Tere päevast, siin toimetaja maris Johannes keele elus on kiired ja pidulikud päevad. Uusoss õigekeelsuse sõnaraamat on ilmunud ja sel puhul peeti Tallinnas üld- ja oskuskeelekorralduse konverentsi. Uuest õigekeelsussõnaraamatust oleme jõudnud juba rääkida nii Tiiu Erelt kui Peeter Pälliga. Aga sõnaraamatu teemal tahame jätkata ka järgmisel nädalal. Mis veel on keeleelus juhtunud? Regulaarselt saavad kokku Tartu ja Tallinna keeleteadlased et analüüsida keele muutumise protsesse. Viimati toimus muutuva keele päev Tartus. Seal on ka lindistatud järgnev saade. Seekord kaardistame võru keele muutumist. Kommenteerimas on Triin ja Sulev Iva. Kas. Võib öelda nii, et teie põlvkonna mehed ja naised on selle võru keele teinud. No päris ei või öelda, kui võru keelest rääkida, kui võru kirjakeelest, siis siis kirjakeeli loomulikult tehakse. Ahah, näe unastined, soni küsselt küssetud eesti keelt ja pruuka ja siis tuli sulle perre ma proovin siis nüüd oma keele peale ja ega kõik kiragi keele oma ütelda keskmikus võro kiil on det, võro kiil, Olaid etega võro kirangi liks hanget. Meenutame kuulajale võru keele juurisised, kuidas ta on kujunenud, sest aegadest ammustest oli iga kihelkonna justkui oma keel kõnelda. Suure keele Tiidlas oma ja on arvanud, et ta lõunaeesti keel on marru vanasane esieranis ürgne kiil, esikindlasti võis ju ütelda, et meil on siin õdagumeresoome piirkonna õnneütskil, et õdagumeresoome keele oma nii lähki, sugu, keele, et eesti, soome, karjala, vadja, vepsa, võro oliivi, noh Me ei saa ju arvu tegelikult kui veidikese kõrvade erita ja vähem saami arvu juhid, seda sest, aga siiski on meil soome keel on eesti keel, on liivi keel nii edasi ja siis nõide õda, kui meresoome keele keske omi tahad. Lõuna-Eestit peetud vanemas esineb eralise endas. On ju arvata, et kõge pähklets lahku lapi keel ja päält tuud jäigi siis üteldud lapikiile Sist kõikide õdagumeresoome keele ja siis järgmine erale keeles mine olgi Lõuna-Eesti, et mitme keelemehe oma niiviisi arvanud, ma usu, et võib küllaltki nii olla, Kahnikuna arvan oma mõne keele näitas ja niiviisi, et igal pool mujal Olkedus, soome, karjala, vepsa vadja, mine taht, liivi esik ja mitte mõõdu ja, ja õnne Lõuna-Eestis on teistmoodi. Nad on näitas, et lahknemine pidi väga ammu olema sündinud seal oma võro keele juure. Et võro kiil on saanud alguse siis, kui ei ole veel ühtegi teist Edagumeresoome kiita isegi nii intrigeerivalt või ütelda, et kas ta nüüd täpselt nii on, aga väga palju keeleme omani arvanud. Puusa paigutad siis kõik need murded, mis meil veel möödunud sajand, ülemöödunud sajandil hästi jõulised, eksisteerisid enne seda, kui hakkas ühtse eesti kirjakeelele. Kõigepealt muidugi loomulikult allika do ürgvana hõdagumeresoome algkeel mätsigi murda etnomurd häste vana, aga no oli teistsugused harrastajad tõenäoliselt lõunaeesti keeles järele. Ja siis ülejäänud keele naksis jälle omakorda lahklema seal soome ja eesti kiil, karjala kiil, inetuid põhjaeesti, kirjakeele tegemiste, eine, lõunaeesti kirjakeele, tegemist oli murde loomulikult ka kõik olema ja siis näide murdude põhjal Detigi kats kirjakeelt, et põhjaeesti murdide põhjardetidu tuum ja siis on, tähendab sel päeval eesti kirjakeel alguses nimetati ta lihtsalt Tallinna keeles ja, ja lõunaeesti mordide põhjaldati siis Tartu kirjakeel ja ja tähendab päevani ei ole kestnud, aga, aga tuua asemel on siis nagu lõunaeesti kirjakeeles tähendab päevas jäänud nagu nagu võro ki räägil. Nüüd siis viimase paarikümne aasta jooksul det. Veel seda selgust tahaks saada, et lõunaeesti keel või võru keel lõunaeesti keel, kuidas ma nüüd ütleme, ütleme ikka, räägime ikka võru keeles, praegu. Eks ole, toomid suur, sega hüsse? Jah, kõigepealt kõigepealt eesti keel, siis lõunaeesti keel ja siis veel võro kiil ja, ja mis asi ta põhjaeestikeelses vilu. Et lihtsustatud või ütelda Tom eesti keele võro kiil, nii nagu tähendab ta tegelikult Umm, nii nagu näiteks raadiost kõneldes kõnelused Eesti keelid, selle laulu ja võrokeelse laulu-, näete, sest too toomide tegelikult pruugitas, aga nüüd tahta väga täpne olla keele Tiiduslikult ja ta on ka vaieldud keeleteaduslikku täpsust, siis võidi kõnelda nagu katest keeles, noh, kus me siis ütled, et eesti keel ja lõunaeesti keel, ma ütlesin nii võimeka ütelda põhjaeesti keel ja lõunaeesti keel ja kui isegi vana ürgvana loium keelekat põhjaeesti hõimukile lõunaeesti hõimugi tähendab, et sel päeval ei ole, see ei ole mõistlik minu meelest Erkki ütelda, mulle võidas vastu vaielda, aga et oma eesti keele lõunaeesti keel aga samal ajal lõunaeestlase esioma keelt lõunaeesti keeles ei nimede siinomics murdeasi nagu tuhmate tähtsaks, vaid Vano ala hõime asi, et mulgi võrokesed Tartuga setukas oleme ega üts nimetas oma kiitud lõunaeesti keelt, siis kas kas mulgi, tartu, võru seto keeles ja null teisi Lõuna-Eesti hõimel, ütleme, mulgi keelel, seto keelel, tartu keelel on Tuutlikkusenest mõõtamise väkke on veider, kui võro keelel seal sai kõge suurem pal lihtsustades ja tasemel või tähendab sel päeval kõnelda eesti keelest võro keelest aga see ei tähenda, et seal mändsidki variante veel ei ole, et ei ole olemas mulgi keelt või murret ja seto hedate Tartut. Mõjutamise vägi on võrokestele olnud tugevam võib-olla räägikski nüüd paari sõnaga sellest, et mida on jõutud ära teha. Keelekonverentsil tuli mullegi Niuke meeldetuletusena ja väikse üllatusena seda Pro liikumist on pea 20 aastat juba veetud, et, et võib olla märgiks ära mõned etapid ja, ja mida te ise peate oma liikumisest keeleliikumises olulisteks. Triin Marvad võro keelekodusse pealt on kõige tähtsam tuuet. Võro kiil on jõudnud kuuli. Ta tähendas, et Tom olema kooli Opus. Loomulikult teda ei ole küllalt palju, et keel püsib. Aga ta vähemalt on olema ja oma olema opimaterjali, mida veel ant Võro Instituut tunduvad kõige rohkem tellib too, et Ladze kiildopa, tõsi, nagu olema kõige tähtsam asi. Keelemann Tõne tähtsa asi ja toimunu on too, et võro keelt omm palju rohkem kuulda kui hinne hall. Ega Parhilawist Põhja-Eestist Kaljuvee inemist Käi Tiia, et lõuna pool kõneldes mõnestki teist sugumast keelt. Et tugiil on jõudnu nagu laen rahva ette nii-ütelda. Kõiki näide raamatide laule telesaatide raadio saatide kaudu. Ja tähenda setu keele tähtsus ka keele kõneleide hinda jaos amnesnu maisidki arvad Nooma Kats kõige tähtsamat asja Jaama toimunu näide. Peaaegu paarikümne aasta Riho sul, Sulev Iva, sina oled koostanud võrokeelse sõnaraamatu ka see on ühe keele jaoks oluline, et tal on üks alusmaterjal, millele viidata, et see on olemas. Kuidas sa ise arvad, mismoodi seda, seda raamatut on vastu võetud? Oled kõvasti kriitikat saanud. Veidikese yks oledad kriitikat ka saanud Triin juba kommenteerinud etappe, ta tähendab, et see päeva võro keele kujunemise mon oma olnud siis muidugi sõnaraamat, ummits, tähtsa etapp, toesamon tuvalgi vastades täitsa 20 aastat tagasi, kui kui Ain Kaalep tuli vällja tuul oma postulaadiks, et kuimuudu kuvandi keelt kirja panda tuuningu Heretu asja, siis kama ja Eller tuli oma Kaido Kalle Eller oma ettepanekuga vällja kuimuudu, siis Naadada võro keelt kirja panna või lõunaeesti Kiltsis. Ja, ja siis sealt tuli suveülikooli ja mõne aastaga pärast deti Võro Instituut, Noomanud tähtsa etapi onu Sysdasama, mine triiniderlats kooli, Opus käime opimaterjali peale toel me ja siis oli Jabadus astet päält tuutu sõnaraamat ja kui kriitiga poole pealt, et siis alguse, jutu suhtumine küllaltki lepetavaisel hääe mis ta Higset seal nagu umbes nagu murda liik minema jätoorsena pehmeginaasiga kedagi puutuda. Aga ses joba ta instituudi loomine oli, siis oli esimeses on see vastulöögid. Et noh, et mis te mõtlete, et see riigiasutus, nakkasite mõnestki murret siin loomavaid mälestki kiragi tegema, et siis juba mõnede meelest oidu asi, see on absurdne, et mesiaastat vaia äkki äkki, jumal hoidku, äkki toom kahjulik, kuigi moodu Eesti riigile. Et kui ühest murdest tahetasin mõnestki kira kilted et siis tuli seal seedimise kriidiga pesitsema kriitiga asja Kotsile kui sõnaraamatu, siis ühelt poolt on väga positiivne, et sa olemas aluspõhi kõigele nädala tööle ilma seal see põhja fikseerimisega ei ole ju kedagi olema. Aga fikseerimisega tuubise küssetu kriitiga asi, kas loomulikult sai vaatse hoo sisse, et sõnaraamatu pääle Kirotad võro-eesti sõna Raamat järelikult on olemas võro keel ja eesti keel ja too ja siiamaani paljude ene meesi pähe ei mahu kuimuudu saa võro kiil üldse olemas olla. On ju Eesti riik ja üts eesti rahvas ja et kui muude, siis siin võib-olla rohkem, kuid Skiil siin Eesti riigi tundu selle vana haoline mõtlemine, arvad, õitseteistkümnendast aastaga, üts riik, vits, kiil, üts, rahvas, soovitavalt Nowitzki, Erik, tabelik sääne monoliidsus. Ja nüüd äkki on mõlema eesti võro sõnaraamat et on olemas eesti keele võro keel on kah olema. Et kui sa siis nagu riigi, siis ütle rahvas seal mahused et oi, mahuga osale inimesel siiamaani pähe et või olla, et võro kiil Elo õigused või olemas olla ja teda või ka keeles kutsumite ütles osas monoliitsed eesti keelest või säält kriitikat ka omajagu. Muidugi. Kuidas on võrokeste siseelus, kas on olnud paljuga vaidlusi sellega, et no näed, see, mis seal sõnaraamatus kirjas, see pole ikka see keel, mida, nagu mina kodus kõnelen. Ma arvasin, teema meeldis võrokesi väega, too üle kõneldas palju ja loomulikult alati kaitse arvas, et too, mis on sõnaraamatuga toona ei õige selle Dima kandis kõneldes kuigi teistmoodi. No täpselt, see on ka Eesti õigekeelsussõnaraamatuga mäng, aga ma arvagi, et siin on kõige tähtsam Minka peasi Inemise Hindrale selges mõtlema on tuua, et kõnekeel on üks asi ja kiregi omm, Tõne asi. Üte sõnaga maa kõnele sisse. Ma tarvita võimalikult esieralist keeldu, tähendas massaa oma keelega näidata, kostmale, päri. Kui vana ma näitises ole. Kui haritumale ja nii edasi, kõiki neid asju ma saan näidata oma kümnekeelega. Aga kiregi on siiski abstraktne asi, üldistus ja tuul oma hoopis teise funktsiooni. Et ühesõnaga duo nagu mänegi katus, kiil nii-ütelda näitas kõik Kemi kõneleme siin vot vähekene tõist muudu. Kokkuvõttes siiski kõnelini üte kiilt ja ütel keelel oma olema oma kirjalik variant kui Inemise nüüd saanud uus arvu, et Einormeerida kõnnegilt normeerides kire keelt, et oma kats esiasja. Et ma arvan, et sisse või olla, no vaieluse sõnaraamatu jaga muie tekste, solvuinef, nii terava saade on poole peal, viimane aeg hakata rääkima poolt siis võru kirjakeelest, selle normimise normeerimise võimalustest ja sellest, kuidas võru keel ja võru kirjakeel on üldse muutumas ja, ja ka sellest, kuidas siis teised keeled, teda ümbritsev keskkond mõjutab võru kirjakeelt. Kas on olemas juba võru keele tunnustatud normide alus, nii nagu uuel ussil on meil peale, et see on siis kirjakeele normi alus, kas võrakestel ka juba midagi sellist annet? Tegelikult öeldu võro kirjakeele alus linna sõnaraamatut olema juba 75. aastal ilmu vahtsena võrokeelne lugeja et esimene lugemine ilma juba ütlesidkümmend, kolm sääles olevil mälestki hüvitist kiitega ega kira viisigi hütist ja 95 nagu ta instituut, loodi Võro Instituut nii akva naati tegema siis ta olemasolevat lugemise raamatut lugemiku latsile nagu ütleme, normi pääle toetav esimene normi loomine juba ütles 45 üle 10 aastaga tagasi ja seal siis oli avaldada siis nagu see tabel, et ma andsin oma nagu võro keeles on see soovitatav sõnavormid noid perre siis kõik too lugemiku tekst siis normeeriti seal normi halos juba enam-vähem sammu normad perre, noh, veidikese täpsuste deti siis võru aabits 90 katas seal Jubadusama kiil too keele perre vedu, keele, seansside tendentse ja suundumusi, perra ongi ta sõnaraamat, et sõnaraamat on siis lihtsalt sääne. Sääne juba täävelikum kujundust, normist tuut normi ei pea, Brookmatu vahe on, et eesti kirjakeele normi Beati pruukima tom sundus takka, sa pead pruukmaniini mõisi paljudes kontekstides lihtsalt Peate ja kui sa ei pruugi siis sinna parandada särke, sunnitastatud opmann selges nii nagu esiperra kirjalik prokumiks väega gimme paiga eesti keele, võro standardit ei pea tegelikult mitte jääkimite kohvi pruukima, Toom taevaste vaba vaba asi, ainukene asi kohta pead pruukima Homsis, no koolimaterjalid ratsile detas, et see siis võetas standard Kaias, selle ei saadeta kümmend aabitsat ega võro keelemurrakuga jaos. Et, et siis võetaste norm ettevõttetest tuberre aabits vaid üts kooliraamat seal teda nagu pead pruukma Vaisistele asi, kui kui Tartu Ülikooli opatas Loomulikult kõnedes varakkele, murrakist ja kõgest aga põhi, põhiOpus, käivi siiski ta standardi pealt või et ta ei pea pruukima, aga teda saab rooki aia tuhaga. Igasugune kultuurkeel siiski nagu millegipärast eeldab normeerimist, see on mingil määral meie kultuuritraditsioonis sees. Kuidas nüüd eesti keel ja võru keel on viimastel aegadel 11 mõjutanud ja kas eesti keel on mingil moel ka näiteks Võru keele struktuuri kujundamas muutmas? Eesti keele mõjud on väga tugevad. Tegelikult eesti keeles, oi vabandust, võrakeseysica kõneles, et näete, et Parhilaki äkki mõista, Hiinab õiget võro kiis kõnelda, aga ma näen, et õige võrokeelse somm ja Gea, kunas kohtud siis on kõnel, noh pead võtma lihtsalt aluses too, et võro kiil on muutunu, sinna midagi ei ole. Ja tuu kuisk jääki Parhila kõneles too üle ei ole Kinkalgi õigust, otsustati õige vaid Hombolls too lihtsalt omni. Ja too on siis juba hariduse küsimus, kas imemine omm, omandanuga kire keele vai ei ole. Aga võro keele Parilat see olukorra suur häda ongi too, et eesti keele maatuse omaki nii suure, et või ütelda, sega kiilon tarvitusel osa vormi oma võro keelest, osa eesti keelest ja kõneleja esiHiinat ei sa arvugi toost. Et kui palju tegelikult time keele, eesti keele Maatuysi ja ta tähendas, et, et ka keelenorme on rassedeta. Paratamatult teadku, te teete normeeritud keelt, siis siiski tule, arvesta kõnekeelega küll eri nättuse, aga nabiate ühtlasega rehkendama ja tähendas, et on väga raske, otsustati määne vorm võtta normis. Et kas too siis homme kõnelejale jääst või olla palju võõras, kuna kõneleja kiilum eesti keelega segi. Normeerija oma Parhila raske olukorra võrokesed on kõik, kes on nagu orbiidil väga värvikad isiksused ja mida värvikam on isiksus, seda värvikam on ka tema keel. Kas võru eliidis on meil ka mingisuguseid ühiseid keelenorme või üks iga looja loob selle oma keeled. Keel on ka loominguline, ütles, et on paratamatu, et kui hom loomingulisem, siis tal homme üldjuhul ka kiilga loomingulisem tegelikult kõik, no mõista, mis tarvita oma tegelikult abstraheerida. Siin ei ole midagi laias laastus nii võime ütelda, et neil on olema võro üldkiil või siis kõnnegi, mida tarvitades. Ja teiselt poolt on meil mängi kujutlus idealistlikult nii-ütelda ideaalsest keelest puhtust võro keeles, mida tegelikult abstraktse kujundina kõigi võro keele kõneleide unistuisi olema ütelda. Tutki saami konstrueeri tegelikult peris häste vanno tekste, lindist õisi ja ütleme ka keeleolu abiga, mis ravib. Ja too keele Elaska mõnede valemite võrokesi õnnetavaste olema villas vana võro kilo elas teda Umbril ja teda võid kasvõi kasvõi nüüdsama kostki külast linti võtetega dub kaonoviil ei ole. Kuigi viimase hetke Obama, ütleme nii, aga mine nüüd Olessi võro keelele väega hääl oleks siduv kui noogia võro kiilt normeerva kui no võimalikult häste tyhidnes tolle mõlema, nii ideaalse keeleku reaalse keele olemust ja too tähendas, et na ka tiirlikult hinnast harinud uus suuna. Et täna ollu võimelise võimalikult häste tarvitama ka toda ideaalset keelt, et toom, Tooming, kast jääs ehk tsipake puudu tähendas, et meil ei võta säänest hulka ine Miisi oles tarvilik keele arendamises, et kiil. Kuidas ma nüüd ütlen, et kiilt saanu, edesi viietu tähendas sedda näituses, et meil oleks külanud kooli Upaid ja mõistma keelt tarvilikul tasemel? Näitusest tabelit, probleeme pole, ei võta naid posti lihtsalt sama laol kadunud koolitust on veidi. Ja mu meelest siin on tähtsad, oo et riiklikul tasandil otsustades järg, kas meil on vaja võro kiilt vaimil ei ole vaia võra kilt selle, et siin on vaja tegelikult riiklikult läbi mõtelda, too asi, kuis too kõik üles ehita nii rahaliselt, rahaliselt kui ka siis kõik nudiimise, mis on vaja aetud, asja teete. See on selleks, et kujundada siis välja selline kirjakeel, normeeritud kirjakeel, võrul. Pardilaam ja meile Eesti keelestrateegia olema gabaiguesoleeziki Tuud, isegi eesti keele strateegiat mitte olema ja siis nüüd pera kord paar aastat tagasi, siis said vastava, et eesti keelestrateegia tugevas, et eesti keel ja eesti keel püsima jään, tule teete tuut, tuut, tuut, tuut. Võro keele on niisama samasugust strateegiat vaja ja palju rohkem kui eesti keele eesti keelel on palju rohkem väge ja jõudu, Joosep püssi siin maailma. Et võro keel on ju palju ohustatumbki, kui eesti keel on eesti keel, ei, oledki ohustadki. Võro kiil on üks küllaltki ohustatud kiil. Tähendab sel päeval ja seal sama eesti keelestrateegia hom tuugodzile. Üts lause kõne õnne on tegelikult võro keelega seal üte lause piirajat. Isegi mitte võro keelega, vaid et eesti keele kui op siis nagu eesti keelekuju hulga võro keelekuju, et need peatsis tugevamaniku kultuuriväärtust. Mida te tähendas seda lauset, et võro keelt pead tugevama, kui kultuuriväärtust tähendas, et teda pead siis tugevama nii palju, et ta Olesi sealses kultuurikeeles ütleme kontserdil ette kanda häälselgi kultuuriüritusel, võtta dimega ärade, raadiosaadet, teda, aga too sääne väljaütlemine tähendas ka toodet, teda ei ole vaia, elavat keelt, alale hoita kultuuriväärtuses võite teda jätta. Tuios ei ole palju minemisi vaja tõdeste käpedev sinemisegi ja tegema kultuuri ja siis saadud laskeraadiost ja telekast ja masi kõrra. Aga too ei tähenda vilet, kiil edesi, eles tuiased Ellav kiil nagu võro kil pari lamm, aga samal ajal kõvasti ohustatud tuiased ta edese kestnud, et lapse saanud või keele selgeks. Tom, hoopis teine asi, kui võrokane esiminu hinge too ei mahu minu minu imekeelde arendades, kui kultuuriväärtuste esile näitamiseks, onju, aga mitte kui elavadki, tähendasid, et jah, teemi kultuuriväärtuste kaevi, saami säänse, kultuurilise elamuse seal naudingud Ustum ja, ja samal ajal rahulikult kuskil vällja koolas. Loomulikult ma tahan mina kiislat minolatsile edes ja mitte minul platsil olnud oma keelesid mängukaaslasi, mänguseltsilisi Ladze saanu koolitad kiilt opti, et keelel tabelik ja korralik tulevik, mitte ta ei solvu mänegi kultuuriväärtuse esindajat Ellevgiiruse Ede, Spite ja too asi on puuduste Aveliku. Võro Instituut on olema, aga Võru instituudil ei sääsid volituisi säänest säänest väkke, et üte kiilt Elo hoite tuias on vaja palju-palju rohkem. Kas võrakene ise on tema vaim on valmis või on neid võrokesi, kes seda keelt kõnelevaid, nii palju, et, et see keel siiski jaksab olla ja ja edasi tegutseda ka sellises normaalses keskkonnas, mitte reservaadis, mitte sellise skulptuuri kenas klaaspärlimängus. Ja damned rase küsimismeelel, mine vastajal Võro Instituudi konverents seal Tallinna Ülikooli professor Martin Ehala väga tänuväärse ettekande tekkide uuring võro keele Saisuga otsijale, nii nagu Martin Ehalal veel paar aastat tagasi uuring, mida arvas keskkooli õpilase eesti keele Kotsile kost tuli välja, et Poola keskkooli õpilase hea meelega panna oma oma Ladze abis inglise keeles kuuli tähendas, et nagu noh, enam-vähem eesti keele võisid, küll on kerge nagu ära jätta nende latsi tulevikust, aga sarnase uuringud, eks ta siis võro keelega otseleiade tulemuse oma küllaltki tõsise võro keele vaistumine eesti keele vasta siis on paarkümmend aastat tagasi käima läinud huuga vastamine, noh siis, et võro keel vaistus eesti keele keeles väela keele vaistus vahetas, vahetas sääne keelevaistu, see protsess on keelale edu, mille toom lännu käima on omaette pikk teema. Suhtumine keelde mullusele alandav. Ma ei saa, need ta ei oledki nagu väärt toodet edesid kanda aastakümneid ütlemi Win näol nõbu, kogu aeg on selline suhtumine ja tuu vile oma siis nüüd nüüd kätte jõudma, et vanem ei olegi omile latsile võro keelt. Noh, ja kui vanem painab biopa, siis järelikult on loomulik keele edesi andmine. Katski on terve põlvkond vanem pidi ja ei olegi Obanoomilatsile võro kiilt too aastakümnete pikkuse halva suhtumise tõttu. Nüüd on suhtumine muutunud, et 20 aastat tööd on tellida ta võro liikmine suhtumine jälki hääl, aga komme on juba Ladze vanem vil olema. Platsiga võro keelt ei kõnelane kommet muuta nüüd Ladze vanema jälkinakonoomi hommilatsiga oma keelt kõnelema, toodab neid hädasti vaja, et jälki Ladze vanemana Nolatsiga võro keelt kõnelema. Kuismuudu tuud saia tuias on vaja kõiki panda do tooma otsustav, kui too saa sisse, siis tuleb kõik muu perre suhtumine, vesi kindlasti. Kuidas teie oma lastega lood on, nii oma lase kõnelase võro kiilt vähem, Pam, aastak, katesse kuud nad imevill väga palju ei kõnele, aga tumis suust tule Dombraagil. Aga kolm aastake katesse kuud. Do kõneles ilusat puhast võro kiilt mõista eesti keelt loomulikult luud ohtu ei ole, et latseljast nüüd eestikeeldu pärast puudulikkusega Too keelekeskkond, Ammy oma sääne Katzgeeline, sinna ole midagi deta ja tuleva mõlema keele väga Ilos ahe. Nii aitäh, Riin Sulev Iva kuulas, küsis Johannes.