Tere päevast, täna tahame rääkida väärtushinnangutest ja keelest. Eesti ja Soome näite varal ja stuudios on Jaana Vasa maa, kes on Soome Instituudi juhataja ja samas ka pedagoogikadoktor. Tere. Ja mina olen toimetaja maris Johannes algatuseks, ma ei tea, kas te teate, et täna seal laupäeval kirjutavad eesti lapsed küpsuskirjandit, meie gümnasistid, hommikul on nad alustanud ja selleks ajaks, kui meie oma jutujärje saame, on neil juba töö tehtud. Kas Soomes ka midagi sellist toimub, et gümnasistid ühel päeval kõik selle kirjandi kirjutavad? Meil on ka riigieksamit ja me kutsume neid sellisel sõnal kui üliõpilaskiri hoiduks, et ja see on samal päeval igal poolel, samal kellaajal, jah. Aga kirjand iseenesest, kas ta on ka selline, et antakse teemad loetakse raadios ette või, või see eksam on mingis muus vormis? Aga huvitav, kuidas on arenenud nüüd tegelikult emakeeles on nagu kaks erinevad eksamid kahel erineval päeval erineval nädalal. Nad võtavad umbes kaks pool nädalat, et iga teine päev on, on seal need ained. Ja emakeel ongi esimene ja see esimene soome keele eksam ongi selline, et seal artiklid seal on luule, seal on kirjandust, aga materjali nagu olemas. Teine emakeele eksam on siis vaid soome keele eksam, siis Loovem kui rohkem analüüs ja emakeeleõpetaja oma emakat õpetaja loeb mõlemat läbi ja kumb on tema meelest parim, see läheb siis sile komisjonile. Ta vaatab veel ja, ja vaatab seda hindamist, meil tehakse kaks eksamit ja nendest parem on see, mis nagu lõpptunnistus. Siis tuleb nii aitäh, seda on meil väga hea teada, sest parajasti on meil just õhusse vaidlused, kuidas eesti keele eksamit korraldada tulevikus, nii, miks majana täna stuudiosse kutsusin, oli see, et mõni aeg tagasi tegid sa oma uurimust eesti laste väärtushinnanguid uurisid ja tegelikult need lapsed ongi, vaata see põlvkond, kes täna seda kirjandit kirjutab ja et need olid lapsed, kes olid 1900 üheksakümnendatel aastatel sündinud nii, ja uurimuse tegid sa siis, kui nad olid kümneaastased. Väiksemad tegelikult veel t nad olid teises klassis, kui ma hakkasin, ja viiendas kui ma lõpetasin. Tegelikult sa uurisidki nende laste, meie tänaste abiturientide minapilti ja identiteeti Eestis. Mis keelsed need lapsed olid? Nad oli eestikeelsed ja siis oli nende hulgas ka viis vene keelest last, kes õppis küll eestikeelses koolis. Ja need lapsed olid vabas Eestis sündinud lapsed, mis sind nende puhul nagu huvitas või milline oli siis küsimuste skaala või register? No põhimõtteliselt mind huvitas just see identiteedi küsimus, et minule pakuti seda, et ma läksin, uurinud siin eestlaste minapilti aga nagu puhtalt seda ma ei tahtnud uurida ja ma arvan, et see identiteedi küsimus tuleb muud juba kodust selles mõttes, et ma olen kakskeelsest peres elanud, et mul on kaks kurti õde, kelle emakeel on viipekeel. Ja kui ma eripedagoog ja täpi siin ma siis oma bakalaureusetöö tegin soome kurtide soome keele oskustest ja nagu see oli esimene samm. Teine samm oli see, et kui ma eripedagooge pesin, siis ma tegin oma õed te identiteedist ka uurimuse, ma ei oleks tahtnud seda teha, ma ütlesin, et ma olen liiga lähedane, aga minu juhendaja tahtis, et tulemus oli, et minu õed, kes on samas peres elanud, nende identiteet on väga erinev, siiski et teistel on aga tugevam selline kurti viipekeelne ideni ideed, et ja see kolmas samm oli see, et ma tegin, kui ma ülikooli läksin eesti keelt ja kultuuri õppima, ma tegin ühe sellise huvitavat tööd, ma võrdlesin soome-eesti-aabitsat. D rahvusliku nagu osa, et kuidas seal oli ja see oli ka nii huvitav, et noh, nagu need on kõik sellised sammud, mis on läinud selle identiteedi pooled, et siin ma olengi, eks ole, selline inimese põhiküsimus, kes ma olen, kust ma tulen, kus on mu juured ja kuuma lähen. Eesti ja Soome aabits, mis oli see, mis siis oli eesti aabitsaalus, mis, mis ajas Saabid soli? Seal oli erinevad aabitsat ja seal oli sellised 90 90.-te algusest ja siis oli ka uuemaid. Minu juhendaja Karl Pajusalu pakkus kastide Verogiast abist, mis oli väga missal Joos sellel ajal ja see oligi väga huvitav. Ja Soomes jälle see oli huvitav aeg selles mõttes, et meil hakkas see multikultuursus tulema ausad, keegi ei olnud sellest kandist nagu vaadanud seda aabitsa sisu. Soomes pannakse rohkem rõhku sellele meetodil, et kuidas sa last õpetad lugema, mitte sellest sisuliselt pooleli ja Soome aabitsat hulgas oli üks, mis oli mõeldud, et nagu just välismaalt immigranti lastele ja seal ei olnud midagi Soomest, soome kultuurist ja ma olin täitsa shokis ise, et, et kuidas, kuidas on võimalik, et meil tulevad lapsed mujalt ja nendele keegi ei õpeta? Lõpeta midagi, aga siis ma uurisin ka hiljem seda, et seda tegelikult ei õpetajat tahkiga. See aabits ei sobi õpetajale tööks. Meil on õpetaja, valib ise, et meil on mitu varianti olemas ja, ja põhimõte on siis metoodika, lugemise, õpetamise metoodika. Kakas soome laps oskab lugeda, kui ta kooli tuleb või ei oska. Umbes pooled oskab ja pooled mitte, et, et meil on lõpetajate soov, tegelikult on see, et nad ei oskaks. Meil jäi pressida last, nii nagu siin. Ma julgen öelda, et, et siin siin pressitakse last Soomes ei pressida. Et meil on ka eelkool ja eelkoolis on nagu õppekavad olemas, aga siiski meil tahetakse, et laps oleks hästi kaua laps ja kui nad tulevad kooli, et see on nagu tühi laud ja koolis hakatakse ja ka praegu on see niimoodi, et umbes pooled oskavad ja ka see ei ole mingi probleem, et võib-olla ka sellistele lastele pakub õpetaja metoot nagu huvi, kui see on, ta on ise õppinud teistmoodi lugema. Tuli ka see multikultuursus, see termin juba sisse, kas soomes võib-olla ka selline laps, kes tuleb esimesse klassi ja ta ei valda soome keelt, kui tal on teine emakeel, teine kodukeskkond? Meil on niimoodi, et ta läheb üheks aastaks õppima soome keelt, enne kui ta tuleb tavaklassi. Aga eks seda juhtub ka, et tulevad kuskilt mujalt ja eriti väikeses linnas, et ei ole sellist klassi olemaski, aga Helsingisse tavaliselt läheb, nii et laps üheks aastaks õppima soome keelt, ma ütleksin niimoodi, et kui ta tuleb esimese klassi, see pole häda midagi, et aidata ja et aga kui ta on näiteks pagulaslaps, kes tuleb kuskilt laagrid, kes võib-olla ta on 12 aastane ja tal ei ole koolikogemust siis meil on suur häda, et kuidas temaga edasi minna. Kui nüüd aabitsa poole vaadata, siis eesti soome aabitsa võrdlus, mis seal põhilised erinevused olid. Ja eks meil on ikka rohkem neid aabitsaid, õpetajal on rohkem nagu valikud, aga siis sisuliselt teevad küll rohkem seda sellist rahvuslikku asja seal sees, mis mulle endale ka väga meeldis. Niimoodi see peab olema, et just Soomes on väga ilus väljend tuhanientalam paika, et sul on nagu kõik võimalused, kui laps on väike ja hakata temaga nagu tegelema. Et see on see kõige olulisem, aga, aga põhimõtteliselt nagu suuri erinevusi ei olnud, et eks seal ole need vanad muinasjutud ja omad, sellised rahvuslikud asjad, sümbolid, lipud peab olema, traditsioonid on väga olulised, need nagu säiliks igal rahval, eriti väikesele rahvale on väga olulised, et neid peab vahel tuletama meelde, et meil on sellised traditsioonid. Soome nagu suurmaad klapis on teised traditsioonid kui Ida-Soomes. Edela-Soomes on jälle teistmoodi, et need vahe võib olla väga-väga suur, näiteks lihavõtted on väga huvitavad nõiakultuuri teatus rajoonis olnud, aga levinud ja see on levinud kindlasti ka sellepärast, et see on ühest küljest väga huvitav, et lapsed käivad ukse taga ja teevad sellise ilusa viidi Sa ja siis nad soovivad sulle kõike head järgmiseks aastaks, et see on selline ilus traditsioon siis näiteks samas rajoonis Pohjan maal, seal tehakse veel need suured tuled ja mis on väga-väga vana traditsioon, aga mitte kuskil mujal. Aga huvitav on teada ka seda, et miks seda tehakse ja just et see on väga vana ja see on säilinud. Traditsioonid on väga tähtsad. Ja tuleme nüüd Eesti juurde tagasi sealt Soomest, kui te neid eesti lapsi uurisite, milliste, milliste tulemusteni jõudsite? Nii noortel lastel ei oldud varem uuritud rahvuslikku identiteeti ja tegelikult ma pidin ise selle teooria nagu ehitama, et ei Soomes ega Eestis mitte kuskil mujal ta ka pärast minu uurimus tehti Soomes ka tõesti nagu mööda seda teooria järgi, et mis on see rahvuslik identiteet lapsel, kes oli siis 10 aastane, kaheksa kahe esimese, just et siin on venekeelsed lapsed ka? Tegin ja ehitasin selle teooria, millega ma jäin väga rahule, et see oli nagu õige tee. Põhimõte on see, et peab olema teadmised, rahvuslik identiteet on emotsioonidega seotud väga tugevalt. Kuidas sa neid tuurid, aga emotsioonid ei sünni enne, kui sul on teadmised ja siis nagu pidi just uurida seda, et mis on põhiteadmised, mida kaheksa aastaselt lapsel võib juba olla. Ja ma jagasin nagu neljaks osaks, et üks on nagu tühi teadmised omast riigist ja, ja üks on sümbooli. Üks on selline maaga ja geograafiaga seotud sellepärast et see aitab sind nagu panema ennast nagu paika, et koos olen mina, kes on minul lähedased siin ja see on ka kodukandiga seotud olema Saaremaal, nii nagu mul see üks grupp oli ja kuidas Saaremaa jazzarlus nagu suhtub nagu selle, et ma olen eestlane ka, kas ma olen eurooplane ja kes ma siis olen, kes ma olen esimesena. Aga siis oli veel omas kangelased. Ja siis olid need traditsioonid, mida ma alati alati tõstan ka, et ma ise kardan, et need kaduvad nagu esimesena, et, et sellest on nagu väikesed märgid olemas ja, ja ise ma nagu poodaksi neid, neid peaks. Kui kodu seda ei tee, siis kooli peaks säilima ka siis oli just need teadmised ja pärast seda ma nagu uurisin seda emotsiooni taset, võrdlesin just seda, et, et kui sul need teadmised on olemas, siis võib sündida mingi emotsioon. Ja see ongi see oluline, kes inimesi ja ma ütleksin, et eesti lastiline teadmise tase oli väga hea juba väikesed, oskas öelda, et need presidendid ja pealinnad ja teisi linnu ka ja siis näiteks saarestikku ja no siis oli sellised sümbolid. Sümbolite hulgas oli selline üks, ma ütlen, see on minu meelest oli, väga naljakas, oli see, et väga hästi teadis kõik sümbolid Eesti lipuvärvidega. Kui ma küsisin, et mis on Kalevipoeg, siis see, seda ainult ainult viiendik 20 protsenti teadis ja päris palju pakkus mulle komm. Jah, Kalevi šokolaadi ja siis on lastele oluline. Et, et siis ma mõtlesin ise ka, et kas meil oleks ka, et meil on see, eks ole, Kaleva meenufats. Et kui Fazer oleks Kalevala kale midagi sellist, et see tuleks ka kindlasti. Ja siis mul tuleb meelde, kui minu väike laps teadvustas. Me rääkisime Beethovenit ja siis ta oli näinud neid filme ja tema jaoks Beethoven kehastas suurt bernhardiini siis väikses segada. Et see kõik on läbi elatud. Kummaline. Jah, ja, ja niimoodi saangi, et mis on selle lähedane, mis tuleb esimesena ausalt Kalevipoeg kodudes sellest ei räägi, et see on rohkem just ka peab vaatama, et kelle asi see on tegelikult riiklikul tasandil peab kaanega nagu mõtlema, seda geograafia on väga, seda ma nagu ise mõtlesin, et see on raskem siin kui Soomes ja meil on nagu selgem on lapsel väikesele lapsele on see meie kaardikuju. Aga siiski oskas ilusti siin Eesti lapsed ka seda, et, et see on kõige raskem raskem ülesanne ja traditsioonid oli väga huvitavad, eks lapsel alati oma sünnipäev on kõige tähtsam. Aga rahvuslikud päevad oli ka seal siit no üldiselt väga-väga tähtsad ja need traditsioonid säilinud just jaanipäev, jõulud on väga olulised, lihavõtted on olulised jälle traditsioonides, ma kardan, et ka atria mardipäeva, ta on selline, mida peaks, nagu kui nähakse, et eestlased näevad, et see on oluline, siis saaks nagu seda ka siis tegema midagi, et see säiliks ja huvitav ja nagu natuke murelik oli ka, said iseseisvuspäeva tegelikult ei olnudki pereti, uurisin ka vanimate tausta ja vanimad vastas ka, et see iseseisvuspäev, ma ise arvan, et see on siiski, see on nii uus, et et sellel ei ole sellist traditsiooni sündi nüüd ainult 30 protsenti minu selles uurimus hulgast, nad tegi midagi erilist iseseisvuspäeva ja mida ma imestasin, aga siis ma vaatan jälle, et see tuleb teie kooliõpikutest oli see, et kirjaniku teati väga hästi üllatavalt hästi, et ma, et Soomes küljed neid nii palju, ei oska ta öelda seda, mida ma oskasin arvata ka, et kui jälle kunstnikud meiega, mida kõige vähem tuntakse. Et, et ega siis kinos lauljad ja muusikud ja bändid on väga olulised ja siis on ka lastel alatiga. See on väga armas, et eks nad vetavad selliseid igal pool, populaarsed kirjanikud, omaksed ikka Astrid Lindgreni või ta seal oli minul ka paar last, kes võttis, et Eesti kirjalik on. Muidugi võtame ikka parim välja ja see on nii lähedal, elab selle, et ma arvan, kaad jälle, Harry Potteriga on sama lugu. Ja ja nii väikeste laste puhul see keeleküsimus seda ju otse küsida seal ei saanud, kuidas te küsisite, küsi? Väga väikeselt julgesin teha seda ja ma vaatasin seda suhtumist eesti keelde, vene keelt ja siis ka teisigi keeli ja venekeelsed lapsed näed, õppis eestikeelsest, kus nad suhtes väga positiivselt selle keele õppimisena nägi, et see on väga vajalik, kuigi vanemad ei oskanud eesti keelde, eesti lapsed jälle vene keelt, suhtlus niimoodi, et jah, et see on vajalik, aga, aga see pole eriti ehk ei meeldi ka nii sonalan igas väikeses riigis, et see on see keelepoliitiline küsimus ja sellega Soomes ka tehakse palju tööd, näiteks, et meil on sama probleem, et meil riigi tasandil nähakse, kui vajalik on vene keele oskus. Ja meil pannakse väga palju raha selle ja resurssi selle ka. Aga mis teha, kui õpilased ei taha, sea see, see küsimus, kuidas, kuidas teha seda populaarseks? Üldse eestlase keeletundlikkus, nii vähe meid siin on, et see on juba peaaegu et nagu mingi omaette usu lahkse keeleusk. Minu meelest Marju Lauristin on üks kord öelnud, et Eestis ka eesti keel, see usk, religioon ja minu meelest see on väga ilusti öeldud. Sisuliselt, mis ei, tähendab siin ja see, see on see küsimus, mida ausalt välismaalastel on vahel väga raske nagu aru saada, millest siin sisuliselt on küsimus. Ja see ongi üks meie nagu identiteedi erinevus Soome ja Eesti vahel. Siin on väga oluline, on see, see aeg, millal me räägime sellest, me räägime nüüd aastast 2000. Jah, see jäämine ja küsitlus oli. Ja siis üks on see koht konteksti, mitu identiteedi uurijad ütlevad, et see on kõige tähtsam see keeleküsimus, aga see sõltub kontekstist ja kummaline Balkanil. Pangoliin usk Balkanil on väga oluline, kas sa oled ka tollane sul, et mis ülemus linnu ja usutaust on, on see, mis on see identiteedi põhimääraja võiks niimoodi öelda, aga Eestisse on keel, Soomes ka on keel, aga Soomes ja keel ei ole nii olulisel kohal, et kas tuleb ka sellest. Mitte, et riik on väike, peabki seda oma keelt kaitsema, et Soomes usundil on suurem roll, kui ma ütlen, et näiteks soomlastel on raske aru saada, et kui tähtis on kee siin jälle eestlastel on raske aru saada, mis tähendab Soomesse usundit. Et see jahe mingi ajupesu, et see on meil vana traditsioon, tegelikult meie terve kultuur ja kalender käib nende ja käigi seal, koolid käivad selle kirikukalendri järgi ja traditsioonid on väga-väga kaugelt ja taustad nagu seotud usuliste asjatega. Kui meie koolilapsed teavad täpselt, et miks on lihavõtted ja miks on jõulud Bail koolis, nendele öeldakse seda tausta, aga, aga siin tulevad jälle muud Eestist tulevad muud asjad, et kui küsida lastelt, et miks meil lihavõttepühad, mis taust seal on, et ma olen kindel, et vastus on teine kui Soome sama vanuses, et meile öeldakse just seda usulist tausta seal. Kuigi see ei ole selline, nii nagu ma ütlen, et ajupesu teisest küljest meil samal ajal öeldi, räägitakse seda, et kuidas teised usundid seda teevad ja mida nad mõtlevad, et see käib nagu käsikäes, et see ei ole ainult selle oma usundi õpetamine soome koolis, praegu õpetatakse üht-teist erinevaid usundeid ja nendel on omad õppekavad ka, aga põhimõte on see, et selline religioonide haridus on meil teistsugune. Kindlasti see mõjub nagu identiteedile rohkem. Näiteks selline asi, et meie Soomes kooli jõulupidu ei ole ilma jõuluühtegi jõulupidu, ilma seda jõuluevangeeliumi etendust, see on minu vanavanemad olid seda tegemas minu vanemad, ma ise lapsed meeli jõulupidu ilma seda ei ole äkki kuigi sellest oli suur vestlus, kui näiteks just meil hakkas mujalt lapsi tulema ja mõeldi, et mis on see usuvabadus ka lõpptulemus oli just et meil on, meil on selliseid paar traditsiooni, mis on nagu tegelikult rohkem seotud kultuuriga, mitte usundi ja siis oli just see jõuluevangeeliumi etendus ja teine asi oli see kevadepeol. Ühe Ühe sellise vaimuliku laulu laulmine, mis tuleb kirikust ka, kas see on ka nii vana traditsioon ette, et seal mitusada aastat, et see ei ole küsimus, aga usuvabadus on ilus laul, aga eks ole, maailma muutub väiksemaks mõtlema ja minu meelest on väga hea, et me peamegi mõtlema, et mis on meil oluline, mida me säilitame, ja see vestlus, mis soomes käidi. Kuigi see vahel tundus nagu kooli poolelt vaadatuna väga kummaliselt. Aga siiski ma näen, et see on väga oluline just, et riigi areneb ja leiab selle oma traditsioonide paiga, siis on midagi muud, mida jälle gloobudavad mõelda, et kuidas me kasutame neid teisi kultuure, mis meie omas koolis olla. See maailm polegi nagu kahe tule vahel ühelt poolt meie, täna räägime siin sellest oma identiteedist, on see siis keel, on see siis uske, kus need juured on, teisalt lugu selles, et justkui see globaliseerumine ei tahaks ja ei toetaks seda identiteeti, identiteedi olulisus tulevikus. Ütlen küll, et see on väga oluline, aga mina ei, siiski ei räägiks nagu Põhjamaades tervikuna, et näiteks Soome ja Rootsi vahel on hästi suured erinevused ja eri erisugused probleemid. Ja Soomes on nagu olnud aegamööda rohkem nende probleemide lahendamiseks, et meil, meil on teistsugused probleemid. Uusimmigrantidega kui näiteks Rootsis, Soomes on väga hästi korraldatud näiteks emakeele õpetamine, kui eesti laps läheb näiteks Helsingi koolidel on võimalus õppida eesti keel on just just et kui nad tahavad kaks tundi nädalas see on nüüd üks asi, mis on nagu, et meil hinnatakse syda sinu tausta, aga siiski meil lähtutakse sellest, et Soome kultuur, Soome traditsioon soomlaseks kasvatamisest ja eks ole ka väikesele riigile kasu. Võimalus on see, et meil kuskilt hiinast kolib üks pere ja me tõesti vajame ka neid inimesi, kes oskaks mõlemad keeled ja veel seda kultuuritausta, et, et siin on nagu suured võimalused ka, aga eks neid probleeme ei tule ka. Aga siiski, see põhiküsimus on just see identiteedi küsimesed, see selle säilitamine ja oma oma tausta hindaminerdi siin ühiskonnas hinnatakse ka seda, kes oled natuke naljakas on ka see, et eks need mujalt tulnud on ka eristaatusega, kui sul nüüd on Soomes näiteks vaie S1 hariduseta Ameerikast tulnud inimene ja Somaaliast tulnud professor, me suhtume täiesti teistmoodi, sellesse, me meid ei huvitagi, see tegelikult, mis sinu taust on meid, vaatame kohesida genotüüpi ja seda, et teine on mustnahaline, teine valge ja hakkame ka sellega, ja seda, kust ta tuleb. Kuigi just, et see, see inimene sealt seest, kes ta on tema idenditeet taust nagu esimese nagu miili kuva või selline nagu ma ette, et sellest inimesed me teeme selle esimese minutiga, vaid tegelikult veelgi lühema ajaga, et kui me vaatame seda, et ja eks ole ka see, et meedia nagu mõjub ka väga palju, et kuidas seda, seda tausta nagu seda riiki, seda oma osa, kust inimesed tulevad, et mis seal, mis meile räägitakse, sealt. Hea näide, ma ütlen, oma õde mul abiellus nikeeria mehega ja mina ütlesin, et kuidas ja maailma riikidest vetati just Nigeeria. Ma ei tea mitte ühtki head asja nikeeria. Ja see tuleb just meediast, eks Soome meedia ja midagi head ei, ei, sellest ei räägi, eks ma saan nüüd õppida ühe aasta jooksul. Aafrika kultuur, mis on Aafrika gootorite hulgast nikeeria kultuur, et väga huvitav asi, see, just et me teeme sellised eelarvamused nagu selle üldise teadmisega, mis on väga ausalt õrnad, kui keegi tuleks Aasiast näiteks keegi tuleks Indoneesiast näiteks mina sellest riigist rahus mitte midagi, et ma tean, mis on pealinn ja natuke tean sealt midagi, aga inimestest, rahustest, tralitsiooniteest, keelest ma ei tea midagi. Ja keel on see küll see võtmesõna saada aruga kultuurist ja sellest etnilisest taustast ja traditsioonidest, et minule suur vahekee veel oli see, et kui me appisi hakkasin õppima eesti keelt, et ma arvasin, et ma tunnen Eesti eestlasi, Eesti kultuuri, aga enne kui keelt õppisin ma tundsin tõesti, et mul oleks suur aken, uks tehtud lahti. See oli, see oli nii suur elamus mulle endale, et ja see oli suurem elamus, kui ma tegin seda veel täiskasvanuna mitte mitte lapsena, et eks ma siis vaatan seda ka teistmoodi. Inimene Nigeeriast, mis keeles ta räägib viipekeeles? Ta kuuleb ja tema räägib minu õega, minu õde oskab ka rääkida. Ja muidu oskab ka Eesti keelt väga ilusti temast aru ei saagi, et tema on kurd ja nemad räägivad omavahel inglise keeles, et mees on õppinud soome keelt üks pool aastat, nii et ta hakkab seal soome keelt ka ta aru saab väga hästi, et rääkimine on talle väga raske, tema oma ema kiloni joru back keel, aga ta on õppinud jälle inglise keeles. Ta tutvus Venemaal eksmaailma läinud selliseks ja nüüd naeravad, soovis. Ja ei, see on tõeline maatriks, et see nagu nüüd jooksma hakkaksid, sa oled natuke nagu mõelda, et et kuidas nii, aga kontekstis veel, kuna oleme keelesaates. Meil on see keelevabaduse ja keele normeerimise teemaga kogu aeg õhus. Ühelt poolt meil on, eks ole, õigekeelsussõnaraamat, millel on punane jutt peale, et see on eesti kirjakeele normi alus. Kas Soomes ka midagi sellist eksisteerib? Ja näiteks mina kui koolis õpetasin soome keelde, et eks ma sinna vahel ka helistasin, kui olgugi et ma õpetasin väikesi lapsi, aga nendel on väga keerulised küsimused ka vahel vajaid ise tulid selle, et lihtsalt ei leia. Leia vastust, et, et meil on ka selline, kes valvab seda soome keeli Soome keelenorminorme ja, ja siis meil on väga hea ajaleht Kiielik ellumis ilmub igaüks kord kuus, see on väga populaarne ja see on väga oluline, justkui väike keel, et keegi valvab just. Ma ütleksin, inglise keele mõju on, on nii suur. Ja siis on ka teine asi on see, et tehnilised asjad on toonud ka hästi suure hulgast sõnumis noored vetavat nagu endale ja siis nad on minu meelest rääke oht, et nad jäävad ellu, et peab nagu mõtlema, et mis on see ametnik, sõna? Kas see terminoloogia küsimused siis võib-olla lõpetame selle multikultuursus ega tulevad emigrandid, igaühel on oma keel. Lõpuks on suurematel kogukondadele võimalik seda oma emakeelt õppida, aga see käki kõik soome keelt lõpuks rääkima hakkavad. See on ju loomulik. Niimoodi peab olema, muidu sa ei saa riigis hakkama, muidu sa ei saa haridust endale. Et kui sa tahad, et sa tõesti elad vabas ühiskonnas, vabana ma ütleksin niimoodi vabana, siin ühiskonnas, kus sa elad, sa pead selle keeli õppima, ükskõik kust sa tuled, ühiskond ei ole see, kes peab pakkuma seda kõike varianti. Et ühiskond pakub näiteks selle kõrghariduse vaid tee hariduse teed omas keeles ja see on nagu selle, kes sinna kolib, nende asja nagu hakata seda keelt õppima ja ja see keeleoskus on see, mis teeb sulle kõik uksed lahti. Tulevik on tegelikult selle keelega seotud. Eks ole meil ka uuritud seda, et need emigrandid, kes õpivad soome keele hästi, nendel läheb ka tulevikku, sest et see on see põhiline asi, see tulevik ja keeleoskusi käivad käsikäes. Te olete nüüd mitu aastat Eestis juba 400 400 kas selle nelja aasta jooksul te olete Eestis igal pool saanud hakkama eesti keelega? Jah, olen küll, ei teeks, ma olen ka ise arenenud, aga vigu ma teen niikuinii ja, ja, ja eks see sõltu ka mitmest asjasid. Et tavaminu tavaline päev on see, et ma kasutan kolme keelt, et soome, eesti ja inglise keelt. Et see keele vahetamine, üks see, kui väsinud sa oled ja, ja mitu-mitu asja on see, et mis nagu on seoses selle keele keele Kuulge, aga Eestimaal ikka eesti keelt osatakse selles mõttes küsimudelonaale väike meelde teine taust, kada. Sellele ma ütleksin, et ma olen alati siis, kui on olnud vaja, ma olen leidnud inimese, kes oskab ka tõlkida, et ta kahjuks, sest ma ei oska vene keelt ja mul ei ole olnud aega tumiseks taha tahtmist oleks kyll ka, siiski kui meie instituut tegutseb natuke Lätis, et ma olen selle aja, mul on olnud aega, ma olin läti keelt natuke õppinud, et ma seal saaks ka paar sõna läti keeles öelda, mul pole mingi raskusi olnud kuskil üks, üks kõige texi, minu asi ongi Soome asja, millega ma lähen, ükskõik mis keeles. Täna ma olin Heleni koolis ka ja Eesti viipekeelt seal pesin paar sõna jälle, et keeletalu huvitavat tahaks uskuda köiki, aga see on võimatu. Äitäh jäänawasama täna lõpetame, kuules küsis maris Johannes ja järgnemas on Udo Uibo koostatud etnomioloogia minutid mis valmivad Rahvuskultuuri Fondi toel. Aasta tagasi oli Eesti meedia lemmiksõna üks levinum väljend. Pätt. Eriti Postimees armastas sõna pätt ja nüüd avabki selle sõna ajaloolise tähenduse. Udo Uibo. Pätt on tänapäeva ühiskeeles üldtuntud sõna. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat annab selle tähenduseks alla käinud kindla töö- ja elukohata inimene, hulgus, paadialune, kaabakas, huligaan. Seletus on iseenesest pädev, aga tänapäeva keele seisukohalt oleks siiski mõistlik eristada kahte erinevat tähendust, millest üks on nüüdseks juba vananenud. Ehk siis konkreetsemalt öeldes pätt võib esiteks tähendada huligaani suli, kaabakad. Ja teiseks olla käinud töötut ja kodutut inimest, kaltsakad hulgus paadialust. Tänapäeval on sõna valdavalt tarvitusel esimeses uuemas Nõukogude aegses tähenduses. Huligaan, suli, kaabakas, teine, vanem, eestiaegne tähendus, alla käinud inimene, kaltsakas hulgus. Paadialune on praegu juba haruldane ja sõnade arv üritamine. Selles tähenduses võib kaasa tuua lausa halenaljakat vääritimõistmist, mille tunnistajaks ma ise olen olnud. Aastaid tagasi sattusin nimelt raadiost kuulama ühe riigikogu kränd Õudleidi vestlussaadet kus ta uus kroonuliku asotsiaalid või uus kõnekeelse prükkari asemel tarvitas ilusat eestiaegset sõnapäid. Nähtavasti tajumata, et sõna tähendus on tema lapsepõlveajaga võrreldes tublisti halvemuse poole nihkunud. Raadiokuulajad, kellel ilmselt polnud aimugi sõna varasemast tähendusest olid riigikogu liikme ülbusest üpris nördinud. Soliidne vanaproua omakorda ei saanud aru, miks seni üsna heasoovlik publik teda ühtäkki tigedalt ründama. Kas ja kui ta hiljem taipaski õigekeelsussõnaraamatus tülika keelendi tähendust vaadata, siis vaevalt ta palju targemaks sai sest õigekeelsussõnaraamatu vanemad väljaanded esitavad märksõna bet, tall üksnes aegunud tähenduse. Paadialune hulgus, tänapäevase tähenduse suli lisab alles 2006. aasta õigekeelsussõnaraamat. Ehkki see koorub välja ka 1999. aasta õigekeelsussõnaraamatut näidetest teeb pätti petitegusid. Esialgsel vaatlusel näib, et sõna pätt tähenduses hulgus paadialune on käibele tulnud 19. sajandi lõpul või 20. sajandi algul. 1893. aastal ilmunud Wiedemanni sõnaraamatu teises trükis seda veel pole. 1930. aastal avaldatud Johannes Voldemar Veski Eesti õigekeelsuse sõnaraamatu teises köites aga pätt tähenduses hulgus kajastatud. Wiedemanni sõnaraamatu teisele trükile järgnenud aeg on sõnavara ajaloouurijale üsna ebamugava. Sõnavara ajalugu saab jälgida nii murdeainese kui ka kirjakeele materjali najal. Murdekogudes kajastuvad nii uued sõnad ebapiisavalt. Kirjakeeleainestiku on aga sel ajal juba hiigelsuur ja praegu veel suures osas läbi töötamata. Seetõttu kipub materjali vahel napiks jääma ja piirdunud tuleb piskuga. Kuid mõnikord on sellestki kasu ja väiksemad sõnaraamatud aitavad hädast välja. Ka sõna pätt päritolu saab nende põhjal üsna üheselt selgeks. 1903. aastal ilmunud Timoteos kuusiku vene-eesti ja eesti-vene sõnaraamatu artiklist bet Labotis moteeri ehk siis eesti keeles riidest viisk leiame liitsõna Jalg aborvaaniaids lahmootik ehk siis eesti keeles kaltsakas. On ilmne, et sõna bet tähenduse sulgus, on kujunenud samatähenduslikkust liitsõnast pätt jalg, ehk siis äraseletatult nii vilets inimene, et tal pole jalas mitte saapad, vaid riidest viisud pätid. Pätijalanõu tähenduses on saarte ja Lääne-Eesti murdesõna, mis võib tähendada mitmesugust riidest valmistatud või siis nööridest punutud lihtsamat jalatsit olgu siis toasussi või vaesema inimese välisjalanõu. Sellest moodustati liitsõna pätt jalg, viletsa inimese kaltsakad tähenduses ja lõpuks jäeti liidsena teine komponent lihtsalt kasutuselt kõrvale. Liitsõna tähendus aga jäi püsima. Nii saigi liitsõna vahendusel algselt jalatsit tähendanud sõnast, hiljem inimest tähendab sõna. Peale Timoteos kuusiku sõnaraamatu on liitsõna pätt, jalg mõnevõrra dokumenteeritud mujalgi. Eesti keele Instituudi murdekartoteegi Is leidub sõna- sõdeleid Kuusalust kihelkonnast, Kaarmalt karjast ja muhust. Et tegu on uue Friedemannil puuduva sõnaga liialtki veel liitsõnaga Pole selle kogumisele tõenäoliselt rõhku pandud ning murdeandmed ei tarvitse olla ammendavad. Olemasoleva materjali põhjal tundub siiski, et pätijälg on levinud põhiliselt Saare- ja Muhumaal. See on ka igati usutav, sest nagu juba öeldud, on ka jalatsinimetus bet, millest liidsena päti õlg on moodustatud. Algselt lääne-eestilise levikuga. Sõnaraamatutest tunneb sõna pätt jalg veel 1900 seitsmeteistkümnendal aastal ilmunud Lauri Kettuneni eesti soome sõnaraamat ning üllataval kombel ka Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. Eesti keele Instituudi kirjakeel arhiivist järele uurides selgus, et seletussõnaraamatus on pätialgi jõudnud tänu kahele või siis kolmele kirjanikule. Näiteks alvis Smuul on kirjutanud ja pulmapäeval läks iso väravast välja kauaks kadunuks, kui ta tagasi tuli, ütles ta, ma eksisin ära, ta ei rääkinud õigust. Ta ei tahtnud neid pulmi näha, sest väimees ei olnud õige. Mees tuli Riiast dialaks olnud ta tuikus õllest ja laud oli täis uksed ja paska. Ja Vaino Vahing. Üheksandal jaanuaril 1914 täna hommikul oli kõik loodus kõige toredam asja paremas härmas. Vanarahva jutu järgi tõotab see hääd vilja aasta. Peame meeles ja paneme tähele, ka isand oks käis täna hommikul siin. Nagu näha, pole ta ennast sugugi parandanud niisugune pätt ja nagu paari aasta eestki. Viimane näide pärineb Jaan Oksa isiku näidendist mees, kes ei mahu kivile ja pole õigupoolest Vaino Vahing omalooming, hoidsitaat kellelegi tuuliku ühe Ratla külamehe päevikust. Niisiis on sõna päti oleks siinses kontekstis pärit Jaan Oksa kodukülas Saaremaalt aastast 1914 Timoteos kuusik, Olvi, Smuul aga mõlemad mugulased. Seega kipuvad ka napid kirjakeele näited viitama samasse suunda, kuhu murda andmed Saare- ja Muhumaale. Kuulsite Udo Uibo koostatud etümoloogia minuteid, mis valmivad Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumi toel.