Me räägime Gunnar Grapsist, sest nädalavahetusel oleks raudmees, kui ta oleks veel meie hulgas tähistanud oma sünnipäeva, tähistanud oma juubelit ja et teda mäletada. Olen palunud siia kaks külalist ja kahelik tervist. Tere päevast. Ning Jaagup Kreem, tervist. Tere. Tere. Rõõm teiega kohtuda, sissejuhatav küsimus mõlemale üks ja sama. Missugune oli esimene kohtumine päriselus, Gunnar Grapsiga? Ma võin aastaga eksida, pakun kas 69 või 70, tegemist oli sellise huvitava üritusega nagu valijate klubi sügav kus inimesed käisid ju valimas meie partei ja valitsus sajaprotsendiliselt ja ja selleks, et neid visuaalselt pildis rohkem oli, siis korraldati selliseid valijate klubisid, kus kohas anti inimestele marmelaadi ja siis banaani, kommi ja banaane, kus banaani kommi, mis oli mingist kuivanud, selline martsipani või ma ei mäleta, millest tehtud. Ja siis kõige lõpuks esines popansambel selleks selleks ürituseks oli millegipärast valitud ansambel, kus mängis trummi Gunnar Graps, kes samal hetkel oli ise ka sõjaväes. Ja ma mäletan, ma seisin Grapsi taga, Graps oli, oli sõdurimundris, vaatasin mõlemast suunurgast jooksistati, miks? See oli niivõrd kihvt, kuidas ta mängis? Mul on raske nüüd tagantjärgi nii mitukümmend aastat seda väga eredalt kirjeldada, aga ma arvan, et ta mängis nii hästi. Sel hetkel ma pole näinud kedagi nii hästi mängimas. Kui sees sa ise selleks? Eks sa olid, no ma arvan, et ma olin sel hetkel 10 11 ja ma ei olnud oma elus nii lähedalt ühtegi rokkansamblit näinud. Võib-olla Soome televisioonist ainukene hetk, et kedagi, aga et otse nagu laval ja meetri kauguselt millegipärast ära ei aetud, et ma võisin seal seista praktiliselt selja tagant kõditadajaga. Käitusin viisakalt ja seda küll ei teinud, aga Ma ütlen, emotsioon oli ikka aastateks, sest see, et kui sa võisid ikka mitu aastat hiljem rääkida oma tuttavatele sõpradele, et ma nägin Gunnar Grapsi lavalt ja ma rääkisin taga juttu siis ta ju keegi ei uskunud. Aga sinna lava taha või Grapsi selja taha sättisid Saint, miks tema mängustiil äratas huvi või, või sul oli huvi lihtsalt trumbid. No ma arvan, ma olin seal lava peal juba enne, kui ansambel kohal oli, sest et kui ma nägin, et lava peal olid instrumendid üleval, siis ma läksin neid. Nii nagu iga normaalne väike laps läheb neid uurima lähedalt ja kui saabus ansambel, siis seda enam, et ma nägin oma elu tõelist esimest rokkansamblit, laas pulgad olid seal selleks ajaks juba endal käes olnud, ei olnud, ei olnud, ei olnud, ei olnud. Et see oli lihtsalt esimene, selline visuaalne kokkupuude ja, ja me Gunnar ega vahetasime mõned sõnad. Ma küll ei kujuta ette, millest me võisime sel ajal rääkida või millest all oli minuga rääkida, sel hetkel. Aga selline fakt on olnud, vanusevahe oli siis umbes kümmekond aastat. Vanusevahe oli jah, kas kaheksa, üheksa aastat. Jaagup minu samamoodi aastaga võin eksida, aga kas 86 või 87 ja koht oli Nõmme kultuurimaja ja ma ei tea, mida ma olin kodus kokku lubanud niiviisi, et kolmeteistaastast poissi lubati Gunnar Grapsi grupi kontserdile ja ma olin juba enne seal mingi paar tundi enne juba olin valmis, ümberringi olid karvased, kes jõid kõik pääskülapoest toodud Žiguli õlut ja ja siis ma jooksin sinna lava ette, aga kuna ma kolmeteistaastaselt olin umbes natukene võib-olla meetri 10 või midagi taolist, siis see lava ääre Nõmme kultuurimaja Vaher oli mulle täpselt rindkere rinna rinna peale oli see ülemine, täna astud sealt ilusti üle, see on niisugune trepiaste ainult selles Nõmme kultuurimajas, väidetavalt oli tol päeval 1000 inimest sees, laed tilkusid veest ja ja see oli, see oli midagi nii, nii hullu ja nii superlahedat ja siis tuli siis tuli lavale. Kõigepealt tuli vist Andres Aak, kellel olid jalas hiina ketsid, mis olid ise olid tal siis värvitud tiigrimustriks see ja Andresel olid suured vuntsid, tänapäeval Andres enam vuntse ei kanna. Ja, ja siis see bänd hakkas nagu tulema tulema ja noh, siis tuli, Tal oli nahkvest seljas ja hakkas pihta ja siis mul läks kuskil poole kontserdi pealt, mul läks pilt taskus, sellepärast et rahvast oli nii palju, et nad surusid, on mul täpselt see õhk sai otsa ja siis seal olid mingisugused lava ääres, olid mingid turvamehe moodi asjad tõmbasid mu sealt rahva alt välja. Ma vaatasin lava kõrvalt, siis pilt ette tuli, siis sai just kontsert läbi ja siis kraps tuli minu juurde, ütles, et noh, pidasid ikka vastu, midagi taolist täpselt ka ei mäleta, mis mis oli, need olid minu esimesed kokkupuuted ja jääb, jääb elu lõpuni meelde. Mu esimene suur rokk show. Tänapäeval, kui millestki või kellestki räägitakse, siis on autoritel kombeks panna loo lõppu oma seotus asjaga või selgitas, et kuidas ma puutun sellesse, mõtlen siis enda puute, kaera, ma ei ole teda elu sees esinemas oma silmaga näinud küll aga mäletan põhikooliaega, see oli kusagil kaheksakümnendatel ka, kui meie kooli väike pisikene maakoht Jõgevamaal tuli üks fotograaf müüma oma fotosid ja need olid, ma arvan, umbes nii suured nagu a4, eks mustvalged pildid eesti lauljatest seal oli Hardi Volmer mapp käes, seal oli Karl Madis, võib-olla Marju Länik ja seal oli ka Gunnar Graps, kellel oli seljas ilma varrukateta must bändisärk ülistiilne ja šeff, mis millegipärast just eraldi mulle meelde on jäänud. Ja siis minu meelest ilma sõrmedeta anded ja oli ka üks kaubamärkidel, ma arvan, ma väga ei teadnud, võib-olla äärmisel juhul laulu valgus, aga ma igal juhul ostsin sealt pikast fotode valikust kaks pilti, üks oli Hardi Volmeri oma ja teine Gunnar Grapsi jama. Aga erinevalt Volmeriste Singer Vingeris, mille Repsima suhteliselt hästi teadsin tänu oma sõbrale, kes mulle kasseti pealt need käies siis Grapsi grupiga oli mu kokkupuude üsna väike, aga muljet igal juhul ta avaldas pildid olid ikka mustvalgele mustvalgelt, absoluutselt sai plaadimäelt ka. Need olid kvaliteetsed, ma ei mäleta, palju need maksid, aga olete nõus, et, et ma rääkisin siin meelega visuaalsest küljest. Gunnar Graps on aegade stiilsemaid vanasid eesti muusikas ka puht välimuses. Tolmud rokkmuusika üldse sihuke lavaline tegevus ju eeldab ju kõigepealt sellist iimisid ja sarmi. Et on olemas ju alati varianti, et sa võid õppida pilli mängimas ja mängida seda siis kas halvemini paremini. Aga kui sul puudub lavaline sarm, mida on võimatu õppida, seal on selline kaasasündinud asi siis ilma selleta nagu lava peal pikki aastaid Sa ei pea, jah, see X-faktor peab ikkagi ikkagi igal juhul olema, oled sa siis laulja või oled sa kidramees või isegi passimeestel on vaja seda trummar trummarid muidugi on bändis pärast lauljat tavaliselt küll arvatakse, et kidramees on see number kaks, mees kohe, aga tegelikult bändi mootor on, algab ikkagi nendest suurtest kolvidest, mis laua peal on kraps muidugi vaieldamatult üks üks Eesti säravamaid ja tal oli selles mõttes ka lihtne olla selline, sellepärast et et Sharm oli tal niikuinii ka elus, kui ta ei olnud lava peal, siis sarm oli olemas. Aga tol ajal oli tal ka üks väga tähtis asi, lihtsalt julges, tal oli jumala pohhui tegelikult, et kas, kas, mis, mis teised ütlevad, kandis pikk juukseid, tal oli talinahas ja needis ja, ja sülitas kõige selle peale, mida, mida siis arvasid need. Kommud pagari teha. Aga see oli ka ka juba varasemal etapil see talle, et tal oli täiesti ükskõik juba juba seitsmekümnendatel kui tehti ornamendi, et siis, kui tal veel seda nahka ja need ei olnud, tal oli juba siis ta ajas seda oma rida. Teda oli võimatu ümber veenda, et nüüd oleks vaja teha ikka sellist estraadimuusika ülikonnaga ülikonnaga. Ja kui keegi läkski siukse jutuga, siis kraps saatis ta pikalt ja ja lõpetas oma lauset. Mind ei huvita. Kuidas tema moodi pikalt saatmine käis, kui see väga ropp on, siis ära neid sõnu korda, aga, aga noh, põhimõtteliselt äkki saad edasi anda, kas ta jäi viisakaks ja saatis nii-öelda läbi lillede, stiilselt või otsesõnu. Ei, no sõltuvalt olukorrast, sõltuvalt sellest, mida nõuti, oli ka Grapsi väljendus, et see võis olla väga räige ja võis olla ka vähe leebem, et et reeglina lõpetas, lõppes ikka mingisuguse tumedaauguga kuskile teele suunata. Aga kusjuures mina näiteks ei mäleta või ei tule, ei tule ma pärast, hiljem 90.-te keskel suhtlesin taga nagu tihedamini ja ja ei mäleta, kas siis oli see vanem kolleeg lapsele nagu rumalusi tahtnud õpetada või kõik, mis, mis laps enam olin. Aga mina küll ei mäleta, et et oleks krapsil olnud mingisugune selline räige keelekasutus. Under oli niivõrd emotsionaalne inimene ja sellel lasele inimesel keevadki need tunded nii naha ja keele peale, et kui see pauk ära käib, ega siis kaks korda ei mõelda, mida öeldakse siis öeldigi välja täpselt see, mis, mis tunne oli, et ta ei olnud, nagu seda teeb inimene nüüd viis korda, luges selle mõtte või selle peas enne läbi ja siis siis teatas kõva häälega, et see, mis tuli, see tuli ikka pauguga, kui oli vaja öelda, õnneks ma järelikult siis ei sattunud lihtsalt temale. Ma arvan, et mitte sa sõja sattunud, aga tal ei olnud põhjust sulle seda öelda. Mitte mulle üldse, ütlen ta kasutas seda reeglina siis, kui jagati käima pinda, mis puudutas tema repertuaari, tema välimus, tema laulumaneeri, vot need olid teemadest, nagu teda ärritasid ja kui hakata selle kallal nokkima, siis oli see vastus või saatmine kerge tulema. Huvitaval kombel siin on ajakirjandusest lugeda olnud, tuli ta kõigest sellest vist üsna puhtalt siiski välja, vähemalt mingisuguseid repressioone ametlikult käiku ei lastud, kuigi jah, ka ta keeldus oma kontserdi kavas lugusid välja vahetamas, ta tegi ikka seda, mida ta tahtis. Lõbuks vajusid meestel ikka käed rippu ja midagi teha. See on, ütleme, et kui just tagasi tulla, ütleme 70.-te aastate algusesse, kui toimusid need põhiliselt siis tipi, aula, kontserdid, siis tänapäeva inimesed ja see võib olla täiesti uskumatu, et igaks kontserdiks tuli esitada ju repertuaari aruanne kultuuriministeeriumile, see tuli kinnitada. Kõik lood pidid olema järjekorras, mis järjekorras neid esitatakse, sinna vahele ei tohtinud sattuda välisautorite lugusid. Seal pidi olema mingi protsent nõukogude autorite lugusid ja protsent enda lugusi. Et see kõik oli nii paika pandud, see ei olnud nii, et ma helistan sulle, piss, homme reede tekki, tulete, mängitamine. Paneme need tund aega enne mängu, paneme sätlisti paika. Jah, ja kui sa selle reegli vastu eksisid, siis oli üpris tõenäoline, et järgmist kontserti niipea ei tulnud. Aga nüüd selle keelamise juurde siis ongi see, et Ungarit ju Venemaal eksponeeriti kui, kui välisartisti muidugi on odavam ja tuua Eestist artist ja näidata seda, laulab võõras keeles, näeb teistsugune välja, näebki läänelik välja, kui tuua välismaalt kas või sotsriigist keegi esineja, kellele sa pidid maksma tegelikult kuldrublades. Ja antud hetkel oligi see, et kui see läks nii hästi kaubaks siis Eesti poole saanud seda ära keelata, kuna Vene pool seda nõudis. Jah, see populaarsusega muidugi, et mündimis on lubatud, ühele pole lubatud teisele ja nii edasi, et tegelikult muidugi on see, et kui sul on mingi paari aasta jagu kontserte ette väljavere välja müüdud, et kuidas keelad ära, siis. Kõik nende rahadega peab arvestama. Ja samas on ka, ütleme, et selle aja 80.-te aastate alguse, kui, kui enamus ansambleid, kes tiirutas Venemaal, olid ikkagi Eesti NSV riikliku filharmoonia palgal siis nemad täitsid ja seda, seda fondi, millest maksti palka nii sümfooniaorkestrile, Paleriinidele ja kõikidele, kes töötasid Estonias ja filharmoonias, kuidas sa keelatud ära kuskilt tuli see raha ja saada ja kas see oli nii hea kaubaartikkel see mees, kui me tegime, tegime 10 päevaga tihtipeale 30 kontserti ja sealt tuli filharmoonia ei ole ikka päris paks rahanud. Me kindlasti kuuleme tänases eraldi tunnis, mis Gunnar Grapsi-le pühendatud kõnelemas ka raudmeest ennast, aga praegu esimene muusikapaus. Jaak Ahelik tõi koos endaga siia stuudiosse kolm CD-plaati kuhu peale on kirjutatud keegi tribuut. Esimene CD-dest on masinasse torgatud ning sa arvasid, et selle pealt võiks ka esimene laul kõlada. Loo pealkiri on, istun aknal, ütle, mis plaatidega on tegemist. See ongi selline kummardus juubilar, aga kus on tulnud kokku 162 Eesti muusikud ja esitavad enda nägemuse Gunnar Grapsi lugudest, et siin on 37 versiooni erinevatest aegadest erinevatest lugudest ja need plaadid jagunevadki nii täpselt, et esimene plaat on siis selline laialivalguv nagu Gunnari muusika oli, tal lagunes erinevatel aegadel erinevatesse stiilidesse siis teine plaat on rohkem selline bluusilikult. Kolmas plaadis hõlmab sellist sellist raskema rokiperioodi. Näiteid kõigepealt kuulete, praegu aga istun aknal. Istun aknal on muideks seda lugu esitavat. Vaheldumisi Ivo Linna ja Tõnis Mägi ja Linna ees rääkis, et kui nad Grapsiga teenisid koos sõjaväes ühes väeosas siis grupp oli selle lood tegelikult kirjutanud mõttega, et ta annab selle loo Ivo linnale ja nüüd juba ütles, et tal on esmakordne võimalus olnud seda lugu käsitleda. Te olete raadio kahe kuulderaadiuses käimasolev tund meie saates on pühendatud Gunnar Grapsi mälestusele ning nagu lubasin, kuuleme me ka raudmehe enda häält tänases saates. Intervjuulõik, mille mängin teile ette, on salvestatud 2000. aastal. Eetris oli saade viker märgus Gunnar Graps külaliseks oli detsembrikuus ning temaga vestlesid Jaak ning Valter Ojakäär. Hakatuseks räägib Gunnar Graps sellest kuidas ta muusikasse sattus, missugused on olnud instrumendid, millega ta aegade jooksul kui puutus ning sõna otseses mõttes, mis tunne on laulda ja mängida trumme. Samal ajal. Kui sa tahad hästi mängida, siis sa ei saa nii niivõrd filigraanselt laulda, kui sa tahad väga hästi laulda, sisse, saani filigraanselt mängida jälle, et üks takistab nagu teiste ja, ja selles mõttes. Ega see nii lihtne ei ole, üldiselt, eks mul on kaane vajaka jäänud neid, neid momente, kui tahaks mõnda asja mõlemat asja väga hästi teha, aga tunned lihtsalt ette kuskilt. Mingisugune Sa hoiad mingit nooti, näiteks mingit pikka nooti üleval ja pead tegema mingisuguse mingi meeletu breigi. Siis ja siis kaob jõud ära, aga no ei noh, tegelikult eks, eks see ole niimoodi, kuidas on, praegu muidugi mul enam sellist võhma ei olegi, varem oli, aga, aga kunagi sai hirmsa treenitud ja eks see asi nagu tasus ära küll. Tegelikult mul, mina alustasin hoopis tänama Ma isale alustasin tšelloga, mängisin 10 aastat tšellot, selle kõrval ka muidugi loomunud klaverit. Ja siis järgmine instrument, kus ma siis nagu oma häält juba tegin, laulma hakkasin, oli kitarr. Aga, aga kunagi Tarmid eriti nagu temperamendi poolest vist ei rahuldanud. Siis siis ma hakkasin seda trummi mängima ja tundes oma oma lugusid, et niikuinii keegi teine neid niimoodi ära ei laula, siis ma pidin neid ise trummi tagant laulma hakkama, siis ma hakkasin neid koos paralleelselt treenima, nutuhäält ja koordinatsiooni ja trummimängu ja laulmist kõike kokku. Aga õpetajaid konkreetselt ei olnud, ei olnud, ei ihka ise mingit trenni. Selle õpetaja oli muidugi isa, isa olid seal, õpetaja. Sa ostsid omale uue suupilli, jah, enne kui ma siia tulin, ma käisin Stanfordist läbi ja ostsin omale uue suupilli, just sellepärast suupilli läheb nagu leiba üle kahe üle kahe kuu tavaliselt vastu ei pea. Sa võiksid need nii palju läheb siis lihtsalt närindeid närviliselt. Vaat see venitamine ja kõik, see on niimoodi, et see lihtsalt tõmbab. No ütleb kõva muusika puhul eriti niimoodi sa, mida, mida kõvem muusikas, seda kõvemini sa venitad neid keeli ja siis seda rutamine nad äärest ära lähevad. Nojaa, aga tal on ju täpselt niisugused keeled nagu akordionil ja ja ma ei ole kuulnud, et akordionimängijad ostavad endale kogu aeg neid või siis on nii, et seda lõõtsa ei saa nii kõvasti. Ei saa, kui sina puha, jah, ma kardan lõõtsa jah, siis tõmbab papiti katki. Mis üks uubil maksaksid praegu stalge kuskil 300 400 tuuris, teda pole ollagi, pole ollagi, jah, väike kelleltki koera. Pisikene, selline ja. No ära siis seda ainult käes mudi näitamist, mis häält ta teeb või, või sa ütlesid, et see on niivõrd uus, see pole seal sisse mängitud, et sa tahad mõnda vanemat. Ma proovin natukene vanemad jah, sest seda päris uut, seda peab natukene venitama, sisse mängima, tõesti proovinud seda? Ma isegi mõtlen praegu seda, et kui sa oleksid jätkanud, võib-olla see oleks olnud kuskil ma ei ütle, et see Üle pakutud aga aga näiteks ERSO-s või kuskil Estonia teatris Vanemuise teatris mänginud tšellot ja, ja poleks rokist midagi teada. Ei, jah, kindlasti, võib-olla. No muidugi ma oleksin noh, kontsertmeister seal olnud eeldatavasti nii sellisele tasemele kindlasti oleks ennast mänginud, aga, aga, aga ma jah, ma ei tea, mul tekkis rohkem see niukene. Teine kirg tuli peale. Ja muidugi üks ansambleid, kelle järgi sind kõige rohkem teatakse, oli see kuulus ornament, ansambel, ornamendid? Muide, mina mäletan noore koolipoisina, et meil käisid suured vaidlused kumb on ikkagi eesti parim trummar, seal oli kaks meest keda nagu välja pakuti, üks oli siis Paap Kõlar, kes psühhos tol ajal mängis ja teine olid sina ornamendid. Kas sa ise panid ka tol ajal tähele mingit sellist konkurentsi või, või et, et olite kahekesi nagu siiski vist? Need kõige enim tunnustatud trummarid, nojah, hulgas, eks, eks me jah mingil määral lipulaevad olime ja ainukene ased Paap Kõlar kaks korda rohkem trumme laval. Te olete raadio kahe kuulderaadiuses ja seal ei fragment 2000. aasta lõpus eetris olnud intervjuust Gunnar Grapsiga. See oli siis umbes kolm ja pool aastat, vaata enne raudmehe lahkumist. Sinna lõpus oli juttu natukene trummaritest konkurentsist nimedest Gunnar Graps, Paap Kõlar. Mäletad neid aegu, Jaak? Sel hetkel ju muusika oli väga selline teema, mille üle arutati ööpäevaringselt, et siin ju parimad sõbrad läksid sellepärast tülli, et nad ei suutnud ära otsustada, et kumb on parem ansambliga Led Zeppelini. Eks ta siis meie oludes on umbes sama, et ühele meeldis Paap Kõlar, teisele meeldis Gunnar Graps ja siis vähemalt oli, millest rääkida ja päevad möödusid kiiresti. Vaata muusika on selline asi, mille kohta ei saa öelda, et kes on parem või see on täiesti maitse, emotsiooni, asjaid, kellele meeldib üks, kellele meeldib teine. Mis periood oli see, kui sina Grapsiga koos Esinesid mina sattusin Grapsi bändi 80. aasta kevadel koos Singer Vingeris olevas Ronald Irw lauga. Ja meile tehti nii ahvatlev pakkumine, et meid kutsuti kraps kutsus meid Venemaale kaasa transporttöölisteks. Kui meile öeldi, et meil on kolm kontserti päevas, makstakse viis rubla kontserdi eest, sest me tegime kiire arvutuse. Me saime 15 rubla päev, kus päevaraha, aga 17 60 korrutasime selle 10-ga, saime juba vaata et 180 rubla, mõtlesin, et emagi kuu aega tööl saab 160 rubla. Kui kolm kontserti päevas ühe koha peal tegema ei pidanud ju mitte midagi, sa panid ükskord trummid üles, siis võtsid nädala aja pärast, kui need kontserdid selles linnas lõppesid vuttidele maha ja Tallinnas käisid filharmoonias läbi, võtsid vastu palga. Aga mul õnneks läks, ma sain seda tööd teha vist kaks päeva, sest et me esimene reis sattus olema koos Jaak Joala Magnetic Band fiks ja oli üks vene ansambel. Gunnar tajus ära teisel päeval, et trummi tagant spordihallis laulmine ei ole visuaalselt efektne, et see ei ole ikkagi tipi saal või ei ole selline väike kontsert seal, kus see välja paistab, siis siis ainus lahendus on see, et Under ütles, et mine, mängis trummi, mängin, laulan lava eest ja ja siis, 80. aasta maikuust, kuni 81. aasta novembrini olime Ungariga koosn. Mäletad seda tunnet või emotsiooni ka, kui kraps ütles, et mine mängis trumme, kas sa olid oma võimalust ja šansi oodanud või tuli see nagu välk selgest taevast ja võttis jalad värisema? Ma mäletan, et esimese asjana ma käisin puhvetist läbi konjakit konjakit võtma õige. Ega õnneks õnneks ei antud, 40 grammi kanti 50 grammi, et see oli nagu see päästis olukorra ja tuli välja õhtu ja tuli ikka jajah. Jaa, Kundralil hea meel ja, ja mida aeg edasi, seda rohkem Ta tundis, et see lava eesvõimlemine sobib tal palju rohkem seal trummid, aga ta sai näidata kontserdi alguses ära oma oskused trummi taga siis näidata ära oma oskused soovilis ja siis sai ära näidata oma oskused spagaadi tegemisest, nii et oli terve, spekter oli esindatud. Aga see, et sa trummide taha maandusid, pidi tähendama ka seda, et et sul oli repertuaar selge, kas oligi kõrvalt kuulamisega pähe kulunud või. No ma arvan, et selle pähe kulunud juba enne seda, kui ma sinna sinna sattusin, ma teadsin neid lugusid täpselt, eks me tegime ka mõne proovi seal kahe kontserdi vahel, et see, see ei olnud nii keeruline, Gunnar hakkas see meeldima ja tal oli tõesti talle rohkem vabamad käed ja see näost näkku laulmine on ikkagi hoopis teine asi. Seikluse laule laulad trummi tagant ja ja sul ees on sihuke meri trummitaldrikud, jäid sa sealt välja? Ei paista. No neid bände, millega kraps on elu jooksul rohkem või vähem seotud olnud, saame me kokku kuus seitse. Kuidas sulle tundub praegu, tagantjärele ja läbi sinu silmade, ega me ju päris tõde ei tea, eks missugusesse seltskonda ta kõige paremini sobis. Mis oli see kõige temalikum? Ma arvan, et kõige temaliku isegi kaks tükki, nüüd on suhteliselt suhteliselt lähedased, et kõige temaliku oli tõenäoliselt ornament ja siis Magnetic Bändi selline, mitte päris esimene koosseis, kus, kus oli palju kiusonit ja sellist džässrokki ja kas see osa, kus tuli just sellist bluusilikult natukene showliliku, et need on küll sellised kaks natuke eraldi üksoli ornamendi psühhodellilisem rock ja siis Magnetic Band sihuke bluus, souli liikum, aga need olid minu meelest sellised sellised stiilid, kuhu ta sobiks kõige paremini. Jaagup korraks mainisid, et sinu teed Gunnari karistasid rohkem, üheksakümnendatel oli selleks konkreetne põhjus või lihtsalt juhus kuidagi. Jah, selle selles mõttes, et noh, põhimõtteliselt 90.-te alguses elasime neljapäev, reede laupäev nõmme rokiklubis, kas siis ühel pool või teisel pool teed kas siis Nõmme kultuurimajas või kolm, kaks kuueklubis seal hiiglama vahva ja, ja noh, parajasti kui ei olnud maestro midagi teha, siis ta hängis ka seal et väga tihti käiste seal ja sealt edasi viis meid kokku uuesti meie ühine suur palav armastus mootorrataste vastu, et ta oli ju ka tsiklimees ja liiklussamades ringkondades ja, ja noh, seal sai nii mõnegi lolluse koos ära tehtud. Üheksakümnendatel oli tal jah, kahjuks aega väga palju nagu mingil hetkel praktiliselt kõikidele Eesti muusikutel, mõned tulid sellest välja tervemalt, mõned mitte nii väga, tervelt. Mis olukorras ta oli sel hetkel, kas tsiklid oligi nagu asendustegevus, mis tekkis? Mina arvan küll seda, et, et ta ikkagi liikus nendes seltskondades ja Ma arvan, et see oli ka selline asi, et selles seltskonnas teda respekteeriti peeti väga lugu ja ta oli seal see nii-öelda oma jope, ta oli seal oma inimene, keda kuulati, kui ta midagi ütles, kui tal oli midagi öelda, kes sõitis alati me koos ja, ja teda austati. Paljud hoidsid endal hinge sees tänu tööle laeval. Kas krapsil niisugune variant oli üldse ja vist ei peagi küsima, miks te seda ei valinud, kui, kui tal see variant oli? Siin on üks väga lihtne põhjendus, et Gunnar oli seda tüüpi inimene, kes ei olnud suuteline töötama kellegi alluvuses, mis oli tema õnn. Ühest küljest siis ta sai ennast väljendada ja sai teha seda just, mis talle meeldis, mis ta tahtis, et sa oled üks põhjusest põhjustest, miks ta kunagi lahkus ansamblist tooma pojad, sest et seal ei olnud tema, see vend, kes juhtis bändi kunn pidi olema see vend, kes keerab seda asja vasakule paremale. Ja kui ta oleks läinudki sinna laeva peale tööle, siis ta oleks olnud ja see atraktsioon mängimas seda, mida ta oleks tahtnud mängida pidanud kinni pidama kõikidest nendest laeva, õppustest ja asjadest ja see ei läinud tema ise kord sisekorra eeskirjades ja, ja need on need asjad, mis läinud tema soovide, nägemuste ja iseloomuga kokku. IC ametite proovis ja sellest on päris palju juttu olnud. Et ka see oli üks võimalus endal hinge sees hoidmiseks, mis väidetavalt krapsile üldse ei meeldinud ja, ja tema tegelike soovidega ei klappinud aga sellestsamast 2000. aasta intervjuust üks fragment, kus Gunnar räägib just sellest samast plaadikeerutamise tööst. Kui palju sa üldse kuulad muusikat, mis sulle kõige rohkem meeldib? Tegelikult, ega ma ei kuule, ei kuule, pole aega, ei aega, on küll, aga kuna ma olen ise tiinsey ka veel pealekauba, et ma pean veel veel mängima õhtuti lugusid, et, et siis siis mul on lihtsalt nii siiber, et ei taha mingit muusikat, absoluutselt. Ei mingit muusikavideos, ei tee mitte midagi, täiesti absoluutselt. Tõmban ennast, et minul on nagu omad omad raamid, ma mängin ainult rokkmuusikat ja ainult teatud kohad, kus ma siis nagu Discose käin tegemas. Kitarr, safari on üks selliseid paiku. Kui noh, ütleme, bänd lõpetab, siis ma alustan oma oma rokidisko ka. Noh, ma ei tea, kui palju seda diskaks võib nimetada ka siis ma mängin ikkagi ehedat rokkmuusikat, mitte mingisugust tümpsu tegelikult sellise muusika järel eriti palju nõudlust ei ole, kõik tahavad ju saada seda noorte noorte tümpsu ja mina seda ei mängi. Siin on üks koht, mille tahaks ära klaarida. Eesti Päevalehes ilmus ka paar päeva tagasi. Pikk lugu, Gunnar Graps elab meie tänavas, kus autor Mart Niineste räägib niimoodi. Ja nüüd kujutagem ette Harley-Davidsoni T-särgis pikkade juuste ja nahkvestiga ning hea kohaselt tüsenenud Grapsi mängimas mõnes meelelahutusasutuses, hambad ristis kaaterit, jazz, kuuteri ning talumas kenade neidude soove. Et ta laseks ka Black Velvet pilt, et siis midagi head, muud magusat, kes iganes tema säärase alandamisega tegeles. Kas tagantjärele on uhke tunne, küsib ta. Siin kraps niisugusest muusikast ei rääkinud, väitis, et mängis roki, kuidas see tegelikult oli, kas te mäletate, kas te olete mõnel nõndanimetatud diskol kunagi olnud? Mina olengi. Tarri Safaris käinud küll ja ei tulnud sealt küll ühtegi kuradi disko. Mina käisin esimest korda Grapsi diskol 76. aastal, vau kui kraps tegi diskot vinüülplaatidega Gunnar-l oli Soomes päris tugev selline sõpruskond, kes tõi talle need plaate alates Remust ja siis jage linna maasta, kes seal talle neid plaate orgunnisid siia ja krapslegi suvi läbi diskot Võsul, nii et see IT värk tegelikult talle päris meeldis ja, aga seal ta mängis sellist muusikat, mida ei mänginud mitte keegi teine, sest mitte kellelgi teisel ei olnud sellist võimalust, selliseid plaat nagu ta mängis sel hetkel, ütleme seal ööbinud Faye chakakaal. Et ta mängis sellist musta muusikat, mida mitte keegi ei olnud kuulnud ka. Et see oli see, mis on mulle täiesti suu ammuli, mis, kuskohast sihuke ja, ja tänu sellele, et ma sealt Grapsi kaudu esimest korda kuulsin, neid tekkis ka mul sellise seda tüüpi muusika vastu selline suur armastus. Ja siis ta sai mängida just seda, mida ta tahtis, seda sai nagu või pluss veel see mitte ainult välja ela tahtlasega eputada sellega, et tal on see olemas. Ja, ja kõik see, mis järgnes hiljem lihtsalt elu sees hoidmiseks, oli juba sundkäik ja selg vastu seina. Ma tean, et tal on olnud sundolukorda, kus ta on pidanud ka mängima teistsugust muusikat, et no muidugi õnn oli see, et et Kitaar Safaris keegi ei nõudnudki seda, et sa pead mängima Black Velvet ütles. Aga oli kohti, kus ta oli sunnitud mängima, näiteks ta tegi raeköögis üpris tihti seal ta mängis igasugust muusikat, aga samal hetkel, kui see muusika mängis, ta pani kõrvad lihtsalt kinni ja, või. Ja kui ta oli plaadid ära mänginud, siis õhtu viimane lugu oli. Et ema jäi pea still, loving you, oli tema klassikaline lõpulaul. Mida ta sellega üks väheseid inglisekeelseid lugusid, mida ta kontserdil esitas, ja ma arvan, et neid inglise keelseid lugusid, mida kraps laulis, oli kaks üksulikud kollimis volli rock n rolli klassikasse kuuluv lugu ja teine oli just korpuses tillavingi. Kuulame muusikat küll, mitte neid, millest teie siin praegu rääkisite, aga tribuut CD kaks on plaadi masinasse sisestatud ja ja Pealkiri vaatab mulle vastu äärelinna bluus. Seda lugu esitab siis Tanel Padar koos Laur Joa metsa Hendrik diisliga. Mõeldes Gunnar krapsile, kuulge tund raadio kahe kuulderaadiuses nüüd üks fragment 1988. aasta intervjuust, mille Gunnar Graps andis Tallinna lauluväljakul olles just äsja maha tulnud lavalt, mis sündmustele meenub 1988. aastaga lauluväljak hevisuvi järsku rock Summer, see oli jumala summer ja 87 oli siis järelikult hevisuvi kuulaness, mis emotsioonidega kraps lavalt maha tuli. Esimene esineja ja ühtlasi esimese päeva üks juhte Gunnar Graps on oma etteaste lõpetanud, on jõudnud Olav Osolini vahendusel ka anda intervjuu Ühendriikide televisioonile on jõudnud riided ära vahetada. Tähendab, ilmselt olid kostandiga läbimärg. Jah, praegu on niimoodi, et kas oleks viimase pool tundi seisnud või, või laval tööd teinud, umbes sama teeb välja. Minu meelest on see väga tänamatu olla sellise suure rokkfestivali esimene esineja, kas veidi kõhedaks ei teinud sind, kuigi sa oled ju väga-väga kogenud popmuusikat? Tead, eks ta tegi, kõhedaks küll ja üldiselt see on väga raske saada esimese esimesena kõike seda asja, noh nagu noh, minema ja siis on kohutav rahvamass ja selline ilm ja ja ei ole veel sellist nagu tunnet tekkinud sellest viilist publiku hulgas ja meil endil ka poisi oli niimoodi, et täitsa filiste tekkinud. Me tegime lihtsalt seda, mida me nagu jõudsime. Aga kuidas sa tundsid, kuidas publikule kohale jõudis? No eks ta jõudis ja muidugi oleks olnud nagu näiteks kolmandal päeval, siis oleks olnud kindlasti juba parem, siis nad elavad tänase päevaga alles ennast sisse. Natukene külmavõitu oli, aga mis seal ikka, ma usun Kõigile siin esinevatele eesti rokkmuusikutele peaks esitama kindlasti ühe küsimuse, on nimelt kuidas on mängida nii hea masinapargiga, tähendab nii võimetusega. No see on muidugi fantastiline, olgugi et meie ei jõudnud soundtrack'i alguses teha ja sellepärast läks asi. No ma ei ütle, et aia taha ta tuli väga hästi välja, aga meil laval oli väga võõras tunne, kuna me ei kuulnud, ütleme Kitrit mina trummi taga ei kuulnud laulu. No ühesõnaga, jõudnud kõike ära kontrollida, nii et see selles mõttes oli õudselt raske, aga muidu üld üldmõttes kogu värk on muidugi fantastiline muidugi varem sellise aparatuuriga mänginud Hispaanias ja Soomes. Aga praegu Liidu mastaabis on see noh, täielik Ameerika. Sa olid hiljaaegu mängimas Soomes saabas, ela rockil, aga kui sa võrdled kogu seda atmosfääri ja kõike muud, mis siia juurde kuulub neid kahte festivalil Tallinnat, mis käima läks sinu bändiga ja saabusele rocki, mida võiksid öelda? Ei taha küll oma Soome kolleege nii-öelda noh kuidas nende solvata või, aga aga saabas, algarok tundus praeguse meie festivaliga niukene paras küla pidu olema. Palju seal publikut oli? Kuskil 4000 ringis. No sina oled meie rokkmuusikas omamoodi kangekaelne kuju olnud, sellepärast et sa oled selle heviliini peal püsinud väga kaua. Ja ma usun, et veel võib-olla neli-viis aastat tagasi ei olnud ametlikes ringkondades sugugi soositud esineja, räägi, kuidas sa oled jaksanud läbi kõigi nende aastate tulla, sellepärast et alles nüüd perestroika ja glasnost ajal oled sina ka võib-olla alles täiel rinnal saanud mängima ja esinema hakata. Jah, eks ta niimoodi ole, noh, ma lähen seda asja nagu tratsinud ja, ja noh, eks üksjagu põikpäisust on ka kaasa aidanud ja on olnud ka selliseid kaotusi, kus tahad kõik maha panna ja käed üles tõsta, öelda, et enam ei jõua, aga siis on jälle tekkinud mingisugune klõps, et, et aga nii kaua juba tehtud, milleks siis alla anda, tuleb ikka noh, nii-öelda edasi panna ja nii ta on läinud. Sa hakkad lähenema 40.-le eluaastatele, aga ikka teed hevi, kas natukene juba ei taha suunda muuta või tahad lõpuni minna heviga? Noh, kui kuivõrd palju ma nüüd seda hevi teen, selles on võib-olla rohkem ikkagi haad, rokki, sugemeid, see, mis ma kunagi ornamendiga olen alustanud. See mul on ikkagi veres ja, ja võib-olla tuleb aeg, kui ma pöördun, noh nii-öelda selle vana hea juurde tagasi praegu aedne sa nõuad ja ma saan rohkem ennast välja rabedaks. Jah, kuulates seda juttu ja meenutusi muide, küsijaks oli Tiit Karuks 88.-st aastast, siis tundub, Jaak, sul oli õigus, et Gunnar tegi sega viite ornamendi aegadele tagasi. Jah, ja Gunnar tegi ka viite lõpust sattus mingi ajahetk, kui me hakkasime tegutsema sihukese ansambliga nagu kompromiss ja Gunnar sel hetkel ei olnud mingisugust tegevust ja ma kutsusin Gunnari kompromiss bluus mängima klaverite suupilli, see oli 89 aasta nüüd aasta pärast seda üritust ja Gunnar oli peaaegu aasta aega kompromaa, siis kus ta siis ka laulis, mängis suupilli ja kompromissiga, muidugi ma põhiliselt ainult bluusi ja souli. Päris selline läbi ja lõhki hevimeeste ikkagi ei olnud, et ta oli muusika suhtes õnneks suhteliselt paindlik ja see hevi oli lihtsalt see, et oli teatud põlvkond oli kasvanud sellise Gunnari hevi vaimustuses ja samamoodi ostnud pilte, plakateid ja nende jaoks oli loodudki selline illusioon. Kraps ongi otsast lõpuni ainult hevi, mida ta tegelikult ei olnud. Jah, mina näiteks täpselt millal, millal see raudmehe plaat tuli, et see oli kaheksanda keskel kuskil neli viis ja ja mäletan, kui naabripoisil oli Saaremaa suvilas, ütlesite, ma lasen seal midagi eriti vinget ja siis läksime ja kuulasime siis raudmehe plaati ja mul oli ikka karp ikka totaalselt lahti, sellepärast et ma ei olnud midagi, midagi sellist ei olnud ma veel eesti keel sellega kuulnud, et, et küll ma olin, olin raadiost kuulnud mingisuguseid, siis Soome raadiost, mingisuguseid? Ma ei tea, ma ei kujuta ette, mõtle, krõõda, aero, meid, aero meid ja, aga, aga midagi eestikeelsena tundus kuidagi eriti võimasese plaadikate ka veel, noh, see oli, see oli, see oli selline, mida meiesuguseid polnud. Well täid, ametlik diskograafia ütleb, et album põlemine, LP meloodia 88 Kas kaheksa või ka küll, jah, aga ootatavat vinüüli peal, kas see album võis olla 88 lugu iseenesest, vaata, see oli vene aeglase plaadi valmimine. Lindistuse valmimisest on kaks täiesti eri asja platsis tihtipeale tulla ka kolm aastat hiljem välja. Aga lugu? Mina arvan ka, et see oli pigem 85. Ja oli sellest, et ma ei noh, 88, ma mäletan seda rock summerit väga hästi, kus ma käisin, kraps mängis seda, see on mul meeles küll, et aga see oli tunduvalt enne minu meelest. GG tekkis sellest, et Magnetic bändist sai kusagil kellelgi ikkagi siiber. Bändi hakati ahistama. Õnneks on säilinud ametlikud dokumendid ja ma olen neid oma silmaga näinud, mis on saadetud filharmooniasse ja siis filharmoonias tuli võtta vastu otsus. Kui ma lugesin seda dokumenti, siis seal dokumendis oli umbes kirjas selline fragment, et et Gunnar Graps on saanud hakkama igasuguste sigaduste jubedustega nii põhjas, lõunas, läänes või idas ja et nüüd on kõik, et kannatus on nüüd lõppenud, et nüüd tuleb midagi radikat reaalselt ette võtta. Ja nähtavasti ka selleks hetkeks oli selline kõigi kõige suurem Gunnari populaarses ka Venemaal kahanemas ja olid peale tulemas ka uued vene hevibändid, keda oli ka võimalik müüa, et kraps ei olnudki ainuvalitseja Venemaal. Et siis oli seda otsustagu lihtsam vastu võtta ja siis harmoonias võetigi vastu otsus. Magnetic Band tuleb laiali saata. Tahaks veel täpsustada ühte ühte väidet, et et üldiselt nende Venemaa tuuridega ja suurte esinemistega ning tolleaegse muusiku ametiga seostub automaatselt ka alkohol pehmelt öeldes räigelt väljendudes karm tinapanemine väidetavalt kraps niisugust asja oma bändides ei lubanud ehk muusikud pidid olema laval kained ja igati adekvaatsed. Kas oli alati niimoodi? Salaja sai ikka juua, pandi uksed lukku, pidi parooli koputama, siis sai sisse, kui kull tuli, siis pandi lauad pudelid laua alla. No päris nii, nii hull see ei olnud, aga Gunnar oli maxima alistada, tahtis ka ja nõudis, et ka teised, kes tema ümber on, annaks endast maksimaalse, et resultaat. Kui oleks maksimaalne, siis Gunnari puhul ma võin öelda, et nii kaua, kui mina olin sealkandis 80 81, siis Gunnari alkoholi tarbimine, tviirdus šampuse, pitsi, konjaki ja toidu kõrvale mõne veiniga. Et Kunnerit viina joomas näha 80. 81. aastal. See oli võimatu. Teatud viiteid leiab Mihkel Raua elulooraamatust elule, mis Gunnar Grapsi tema kuulsuse tipphetkedel Venemaal ümbritses küll mitte detailidesse laskudes ja ma ei tea, kas see materjal jõuab ka Grapsi enda eluraamatusse, kui see millalgi tulevikus siin ilmub. Aga tead sina sellest midagi, kasvõi lihtsalt pilti meile ette andes. Kui šõu lõppes õhtul, mis juhtus, kas uskuda, et ta lihtsalt magama läks puhkama järgmiseks päevaks välja? Kui kuigi kontsert oli tõesti palju, on, on raske uskuda ja pigem oli ikkagi hotellituba ja siis seal taga käis liiklus, mis koosnes põhiliselt ikkagi naisolevustest. No mitte ainult ütleme, et see mitte seal olid naisolevused ja olid ka kohalikud funktsionäärid alates kohalikust konjakivabriku direktorist, lõpetades kohaliku rajooni parteikomitee esimehega. Et see oli ikkagi linna suursündmus ja sissejuhatav pidi tulema kohaliku rajoonikomitee esimees oma abikaasaga näitama, et ta tunneb Gunnar Grapsi ja ega need ei olnud siuksed puhtalt joomised hoidis ennast väga, ta hoidis väga oma häält, et kui sa ikka öö otsa tina paned ja järgmine päev on kolm kontserti, siis sealt tulebki sooja õhku, ainult kuna Grapsi lood ikka nõudsid sellist sellist hääle pinget, et seal ei olnud lihtsalt seda joriseb midagi ära, et sa pidid vanema ikka ülemises registris niimoodi kolm tundi iga päev siis joomine ei tulnud kõne alla. See, mis puudutab teisi pillimehe kaasa arvatud, ka mina võin öelda, sai võetud. Mul olid külas Jaagup Kreem ja Jaak Ahelik. See tund nagu ma kartsin, läheb linnulennul, aga jätame siinkohal katki. Kas tead sa jaak, millal Gunnar Grapsi raamat lõpuks valmis saab, kas sa oma selle värsket infot? Ava selle raamatu kohta nii palju infot, et Margo Vaino teinud tõesti nii põhjaliku töö, et tal oli siin juba tükk aega tagasi kokku seda materjali 1000 lehekülge. Ja ükski kirjastaja ei ole nõus välja andma sellist sellist raamatut, et kõik tahavad piirduda 300 siis maksimaalselt 350 lehega. Ja kes on nüüd see inimene, kes viskaks võib-olla kaks kolmandikku paremat osa sellest raamatust välja, sest kõik on hea, et minu meelest seisab selle raamatu välja, on selle taga. Et leida toimetaja, kes selle materjali nüüd niimoodi ära toimetatakse, et ta oleks ikkagi tehtud hindele viis pluss. Meie eritunni lõpetuseks mängima veel üks Gunnar Grapsi lugu ja see on siis nõndanimetatud hevi või haar Trocki aegadest pärit, kaob kõik, millest oma versiooni tribuutkogumikule on teinud. Jaagup Kreem ja Terminaator. Kuna Jaagup on siin kohe käepärast, siis, siis sinu käest on ka hea küsida, miks Teie valik niisugune oli. Kõik, kes Grapsi kaverdasid, said õiguse ise lugu valida. Miks teie selle võtsite? No kõigepealt ma tahaks öelda, et nende Jaagup Kreem ja Terminaator vaid pigem Henno kelp terminaator, sellepärast et Henno tuli selle mõtte peale, et tehase just sellise Se hevilugu nagu hoopis teistmoodi, aga miks see lugu sellepärast et esiteks, kui oli Grapsi tribuutkontsert lauluväljakul mingi mingi aeg tagasi õllesummeril vist siis siis ma laulsin seda lugu ja see, see lugu mulle miskipärast ta meeldib, iseäranis see. See on juba juba lapsepõlvest, ta meeldis mulle isegi vaat et rohkem kui see valgus, sellepärast et see kaob kõik kõik ka, et see on selline. Mäletan, kuidas kontserdil seda kaasa karjusin, nii et vähe polnud rifon hea ja ja lugu on hea ja mõte on hea ja sellepärast saigi valitud. Jaak Ahelik, Jaagup Kreem, aitäh tulemast, aitäh kutsumast.