Pühapäeva hommikul vara vara, vaata kell pool viis. Seisan õues oma maja ees, ei tulnud peo pealt niisama, uni läks Toas kolistada, särataksin kõik, teised on nagu ikka, nii sügavalt tundunud. Need päeva esimene sigaret ringi käib, pea muidu eriti ei käi. Muidu poleks aega märgata neid asju, tean seal enesega Suitsu puudes nagu peataksid ajaja, sa näed rohkem mõtted hakkavad ka kuidagi peast libedamalt liikuma ka paljud vist ei tulnudki möödunud öös eluga sees seal paar maja edasi lükatud takso. Kes on kes on, kes on tema hämmastavalt reibas ummiku kohta, huvitav, seda pahameel. Haava haab ja parem mõtle millelegi muule. Taevas on näha poolt poolest kuust, veel varajased varesed, irvitavad puudel. Tuulehiigla. Tuule hiigla, tantsi. Tantsi. Ei mäleta? Mäletan seda magusat parfüümi. Veid põrgutavaid värve, hüpotiseerivaid, mustreid, ja muidugi seda kutsuvad tantsu KVA vaha haava haab ja samas need polnud lolli juttu ajama, nii mõnegi muidu täitsa terava tüübi, aga ega ei õpi, ikka käiakse õhtuti luures ikka ei piisa, isegi kui kodus paar sisuga retuuse ikka otsitakse kusagilt midagi juurde ja ikka tehakse pruntis huuled, silmad suured, kuid. Niimoodi mõtteid lammutades ongi kell saanud juba viis, kus kohastutame käidud, siis paha peal. Kasvavad tõesti juba unustanud ja pole roppu vaeva näinud. Ei ole neid mõtteid vaja, varsti ärkab sinu perekond. Tere hommikust, pühapäeva pannkoogid, kõik poja küpsetada ja õlise, ajan ponid jalaga kanalisatsioonitoru. Korjan kaussi nöörile kuivama vajatud pesu. Seisan juba maja trepp. Võtmega. Ukse. Selja taga tõuseb tuul. Kõikide meeste ohe. Lugu mis tahes ja kuulsite, kandis tühikleit, pärineb albumilt pealkirjaga liiga palju viiuleid. Ja see oli ühtlasi sissejuhatuseks minu tänasele külalisele. Minul, mul on täna külas mees, kes omab geniaalseid mõtteid ja geniaalset SÕNA seadmis võimet ja kellele meeldib, mulle tundub torgata ja pai teha oma sõnadega. Ütleme niimoodi üsna võrdväärsetes kogustes. Tere, Chalice ehk Jarek Kasar, kuidas, kuidas sulle õigem praegu üldse öelda oleks, kas Jarek Michalis? Tere, raadiokuulajad minule, ütle ikka niimoodi, et ma aru saan, et sa minuga räägid, ehk siis kas Jarek või Chaliis või lihtsalt kõige paksem messiruumis. Ja siin ruumis kindlasti mees, mees, ainus mees siin ruumis läheb valesti. Aga need võib, võib ükskõik kuidas. Sul ei ole niimoodi, et noh, praeguse siin natukene promot ka oma uut albumit Jarek Kasari nina alt välja tulnud, et siis siis peaks pöörduma, kui Jarek sinnapoole kindlasti jah, just praegu promon siis Jarek ära sari, uus album, liiga palju viiuleid, just plaadipoodides hakkasin provoga pihta, võib-olla liiga vara natukene, sa võid seda võimalust avalt. Natukese aja tagant, ütle, millega on tegu, mis välja tuli ta vepsa eksamid. Ka sa sel nädalal Teeemmelbromo esinenud Intsikurmu festivalil, aga sa ütlesid ka, et esined ühes pulmas mitut mitu pulma sulle sel suvel juba nii-öelda selja taga on? Selja taga on üks pulm ja siis üks kaks pulma on veel tulemas, et et ma üldiselt olen selline artist, et ega mulle väga seal pulmas ei meeldi esineda, sellepärast see pulm on ju suur, tähtis, oluline sündmus, kus kese ei ole mitte esineb ühesõnaga esinejale kõige olulisem seal pulmas, et oluline on ikkagi see pruutpaar, mulle meeldib olla alati igal peol kõige olulisem inimene. Siis ma olen pulmast alati moodi tagasihoidlikult tagasihoidvat pulmadele andnud, aga, aga kuna on tegu tuttavate inimestega, siis siis ja siis ära siis ja muidugi kindlasti rõõmuga kohe. Kas on või milline lugu sinu repertuaarist on pulmades selline kõige nõutum. Mida sa pulma valiseks? No nad ei nõua midagi, ma lihtsalt esitan ise seda, mida, mis mulle tundub, eks need armastuslood ole, et olen endalegi üllatuseks kirjutanud päris palju armastuslugusid ja ja neid ma siis ärge mööda seal pulmas esitan. Sa oled ise niimoodi kindlasti omadki väga head ülevaadet, et millistel teemadel sa oma repertuaaris peatunud oled. Kas armastus ongi ikkagi ka sinu puhul see number üks teemavalik. Ikka jaa, kindlasti kohe, mis number 20. Number kaks on ka põhimõtteliselt armastus, aga ütleme siis, et et number kaks on sõbrasuhted, suhted sõprade vahel. Et ütleme siis naiste vastu armastus on number üks sõprade vastu armastuse number kaks. Ja rohkem sa ei küsinud, aga muidu number kolm on loodus. Aga ma ütlesin siin sisse juhatades, et sulle meeldib nii torgata kui pai teha oma sõnadega, kas need armastuslood sõprade sõpradele ja naistele pühendatud armastuslood siis on pigem sellised ütleme, helged, positiivsed ei, valdavas osas ikkagi sellises Valust kantud kõik on ikka ääretult positiivne ja isegi minu torge on pehme, mõnus ja võib seda ka lahterdada niimoodi, et panna ta Bay kategooriasse. Ja sa oled sa nüüd nüüdseks tänaseks päevaks kuus sooloplaati välja andnud vastab see tõele kuus, sain mina kokku. Et mina sain ja tulemused kattuvad, järelikult on õige, et kuidas. Kuidas niimoodi nüüd, Nende aastatega juba vist üle 10 aasta, eks ju. Mille vältel sa neid albumeid lülitanud oled, et kuidas sulle tundub, kuidas sinu muusika arenenud on, millised, kuidas ta muutunud on? Järjest järjest allapoole, et et esimene plaat meeldis väga rahvale, siis teine plaat meil natuke vähem, kolmas plaat meeldis tsipa veel vähem, siis neljas plaat ei meeldinud üldse viiendat plaati, kõik vihkasid nüüd kuuendast passida enam keegi. Ma arvan, ma arvan, on see läinud, minu karjäär, nina, aga mingi statistiline nii-öelda saab ikka teha distikat, et, et saju saju näed juba plaadimüügi pealt, muidugi, seal on igast muid muid olusid ka, aga, aga, aga. Ma arvan, et ma arvan, et kontsert on jällegi hästi palju ja, ja ma arvan, et see on põhiline, et kui me selle järgi võtame, siis on ikkagi kõik nagu kõik stabiilne olnud 10 aastat. Mis on ka muidugi halb märk. No kui sa nüüd võrdled näiteks seda aega, kui sa aastal 2003 tegid oma esimest plaati minu inimesed Ühendad vabandust, jah, ühendatud inimesed ja aastal 2014 siis albumit nimega liiga palju viiuleid, et võrdle palun alustuseks seda loomeprotsessi ja ka ütleme ka salvestusprotsessi. Kuidas on see muutunud? No salvestamisprotsessi ei ole üldse muutunud, sest ma teen ikka muusikat sama helikaardiga, mis mul oli aastal 2003. Ja ikka veel teedeeaa sama muusikaprogrammiga ka. Ainuke asi on see, et mul on hästi palju pille juurde tekkinud tol ajal mul oli vist ainult üks süntesaator, nüüd on mul neid vist 60 ja, ja, ja siis Tollal Päldasin palju nüüd maisiampel täna midagi, kui, siis ainult trumme. Ja, ja ja noh, et kui sa kuulad, esimene seda ühendada inimeste plaatidest liiga palju viiuleid plaati, siis, et et need on ikkagi nagu, nagu kaks erinevat artisti oleks, lausa läheb, et et mul on selle üle tegelikult hea meel, et ma ei ole seisma, tähendab, ma tean, et publikul võib-olla ei ole sellele hea meel, aga ma ei viitsiks küll teha ühte albumit kaks korda. Et kui ma kuulan kõiki neid enda albumeid, siis, siis nad on ikkagi kõik on hästi erinevad ja peegeldavad lihtsalt seda seda perioodi, mis siis ühest albumist teise teise albumiini oli. Ütleme siis järgmise albumini oli, et, et ma saan, ma, mul tuleb palju asju meelde, mis mul juba meelest ära läinud, kui ma kuulan neid albumeid, mis muidugi tähendab ma neid kuulan, sest nii palju muud head muusikat pole vaja muusikat kui minu, minust parem muusikat, mida kuulata, et aga kui ma kuulaks, siis oleks see jah, selline väikene tagasiminek ja artist on ikka väga palju muutunud. Aga sinu küsimusele ka lõpuks Aga aga kui sa kuulad neid lugusid selle esimese albumi pealt, mis, mis sind siis uhkeks teeb või mis piinlikkust valmistab? Uhkeks ikkagi puhkus on nõme nõmedus? Jaa, jaa, piinlikkust ei valmista ka otseselt midagi, selline ma olin siis ja ja ma ju ei, ei valetanud selles mõttes selline, ma olin nii nagu see muusika kõlas, siis. Sellised mõtted mul peas olid ja mis seal ikka? Kuidas esimese plaadi väljatulek sinu elu muutis, milline sa olid enne ühendatud inimesi, mis sai sinust pärast? Sain tuttavaks paljude tähtsate eesti ägedate muusikute muusikafännidega aia. Ja peale esimest plaati hakkasid sellised asjad nagu esinemised, mis oli, aga ennem oli neid suhteliselt vähe, ainult eks ole, teatud räpiüritustel. Aga ei noh, kõik muutus on, need tulid nii-öelda, tulid pildile, kuigi ma olin enne seda teinud muusikat päris pikalt. Esimese laulu lindistasin, kolmeteistaastased siis isegi veel varem. Et jah, aga noh, see on see pildile tuleks nii-öelda, et, et noh Inimesena kaasa kõik ikka muutis sind, mäletad sa neid esimesi joovastavaid momente, kui tundus, et jah, et see plaat läheb inimestele korda? Mina ei uskunud seda, aga mulle öeldi ja siis ma hakkasin isegi uskuma, et võib-olla tõesti lähebki ja läkski korda inimestele, et see oligi nagu äge, ootamatu, see oli nii ootamatu ja nii äge. Et, et praegu on hea meenutada. Aga meenutaks siis ka natuke konkreetseid helisid sellelt albumilt, ma valisin välja pala nimega, laula, vanaema, laula. Ja ma vaatan, et sul on siin arvutisse kirjutatud või tähendab keegi on kirjutanud kategoorial Eesti kullafond, kaks näedsa showskavalt, ma ei tea, mis see kakskeelsel sõnal Eesti kullafond tiins, nooremad, keenud jää, mitte, küll sa ise. Olid sa siis, mina olin teismeline. Juba üle jah, natukene, aga mõttemaailmalt muidugi olen siiamaani täis ja kõik on väga hästi. Aga kuulame teismelist Chealissi ja albumilt meenutust albumilt ühendatud inimesed, siin siis lugu pealkirjaga laula, vanaema, laula. Mikrofoni kontroll, diremjaakska valmis on. Et ma usun seda sellepärast väiksele valgusretkele kutsuda treeneris pantsivadki loodu mehe koonusega pakaside hooldus. Mõtet jätkuva boonuseks ulatus ka tänane tagasi vaata nagu vaatusele küll aga võtame ette tulevikku. Häbeneb nooruses tehtud vana koolon, ehmuduge kooli. Kadedus avaldub arvamusest pidevalt. Teiste vigadest vabandust, paludes mõttevabadust õige haru mees väärt näiteks mina vale pusle pelgaks leidub teisigi, kes vahest Cisco Diego rõivad seljas, pilgutas naabritele heienda, millega sa kunagi purustatud mõtetega haiguse maksvat kõige suuremast välja, mis edasi? Tahaks näha seda tarka lolli, kes ütleb, et seeniori loll tõsist Tarrastel Kabritsa hobune, naine, kes rääkis, et armastab mind niivõrd palju minut ära. Ma arvan, et järgmine päev, et Hiiumaa siis lõi käega systeemi tsikkel käis minu pool muusikat kuulamas. Burglerlast vaidlust järgmise mehe järgi, huvitav, samuti nooreteks Kemaginaadiku läbi v kõik imestavad, et miks neid peos pole okei, need võib-olla polnud tõsine hingega sees läpiselt kaunaga. Vana poolikut rääkis talle meelde, mis räpis laadal. Kaust läheb sinna, kus läheb ja siis ütlesin, mina teen, et see, mis oli võib-olla küll määrdunud, kui jätkub kähkuka kuhja kõige muu ajal, kõik hea ju, jääb ju. Tahan, et jääks ka Pugalast see, mida ma veetma tähtsus, seda ju pole veel nähtud, mis haigraapeeritutsu. Eks. Ja kes vaest meist ei tahaks mõnd lemmik sugugi elada, kellele kurdaks mõni vanem naabermuusika liiga kõva mängu, siis tuleb ja läheb. Meie mees küsis, et vanuseline verturiga isegi aru sellest, et erinevad generatsioonid, erinevad maitsed, erinevad inimesed ja kõik nii edasi, selle üle me ei vaidle. Aga see meid ei huvita. Ja siis üks härra muretses ta juures, kui ta laps oma meelismuusika keegi ei võtaks enam tõsiselt. Siiski minu silmis ongi sussi sees paistab teovõimetus kuulama, südameks peabki kuulama, muud kõigil on midagi vaja, miinust luksataks, sealhulgas ka loomulikult vajadus millegist, puhasta nende majas, Subaru on tegelikult niimoodi. Ei saa, pole absoluutselt mitte mingisugust rõõmu osaliseks. Hobuseaastal radikaal kõrvale, Tobadusesse. Olgu teil veel ei taha kuulata enam mingeid vabandusi ei taha kuulata, sest nüüd räägime köiest. See oli Chaliis aastal 2003. Võib-olla isegi 2002. Pigem 2002 2002 salastadele 2002 ikka sai need enamus laulud tehtud kakstuhatkolm, ma tegin juba 2005. ilmul ilmunud aasta ilmunud albumi laule. No sa ju ikkagi tulid siia Eesti muusikamaastikule kui räppar räpparina ka siin loos seadsid, riime. Võib-olla avalikkuse ette küll, aga tegelikult esimesed asjad, mis ma tegin, olid ikkagi ilusad ballaadid, ballaadid ja kas neid on ka kuhugi talletatud? Ei ole. Peas on mõned, mõned mõned asjad aga, aga kuhugi lintima neid ei ole teinud. Sellest no ma ei tea, kas seda saab enam räpiks nimetada, mis, mis sa oma uuel albumil liiga palju viiuleid teed, seal sa lihtsalt kõnelejad, võib-olla pigem. Seal on üks, üks poogen word lugu ja ülejäänud on laulul laulmine. Miks sa selle räpi nii-öelda selja taha oled otsustanud? Ma ei ole jätnud räppi selja taha, et vaheliselt tegin albumi, kus ei ole seda. Et ma, ma teen kogu aeg tegelikult räpi asju ka ja ja mul on isegi üks mõte andeks räpi albumiga välja vahelduseks, sest mul on seda materjali juba kogunenud. Aga põhiliselt ma tegelen Faiv luupsi selline Tartu või noh, tegelikult mitte ainult Tartu, vaid ütleme, selline suur räpigrupeering kus, kus ma olen ka kaasategev sõpruskond, pigem, aga nagu kunagi oli ühendatud inimesed Kuiv oli selline mõte, et võiks olla. Aga praegune Faiu lups on, on see äge asi, kus, kus mind on kutsutud ka kaasa tegema. Seal ma olen teinud juba kahel ilmunud albumil ja nüüd ka järgmine aasta ilmuvale albumile on ka kaasatud. Vähemalt kahes kolmes loos. Sa niimoodi žongleerida Jongleerid niimoodi osavalt väga erinevate muusikastiilidega, olgu siis selleks äsja kuuldud räpp või uuel plaadil on sellist estraadi võib-olla popi diskad tegelemine. Ma räägin juba tervest sinu karjäärist. Aga. Ja sa räägid kõigest jah, et hea, et diskot vist ei olegi veel olnud, aga. On küll, vist on. Nüüd on aga sa mingi žanre, mis on nagu tegelikult sinu lemmik. Ma ei tea, et kas on mingisugune muusikastiil, mida mille kohta sa saad öelda, et vot see on nagu tegelikult see, kus ma tunnen ennast kõige mugavamalt, mulle meeldib seda kõige rohkem teha, olgugi et ma teen tegelikult kõike muud ka. Ma ei tea, sellist muusikastiili just ma tunneks ennast mugavalt, ei ole olemas, sest ma siiamaani tunnen igas muusikastiilis ennast ebamugavalt ja pean õppima ja harjutama ja möllama ja mulle meeldib. Mulle meeldivad väga paljud erinevad muusikastiilid. Loomulikult mulle meeldib hiphop muusika, mulle meeldib soul, mulle meeldib elektrooniline masinate võib-olla kuulam vähem ise ja teen, teen vähem instrumentaalmuusikat. Ma olen mõelnud alati, et et kui seal mingi viis, siis kui keegi seda laulab, sest ma olen ise laul, eks ole, siis, siis peaks, peaks sel viisil käia mingisugused sõnad olema. Ja, ja siis ma seda instrumentaalmuusikat ei ole siiamaani veel teinud. Külon instrumentaalosad minu lauludes. Ilmunud on instrumentaalosad minu lauludesse. No ütleme, üleüldse muusikat tehes mis on sinu nii-öelda lemmik osa selles kõiges, et on see näiteks nende Promo seinale oma täielik lemmik. Siis lähme edasi, mis sellele järgneb pärast promo, et võiks olla näiteks nagu sõnade kallal pusimine või siis see Arranžeerimis pool või või ma ei tea, nende viiside leiutamine või esinemine või, või mis on? Ja tegelikult tegelikult promo on asi, mis mulle üldse teha ei meeldi, et, et kõige lemmikum promoda ütleme vihkan, mis puutub muidugi kõik asjad, millel muusika puhul räägitakse muusika puhul hästi peale, aga mida tegelikult ei ole nagu pistmist muusikaga, need mulle ei meeldi. Mulle meeldivad, mulle meeldib kirjutada, kirjutan luuletusi, päris palju, ütleme, mulle meeldib kirjutada sõnu. Tavaliselt ma üritan alati teha niimoodi, et ma kirjutan sõnad ennem ja teen muusika peale. Aga paraku reaalsus on see, et alati ikkagi tuleb enne muusika ja siis hakkad sõnu mõtlema. Lihtsalt teistpidi variant on kergem, kui sõnad on ennem olemas, aga asi peagi kerge olema ja ma, ja mis see küsimus oli, küsimus oli. Et Sa ise ka ei mäleta mu lemmikprotsess, siis ma olengi rääkinud juba sellest. Vastavalt küsimusele ütleme, et lemmikprotsess on ikkagi lindistamine, mitte mitte esinemine, kuigi kuigi, mis siin salata, mulle meeldib laval olla, edvistada ja laulda ja möla ajada. Aga ikkagi jään sinu sõnad kahtlemata see niisugune noh, miks siin muidugi, eks ju, sinu lood niimoodi siin raadio kahe playlistis Eesti kullafondi. Kuulavad ja see on täiesti üllatav, ma olen, ma olen värisen praegu vaatan seda. Ma arvan, et ikkagi testi, sinu sõnum on paljudeni jõudnud paljusid puudutanud, millist, millist enne kirjutatud sõnade üle sa ise kõige rohkem uhkust tunned? Sõnade üle ja ma ei tea võib-olla selle liiga palju viiuli pealt, vaatame perega õhtuti telekat. On on minu meelest hästi välja tulnud sõnad. Siis. Neid laule nii palju, et ma praegu ma kindlasti on mingi albumi vahel on lemmik või mingid mingid laulud, mille, mille sõnad mulle meeldivad. Aga. Aga ütleme sinu ikkagi selline kõige populaarsem lugu minu inimesed, võib-olla ka kõige suurema hulga inimesteni jõudnud lugu. Vot ei teagi, et, et minu meelest seal minu inimestel ei olnud nagu nüüd nii head sõnad, et et kahtlemata kahtlemata mõjus, aga vot see ongi, see ongi see Mäedžike see mulle tegelikult meeldib, et sa teed mingi laulu ja, ja siis kuidagi kuidagi hakkab ise töötama, ise isal läheb nagu läheb nagu elab oma elu, et see on, see ongi nagu jube äge ja see kontrolli seda kunagi, et endale. Mulle hoopis tundub, et võib-olla see minu inimesed võib-olla isegi natukene võib-olla palun reaalselt sõnal. Aga või noh, kuidagi suured sõnad on umbes sama suured sõnad nagu nagu, kui sa alustasid meie tänast vestlust sõnade aeg geniaalne, ütlesid kaks korda, et, et maaelu ohvriks, niimoodi sõnu, aga minu inimestes. Minu inimestes on ka selliseid sarnaseid lauseid ja sarnaseid, ütleme siis ütlemisi, suuri suuri ütlemisi, mille taga ei ole eriti midagi. Aga võib-olla on, mina ei olegi see, kes sellele peaks mingi mõtte taha leiutame. Mina ei tahaks, ma tegin selle ja igaks mõtleski ja see töötas, see oligi, see oli huvitav, et ta töötas. Kas on midagi, mida sa kindlasti tahad veel oma muusikukarjääri sära teha? Midagi, mida sa veel proovinud pole. Aga mida sa tahaksid teha? Sa oled siin näidenditele palju muusikat teinud ja jah, plaate teinud, aga äkki on midagi veel? Kindlasti on enamus asjad on, ma arvan, tegemata. Aga Ma vaikselt, DNA mul on ju alles kuues plaatia. Mul on, ma olen 31 aastane vist? Jah. Ja olen terve elu ees. Kui, kui jõuab õnneks õnneks ja loodetavasti on, ma ise arvan, et on veel, küll jõuab veel kõike teha, et et ma ennast veel nagu maha kandnud ei ole. No mis sind siin eeloleval suvel veel ootab, et Intsikurmu festival, hea küll, on sellel seinad reedel või laupäeval. Masinal on esimesel päeval, esimesel augustil, japsus reedel jah, siis esinevad veel samal päeval on veel Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu ja siis Martin kuningas vist oli. Kes seal veel olid samal päeval. Ühesõnaga mul praegu ei ole Frankie Animal, Aivar eksperimendid niisugune, ühesõnaga seal palju kihte esinejaid ja, ja see on kindlasti selle suve üks ägedamaid festivale. Muidugi, seda räägid ikka inimene, kes käivo festivali siin promovad. Aga Ma ma ei ole ju väga käinud ühelgi festivalil, see suvi ei ole jõudnud ja ja ühel folgil käisin Hiiu folgil käisime, tants oligi täitsa tore, aga mis sind veel ees vaate peale mind ootab ees, mind ootab ees Leigo järvemuusika ka see. Seal me teeme väga huvitavalt pidemeid, tšellode ja oreliga kontserdi, mingi liiga palju tšello-sid ja orel mitte tšellot siis lavale. Ma ei tea, kuus vähemalt. Ja, ja siis. Ja siis tulevad minu plaadi esitluskontserdid ka seal 19 20 21 ja 22. August niimoodi suurest esinemist tähe all näed tabel igast muid asju, ka seal muid esinemisi ka, et et need on lihtsalt siuksed vist nagu avalikumad või need, mis peas on. Praegu mul telefonis on kirjas kõik. Ja kui telefon ei oleks, siis ma ei tuleks üldse kuhugi. Jah, aga noh, muidugi telefoni sa oled ilusti kombekalt välja lülitanud. Praegu ei, praegu ma jätsin teile sinna laadima, sest et hoida hoida endal kodus elektri pealt kokku. Igal juhul suur-suur, aitäh. Jarek Chalis. Jarek ehk mis iganes. Väga tänan, et sa leidsid aega tulla ja ma ei tea, kas rõõmustab sind, kurvastab, aga igal juhul ma otsustasin sinu intervjuu lõpetuseks mängida. Lugu nimega minu inimesed. No pane muidugi siis lõpeb vähemalt suurte ilusate sõnadega. Osa rahvast. Oskan lugeda ühes olen kindel, et nad on head inimesed, nad meeldiks sulle ka. Ma ei usu, et sa kõiki neid tunned, vaevalt nad üksteistki tunnevad, äkki tõesti klapi, samas äkki on tegu pelgalt halva esmamuljega? Nad mõistavad ja peavad endast lugu ka siis, kui neil puudub kontakt sinuga. Kui teid on okkad siduvas, jagades? Iga mure mõõtmatas selle tõsidust ja vahel piisab pilgust. Kaavaga pole tundeid sõnadesse tõlgitud. Nad ei karda hooli. Jah, ei hoia häid emotsioone alla, kunagi ei soovinud halba ja kui juhtub, siis juhtus kogemata juba möödas, unustatud, nad on kõiges sünges üle argipäeva mured rõhuvad ümber, nende omavahelisi suhteid tegelikult ei mõjuta üldse, või ma eksin, siin on minule teiste eludes segi läinud. Kui päriselt ongi teisiti paremat, siis kõik oleks mängult, kuigi on igalühel. Oma asja ajada alandlik selles osa, moodustades rahvas, nad on minu inimesed ja mina olen nelja. Siis on vahemaad väiksed, head sõbrad, võib-olla mujal ongi parem seikle, aga ära jää võõraks koos kaas koos. Koos vallandame Talvusaid koos palkame spetsialistid, kuid keegi ei tee meie eest otsuseid, kui puruks kisti. Verstapostid on ikka keegi läbime juuri. Tean, kes ma olen, kui mäletan, kes ma olin, Elar, mitte ainult ei võta ruumi. Tuul rannaliivalt uhtus jälje, et inimene, ükskõik kui suur, kui väike järjest kukkunud järje on inimene, ükskõik kuhu lähed. Ja see võis liigitada neid nagu muusikat, tema nahavärvi vaimu, tema religiooni, rikkuste, hariduse, mis iganes, mille järgi sa võid unustada maha jättes selle nime ainult uppunud laevale. Sa võid öelda, et seesama maa, mis elab ja hingab tegelikult pangale, on kuskil raamatus, on see rida või keegi ütleb, laulab ja ei hoia ainult endale, mõtleb nii nagu kas sina seda teeks iga päev, näe, mis koht on maailm tihti, millised võivad olla teised ikka päris suur. Vanematele inimestele, kes on ühendatud, see on pühendatud kõigile, kes tunnevad, et neile pühendatud otse kontrollkeskusest kasutamata ütleja hääle privileege pühendatud. Kõige enam, mis, mis on niipalju kui palju tähendab kõige kõrval üks inimene, räägin, sest nii hakkab kergemkuningatele küla keeles lihtsalt enam võimalusest näidata, mis meelel südamel kirjas toorelt ausalt, ma olen kirjutanud verega alla, see on rahvale, mitte ei lähe mehega hauda teeninud. Inimesi jäid erandit, ütlen veelkord minu inimesed ja ma ei unustanud mitte kedagi.