümnaasiumi ei avata, kuid järgnevatel aastatel küll. Käivad 2015, kus siis käivitub neli riigigümnaasiumides Jõhvi, Tartu, Pärnu, Võru, 2016, Põlva, Valga, Kärdla ja siis kokkulepped on sõlmitud Viimsi vallaga, Kohtla-Järve linnavalitsusega ja Rapla kant. Kõrgharidusmaastiku puhul on suurimaks probleemiks see, et ülikooli astujate arv langeb ostega. Ossinovski sõnul plaanib riik tudengeid motiveerida stipendiumidega teatud erialadel ja sügisest muudetakse ka palju kriitikat saanud vajaduspõhiste õppetoetuste andmist. Esimese muudatusega loetakse täiskoormusega õppeks 75 protsendi ulatuses õppemahu täitmist. Siiani pidi toetuse saamiseks üliõpilane täitma 100 protsenti. Teise muudatusega Luuakse vajaduspõhiste õppetoetuste erifond, mis käsitleks juhtumeid, kus vananenud registri andmed ei ühti tegeliku eluga täis. Ka õppiva doktorandi tegevus võrdsustatakse aga rohkem töötamisega ja doktorantidele hakatakse seni puudunud sotsiaalsed garantiid. Uuel õppeaastal võib laiem diskussioon tekkida ka kohustusliku keskhariduse kehtestamise üle, sest analüüs selle kohta on haridusministri sõnul valmimas. Tallinna kesklinna koolide ja lasteaedade direktorid otsustasid, et järgmisel kolmapäeval jäävad kesklinna koolid ja lasteaiad Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi ajal avatuks. Samas leiti, et esimeste klasside õpilasi kooli ei kutsuta ning mõistlik on koju jätta ka teised algklassid. Täpsemat infot, millistes koolides sel päeval õppetöö toimub, saab koolide kodulehtedelt lehekülgedelt. Vaatamata sellele, kas õppetöö toimub või mitte, on kõikide koolide uksed lahti, ütles Tallinna haridusameti juht Andres Pajula. Need lapsevanemad, kes tahaksid just sel päeval lapsi kooli saata, selleks et nad oleks turvaliselt kaitstud, hoitud eelkõige algklasside lapsed, siis kooliuksed on lahti ja lastele pakutakse tegevust. Esimese klassi õpilased on kõige keerukam kontingente, ET, paljud lapsed alles alustavad koolide tajutavat koolis käimist. Lapsevanemad ei saa mitte kuidagi lastele õigel aegselt kooli järgi, et siis oleks kõige mõistlikum mõttekam esimestes klassides õppetööd sel päeval mitte korraldada ja üldiselt enamus koolides Tallinnas võib täheldada öelda seda, et algklassides sel päeval õppetööd ei toimu. Paljudes koolides toimub ka põhikooli astmes õppetööd ja gümnaasiumisse. Paljud koolis ei ole tavapärast õppetööd, õpilastele antakse koduseid ülesandeid. Seoses Ameerika Ühendriikide presidendi visiidiga on kolmandal septembril kella üheksa 30-st hommikul kuni kella kuueni õhtul liiklus Tallinna süda linna, Kadrioru ja Toompea vahelistel teedel tugevalt häiritud. Politsei sulgeb autokolonni möödumise ajaks liikluse 15-ks minutiks, kuid sellega seoses tekivad liiklusummikud kestavad kindlasti kauem. Visiidi ajal on Tallinnas võimalik kõikjale pääseda, kuid see võtab tavapärasest kauem aega. Pikaaegsemad, liikluspiirangud ning aiaga piiratud alad on planeeritud ainult visiidi käigus. Külastatavate hoonete vahetus läheduses. Üksikutele aiaga piiratud aladele tagab politsei kõigile elanikele ja seal töötavatele inimestele ligi pääsu. Kaasas tuleks kanda isikut tõendavat dokumenti. Politsei palub autojuhtidel jälgida hoolikalt ka ajutisi parkimiskeelumärke, mis paigaldatakse juba esimese septembri õhtul. Kesklinnas ei tohi sel ajal parkida Estonia puiesteel, teatri väljakul, Rävala puiesteel, Maakrike Nonii, Sakala ja pronksi tänaval ning Narva maanteel pronksi tänava ristmikust Weitzenbergi tänavani. Toompeal ei tohi parkida kiriku platsil piiskopi Toom-Kooli ja Rahukohtu tänaval ning kiriku põigul ja Kadriorus parkimine keelatud Weitzenbergi tänaval, mäekalda tänaval kumu ees ja Koidula tänaval Narva maanteest kuni Faehlmanni tänava ristmikuni. Ja kolmandal septembril kella kaheksast hommikul kuni kella 15-ni lõpetavad trolliliinid number üks kolm ja kuus marsruudi Kaarli kiriku kõrval Tõnismägi peatuses. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamisel on jõutud poole peale. Täna peeti raadile sarikapidu, mille käigus tulid muuseumi katuselt muuseumi juht Tõnis Lukas ja riigi kinnisvara aktsiaseltsi esimees Jaak Saarniit alla tammepärja Mirko ojakivi käis sarikapeol. Pool tööst on tehtud pool veel tegemata, nii võib lühidalt kokku võtta Raadil toimuva Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamise. Kuid kas tehtud on kergem või raskem töö, seda küsisin tänasel sarikapeol Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitajalt Fund Ehituse juhilt Ottikaselt. Tavaliselt on nii, et need selle esimese poole sees on töötajaid ja töömehi vähem, lõpus tuleb neid rohkem, samas jälle esimesest poolest sõltub kõik, kuidas maja püsti püsimine. Kui palju projekte on tulnud muuta suhteliselt vähe, et küll siin on probleeme, mida lahendada, aga, aga ikka enamus lahendusi on kõik jäänud selliseks, nagu algselt mõeldud on. ERMi uue hoone tellijaks on riigi kinnisvara aktsiaselts. Selle juht Jaak Saarniit ütles, et on tehtud töödega rahul, kuid iga kolmapäevased vaidlused ehitajatega on saarniidu sõnul tavalised ja need kuuluvad ehituse juurde. Vaidlused on iga kolmapäeviti kaunis ägedad, siin aga põhilaastus ikkagi ehitatakse ka nende vaidluste puhul olemasoleva projekti järgi, mida on natukene täiendatud, mingeid kokkujooksmised osati vead ära, ära parandatud, nii et aga loomulikult see on iga suure ehituse puhul on nii. Täna toimus uues, Eesti Rahva muuseumi peahoones ka esimene suurema joonelisem ekskursioon, kus muuseumi juht Tõnis Lukas tutvustas sadadele külalistele ja ehitajatele uue hoone ruumijaotust. Ma ei jõua kogu seda ekskursiooni ronisid muidugi ära teha, aga osundan lihtsalt seal taga on näiteks erinevaid saale veel sinna välisseina äärde püstitatud üks nendest on osalussaal. Kaal, mis on praegu kandvate seinadega on tegevussaal siis see ala, mis on püsiekspositsiooniga orgaaniliselt temaatiliselt seotud, on erinevate tegevuste jaoks. Te olete Tõnis Lukas giidi ametis väga hoos, et tundub uue majaga kõik peaaegu et selge kõik, kuhu tulevad igasugused eksponaadid meie muuseumi töötajad vaimusilmas juba kujutame ette, mis siin kõik olema saab. Kui siiani on räägitud, et uue maja avamine võiks toimuda 2016. aasta detsembris, siis täna käis Tõnis Lukas mööda maja ringi sildiga, millel oli lubadus avada maja esimesel oktoobril 2016. Jaak Saarniit riigi kinnisvara aktsiaseltsis lubas selle kuupäeva nimel pingutada. Meie Sis omanikuna peaksid selle maja peaehitaja käest kätte saama detsembris on seal seal teisel või 22. on väga raske öelda järgmisel aastal siis on kuus kuni kaheksa kuud, on ette nähtud püsiekspositsiooni rajamiseks ja tegelikult oktoober on selles mõttes reaalne. Siin tegemist on. Mirko Ojakivi, Tartu. Ja sünoptik Kertu Vait räägib nüüd ilmast. Eeloleval ööl on Eesti kohal madalrõhuala lääneserv vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma ja on udu. Puhub loode ja põhjatuul kaks kuni kaheksa, hakul põhjarannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on neli kuni 10, rannikul kohati kuni 12 kraadi. Homme päeval tugevneb Läänemere kohal kõrgrõhuala, on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on neli kuni 18 kraadi. Ka pühapäev ja esmaspäev mööduvat kõrgrõhkkonna mõjualas on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub idakaare tuul. Õhutemperatuur on öösiti kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul kuni teist sisemaal võib maapinnal null kraadi ümbrusse langeda. Päevasel ajal on sooja 15 kuni 19 kraadi. Ja spordisõnumitega on valmis Karl Mihkel Eller. Havail jätkuvatel juunioride Vaikse ookeani meistrivõistlustel ujumises jätkab eestlane Osvald inski rekordite uuendamist. Eesti rekordinumbrid 200 meetri liblikujumises kaks null kaks 14-ni viilu nitski oli täna stardis 400 meetri kompleksujumises, kus B-finaalis kolmanda aja neli. 31 83. See aeg on uueks Eesti juunioride ja noorte rekordiks. Eesti freestyle-suusataja Kelly sildaru võitis Uus-Meremaale vanakas peetud pargivõistluse, kogudes parimal katsel 90 punkti. Tänavales 12 aastaseks saanud sildaru jättis võistlused selja taha, teiste seas Sotši olümpiamängudel viienda koha saanud rootslanna ema taastremi. Kelly isa Tõnis Sildaru ütles, et võitu loodeti, kuid tugeva rootslannast artimise tõttu ei oldud selles kindlad. Kell ise ütles pärast võistlust, et tegemist oli tema karjääri parima tulemusega. Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Igor Morozovi meeskond Debretseni ei pääsenud Euroopa liiga alagrupiturniirile, ku playoffi korduskohtumine Šveitsi meeskonnaga berni Young Boysi väravateta viiki. Kuna avakohtumine kaotati üks. Kolm, kukuti selleks hooajaks Euroopa sarjast välja. Morozov tuli platsile vahetusest pärast poolaegade vahelist pausi. Nädalavahetusel sõidetakse Tabasalu kardirajal supermotomaailma ja Euroopa meistrivõistluste eelviimane etapp, kus on kohal kõik maailma tippsõitjad. Eestlaste lootusteks vennad Prants ja Patrick Pals, kes sel aastal ühel MM-etapil ka esikümnesse jõudnud, tabas MM-etapi peakorraldaja Ivar Kiil. Ma arvan, et nad loodavad oma võistluse väga korda tõenäosust, kui nad suudavad siin 10 sisse sõita, siin on nad saanud trenni teha. Nädal aega tagasi oli meil siin kaks päeva järjest Baltimaade ja Eesti etapp, et nad on siin juba sõitnud, seda rada ja võistelnud esikoht on kindlasti, ma arvan siin aja peal täitsa lahtine, alles Tabasalu rada on suht paljude kurvidega ja krossilõigu oleme teinud ka suhteliselt tehnilise, ma arvan, et siin saab üsna põnev võitlus olema esikoha peale kindlasti. Hollandis Amsterdamis toimuval sõudmise maailmameistrivõistlustel pääses Eesti paarisaeru kahepaat Andrei Jämsä, Tõnu Hendrikson, C-finaali jäämise. Hendrikson võitsid enda poolfinaali ajaga kuus. 17 46, edestades argentiinlane, Kanadat. Naiste paarisharuline kahepaat Kaisa Pajusalu, Mari-Liis Reincordi ja ka poolfinaalis viimaseks ehk viiendaks ja peab sõitma kõige nõrgemas koha sõidus Ameerika jalgpalliliigas NFL mängiv Margus hundi koduklubil Cincinnati Bengals. Sil toimus läinud ööl viimane hooajaeelne kohtumine, kui purustati Indianapolis Colts 35. Seitse mängus keskset rolli mänginud hunt murdis kolmel korral maha vastaste mängujuhi. Järjepidevalt rünnakuid murdnud hunt valiti ka mängu parimaks mängijaks. Bengalsi peatreeneri Martin levissil jagus hundi jaoks vaid kiidusõnu ning ta ütles, et sellistes mängudes peabki eestlane domineerima. Aitäh ja selline sai Päevakaja. 29. augustil toimetas Margitta otsmaa kena õhtut ja kuulmiseni.