Tere õhtust, kell on kuus ja eetris on päevaga, et võtta kokku esmaspäev, esimene september. Mina olen toimetaja Kristi Sobak. Täna algas uus õppeaasta ja üldhariduskoolides asus õppima umbes 137000 õpilast. Esimesse klassi läks umbes 15000 last. Paide linna kahe gümnaasiumi 10.-sse klassi astus täna ka peaaegu poole vähem õpilasi kui mullu, mistõttu tuli mõlemas koolis õpilased kahe paralleelklassi asemel koondada ühte. Järva maavalitsuse hinnangul on paidesse riigi gümnaasiumi loomisega selgelt hiljaks jäänud. Seepärast eelistavad paljud Järvamaa noored jätkata haridusteed Tallinnas ja Tartus. Koolirahu kuulutati sel aastal väljaga Viljandis koolirahu välja. Kuulutajate ühiseks mureks oli see, et Eestis leidub märkimisväärne hulk lapsi, kes ei tahagi koolis käia. Rahandusministeeriumi suvise prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu pool ja tuleval aastal kaks pool protsenti ning seda ennekõike sisetarbimise arvelt. Seejuures palgakasv jääb püsima umbes kuue protsendi piires. Vene vägedega ja separatistide ka kaitselahinguid pidanud Ukraina valitsusväed jätsid Luganski lennuvälja täna käsu korras maha. Baltimaad võlaleppisid kokku ühises tegevuskavas sigade Aafrika katku tõkestamiseks. Tänasest pühapäevani kestab Tartus teatrifestival Tõnu Õnnepalu kureeritud festivali põhiprogrammis näeb kaheksat etendust, aga sünnib ka täiesti uus teater spordist. Kaia Kanepi kohtub täna õhtul USAga lahtiste tennisemeistrivõistluste kaheksandikfinaalis maailma esireketi Serena Williamsiga ning ilm on nii öösel kui homme päeval vähese ja vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta. Öösel on õhutemperatuur kaks kuni kaheksa kraadi, maapinnal võib see langeda kohati ka null kraadini. Homme on sooja 14 kuni 18 kraadi. Ja kõigest järgemööda. Uus kooliaasta on alanud, üldhariduskoolides asus tänavu õppima umbes 137000 õpilast. Koolirahu kuulutati seekord välja Viljandis ja kõlama jäi see, et kuigi suur osa eesti koolilastest tahab koolis käia ja on seal õnnelikud, siis paraku on ka õpilasi, kellele kool ei meeldi. Mirko ojakivi käis koolirahu väljakuulutamisel. Uuringud näitavad, et neid lapsi, kes koolis tahavad käia, on enam kui need, kes ei taha, kuid tuhanded noored üle Eesti jätavad vastaselt pooleli õpingud kas gümnaasiumis või kutsekoolis. Harvad pole ka juhtumid, kus koolist lahkutakse juba põhikoolis. Haridus ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ütles täna Viljandis koolirahu väljakuulutamisel, et selle kooliaasta jooksul peaks tegelikult igapäevaselt mõtlema sellele, kuidas mahajääjaid ja abivajajaid aidata. Me ei tohiks kõrvalt vaadata, kui kedagi kiusatakse. Me peaksime andma sellele, kes komisjon, anname tänasele, aga sellele võib-olla uue jõu ja mõtlema ja mitte ainult täna, vaid iga päev järgmise õppeaasta jooksul. Kõik, kes me siin täna oleme, kuidas saaks üheskoos teha veelgi paremini, kuidas saaks nii, et meil ei jää, ei oleks mahajääjaid, et kõik tunneksid ennast koolis õnnelikuna, sa tahaksid sinna rõõmuga tulla. Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Lelle Luup ütles, et reeglina on loobujate suurimaks mureks õpimotivatsiooni puudumine, aga põhjuseid on veel. Lelle Luup. Meil on tõesti suured ainekavade mahud on väga suured, neid praegu ka vähendatakse ja liigutatakse selle poole, et õpimotivatsioon sellega suureneks ja samas on see igapäevane koolivägivald ja koolikeskkond tõesti natukene suur, et võiks olla täitsa olemata, aga see on muidugi suuride all. Lastekaitse liidu president Loone Ots ütles, et paljud hädad saavad alguse ülepaisutatud õppekavast. Loone Ots. Siin tuleb endale näkku vaadata ja tõdeda, et mida kiiremini areneb infotehnoloogia, seda kiiremini ka süveneb. Lõhe eelmise põlvkonna ja järgmise põlvkonna vahel. Ja kõik meie riikliku õppekava nähtused pannakse sinna kirja sel hetkel, kui nad on kuumad ja tahetakse olla moodsad ja lastepärased ja võib-olla oleks hoopis mõistlikum rõhuda klassika peale rõhuda selle peale, et mis on igikestvad väärtused. Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalajal soovitas keskenduda koolidesse raha jagades inimressursile, et õpetajatel oleks rohkem aega õpilastega tegeleda ja personaalsemat neile läheneda. Anzori Barkalajal. Praegu tundub, et üsna palju mahvi lähe seal muudeks asjadeks, kui, kui olla õpetaja suure algustähega, tähendab olla eeskuju ja, ja vanem kolleeg lastele, et seal annab kindlasti ära teha keskkonda, ei tee mitte midagi iseenesest, et teevad ikkagi inimesed ja, ja just inimeste kaudu lähenemine ongi selle asja võti. Mirko ojakivi Viljandi. Paide linna kahe gümnaasiumi 10.-sse klassi astus täna peaaegu poole vähem õpilasi kui mullu, mistõttu tuli mõlemas koolis õpilased kahe paralleelklassi asemel koondada ühte. Järva maavalitsuse hinnangul on paidesse riigigümnaasiumi loomisega selgelt hiljaks jäädud. Seepärast eelistavad paljud Järvamaa noored jätkata haridusteed Tallinnas ja Tartus. Olev Kenk käsitleb teemat. Eriti tugevasti mõjutab seitsmeteistkümne aasta tagune madal sündivus Paide kaht gümnaasiumi, kus seetõttu ei suudetud enam kümnendas klassis paralleelklassi avada. Paide koolide 10.-te klasside õpilased Jan Margen Vau ja Jane rattik ütlesid, et neid paralleelklassi puudumine ei häiri. Vaatame näeme, kuidas läheb, aga ma kindlasti arvan, et see ei ole halb. Ma arvan, et see ei ole ei hea ega halb, ma ei näe selles mingit probleemi. Paide koolide direktorid tunnistavad, et konkurents on edasiviiv jõud ja kui koolis on paralleelklassid, on ka õppetööd paremini korraldada. Kuid kõik see ei tähenda, et väikeses koolis antav haridus oleks millegi poolest kehvem. Kersti Laastau Paide ühisgümnaasiumist. Kindlasti kui õppija on motiveeritud ja koolis on head õpetajad, siis saavad ka nemad hea hariduse. Vello Talviste Paide gümnaasiumist Laste arv on tõesti langenud, aga ta on ka aasta langenud, Järvamaal on kuus, gümnaasiumis on ilmselgelt liiga palju. Milline on lahendus Bay teoks? Eks tuleb koolikorraldusliku otsustused ära teha ja väga kiiresti. Üks gümnaasium on täiesti piisav Paide linna jaoks ja eks ma arvan, et lähemas või natuke kaugemas perspektiivis ka terve Järvamaa jaoks. Haridusministeerium ja Paide linn on juba kokku leppinud, et riigigümnaasium tuleb ka paidesse kuid abilinnapea Janno lehemetsa sõnul on viimaseks takistuseks saanud tulevase riigikooli asukoht, mille suhtes pole pooled veel suutnud kokku leppida. Hetkel on haridusministeerium andnud teada, et me sõlmime lepingu koostööks juba septembrikuus, aga hiljemalt selle aasta detsembris on selgega, millisesse majja riigigümnaasium tuleb? Õpilaste arv kuivab kokku ka Järvamaa maagümnaasiumides. Aravetel läks täna 10.-sse klassi vaid viis õpilast, Koerus 10 ja Järva-Jaanis 11. Järvamaa haridusjuht Inge Mihkelsaar. Tegelikult me ootame ikka kohalikelt omavalitsuselt juba pikemat aega kiiremate otsuste tegemist. Kurvaks teeb lihtsalt see, et me oleme riigigümnaasiumi otsustega üsna hiljaks jäänud. Kui need oleks võib-olla varem tehtud olnud, ei läheks meil maakonnast nii paljud õpilased välja Tallinnasse, Tartusse ja teistesse tuntud Eestimaa koolidesse. Paide linnavalitsuse andmeil on ainuüksi viimase aastaga maakonnakeskusest ära kolinud üle 100 inimese. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Uus õppeaasta avati ka kõrgkoolides. Tartu Ülikooli rektor professor Volli Kalm kutsus avaaktusel üles seadma kõrgeid sihte ja tegema tööd nende saavutamiseks. Tema sõnul lasub teadusülikoolil kohustus anda haridust, mis ei kaotaks aja jooksul Tartust ja millest oleks kasu ka hiljem. Rektori sõnul lahkub iga 10. üliõpilane esimese poole selle aasta lõpuks ülikoolist, sest ei ole rahul valitud erialaga. Ülikool võiks tema hinnangul olla paindlikum ning eriala vahetamise võiks suhtuda mõistvamalt. Volli Kalm. Vaadake ümber, vaadake, on üksteise otsa. Me läheme, kui palju me ise oleme elus vahetanud eriala, mõned meist, mitu korda. Näeme, kui palju on see muutnud tegelikult need organisatsioonid või ülikoolist rääkides akadeemilised allüksused mitmekesisemaks. Kuidas need on rikastunud tegelikult meid ja meid ümbritsevaid. Vahetame teemat. Rahandusministeerium tutvustas täna suvist majandusprognoosi. Uku toom käis kohal. Rahandusminister Jürgen Ligi talle omaselt eriti optimistlik ei olnud. Välisnõudlus, millele on juba mitu aastat loodetud, et see paraneb, ta paraneb ikkagi aeglasemalt kui seni arvatud. Sisenõudlus on see, mis meid Bremeni joonel hoiab kasvujoonel. See ei ole kindlasti parim stsenaarium majanduse jaoks, aga siin on head küljed inimeste hoiused, säästud on kiiresti kasvanud või, või pidevalt kasvanud netolaenukoormus langenud, palgakasvu korralik ja mis koos siis inflatsiooni aeglustumise tähendab aga korraliku reaalpalga kasvu juba see ikkagi jõuab tarbimisse, mis meid yksjagu toidab. Ja nüüd siis prognoos, pakutakse majanduskasvu selleks aastaks pool protsenti. Ja tulevaks kaks ja pool. Ja hinnatõus on pea olematu. Sel aastal 0,3 protsenti. Aastal kiiremat 1,9 mis on optimumi lähedal. Seejuures palgakasv jääb püsima umbes kuue protsendi piires. Rahandusministeeriumi reaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik ütles kaubavahetuse võimalusi kommenteerides, et olukord peaks mõnevõrra paranema, kuid lähimatel aastatel Eesti ega ka meie lähemate kaubanduspartnerite puhul normaalsele majanduskasvujoonele tagasi jõudmist me joota. Ja eelkõige on negatiivselt üllatanud meid põhjanaabritest soome kelle panus meie välisnõudlasesse on selgelt alla ootusi ja ka alla nulli. Ning võrreldes eelmise prognoosiga, kõige rohkem on allapoole korrigeeritud ootusi seoses Venemaaga. Selleks aastaks, kui järgmiseks aastaks. Kokkuvõtvalt veel paar nädalat tagasi oldi valmis, aasta majanduskasv jääb nulli lähedale, nüüd ollakse prognoosiga pooleprotsendise kasvu juures, mis siiski on alla varasemate ootuste. Well I poliitik ja riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester ütleb, et arvestades asjaolu, et prognoosi kohaselt lükkub eelarve nominaalne tasakaal 2016.-sse aastasse tuleb mõelda konservatiivselt. Fakt on see, et viimased aastad Me oleme oma prognoosides pigem olnud optimistlikumad reaalelust, vaadates nüüd lähiaastate kulu perspektiive, siis kas kogu see soovunelm ja tahe üht või teist kulutust teha tänaste tulude valguses, kas see on võimalik või mitte ja kindlasti mille peale? Me peaksime ka rõhu pöörama, on see, et kuidas tegelikkuses need võimalikud meetmed, mida me siis kas seadusandlikul tasemel maksumuudatustena teeme. Nad suurendavad meie Eesti ettevõtete võimekust osaleda nii siseturul, aga peaasjalikult just ekspordivõimekuse kontekstis. Ja teine, mis on väga oluline, on, on tööjõumaksud. Et eksport ja tööjõukulud, ma arvan, on see märksõna, et. Nüüd aga Ukraina teemadel, Valgevene pealinnas Minskis algas Ukraina rahuprotsessi kolmepoolse taktgrupp. Istungkõnelustest võtavad osa isehakanud donetski rahvavabariigi esindaja Andrei purginia, Luganski separatistide juht Aleksei kariaakin. Nagu varasemadki kohtumisel esindab Venemaad Kiievi suursaadik Mihhail Zurabov ja Ukrainat ekspresident Leonid Kutšma. Ukraina kaitseminister hoiatas aga, et Venemaaga on tema riigi tuleviku üle puhkenud suur sõda, mis võib nõuda kümneid tuhandeid inimelusid. Vene vägede ja separatistide täna varem kaitselahinguid pidanud Ukraina valitsus jätsid Luganski lennuvälja täna käsu korras maha. Ukraina julgeolekunõukogu pressiesindaja Andrei Lõssenko märkis, et lennuvälja pihta suunatud suurtükitulest võib järeldada, et seda viivad läbi elukutselised sõjaväelased. Meie toimetaja Igor Taro on Ida-Ukrainas ja vahendab meeleolusid Mariupolis. Me oleme siin Mariupolis ringi käinud, käisime linna idaserval, kus on Ukraina sõjaväe kontrollpunkt, see on siis sellel Nova Sovski poole väljuval teel ja seal oli siis selline küllaltki ranged reeglid, olid, et ei tohtinud seal seda filmida, ka seal ei saanud kellegagi rääkida, et paar päeva tagasi küll seal aitasid kaevikuid vabatahtlikud kaevata ja seda kõike võis jälgida, aga täna enam mitte, et nüüd on see selline sõjaväeline objekt. Üldiselt võib öelda, et selline esimene paanikahoog on nagu möödas, et inimesed ütlesid, et sel esimesel päeval, kui Nova Sovskit rünnati, siis tõepoolest osteti poed nagu kaubast tühjaks ja bensiinijaamades olid järjekorrad, aga hetkel seda nagu enam ei ole, et mõned inimesed, kes on tahtnud linnast lahkuda, on lahkunud siin paari viimase päeva jooksul. Täna enam mingist sihukest linnast väljuval suunal järjekorda ei ole. Selles suhtes tahaks aga kui öelda, et vene meedia kaudu on levimas igasugust informatsiooni, mis puudutab Mariuopoli väidetavat piiramist. Koguni nii naljakas uudis on avaldatud, et Mariupolis on lõksu jäänud Viisnata ohvitseri. Tundub, et, et sealt Vene poolelt on lihtsalt selline mingisugune paanika, külvamine ja desinformatsiooni levitamine. Mariupoli linnas tegutseb ka OSCE missioon kellega meil oli nagu sihuke põgus kokkupuude, aga jättis sellise suhteliselt mannetu ja nukra mulje, et need OSCE vaatlejaid on siin linnas ja tundub, et nende info on veel piiratum. Kui ütleme nii, siis ajakirjanike info, kellel ei ole mingit erilist mandaati, kes lihtsalt omal käel käivad, sellepärast et ükski OSCE vaatleja siiamaani Sovski suunale näiteks julgenud sõita, kus töötavad, siis noh, mitmed välisajakirjanikud, aga, aga OSCE istub siin linnas ja kuskile nagu nina pihta välja ei tohi. Samas nagu seda teatud ringkondades peetakse justkui mingi väga usaldusväärse informatsiooni allikaks, et tegelikult on see, et hoopis nemad käivad ajakirjanike käest infot kogumas, et kus ja mis toimub. Poolas kohtusid täna ka balti riikide ja Poola veterinaarametite ning põllumajandusministeeriumide esindajad kokkulepiti ühises tegevuskavas sigade aafrika katku tõkestamiseks. Veterinaar ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Selle kokkuleppe sisu on siis loomulikult hoida 11 informeeritud kõigist arengutest, üritada ühtlustada lähenemist näiteks metssigade arvukuse hoidmisele või piiramisele ja kindlasti ka läheb see kokkulepe edasi Euroopa komisjonile ja seal on ka meie ühine ettepanek. Tõsta siis Aafrika sigade katku kompensatsioonimehhanisme võimalikud 100 protsendi ligidale. Kui siiani on otsestest taudikahjudest, et Euroopa komisjon maksnud kuni 50 protsenti ehk siis meie huvi on kindlasti arvestades selle haiguse iseloomu arenguid 500 protsent saialgida. Ago Pärtel sõnul on Eesti eesmärk ära hoida sigade Aafrika katku levik kodusigadele. Ainukene ja tõesti efektiivne on üritada siis viimase võimaluseni hoida eemal kodusigadest metssigade populatsioonis erinevatel andmetel või siis mingi aja pärast ise hääbub, kui ta sinna jõuab, aga noh, ka seal on väga-väga palju vaieldavalt. 30. augustil jõustus Euroopa Komisjoni otsus, millega laieneb sigade Aafrika katku tõkestamiseks kehtestatud puhverala Eesti lõunapiiril. Puhveralas on kõik Valga-Võru- ja Põlvamaa vallad, kuus valda Viljandimaal ning viis valda Pärnu maakonnas. Puhverala on taudivaba ala, kus tehakse intensiivset veterinaarkontrollini sigalates, kui taludes. Poolas ja Leedus on katku levik tänase seisuga suudetud peatada. Taud loetakse likvideeritud siis, kui kolme aasta vältel ei ole farmides registreeritud uusi haiguskoldeid. Tartus algas täna järjekordne Eesti teatri festival Draama. Kuraator Tõnu Õnnepalu pani festivali pealkirjaks kohaloleku kunst. Marii Kangur räägib lähemalt. Seekordne festival Draama viib inimesed kord sadamateatrisse, kord Tartu kammivabrikusse ja vahepeal isegi Tallinnasse. Kuraator Tõnu Õnnepalu avaldas lootust, et festivali programm kutsub inimesi kohal olema festivalile teatris, aga ka elus üldisemalt. See on üks niisugune asi, mida ju ei saa kuidagi käskida ega tellida, et noh, teatrikunsti üks selline imeline eripära on ju ka see, et ta tõesti sünnib meie silme all. Seal samal hetkel ka kaob, teda jääsaab salvestada ja kõik see, aga see on lihtsalt nagu mingi arhiiv või midagi sellist. Jah, need on asjad, mis lihtsalt teinekord juhtub. Muidugi teatris on selle juhtumise kaasa aitamiseks ongi terve teatrikunst, et kuidas teha nii, et jõuda kohale ja et see kõik toimuks. Festivali põhiprogrammi kuulub kaheksa etendust, nädala jooksul mängitakse Tartus näiteks Tallinna linnateatri lavastust neli aastaaega, Endla teatri vaikust ja lavastust õnn kaasa vene teatrilt. Festivali peakorraldaja Margus Kasterpalu nimetab kuraatori valikut huvitavaks. Selle kaheksa hulgast, mis nad välja valisid. Ta leiab ka puhta tantsulavastuse, kus ühtegi sõna ei räägita ja see on väga huvitav valik ja kirjanikuhärra on oma valikut ka väga hästi põhjendanud. Selline subjektiivne vaade, eriti kui ta saab niimoodi ära põhjendatud ja ära seletatud siis on selline subjektiivne vaade Eesti teatrimaastikul toimuvale. Tõesti, nagu väga huvitav, tal on oma kese oma fookust Tõnu puhul, siis on ta nimetanud selle, mida ta teatrist eelkõige näha tahab ja otsib kohalolek kohaloleku kunst. Nagu ikka, on põhiprogrammi kõrvalruum ka lisaprogrammile. Täna kell viis avatakse festivali raames teatropoidiku, mis sünnib, elab ja sureb just festivalinädalal draama kuraatorit. Tõnu Õnnepalu selgitab. Tapa see ongi üks selline väike teater, mis on nüüd tõepoolest lausa üles ehitatud Tartu Ülikooli endisesse kirikusse. Seal teisel korrusel ongi selline väikene teater kõik oma lava ja tribüünide ja istmete ja fuajee ja diivanitega ja seal tuleb lavale mitu täiesti uut luulelavastust, mis ongi tehtud ja tellitud selle festivali jaoks ja mida seal siis näha saab ja võib-olla mõnda neist saabki näha ainult selle ühe korra, mis nad siin Tartus on? Marii Kangur Tartu. Täna ennelõunal puhkes tulekahju Antsla linnas asuvas tehases, kus esialgsetel andmetel valmistati toiduõlijääkidest loomasööta. Ekslikult edastati varemed. Tehases toodeti biokütust õli, pumpamisel tekkis tehases leke ning süttis umbes 10 tonni maha voolanud õlitulekahjus. Kuumenesid platsil asuvad teised õlimahutid ning paar mahutit ka lõhkes plahvatusega. Tuli levis läheduses olevasse tööstushoonesse ning teistele õli mahutitele. Inimesed õnnetuses viga ei saanud. Päästjad jahutavad praegu viimaseid mahuteid ning viga saanud mahutitest pumbatakse õli ümber. Päästetöö juhi esialgsel hinnangul võis tulekahju alguse saada rikest ümberpumpamisel kasutatud pumbast. Nüüd aga ilmast ja seda räägib meile sünoptik Helve Meitern, palun. Kõrgrõhkkonna kese liigub Soome kohalt üle Eesti Läänemerele. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, kuid paiguti võib tekkida udu. Puhub peamiselt kirde põhjatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on kaks kuni kaheksa, maapinnal võib langeda kohati null kraadi peale, kuid rannikul on sooja kuni 13 kraadi. Homme päeval on pilvi vahelduvad, ilm on olulise sajuta, tuul on muutliku suunaga ja nõrk ning sooja tuleb 14 kuni 18 kraadi. Tänapäevaks jääb meie kohale kõrgrõhuala idaserv ning neljapäeval nihkub selle kese tasapisi ida poole paasi. Koos soojema õhumassiga jääb kõrgrõhkkonna kese Baltimaade kohale. Ilmun jätkuvalt vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta, puhub läänekaare tuul kaks kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel kolm kuni kaheksa, rannikul kuni 12 kraadi, kuid kolmapäeval öösel võib maapinnal langeda null kraadi lähedale. Päeval on sooja kolmapäeval 16 kuni 19 ja neljapäeval 17 kuni 21 kraadi. Spordist ka tänased spordiuudised võtab kokku Joosep Susi. Kaia Kanepi kohtub Eesti aja järgi täna õhtul USA lahtiste tennisemeistrivõistluste kaheksandikfinaalis maailma esireketi Serena Williamsiga. Kanepi on maailma edetabelis viiekümnes-, senised kolm omavahelist kohtumist on võitnud Williams. Homme Stockholmi sõitva jalgpallikoondise jaoks on neljapäevane sõpruskohtumine Rootsiga viimaseks ettevalmistuseks enne esmaspäeval algavat uut Euroopa meistrivõistluste valikturniiri. Rootslasest peatreener Magnus Pehrsson loodab Rootsi mängus katsetada eeskätt eri mängijaid ja taktikalisi nüansse, mis võiks kasuks tulla ka valikmängus Sloveeniaga. Ründefaasis on peamine murekoht Konstantin Vassiljevi põlvevigastus. Kui Vassiljev eelseisvates kohtumistes kaasa IT, siis kaitsja Taijo Teniste osalemine on kahtluse alla. Meil on piisavalt mängijaid, kes võivad Vassiljevi positsioonil keskpoolkaitses mängida. Aga kes ja mismoodi hakkavad koos mängima, tuleb selgeks teha järgmistel treeningutel. Neljapäeval tuleb otsustada, kuidas see kõik hakkab välja nägema. Taijo osas on viimased paar päeva olnud positiivsemad. Praeguse informatsiooni kohaselt peaksid olema nädala alguses valmis treenima. Nii et eks ole näha, võtame seda päev ja loomulikult ei, hakkame Rootsi vastu, millega riskima. Aga kui ta on piisavalt terve, mängib ta juba Rootsis. Jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan arvab, et praegune rahvusmeeskond on paremal tasemel kui eelmiste valikturniiride alguses. On nooremaid mängijaid, kes on näidanud, et nad võivad ohustada nii-öelda neid koondisi põhikohti ja, ja samamoodi on Henry jaanioja, Ma et nemad on minu silmis edasi arenenud ja et see ongi väga tähtis, et mängijad edasi arenenud ja, ja kindlasti ma ei leia, et meil oleks vähem, et mina olen, minu silmis on seda kvaliteeti rohkem, et on toimunud palju muutusi. Et sama hakkab, seda, seda praegusel hetkel on nagu, nagu raske öelda, aga minul isiklikult on väga suur usaldus selle meeskonna suhtes, et me, me oleme võimelised midagi midagi imelist korda saatma. Hispaanias jätkub korvpalli maailmameistrivõistluste finaalturniir hiljuti kontrollmängus Eestile kaotanud Senegali koondis võitis üllatuslikult Horvaatiat 77 75. Võõrustajad hispaanlased on kaks esimest kohtumist kindlalt võitnud, viimati alistati Egiptust 37 punktiga. USA alistas Türgi 21 punktiga kahest mängust kaks võitu kirjas lisaks Hispaaniale ja USA-le ka Brasiiliale, Kreekal, Sloveenial ja Leedul. Aitäh, Joosep, te kuulasite Päevakaja number 19482. Ilusat õhtut ja kuulmiseni.