Pilemise sisu. Saade sisukatest inimestest. Tervist, mina olen Urmas Vadi ja esitan ühe mõistatuse. Kes on see eestlane, kes aastal 89 Soome ajakirjas rumba voliti seksikamate pingereas 12.-le kohale? Loomulikult on see Villu Tamme, kellest on ka järgnev saade. Head kuulamist. Äri. Tere, Villu Tamme, tere. Mõtlesin. Saadet alustada nagu Mihkel Kärmase juhatab oma Pealtnägija lõike sisse ja rääkida, et et jah, mina, Mihkel Kärmas olen esimene inimene, kes ajakirjanikuna sai siia või sinna või tänu minule tädi Maali korter anti tagasi. Nimelt paar nädalat tagasi, kui ma sulle helistasin ja soovisin, et sa oleksid nõus endast saadet tegema ja andma intervjuud siis sa ütlesid, saab üldsegi ei taha seda teha. Ja mangusin ja lõpuks olid ikkagi nõus. Et võiks ju arvata, et seal on punane ja tanksaapad ja sa laulad bändis JMKE, et sa võiksid haarata kohe mikrofoni ja harjuda, et maailmalõpp on kohe käes ja villu on loll ja Edgar on mahinaator. Et mingisugune Edgar sisse? Jah, oota, mis sa sellega küsida tahtsid, et miks ma siis nii tagasihoidlik olen, ma jah. Ma ei tea, tegelikult ma olen eluaeg selline tüüpanud, kes korraga tahab nagu esineda, aga siis samas ei taha olla nagu, väga nähtaval, ülimalt mõnus istuda öökulli kombel mingisuguses augus, mis on puu sees ja vaadata, sealt välja vaadata, mis metsas toimub, aga ise olla nagu hämaras nurgas istuda kindlalt seljaga seina poole ja jälgida, mis toimub ja jäta meelde ja teha mingeid järeldusi. Ilmselt mulle üsnagi piisab sellest enda eksponeerimisest laval bändiga ja, ja siis veel mõningal puhul. Pean olema nagu akvaariumi sees ja loomaaia külastajad lähevad mööda, näitavad näpuga, naeravad ja, ja mõni plaksutab. Aga seda ma ei taha eriti tihti, mul ei ole sellist nii hirmsat populaarsuse janu Vi. Aga Eestis on see üsna paratamatu, et et sa saaksid rahulikult läbi linna kõndida, ilma, et sind keegi ei näeks või ära ei tunneks. Nojah, ma ei käi väga tihti linnas ma ei pane seda tegelikult ise eriti tähele, aga siis mu kaaslased mõningad ütelnud, mis nagu selja taga kommenteeritakse, et kõik ikka vahivad ja ma olen kuidagi nagu üritan ennast veidikene välja lülitada. Kuigi ma võin ette kujutada, nagu nägu teatakse ja näiteks Ivo Linna läheb teisel pool teed, siis ikka niuksed ka ei ütle, et näe, Ivo Linna on ju, eks, et, et samamoodi ilmselt üksatakse, aga minu puhul muidugi siis, kui mul mütsi peas ei ole. Viimasel ajal on nakatunud võib-olla nägu ka natuke meelde jätma, aga aga vanasti oli umbes sarnase soenguga mees, siis oli kohe Villu Tamme. Mul on nii mõnigi punkarist sõber on, kes on minu autogrammi andnud? Ma kujutan ette, et ei usu, ootasid seda küsimust, mida ma praegu küsin ja ilusalt neid küsimusi on hästi palju küsitud, et et mis on punki ja kuidas punkar on olla ja miks su pea, Punanen ja nii edasi ja nii edasi, millele ei saagi nagu midagi mõistlikku vastata või aga kindlasti on 86. aastal, mil JMKE tekkis, või enne, kui sa hakkasid nii-öelda punkar välja nägema, et selle aja jooksul, mis on siis selle tänase päeva vahel, on nii mõndagi muutunud. Et aga kui palju sellist mässumeelsust või anarhismi või punki on sinust täna? No eks iga inimene jääb ju vanemaks ja organism muutub ikkagi nii palju, et sellised asjad, mis olid tähtsad kunagi puberteedieas ja kunagi 25-ga vastaselt ja nii edasi, need enam nüüd nagu kuidas selle nüüd vastata. Omal ajal kaheksakümnendatel ja veel üheksakümnendatel oli tossu punk oli nagu põhiline osa mu elust. Ei jaksa või noh, vana inimene juba seda energiat on vist vähe, sellepärast et on ju ka niisuguse üle kuuekümneseid punktegelasi, kes vägagi reipalt veel panevad meditatsiooni haapramist kõige tuntum Sapsi laulja, kes hallipäine onkel, kes esineb laval samamoodi nagu mõni seitsmeteistaastane, kes mina olen tasapisi muutunud, ma olen sihuke laisem tüüp, ma muutunud ülekaaluliseks ja aina kodusemaks, et see ei ole nagu just väga punk. Aga samas pungi väljendusvahendid ja enamik pungi nagu loogiast ikka, käib minu isikuga üsnagi üks ühelt kokku, et ma üsna kästi, sobin, sobin sellesse subkultuuri. Mis asi see punk siis ikkagi oli, oli see mingisugune mässumeelsus, mäss selle ühiskonnakorra vastu või mida ta endast kujutas? Need on päris puberteedieast, siis noh, siis on nagu ikka, eks ole, ma polnud ise veel välja arenenud. Et siis tegelikult oli mul nii punk igasugune muu rokkmuusikaansamblit Kissi fänn, sest need nägid nii, nii ägedalt välja. Kuigi enamik nende muusikast oli korralik kõnts, ikka igav mainstream rock sihuke mingi umbes kolmeteistaastased ikka unistasin, et kunagi siukse bändi teed, mis, mis näeb välja umbes nagu kis. Tegin natuke teistsuguse. Sa oled erinevatele väljaannetele teinud ristsõnu ja mõni aasta tagasi sa üllatasid. Noh, ma arvan, et väga paljusid sellega, et mälumängusaates jõudsid sa väga, väga kõrgele kohale ja said ka palju rahanumbreid ja mattumide nimed jäävad selle meelde. Ja ei, mul mälu on ikka nagu on tõesti nagu kehvapoolne. Vot ma olen mingisugune tippmälumängur, aga ma ei mäleta tavaliselt neid asju, mida ma olen 10 minutit tagasi hästi hoolikalt internetist lugenud. Teinekord ma teen endale, ma teen palju temaatilisi ristsõnu, koostan. Ja siis ma pean ennast mingi teemaga kurssi viima ja siis ma uurin, uurinud tundide kaupa, leidsin seda suurt küberruumi või kuidas seda tänapäeval nimetatakse, siis on pilt piisavalt, selgelt suudan rist teha, aga siis kui see on lõpetatud ja siis pärast seda küsida mõni küsimus sel teemal, siis ma jään vastuse võlgu. Sa pidasid seda saadet silmas, kus jõekalda küsis ja siis tuli valida vist seitse õiget kümneste. Ja seal olid üsnagi lihtsalt küsimused ka niukses raha, muidugi seal on igasugu nänni ja Aafrika reisi, aga kulu oli muidugi. Ma ei tea, noh, ega ma ise ei oleks seda kolu ostnud. Poest õnneks osa õnnestus maha müüa, nii et lõppkokkuvõttes natuke ikka raha sai. Kas sa oskaksid öelda, mis aastal ja mis kuupäeval? Suri Konstantin Päts. Oi, no ma olen seda lugenud, ma arvan, kuus korda kindlasti, aga kui tuleb silme ette pilt veel, kus ta on pildistatud üles vangilaagri, selle paganama toimiku jaoks, paguns võis olla mingi 48 näiteks kas on sinnapoole või. Ise täpselt ka ei tea, aga minu meelest oli ta ta elas kauem kui Stalin, et oli üle 50, oli siis. Ahah, ahah, kui see oleks nüüd mulle ütelnud praegu selle õige kuupäeva ja koha ja nii edasi, siis see oleks ilmselt kinnist tunud mälus kuni järgmise mänguni, kus seda oleks küsitud järksaki võitnud 1000 krooni selle eest. Aga nüüd ma seda ikka ei tea. Aga kui mõelda selle nõukogude aja peale, kui Eestis punkliikumine oli haripunktis, siis kas sinu jaoks punkar olemine on mingeid võimalusi kinni pannud või on ta avanud? Ega vot, eks ju, nõukogude ajal pidi võimudele kaema, kuidas saavutada elus, mida sa saavutada tahtsid, võib-olla õnneks pääseda edasi õppima, saada unistuste töökoht, siis see takso ei tohtinud tarritada millegagi millegagi, seda suurt ja punast võimu, aga mulle millegipärast meeldis ärritada ja õpingud jäid nagu jätkamate selle pärast ja just jamasid oli, oli nii Jana, teisalt muidugi siis, kui see impeerium kokku varises, siis müür langes eest ära ja siis väljastpoolt paksud kapitalistid, silinder peas ja dollarikott kaenlas nägid, et müüri taga mingit päris huvitavaid nähtusi millest nad enne suurt midagi teha. Mart nutt ja selline eksootika mõjus neile nii karmilt, et perestroika muutus Soomes raadiohitiks. Ma arvan, kui Eesti oleks kogu aeg olnud vaba maa, siis pagan teab, kas üldse oleks keegi kuskil väljaspool huvi tundma näiteks meie bändi vastu hakanud. Kuigi võib arvata, et siis meil oleks juba siis oleks igasugu bändi ta juba mitu aastat varem igasuguplaat. Troll on, muidu oleks selline tavaline Lääne punkbänd. Tähistlaid peale avapäeva ei valda tuleval aastal seal olla ja saada sellesse. Sa ütlesid, et sa ostsid. Sulle meeldis nõukogude võimu ärritada. Ühel internetiaadressil www punkt laast punkt FM kaldkriips muusik, kaldkriips JMKE võib lugeda inglise keeles, et sa oled olnud ka vaimuhaiglas. On see tõsi? Ei no tõsi on see küll, aga asjast saadi natuke valesti aru või siis meelega saadi valesti aru, kirjutate, et nagu nõukogude võim sulges mind nii-öelda karistuseks muu nii-öelda teisitimõtlemise eest vaimuhaiglasse. Tegelikult selle vaimuhaiglaga oli asi lihtsam, lihtsalt kui tuli aeg nõukogude armeesse minna, siis lihtsalt arstina mainisime nagu tihti valutab, arst saatis mind siis hullumajja. Kontrolli. Eks eks ta muidugi nägi ka, et ega ma päris niisugune mõistuse juures ei ole ka. Eks hullumas arstid jagasid karatma ikka ei ole vist päris normaalne ja nõukogude armee jaoks kõlbulik persoon ja niimoodi nad mind ära päästsid siis psühhopaadiks, ametlikult tunnistati mind ja. Eks ma siiamaani seda ei ole maha võtnud keegi seda diagnoosi ja muidugi. Ma ei olnud mingeid tablette võtnud, ega me vist terveks ei saanud ka? Mina, nii palju, kui ma seal hullumas olin ma selle aja jooksul saanud ühtki tabletti pidin andma vereproovi ja, ja siis need pissuja kakki ütelda. Kui kasutada eufemismiks. Need arstid minu arust nad olidki nagu sellised, kes üritasid eesti poisse kuidagi ära päästa, igal igal võimalikul võimalusel vaatasid, et see mees hakkama ei saa, et siis nad ei kippunud statistlikult teda sinna suunama. Ütleme, et, et see nüüd terve ja elas. Las piinleb seal, aga muidugi üsna sarnaseid sanktsioone on tegelikult kasutatud, aga ei olnud tegemist hullumajaga, vaid selle pagana suguhaiguste dispanserisse. Hiiul oli see suur naha-suguhaiguste disbanzer ja sellel oli raba tänaval. Pääsküla prügimäe kõrval oli erirežiimiga osakond. Niisugune trellidega ja sihuke üsna ehtne nagu vanglatüüpi maja mis siis oli nagu kirjade järgi ette nähtud, selleks et naha- ja suguhaiged, kes rikuvad mingisugust reziimi, siis pannakse karistuseks kartsa sinna prügimäe kõrval, aga, aga tegelikult oli see see majatäis inimesi lihtsalt igast tagasisidepomm, sõja ja mõned punkarid ja retsit, kellele ei olnud parasjagu midagi kaela määrida võimalik ehk kelle vastu ei olnud piisavalt süütõendeid või siis neid sai seal nagu fiktiivsete roosidega kinni hoida. Täpselt nii kaua, nagu miilits heaks arvas. Et see oli küll väga huvitav asutus. Ma 85. aastal suve jooksul istusin seal kaks korda vist umbes 10 kuni 12 päeva korraga. Õnneks mind rutem lahti, mõni ikka seal päris pikalt aega, see oli nagu üks neist moodustest, kuidas nõukogude võim üritas punkliikumist maa pealt ära kaotada, sest ega neil tegelikult ei olnud KGB ja sellised mehed ega nemad ei ole ju ju siis väga lollid ja et nad ette nüüd seda ka ei hakanud kujutama, et kuidagi on võimalik pump ära kaotada, aga tuli kuidagi organiseerida niimoodi, et punkreid tänaval näha ei oleks, sest see oleks jätnud siin külas käivatele välismaalastele kuidagi nagu vale pildi Nõukogude õnnelikust ühiskonnast. Ma ütlen, et tal on mingid inimesed, kes üritavad välimusega välja näidata, et nad ei ole ladele riigikorraga rahul. Nõukogude ametliku propaganda järgi sellist selliseid asju üldse Nõukogude riigis ei eksisteerinud, hipisid S1 ja siis neid ikka kogu aeg veti kuhugi minema. Nagu jälle linna läksid varblasest Moskvat, natukese aja pärast tuliment ja, ja viis viis minema Laarimenti viitsis Stavalisest istusime seal ikka mitu korda nädalas seal mõni tund veedetud linnas läksid jälle sattusid üle mingisuguse piiri siis teise selle jaoskonna haldusalasse, siis ei maksa alimente ja siis kolmanda kol läksid, siis viidi Pärnu maanteeremonti ja kodu ligidalt mind lubi amenti. Niimoodi sai noorus veedetud klases ja andis ja siis ööseks koju magama ja siis oomika Varblasse siis pärast lõunat menti siis koju. Selline punk oli nõukogude ajal. Anarhismi peetakse selliseks hävituslikuks nähtuseks isegi terroristlikuks, kuigi ma ei tea, kas päris neid enesetapja terroriste anarhistide pidada või ühesõnaga, see mõiste on arvatavasti need muutunud. Aga igatahes sinule laulutekstid ja JMKE, see mõjub vastupidiselt väga patsifistlikud, mis on ka tegelikult see anarhismi teine pool, aga igatahes soo mitte olla ta ükskõik, millisele võimule siis noh, seda, millised su suhted olid, nõukogude ajal on teada, aga kuidas sa suhtud praegu Eesti Võimu ma ei ole nagu sedalaadi anarhist, kes nüüd noh, kes nüüd tahaks, tahaks kohe siin ja praegu, koristada Toompealt kõik inimesed ära, kes mingisuguse seadusi vastu võtavad, riigikogu laiali saata ja siis lasta inimestel teha asus, mida nad igaüks heaks arvavad. Et see ei ole. Jah. Tähendab see muidugi on arhiaga arhia sellise utopistliku paradiisliku ühiskonnakorrana, vaid see on anarhia, sellesse juses, kaose, kontrollimatusse mõttes. Monarhia, kui selline asi inimeste kooseluvormina üldse võimalik oleks, siis peaks ju inimestel olemas enesekontroll kui ei ole enam seda nagu kõrgemalt poolt sinu järele valvama pandud organeid ja seadusi ja igasugu stiimulit, mõjutusvahendeid, et kui sa nagu ise tead, mida on õige teha ja kui iga inimene niimoodi seda teab mida on just kõige õigem teha, siis ainult sellisel juhul on üldse arhia kui selline võimalik. Nii et tegelikult võitlev anarhist siiski natuke midagi, midagi siiski ma leian, et on ka võimalik ära teha sellise tüüpilise vabariigi tingimustes, nagu meil siin on, sest mõningad jõud on ikkagi, mis midagi äkki suudavad muuta, on etnon loomulikult rohelised, kes rõhuvad just nende tähtsamate punktide peale, mis muidu jäetakse kuidagi veidikene soiku. Sest ega tänapäeval rahvas enam nagu ilmselt mingit fosforiidisõda pidama ei hakka. Kuigi põlevkiviga on nüüd veel karmimad perspektiivid meid ees ootamas, kui oli 80 lõpul. Fosforiidiga rahvana enam snii peale ei lähe, sellepärast et sellega seoses puudub ju see rahvusliku vabanemise nüanss, mis tol ajal oli. Ja selle jaoks on vaja hädasti riigikogusse, kuhugile otsustajate toolide peale nagu rohelise mõtteviisiga inimesi. Lamp, selle panuse ma andsin, et astusin ka liikmeks. Et liikmete arv täis saaks, et saaks nagu erakonnana asja üldse ära kuidagi registreerida. Eks näe, kas tuleb sellest midagi välja, ei tule. Ja mina vastasin ka just nimelt sellesama eesmärgiga. Aga kas sa, sa arvad, et, et enamus rahvas selliste suurte sinimustvalget lippu palakatega kuhugile põlevkivi väljadele lehvitama ja nõudma ei lähe, aga kas sina kirjutaksid laulu näiteks nii nagu sa kirjutasid, käed üles Virumaa? Ma alustasin sellist laulu kirjutamist, aga viimasel ajal mul kuidagi need laulud jäävad poolikuks. Ei ole enam seda vahestki keskendumisvõimet, mis mul oli kunagi nooremast peast ei pane, niisugune keskeakriisis vaevlev tobuke. Ei saa nagu millegagi enam hakkama, nii nagu peaks ja nii nagu tahaks. Aga äkki see laul kunagi valmis saab? Muidugi. Meie muusika on selline, et oleks vaja uut Mattiiseni tüüpi meest, kes kirjutaks selliseid lugusid, mis ka laiematele rahvahulkadele kuidagi muusikaliselt vastuvõetavad on. Kes seda müüdistamistika jaksab kuulata? Me. Elame. Suudame. Oleva. Mäe ja. Sõjalaagrivabam. See, et su laulutund ühtlikundliku sõnumiga Hoiatavad isegi minu jaoks heas mõttes moraalsed et nad on seda kogu aeg olnud ja nad kõlavad värskelt ka praegu, kuivõrd palju sa ise tunned, et et mingite laulude sõnumid on kuidagi aegunud või et need ei ei lähe korda kas siis kuulajale või sulle, et pole mõtet laulda, et see asi on nagu möödas. Selliseid laule ju jõuan vist ligi pooled, mida me siiamaani laulame kontserdil, sest nõukogude riigi Me suutsime pikali lükata lauludega, nagu me unenägudes loodame. Ja perestroika tervitada on praegu võib-olla tõesti natuke liiga hilja juba, aga me teeme ikka seda aeg-ajalt ikka oma korbatšovist internatsidest ja siis Virumaa fosforiidiprobleemist. Siiamani laulame kontserdil kokkuvõttes ikkagi noh, kontsert on see, kus karjutakse, tantsitakse, mitte ei, ei peeta kõnet. Tegelikult pole väga suurt vahet, mis laulu laulu sisu, et, et võib-olla suurt probleemi endale sellest ideed, et need tõesti perestroika teema on võib-olla pisut aegunud juba. Näiteks peerija ikka veel elab KGB tulena tuha all vast ikka on olemas? Kontsert kui rahvas tantsib ja mida see sinule pakub, on see, see hetk, kui sa tunned mingit ühtsust inimestega või jagad nendega midagi selle publikuga. See on jah, see, see on nagu mõnus tunne. Muidu mulle, ega mulle meed nagu lavale minna ka eriti eks ole, ja siis siis ma pean ise ka ikka mõned õlled või pigem noh, siukse natuke sihukest kangemat kraami ära jooma, et ma üldse nagu julgeksin, julgeksin vaba suunas liikuma hakata. Aga kui seal laval juba olla ja, ja siis on see Nagu siukene möll heas mõttes on käima läinud, siis on nagu nagu kuidagi ilgelt mõnus noh, tundub, et bänd ja publiku nagu üks selline rõõmus rahvatantsu sihukene ring sõõre kas tädiks naljana sellel et, et noh tõesti nagu mõnus tunne. See sõnum, mida sa laulad või mida sa neile öelda püüad või et enamjaolt või vabandust, enamjaolt võib-olla mitte. Aga väga paljuski ma kujutan ette, et need noored Jokastanud punkarid ei pruugi absoluutselt teada ei anarhismist ja mitte ka võib-olla jagada seda sügavamat sõnumit, mida, mida sa neile öelda püüad, kas see häirib sind? Ei, see mind ei häiri. No tegelikult ma olen nagu ammuga seda taibanud, et minul on üks asi, mida ma tahan kuidagi nagu öeldakse, ole minul mingisugune nägemus sellest kusjuures muidugi mitte kõikide lugude puhul osades osade lugude Puurmas isegi aru, mis asjast ma laulan, lihtsalt mingisugust sõnu ritta pannud. Aga inimesed on ikkagi, kuigi nad kõik ja noh, punkmuusikasõbralikud, aga ikkagi selle asja sisust, nad saavad ju erinevalt aru, ei saagi kuidagi niimoodi olla, et kõik saaksid täpselt nii aru asjast nagu mina olen seda. Ja ma ei saa olla inimese peale pahane kuidagi, et kui kunagi inimene, inimene saab asjast nagu omamoodi aru sest tema saabki õigesti aru tõenäoliselt täpselt nii aru, nagu tema on loodud sellest aru saama. Kusjuures muidugi paneme punki, ega ta ei ole ka muidugi otseselt selline mõnitus laul, ta on selline sõbralik iroonia, võiks öelda, ja kusjuures ka eneseiroonia, sest sest ega ma ise parem jale. Noh, või siis öelda, et ma mäletan oma oma nooruspõlve väga hästi, ma olin tegelikult hullem ilmselt kui või need praegused punkarid ja Noorte punkrite põhimass ei olegi tegelikult hirmus mõttetute joodikute armee. Ja niisama Rauskete, vaid tegelikult enamik neist, ma arvan, saadik asjadest tõesti aru ja mõned isegi palju paremini kui kui näiteks mina. Enamik ilmselt paremini kui mina tegin seda nende vanuses meie publik on, on nagu tasemel neil on nagu asjadest arusaamise tase on, on kõrgem kui nii mõnegi teise bändi publiku hulgas, ma kujutan ette Kas sa oled mõelnud ka mingisugused teistsuguse muusika tegemise peale kunagi näiteks jätsu peale või? Jah, loomulikult olen, loomulikult olen noh, mõnes mõttes võib isegi öelda tegelikult punki teen põhiliselt sellepärast, et ma muuga ei saa hakkama, aga ma midagi tegema hakkan, siis mulle mulle meeldib olla nagu parim selle asja tegija või üks parimatest. Et ma ei koostaks ristsõnu, kui ma ei teaks, et ma olen nagu Eesti Eesti üks parimaid ja ma ei, ma ei teeks punkrokki, kui ei teaks, et ma olen nagu tõesti päris hea sel alal tegelikult igas muusikaga majanduses hakkama. Noh, elevandid ja kõrvad ja nagu muusika on selline asi, mis mulle eriti nagu annet ei ole. Aga sellist džässi ma olen tahtnud kogu aeg teha. See on selline asi, et sa sassi ka siis, kui sa tegelikult pilli väga hästi valdagi, siis sa võid seda nimetada punktsiassiks, ütleme niimoodi. Ja ma arvan, et seda kunagi tegema hakkame nagunii. Meil on tegelikult pandud tärmin paika, et aastal 2012 läheb ansambel laiali ja siis pärast ja ma arvan, et me hakkame mingisuguse teise nime all tegema neidsamu samu lugusid džässikuube rüütatud aastal 2012 ma olen juba lähenen 50-le, et et siis on siis siis ma ilmselt ei jaksanud, on püsti seista siis mu kõht on veel suuremaks läinud, jalade nõrgemaks ilmselt pean tegema natukene sellist aeglasemat muusikat. Sa oled öelnud, et sa üldse viisi ei pea, on see tõsi või oled sa pikapeale hakanud viisi pidama? Viis ja ma pole nagu kunagi hästi pidanud, aga kuidagiviisi saan nagu hakkama, eks ole, oma nende nende lihtsate viisidega, kuulmisega mul on nagu sellised üsna kehvad lood. Ja ma mäletan aiast nagu viidi kuidas neid asju nimetati nagu katsed või enne esimest klassi. See oli vist kolm ainet ja siis teiste eest mandivalviisaga laulmisest pandi siis kolm ja mina ise nagu nüüd enam ei mäleta, mis kuulumusel olin laulnud, aga see oli üks väga imelik laul, mida me väga koledasti laulnud täiesti viisist mööda ja ise oli ka kuidagi sobimatu, mis pagan laulus olevat, ei tule praegu meelde. Aga sellega oli see märk maha pandud, et minust saab punkmuusik kunagi tulevikus. Sest selle jaoks ja just siis, kui ma olin piisavalt vana, et hakata nagu bändi peale mõtlema, siis oli selline asi nagu punk rock välja mõeldud ja ma sain sealt hakata tegema ja kõik kõik läks kuidagi kuidagi nagu täks. Huvitav, ma olen mitu korda nagu tähelepanu ütles seda, et ma olen nagu täpselt, et õigel ajal sündinud. Mõnikord ma kahtlustan isegi seda, et kogu maailma Tartus ja, ja ma ise suudan seda mõjutada niimoodi, nagu mulle parasjagu sobib. Nagu punk rock tuli täpselt õigel ajal. Ehk siis minu muusikalistele võimetele kohane stiil. Samas on nimetatud vanasti müüdi, eks ole, alkoholi, alates 18.-st eluaastast nõukaliidus ja siis nagu ma sain 21, nii tõsteti see, see piir 21 peale. Paar nädalat hiljem. See oli mu järjekordne tõestus, et, et ma olen, elan täpselt õigel ajal. Sa saatel. Kui sa ütlesid, et sa oled tagasihoidlik ja tahad olla nagu öökull ja vaadata, mis toimub ümberringi ja ise olla nähtamatu. Mis suhe sul lindude ja loomadega on? Seda võiks nii öelda, et mu suhe on nagu selline, nagu linnapoisilik on olnud, et onu nagu koer ja siis on olnud mõned kassid ja akna taga linnud. Aga ma armastan tohutult linde. Ma ei tea milles, milles nad on nagu tingitud meelde, et, et nüüd on juba lumi maas ja mul on veel üks eelmisest, ostetakse pekki raha või kuidas seda nimetatakse, mis riputatakse linnule tihastele ja leviks televälja akna taha, selle peaks nüüd ju riputama kähku ära. Loomad, ma arvan, on paljudes nad tänulikud ka mulle, et ma ei ole neid nagu ära söönud, et võib-olla mõni loom on tänu sellele ellu jäänud, et ma nagu liha nagu eriti ei tarbi viimasel ajal, et ma arvan, et ma saan loomariigiga, saan saan hästi läbi taimeriga pildi nagu tapmine, nagu selline asi. Järjest rohkem muutunud vastuvõetamatuks ja viimasel ajal ma näiteks ei karbestega sääski maha, kui ulbiini saab kõrva juures üritanud ajada välja aknast või midagi sellist. Ma sääse maha lähen, siis ma olen nagu sooritanud tapatöö ikkagi sisuliselt ja ega see ei tähenda, et nüüd ma sääskes sääskedest olen kuidagi pääsenud. Kui ma istun kuskil heinamaal tuleb järgmine pini 100. Ja miks me siis lühedal mahlale või kaks või 10 neist, las nad siis elavad. Ja minu arust nad on mulle ka tänulikud sellest. Sinul laulutekstides on väga palju neid loomi ja linde mainitud, et koer, siga, tuvid ja noh, et seal on isegi üks näidend, haned olid võlgu ja luulekogu pealkiri on tuvi oli tihane ja ja jäneste invasioon on plaadi nimi ja seal tihti igavad välja jänesed. Et millesse on No jumal, natuke napakas olemist mõne asja kohta oskan nagu selgitada, näiteks jänesed on tekkinud tasapisi sellest, et olen sündinud jänese aastal Hiina kalendri järgi ja siis mis vahepeal oli kaheksakümnendatel oma nii-öelda alter ego-na. Kasutasin natuke nagu jänest, üritan ikka alati mingisuguse jänese igale poole panna. Kumas seitset vaprat, juhtisin sussi ma ise läbi suruda enda joonistatud jänesed nagu saate signatuuriks, mis näevad samasugused välja nagu külmale maale plaadikate muutunud nagu võib-olla mingisuguseks mõttetuks kinnisideeks, aga noh, las ta olla. Huvitav on isenesest. Sellest näidendist haned võlgu, see võitis päris mitu-mitu, võib-olla juba 10 aastat tagasi Eesti näitemängu agentuuri korraldatud näidendivõistluse peapreemia, preemiatest ja sedapidi ka Mati Unt lavastama hakkama, aga, aga ta ei teinud seda, et räägi, mis näidend see on ja miks see lavastas ära jäi. Mul on üldse niimoodi, et ta midagi teeks, siin on mul vaja ilmselt mingisugust stiimulit, mingisugust põhjust. Ma olen palju oma luuletuse jutukese kirjutanud, lihtsalt tellimuse peale öeldakse vanasti mets, Eesti ekspressist öeldi tihti. Kuule, kirjuta mingi jutt sel teemal või kirjuta siis nagu meile jõuluteemalisi lasteluuletusi siis pool mu sellist, mitte bändi loomingut siis koosnebki umbes nagu tellimustest või siis tehti ettepanek võtta osa näidendivõistlusest. Hakkasin lihtsalt näidendit kirjutama, mul ei olnud absoluutselt mingisugust nagu ettekujutust näidend terviku kondigavastega teemast üldse, mitte millestki. Tuli kuskilt mingi pilt silme ette, kus keegi üritab treenida oma kassi. Tulid silme ette niimoodi, et ma vaatasin enda kassi ja millegipärast siis tahab teda treenida läbi rõnga hüppama. Siis ma hakkasin kirjutama siis järgmise stseeni. Siis ma pean mingisugune teine teema, kuskilt tuli sisse, mõtlesin, et teeks omasid, mõtleks siis suvel niimoodi kirjutasin ka, mul oli nagu veerand sellest valimiskirjutanu kirjutatud, mul on mul ikka mingisugust ettekujutust, kas lõpp saab välja nägema, aga ja keskpaik, aga niimoodi tasapisi muidugi kirjutasin siis mul kodus olnud arvutit, siis ma nagu ja siis ta nagu kirjutatud ruudulise paberi peale soditud niimoodi maha tõmmatud ja nagu need jupid ja siis ma ütlesin, et ma tahan selle ise nagu arvutisse kirjutada, aga mul kodus arvutit ei ole, et kas ma võin näitemänguagentuuris kirjutada. Ja siis oli see tähtaeg oli tegelikult juba ammu käes, aga siis ma tegin sihukest nägu näidanud ammu valmis, aga ma lihtsalt pean selle nagu kuskil ümber kirjutamast, sest mul koledal käsikirjaliselt kujul ja siis ma käisin õhtuti näitemängu agentuuri arvutisse, seda näidet sisse kirjutamast, siis järgmine päev mõtlesin jälle mõne stseeni välja. Sinna selle arvutisse, niimoodi ta tasapisi valmis saigi, eriti palju ei läinudki üle tähtaja ja sai koguni lõbuks teise preemia, ma saan aru, et see on värss komöödia? Jah, niimoodi võib seda vist vist jah nimetada, et on suhteliselt naljakas vahepeal ja suhteliselt värsis peaaegu kogu aeg välja arvatud mõned üksikud kohad, aga seal oli jah nagu see äpardus, et tegelasi on seal tugevalt üle 20 kurigast haned ja kassid ka kaasa arvata, siis see tähendas seda, et Draamateater oleks pidanud siis kõik ülejäänud suure saali etendused peast välja viskama ja oleks minu minu vägeva teose kõrvale jäänud võimalus teha ainult paari näitlejaga väikse saali etendusi. Et siis nad ei saanud selle tegemisega hakkama, mis oli, ja siis nad planeerisid seda sokutada kuhugi mujale. Ja lõpuks sokutati susse soiku nii-öelda tan praegu unustusehõlmast välja kaevatud ja, ja ilmselt järgmisel hooajal võib see Ühes Eesti teatrites ka lavale tulla. Aga igaks juhuks ei, ei luba liiga palju. Sul on. Välja antud kaks luulekogu, üks oli siis tuvi oli tihane ja teine on. Sorli Meti plät. Mida see tähendab, Sorli mekib plat, selle tähenduse, mõtlesin ille välja. See on nagu võetud käsikirjalise luulekogu pealkirjas, mida ma hakkasin kirjutama 84. aastal, kui keegi kinkis mulle viltpliiatsite komplekti, kus oli kuus sellist erivarjust, pliiatsid sees ja mõtlesin, mis, mis nendega teha. Nendega nagu maalid natuke kehv, siis mõtlesiteks luuletuskogu ees, võtsin ruudulise sellise vihiku kahekopikalise siniste kaantega. Mõtlesin kõigepealt kirjutanud, pealkirja suhtes on kirjutanud pealkirjaks esimesed asjad, mis pähe tuleb ja esimese asjana tuli pähe mulle sõnaühend Surli Mciplat. Ja siis keerasin lehte jaoks niimoodi ilusa käekirjaga luuletust sisse kirjutama, alguses täiesti lihtsalt, mis pähe tuli, aga siis juba mingil viiendal leheküljel, siis hakkasin nagu tasapisi mõtlema, riimi panema ja umbes niimoodi. Ja siis ma mõtlesin Sorli mäki Platile ka nagu definitsiooni välja. See oli siis nagu tahtlik vaim, kes enda tahte vastaselt määratud tunnetust tooma. Ja siis kirjutasingi selleteemalise luuletuse sinna ruudulise vihikusse, sellises raamatus kailemist nii-öelda joonistasin seal ruudulise vihiku luuletusi täis lõbusteni, tagakaane ka ja seal kuskil olles Sulle peaks sisse skännima ja siis nii-öelda kuidas nimetatakse faksiimile või niimoodi välja andma nii-öelda, nagu nagu vanu trükiseid antakse uues kuues Sorlymeki plats, sellest ma ka nagu mõtlesin välja enda alter ego, sest ma millegipärast vanasti arvasin, et ma toon ka endaga mingisugust tunnetust kaasa vehkima. Ma võin ainult head kogu aeg. Umbes niimoodi vist oli, mõni sõna võib teistmoodi olla. Tema oli sellest loost, mil puudus jutulõng. Tema tuli sellest soost, mille juures surma hõng tuli, tuli tulemist ta tule soojataresse pärast tema lahkumist jäänud ahervarasse. Kogu talu kogub kogu sootu sugu viimsest soonest välja, vereimes ajalugu. Ei ta isaks olnud, jumal ei madonna emaks. Polnukatel õnnetumal rohtu paranemaks. Sellest tõvest Kuletust, mis keeras olla vaba sulud, algavad ära tee või tuletust, et siinse vaev ei taba. Sulud, lõpevad jalgu järgi vedades. Ta astus üle läve. Istus veidi, rääkis vähe hiljem, andis kätt nukralt tõmbas kaabu pähe. Sordimekiplat. Meil Inemise sisu saates on selline kohustuslik rubriik, kus siis saatekülaline ise küsib ühe küsimuse kelleltki kellelt ta küsida tahab ja sellise küsimuse, mille ta küsida tahab. Villu Tamme, mis küsimuse ja kellele sina esitada? See on õudne, õudne. Ma olen selle peale mõtelnud 24 tundi päevas sellest ajast peale, kui sa millalgi hästi ammu mul eelistasid. Ja ma ei ole seda suutnud välja mõelda, on on tohutult palju asju, mida teada tahaksin-tahaksin kelleltki näiteks seda küsida, et mida ma peaksin tegema selle jaoks, et kõigile mu küsimustele oleks olemas vastus. Aga ma ei tea, kellelt seda küsida. Ja siis võiks muidugi kelleltki küsida, mis on elu mõte. Ja võiks näiteks jumalalt küsida, kas ta on olemas, aga, aga. Mul ei ole ta telefoni numbrit niikuinii. Paraku need asjad kõik sellised, et nad ei oska niikuinii keegi vastata. Nii et ma olen täiesti plindris, võiksin küsida näiteks mingi vana kulunud nipi küsimuse küsima, siis meil on olemas Vistki ja auto või mingi selline aktsiaselts või KIA Motors i esindaja näiteks kas või sekretärilt või siis ta võib küsida kelleltki teiselt. Miks blondiin ei sõidakija autoga. Tervist, kas see on Kia auto? Mina olen Urmas Vadi ja ma üldsegi ei taha osta, ootad. Aga ma helistan Eesti raadiost ja ma teen sellist saadet nagu, mis see sisu. Ja, ja see pühapäevane saade tuleb legendaarsest punkarist villu, tammest ja ja meil on selline rubriik, kus siis see inimene, kellest saadet tehakse, küsib küsimuse ükskõik kelle käest. Ja tema tahtis küsida seda küsimust Kiia auto käest ja see küsimus on selline, et miks blondiin ei sõidagi autoga. Sest tal on mobiiltelefoni peale kirjutatud Nokia. Galen. Taevane ema, kere. Te kuulsite saadet Villu tammest. Tema küsimusele vastas Kiia auto, Ülemiste keskuse sekretär Helena Talihärm. Suured tänud talle ja Aavo kartulile. Tänud teilegi, kes te meid kuulasite või kuulate meid internetist vikerraadio koduleheküljelt. Tänase saate panid kokku Külliki Valdma ja Urmas Vadi. Kohtumiseni. Hiljem ise sisu. Saade sisukatest inimestest.