Kus saare jutusaade? Jutus. Tere hommikust, head kuulajad. Pühapäeval, kui on 12. november, on jutusaatekülaliseks Tallinna Ülikooli õppejõud. Psühholoog Jüri Uljas. Jüri väljas on Eesti uurija ning isa ja isaduse uurija ning poja ja tütre isa ja seepärast, et tänane päev on kalendris kirjas isadepäevana osis Jüri Uljas ka siin külaliseks. No Jüri, miks on vaja üht meest eraldi uurida, kust kohast teil see idee tuli? Ausalt öeldes tuli minu idee mehe uurimiseks tuli tegelikult Eesti televisioonist oli sellepärast, et juhtusin vaatama ühte isadepäeva saadet ja, ja siis kirjutasin selle isadepäeva saate kohta retsensiooni telelehte ja siis toimus selle üle mõningane vaidlus, aga see tekitas sellise esimese äratuse. Ja peale seda hakkas. Teine asi oli, et kui otsiti mees, kes räägiks eesti isade olukorrast, oli selline Põhjamaade konverents nagu isa jälgedes siis arvati, et tahad, mina olen sellest juba Karal midagi kirjutanud ja siis tuli see pakkumine edasi, läks juba üsna sujuvalt. Siis tuli Olev Poolamets mängu, et oma ideedega, et tahaks nagu meeste raamatut kirjutada ja see pani nagu alguse sellele. Ja kas sa oled mees, uuringud on mõnes mõttes vastulöögiks, siis naisuuringutele või feminismi seletamist ja, ja upitamist on nagu inimesed kuu aega kuulnud ja lugenud, et kas see nagu vastu lekule. Võib-olla ei tasuks seda ka niimoodi võtta, aga, aga mingis mõttes feminism on kindlasti andnud oma tõuke sellele uuringutele, et pigem väga palju meeste uuringuid on keskendunud eelkõige sellisele terviseküsimustele terviseuuringutele. Et eelnevalt ei ole nagu teatud asju osatud väga hästi meeste puhul, nagu välja tuua. Just tervise poole pealt. No tõepoolest neli meest, meestearstid Olev Poolamets, Margus Punab ja psühholoogid maid Rauni ja teie, Jüri Uljas, avaldasite juba kuus aastat tagasi raamatu mees muutuvas maailmas ja seda siis ongi tõlgendatud kui mees liikumise algust Eestis. Rahuloleval loovutatagi, et kas tõi seisis revolutsiooni eestlaste mõttemaailmas ka või? Kas ta sai piisavalt tagasisidet ja see on siis see raamat mees muutuvas maailmas on ka omamoodi muutunud maailma. Oleneb, mida, nagu eeldada, et mis tema taotlus pidi olema, et mingis mõttes tähelepanu juhtimiseks ja meie nagu tulevast tulevase tegevuse alusbaasiks oli ta küll väga hea lähtepunkt. Et sellest kasvasime edasise Pilistvere vilistele poiste projekt, eks ole, ja siis noh, võib-olla on ka baasid, kõik need või ütleme, annab nagu sellise laiema kõlajõuga nendele meeste tervisealastele tegevustele, mis Margus Punab, Olev Poolamets ette võtavad ja siis ilmselt andis ka see meile võimaluse, et kuna me siis mõned no paar aastat peale seda, eks ole, siis alustasime seda uuringut, Eesti meeste tervis, hoiakud ja eluviis, kus on siis kokku siis küsitlesime 2521 meest, et see oli ikkagi väga ulatuslik selline projekt, et noh, mingi aluseta selgelt andis. Mis need põhijäreldused siis on, ütleme noh, tollal kuus aastat tagasi, siis vähemalt, et mis sellel eesti mehel siis viga on. Et mehed on mehe kaitseks koondunud. No üks asi on selge, et see, et on oodatava eluea pikkus, on noh, nagu selline teatud oluline näitaja, see oli oluliselt erinev, et kui meeste oodatav eluiga kuskil 12 aastat läheku naiste naiste, siis erinevus on ikka üsna suur ja samas ma vaatasin mõned aastad tagasi neid näitajad, siis oli väga huvitav on see, et kui me 91. aastal olime suhteliselt sarnases positsioonis näiteks Venemaaga siis hetkel on niimoodi, et siis oli vist 61 aastat oli oodatav eluiga siis hetkel on niimoodi, et Venemaal viimased andmed, mis ma nägin, oli 58 ja pool ja meil on kuskil 66 67, nii et, et selle no ütleme, 15 aastaga on tegelikult tehtud vahe sisse, et eesti ja vene meeste vahel on juba oodatav elu ja pikkus on kümmekond aastat, nii et see näitab ka ühiskonnas toimuvaid arenguid ja tähelepanu juhtimist ja käitumismallidele tähelepanu juhtimist. Isadepäeva hommikul on paslik küsida, et mida siis perekond või, või siis suurem suurem peremudelühiskond tervikuna mehest tahab, kas on siis ikka nii, et mees on see, kes peret peab toitma, tööl käima, kelle peale peab toetuma ja seni on aamen kirikus aegade lõpuni? Kahjuks on võib-olla küsimus tegelikult selles, et, et need ootused mehe rollile on meie ühiskonnas teatud määral juba selliseid ambivalentse. Et selles mõttes ambivalentse tõtt. Ühtepidi tuleb ühtemoodi surve ja teistpidi tuleb teistsugune surve, seetõttu on ilmselt ka väga raske orienteeruda, et milliseid reegleid siis järgida või millest, millest nagu lähtuda, et näiteks antud hetkel või noh, nüüd varsti on tulemuseks konverents, kus mul paluti sõna võtta teemal, et mis siis juhtub, kui perekonnas teenib naine rohkem ja siis ma hakkasin nagu üsna huviga uurima küsitlesin, või uurisin oma naistuttavate käest, et kuidas nemad sellesse suhtuvad ja, ja üldiselt kipub see suhtumine olema selline, et et naised ei tunne ennast turvalisena, kui see olukord selline Ei tule turvalise nagu mehed meestelt vähem raha koju ja et kuidas see raha on siis see mõõdupuu, et mees on loru või või ei ole loru. Nafta ei pruugi loru olla, aga, aga ei tunne turvalisena, et see on tegelikult üsna huvitav küsimus, mis seoses on, et noh, mingis mõttes see surve on olemas, seda tajutakse väga selgelt, et on selline soov, et nii peaks olema. No minu meelest on eestlasi peetud suhteliselt tolerantseteks inimesteks, eks ju, me oleme vist isegi mingites küsitlustes või arvamustes aeg-ajalt isegi nagu esirinnas, et kui tugevalt siis eesti mehele need soostereotüübid praegu ette kirjutatud on ja kas ta peab, neid räägime ja mida, mis meil teie olete, peab siis järgima, ei pea. No üldiselt soostereotüübid on Eestis väga pikka aega, üsna selgelt on paigas, et kui oli see 93. aastal tehtud uuring ja küsiti, et kes peab vastutama perekonna majandusliku toimetuleku eest, siis oli niimoodi, et 84 protsenti eestlastest arvas, et eelkõige mees, eks ole, ja siis Meie küsitlus 2002 2003 meeste seas siis näitas seda, et 79 protsenti meestest arvas niimoodi, et me oleme ikkagi enam ütleme 10 aasta jooksul, see püsis väga stabiilselt, et see on üks nagu see majanduslik külg, aga teine roll on ka näiteks selles, et aeg-ajalt aeg-ajalt esitatakse ütleme, ma olen kogenud sellist momenti, kus esitatakse mulle kui mehele teatud nõudmine, aga mina, kui inimene seda ei tahaks teha. Nii et näiteks oli üks selline koolitus ja peale koolitust, noh, kuna ma olen ainult ühe osa koolita, siis peale koolitust oli vaja siis nagu sõna võtta. Aga mina nagu ei oska sõna võtta, kuna noh, selles mõttes, et mida täpselt öelda või mida rõhutada ja kuna ma olin ainuke mees, siis ma pidin tegema inimesena ma tundsin, et ma olen oma koolituse ära teinud, ma tahan rahulikult olla siis see, et noh, et sa oled ikka ainuke meessõbrad ikka sõnavõtt seal tekib nagu see, et et teatud ootused, et vot sina mees, pead seda tegema, aga aga võib-olla sa tahaks hoopis teistmoodi käituda. No minu meelest. Mulle vähemalt nii tundub, on Eestis üldiselt nagu kaks koolkonda nendesse meeste uurimustes, et on olemas nii-öelda ürgse mehe koolkond ehk siis nii-öelda tegutseja mehe koolkond, kes arvab, et mees peaks olema selline seesama, et ligi 80 protsenti inimestest tahab, et, et mees oleks tugevam pool ja, ja toob selle raha koju siis ka, eks ju. Et ja, ja teine koolkond on see nii-öelda tundliku mehe koolkond või pehme mehe koolkond kes, kes on nõus kodus naise ülesanded enda kanda võtma, kes armastab lapsi, kes tahab olla lastega rohkem tegevuses. Et kas see vastab tõele, et on nagu kaks äärmuslikku koolkonda meil või on siin mingisugune keskteiega olemas? Pigem ei ole keskteed, pigem on see pilt mõnevõrra keerulisem, sellepärast et plaanis võime rääkida, et on olemas nii-öelda profi ministlikud mehed, mis see tähendab, et selline feminismi puudad, kes tahavad nagu meest muuta, eks ole ja on siis teine pool nagu on siis sellised truu Moskuri istlikud, kes siis tegelikult hindavad seda, et mehes on nagu mingid midagi väärtuslikku ja midagi olulist. Et noh, võib-olla siis rõhutavad seda, et tuleks võidelda nagu meeste õiguste eest selliseid aspekte. Me võime kaks eri suunda ja siis selle näiteks pruumaskulinistliku alla võiksid siis kergelt minna siis ka need ürgmehe otsingud sinna lähevad, et selgelt kõik need isade õiguste eest võitlejad siis näiteks kõik homoaktivistid lähevad sinna alla. Kõik sellised tegevused, et see tegelikult see diapasoon on seal ikka võrdlemisi lai, mis sinna ühele poole läheb ja mis teisele poole läheb, et neid eripärasena üsna palju. Missugune on õige mees, seda ei saagi võib-olla nii-öelda sellepärast, et et üks on see, mis on kultuuriootused. Et mis on õige mees, kuidas õige mees peab käituma, aga teine küsimus on see, et kuidas iga mees seda iseendale konstrueerib. No kui rääkida nendest kultuuri ootustest, me oleme 15 aastat olnud vabas Eestis taas, eksju. Varakapitalism on justkui juba üle elatud, paljud inimesed tunnevad, et neil on lihtsam elada. Eesti riigil läheb üldiselt paremini. Kultuuri sotsiaalobjekte on rohkem, eks ju. Et kas see, see kui mees pidime ütlema hommikust õhtuni, kas see aeg ometi ju on vähenenud inimesed saavad olla õnnelikumad, et need kultuurilised ootused sellele, mida meespeaaegu palun pere ja heaks tegema on ju muutunud. 15 aasta jooksul? Osaliselt küll jah, aga kui palju seda ongi väga raske öelda, kui palju tegelikult, et kui palju seda vabadust on siis nagu selle mehe rollile juurde tulnud see on nagu omaette küsimus, seda otseselt nüüd välja öelda, et kuidas ja kui palju seda on tulnud, seda on üsna keeruline. No seda keegi jälgib või seda keegi uurib või, või püüab lahti seletada? No eks need uurimuse tuleb kogu aeg, et iga aasta tehakse, ütleme mis minuga on mingil määral seotud, on iga aasta tehakse ikka mõned sellised meesteteemalised uuringud, et taga nendest hakkab siis tasapisi välja kooruma, kuidas need muutused on toimunud. Sest tol ajal, kui te kuus aastat tagasi selle revolutsioonilise raamatu nii-öelda avaldasi avaldasite mees muutuvas maailmas, mina sain nagu põhiliselt aru selles, et eks ju, et mehed on, surevad 12 aastat varem, kui naised nii-öelda keskmiselt mehed on depressioonis ja meest tervisega keegi eriti tegele sadade ökoloogide kõrval on paar-kolm meestearsti. Kas need põhihädad on siis leevendunud või ei ole vä? Meestearste vist on mõned ikka juurde tulnud et seda võtta, depressioon on isegi ma ütleks seda, et meie nagu uuring näitas seda depressiooni ulatus on isegi suurem, kui me võisime eeldada või tähendab, et saime sellise keskmise ja raske astmega depressioonis olevate meeste arvuks. Sest natuke alla 29 protsendi natuke alla kolmandiku meestest on nagu depressioonis ja aga seal oli üks oluline aspekt, et mida sageli räägitakse, et kui mehel on depressioon, siis nad ei lähe arsti juurde, aga temast hiljaaegu vaatasin need andmed uuesti üle, siis tegelikult depressioonis olevat. Mehed pöördusid sagedamini arsti poole, ainuke arst, mille poole nad ei pöördunud, oli hambaarst. Ilmselt majanduslikel põhjustel, aga tegelikult pöörduti, aga võib-olla on küsimus selles, et, et seda taustategurid, mis meie hädade taustategur, depressiooni, seda ei suudetud nagu adekvaatset diagnoosida, see on, see on nagu omaette probleemkoht. Kuidas teile tundub siis see feminismi tuli siin eespool just juttu, et kas soolise võrdõiguslikkuse idee, meil on isegi seadused vastu võetud, eks ju. Kas väärib veel siis arendamist või tegelikult see toob kaasa piiride ähmastamise ja see on lõpuks mehele kahjulik, ta ei saa enam aru, mida talt oodatakse. Tegelikult ütleme niimoodi, et me võime rääkida soolisest võrdõiguslikkuse sku ideest, hoopis teine küsimus on selles, kuidas seda nagu realiseeritakse, peale seda 2002 ilmus noh, ütleme ma tõlkisin soome keelest soome sellise raamatumehe ettekujutus võrdõiguslikkust ja seal olid need probleemid ära toodud, et küsimus on ju selles, et näiteks Eestis on selgelt üks probleem on haridusega seotud haridusega selles mõttes, et koolidest langeb väga palju poisse välja, et no see haridussüsteem nagu ei soosi hästi poiste kasvatamist, kas ta on siis selles mõttes, et, et nagu poiste mõttemaailma ja käitumismaailmaga ei lähe see nii hästi kokku või on see, et poiss on nagu väga lihtne liigitada, näiteks on väga aktiivne, tunnisetan Vaharit, eks ole, see sa ei ole. Sa ei käitu normaalselt käituda nagu tüdruk, tüdruk istub ja kuulab, aga sina, mina teed, eks ole, see, et see võib-olla tingib, et siin on mitmeid aspekte, mis võivad tingida seda, et poisid langevad kergemini koolist välja. Ja nüüd selle taustal on selgelt näha, et et valdavalt kõrgkoolides ülikoolides õppivad naised mõningatel erialadel üle 80 protsendi naised, et ma ei tea, mis see tulevikus kaasa toob. Noh, nad ei, oponendid, ma olen kuskilt artiklitest isegi lugenud niimoodi, et tõlgendavad seda niimoodi, et teie soovitate siis kooli mitte ainult meie õpetajaid juurde tuua vaided, ka koristaja onu oleks ja, ja kokaonu oleksid koolis, et rohkem oleks mehi poistele eeskujuks ja, ja näha. No see on üks idee, aga ilmselt on ka üsna, võib-olla on üsna asjalik idee ka näiteks see, kui on rohkem selliseid poiste klass, näiteks et võib-olla need asjad aitavad ka paremini kaasa. Mis häda siis on, mees sirgu mees ei näi tõepoolest siis enda eeskujule. See on üks probleem, teine probleem on näiteks ka noh, ütleme väga palju see mehe ja isa rolli käsitlemise juures on ju probleem selles, et see abielulahutuste suur arv korduvabielud ja selle tõttu hakkavad need isa ja, ja lapse suhted hakkavad teatud määral nagu nõrgenema. Ja see on üks, üks taustaprobleeme, mis seda isatemaatikat nagu üles tõstab kogu aeg. Et ei ole mehe eeskuju ei ole võtta. Kui palju need mehe uurijad oskavad selle kohta siis öelda, et seesama naine, kes mehel kodus on, mida naine ootab praegu meelt. Mees on tõesti tööst väsinud, tahaks õhtul televiisorit vaadata, tahaks vait olla, sest on terve päev. Inimesed ei pidanud suhtlema. No mis sa pead tegema siis? Margus Punab soovitas, et mees peab vähemalt pool tundi lagelemale mehe tervisele ega väga hea, eks ole, aga aga ilmselt on, ütleme, naiste ootused on selgelt see, eks ju, et üks ilmselt oleks selline majanduslik külg ja teine oleks siis see, et inimene, kellega saaks suhelda, et aga kohati võivad need kui rõhutada ühte külge liiga palju, siis teine võib jääda unarusse, et see tekitab nagu oma probleemi. Nagu öeldakse seda ka ju vahel, et mehed ei ole loodud selleks, et, et väga koristada vä? Ma tean, ühte pereisa küll, et kes ajab oma naise ja lapsed laupäeval kodust minema, et ta saaks tolmuimejaga jahti pidada tolmu peale kodus, eks ju, ja ja see ongi tema nii-öelda väljendus ja ütleb, et olgu jalust ära. Aga noh, ma ei tea, on see siis nüüd see nii-öelda see vana jahi jahimehe tüüpi maskuliinne mees või, või on see uue aja mees siis, kes võtab kodustest koristamistest osa või mida see naine ikkagi nõuda võiks mehelt, kui mees ei ole tehtud sellisena, et ta käib nõudelapp mööda tuba ringi, mis teil seal kodus teha on? Noh, ega ongi see, et kogu selle kõikide asjade muutumise tulemusena kogu keskkonna muutumise tulemusel on ju see, et kui need tegevused muutuvad sarnasteks, ei ole enam seda ürgset tegevust ja siit võib-olla on isegi kentsakas tuua see näide, eks ole, et et selle ürgmehelikkuse otsingud seejuures on kõik need sellised võimalused ka, kas tõesti minnakse kas siis looduses seda ürgmeest otsima seda oma ürgset mehelikkust, kas siis minna loodusesse kõik rüütli võitlus, et see, nii ka see ürgmehe läind Et see on nagu mingi kompensatoorne tegevust, sellele üritatakse leida, et olla see ürgne mees, leida endas selle ürgse mehe algeid. Suurte poiste mängud. Ja, ja mida see naine siis kodus selle mehega peale peaks siis hakkama tuleb tal lubada siis seal logeleda pool pool tundi vähemalt, eksju, nagu Margus Punab küll tervise huvides ütleb aga, et, et, et noh, et mis on see ühistegevus või see tegevus, mida siis mees naise või perega kodus võiks koos teha. No ilmselt see tegevuste ampluaa võib-olla nii suur, et mida siis peetakse põhimõtteliselt olulisteks, et mida see perekond oluliseks peab, eks ole, kus nad tahavad minna, et selles mõttes tegevuste ampluaa on väga laiali. Kas väärtushinnangud 15 aasta jooksul Eestis on nõnda palju ka muutunud, sinu selle nädala teema oli Kalevipoeg Oliver Kruuda, eks ju, kes on tema siis mehe iidol ja eesti naise ihaldusmees kes riigimaadel ärkab ja puid langetab, eks ju, ja, ja rikas ka veel, eks, aga noh, normaalne eesti mees võib-olla nagu peaks irvitama tema ülbetel väljaütlemistele tegemistele. Väärtushinnangud ei ole nii palju ehk muutunud, et enam ei pea seda raha nii palju taga ajama. Ma arvan, et, et võib-olla on küsimus selles, et tekib nagu, kas siis killustatus või on see, et kui me kümmekond aastat tagasi võisime rääkida seda, et need asjad olid võrdlemisi homogeenset praegu tegelikult olla hoopis selline pilt, et, et neid päev, kes erinevaid väärtusi oluliseks peavad neid gruppe ja see neid inimesi võib-olla palju rohkem, et ütleme niimoodi, et see diapasoon on nagu tunduvalt enam laienenud kui varasemal ajal näiteks, siis noh, seda, et osadele gruppidele võib-olla need väga olulised teineteisel grupil on hoopis teised aspektid olulised. Et mõne mõne grupi jaoks on see väga-väga selge, et oot, vot selline tõesti tema on supermees teise grupi jaoks on hindade kritiseeritud väga tugevalt täiesti see täiesti vastuolulist. Kas siis sellised nii-öelda meeste ja naiste rollid nende piirid sellega seoses, nagu ähmastunud ka või igal grupil see, need erinevad grupid ütlevad, et selles grupis on mehe roll olla selline ja selles teises grupis meheni identifitseerivad end teises rollis olevana. Nad ikkagi annab see, eks ole, mida tolerantsemaks ühiskond muutub, seda kergem on ütleme sellises lähisuhtes kokku leppida, roll läbi rääkida, et mis on, kuidas me oma asja korral, et see annab nagu suurema võimaluse, eks ole, korraldama niimoodi, korraldame teisiti, et traditsioon enam ei ütle ette, mida sa pead tegema. Vaid küsimus on selles, et küsimus läheb kokkuleppe peale, et me lepime kokku, et meie, seal on asjad niimoodi. No kui traditsioon enam ei ütle, kuidas peab, kas mehel on sellest kergem või raskem? Selles mõttes on kergem, kui tajutakse, et et see traditsioon piiritleb ära. Nahku traditsioon piiritus väga täpselt ära, mida sa pead tegema, eks ole, aga kui ta tahaks midagi enamat, midagi teistmoodi teha, siis traditsiooni nõrgenemine annab selleks võimaluse. Ja samas on jälle raskem, nüüd ei ütle enam miski ära, kuidas peab tegema näiteks selline kummaline näide, et mina ei ole enam üldse sugugi kindel, mis on viisakas käitumine, mis ei ole, et mõningatel juhtudel mul on selline kogemus olnud, et kogemata aitasin ühele feministide mantlit selga ja, ja kui ta mul selle mantli käest ära rabas vihasena, siis peale seda ma alati üritan kõigepealt küsida, et kas ma tohin aidata. Et see ei tundu, et see, mis ennem võis olla, eks ole, et see on viisakas käitumine, selgelt viisakas käitumine siis nüüd võib-olla see, et et ei tea, sõltub sellest, et kas naine peab seda viisakaks käitumiseks või mitte. Kas teil on öeldud ka, et ei, aitäh, ma saan ise hakkama. Noh, eesti naised toast ei ütle, aga selline Soome peaministrikogemus ütleb, et niisugune kurvastav kogemus Kes praegu Eestis last kasvatab ema või isa? Põhimõtteliselt kasvatavad mõlematega enamasti ema ikka veel jah, sellepärast et need proportsioonid on selgelt see, et, et noh, valdavalt nagu valdavalt ema, et kui me siin ilmselt tuleks nagu rääkida, et kogu see abielulahutuste süsteem on kaasa toonud tegelikult või abil Loudsete suur hulk on kaasa toonud tegelikult sellest me räägime tänapäeval isaduses kolmes mõttes. Nii et kõigepealt on dioloogilinisats, see tähendab seda, et, et noh, keegi teine ehitaja seda on isegi ma olen üritanud välja arvutada, et et kui on 18 kuni 63 aastased mehed, siis sisuliselt on, ütleme 89 protsent on bioloogilisi Nendest 90 protsenti siis on teine, on sotsiaalne, ei saa. Et see on siis inimene, kes siis võtab lapse kasvatamise eest vastutuse. Asotsiaalne isa ei pruugi olla bioloogiline. Ehk see on põhimõtteliselt siis võib-olla ema järgmine mees näiteks jah, enamasti võib ollakse, tema võtab vastutuse, hoolitseb lapse eest ja siis kolmandaks neid on enam-vähem kaks kolmandikku. Ta võib-olla oma isa, eks ole, aga ei pruugi olla. Ja siis kolmandaks on psühholoogiline isa. See on siis see inimene, kellel on lapsega lähedased suhted, kes hoolitseb tema eest, eks ole, arutab asju kõik ja neid on sisuliselt. Eestis on enam-vähem kuskil niimoodi kolmandik. Meestest on psühholoogilist isakest. Kus kohas neid siis leiab need siis ei ole sellised isad, kes siis lapsega koos elavad, sellestki. Ei no selles mõttes, et tema, võib-olla nii bioloogiline, sotsiaalne kui ka on ühtlasi ka see, et ta on psühholoogiline. Ta on selles mõttes, et see isa nagu hoolitseb lapse eest, lapsele kättesaadav aitab, toetab ja nii edasi. Seletab maailma jah, et, aga neid on ainult kolmandik. Ja need ongi siis need mehed tegelikult, kes siis last kasvatada? Noh, nad osalevad väga tugevalt lapse kasakas, see on nagu selles mõttes Kui soorollid ähmastuvad noh, ma ei tea, kas siis last üldse peab isa kasvatama, võib-olla võib ema sappa kõikide rollide edendamisega ka hästi hakkama? Ei usu hästi seepärast, et tegelikult võiks saada ma seda ei tasuks niimoodi üldse väita, et ei saa, aga aga kui lapsel on võimalik kasutada, noh, mingis mõttes see, kui inimlähedased inimesed toetavad, aitavad, et siis tegelikult on tegemist ka mingis määral sellise ressursiga, et see, et kui mida, mida enam seda ressurssi võimalik kasutada, seda enam ta aitab lapse arengule kaasa ja, ja teine on see, et on nagu teatud sellised tegevused, üks on lapse toetamine arengus nagu oluline, eks ole, ja teine on siis see, et et lapse käitumise üle peaks olema ka selline kontroll ja nõudlikkus. Aga väga tihti kipub olema see, eks ole, isa rakendas rohkem seda kontrolli nõudlikkust näiteks siis tegelikult võib juhtuda, et abielulahutuse käigus on see, et kui ema ainult toetab, siis kontrollija nõudlikkuse pool langeb ära ja siis see mõju lapse arengule samuti halvasti. Et see on sellised teatud aspekt peavad olema nagu koos. Või siis on mingi rollijaotus perekonnas, et emade Baya isana pitsale See vitsa, vitsa asi ei ole üldse jamasi. No aga siis see nii-öelda kontroll ja karistus lisage kätesse. Me ütleme traditsiooniliselt on solvunud, aga ideaalis oleks see, et nad mõle mõlemad vanemad on sellised, kes natuke kontrollivad ja samal ajal ka toetavad lapsi. Et siis on võimalik ka see, et ütleme abil lahutuse korral need mõlemad funktsioonid on täidetud. Nagu öeldakse, et mehel on loomuomane tegevus, eks ju, ja edu saavutanud edu saavutamine avalikus elus ja ja mittesuhted hoolitsemine, et miks ta siis saab hea isa sammas tähendab ju seda, ta peab ju ka hoolitsema ja tundeid välja näitama. Mis siis peab sundima mees tegema talle mitte loomuomaseid asju. Aga see hoolitsemine on mehele täiesti loomuomane tegevus ja võtaks sellise näite, et just lugesin ühte uurimust, kus uuriti seda, kuidas isad hoolitsevad laste eest ja mis noh, mis ajal ja nii edasi ja siis üks sellise hoolitsuse mõjutajaid on tegelikult see, et kui palju laps isale sarnaneb. Et kui mida sarnasem laps isale on, seda enam hakkab isa lapse eest hoolitsema. Ja nüüd selgus selline huvitav asi, et need uurijad tegid niimoodi, et nad ootasid, palusid hinnata lapse ja isa sarnasust ja selgus, et et esimesel eluaastal sarnaneb laps mõlemast soost, lapsed sarnanevad kõige rohkem emale esimesel eluaastal, valdavalt hoolitseb ema ka rohkem lapse eest, siis tegelikult peale teist eluaastat hakkasid eelkõige pojad enam sarnanema isale ja see on selline üsna huvitav, huvitav mõttemall, et tegelikult miks see bioloogiliselt niimoodi on, aga, aga kui noh, et mida sarnasem on, eks ole, seda rohkem isa hakkab lapse eest hoolitsema, et see on tegelikult on teatud sellised bioloogilised mehhanismid on meil ikkagi taustaks, mis seda hoolitsevat käitumist samuti mõjutavad. Ei ole ainult nii, et et oleks nagu ainult naiste vaid vaid mehed on ka ikkagi väga tugevalt mõjutatud selle poolt, et hoolitseda laste eest. Tänasel isadepäeval Jüri. Aidake mehel nüüd järje peale saada, aga võib-olla ei olegi vaja järje peale saada. Kordame neid üle, kas mehed peavad olema ärevil ja nad peavad olema nii-öelda otsingute teel, nad ei saa aru, mida neilt oodatakse. Pigem on see, et tuleks omada sellist kriitilist meelt ja teha nendest erinevatest ütleme, survestamistest nõuetest soovitustest teha nagu selgelt oma valik ja väga rahulikult selle oma valiku alusel teostada seda, mida nagu ise nagu oluliseks peab. Aga mitte selles mõttes, et ise oluliseks peab, aga selgelt on see, et lapse areng ja lapse eest hoolitsemine väga olulisel kohal ja miks pärast see ei ole mitte ainult see ei ole oluline, ainult meel, ütleme see ei ole oluline ainult lapsele lapse arengu seisukohalt, vaid see on ka oluline mehel endale ja no selles mõttes on siin huvitav, et et me küsisime meeste käest, näiteks selles küsitluses ka seda, et kuidas te hoolitsete oma tuleviku eest ja valdavalt oli siis natukene keskmine vanus oli natuke suurem nendel meestel, et üle 40 aastaga. Aga tegelikult oli siis see, et ligemale 40 protsenti mehed ütlesid, et parimaks nende tuleviku kindlustaks, on lapsed. Mis te selle kohta arvate, et äkki valib naisliit täna jälle aasta isaks mehe, kellel on vähemalt kolm last, kes on teinud kogu elu edukat tööd, tal on kindel positsioon ühiskonnas elanud kogu elu ühe abikaasaga, et naiste ametlikke esindusi sa ei vasta sugugi eesti keskmisele mehele. Jälle need naised teevad mehel ära. Miks see on teatud naiste valik, kes hindavad seda, et see on nende arusaam sellest, milline on hea isa. Ideaalne mees? Ei pea, hea isa ei pruugi olla ideaal. Mina isa tähendab et neid asju võib-olla ei peagi alati kokku panema, et kas ma arvan, et kõige parem isa võib-olla ongi see isa, kes rohkem elabki nagu oma perele? Ta võib-olla tõesti ideaalne mees ja ja hea isa, et ta elab, elab enamasti oma perele, aga kui on ikkagi küsimus selles, et tahaks nagu ennast realiseerida oma neid, siis on, siis on, siis hakkab mängima see, et kuidas ma suudan neid oma elu erinevaid külgi nagu ühitada. Et millal ma pööran tähelepanu ühele, millal ma pööran teisele, kui ta, kuidas ma suudan seda ühitada. See ühitamine ei pruugi üldse kerge olla. Kas te ootate teie ju tänaseks juba täiskasvanud lapsed kuidagi teid täna meeles peaksid isadepäeval, meil on kokku lepitud, et õhtune selline kokku koosistumine. Teile ei tundu veider, et tähistatakse kord aastas isadepäeva võiks olla üks lõputu isadepäev. No ei tundu päris tore on. Saada üks kord aastas tähele valu. Ega midagi. Nii-öelda saateaeg ongi nõnda pisuke. Täna, kui külas on Tallinna Ülikooli õppejõud, psühholoog Jüri Uljas, ma omalt poolt soovin teile lõputut isadepäeva. Kas ta ainult lõputu peab olema, aga ta tore on selline aitäh. Ma ma ja saadan sulle mõne rea. Puud on nii pika kui mass su laeva ja oskan ma sõita sinu rattaga. Alt pul ka väntan ja kell alasem k. Kus sa oled, käes on mai ai ja taga sirelid õitsevad ju uba. Ja sa la ja uurin sinu sahtlit, ma, see ta Kusby puud ja täi suleb ja ja palun siin kui ei ole kallis, hin, see tikut valge pitsiga olen ikka igatsen. Ning sul ka valmistasin kingi ma. See on üllatus, veel ei ütle, mis see on. Heegeldatud müts. Mu papa sul sülle tahan, ma ei ta olla suur tüdruk veel, ma. Keegi ei tea. Igal õhtul jooksen ma saada oma silda. Sul soovima. Hea saadan sulle mõne ja kui ta on nii pikk ka kui mass sulaeva ja oskan ma sõita sinu rattaga. Algul ka väntan ja kel lasen ka Teevad? On see sõjaväe kes kõik ja no su On seeni? Kes ikka ikka tahab või see see ei pane seda tunnista. Kui saaks vaadaiga sookail ja laitakse otsi Me see mees, kes arvas ta. On siis? Kesk ja atoodeta ei ta räägi. Räägi Zealand eksi alla onni. Ja v. Sel ajal, kui. Ta aega ja ja ka. Peale sõita. Ja ütle, see ei loo sinu sa. Surra. Räägi seal ma näen, üks aasta on nii. Ja mehe sõela. Mees. Ja naine peeso. Laps lebas mähkmetes ta ja seda saaki esimees lõhkus puid ja naine pees. Laps lebas mähkmetes ta ja seda saaki. Nii kehva. Nii palju, nii on. Ja see, see. Nii kehva. Nii palju tiimi mees oli ka ja see.