Kui vaadata tänase stereo pühapäevakava, siis nüüd oleme jõudnud kõige raskemasse punkti. Meie saate päevas ise oleme sellega selles Mik süüdi. Me peal kirjastasime järgmised poolteist tundi. Nii, kuidas tekkis universum ja meie koht seal? Midagi raskemat on vist raskem välja mõelda? Aga ilmselt on ka kõige õigem aeg selle mõistatamiseks, sest teada on, et aeg mardipäevast kuni jõuludeni on just olnud mõistatamise aeg. Ja ilus mõistatamise vormel kõlas nõnda mõista mõista meeli tarka, looda, looda, loona tarka. See tähendab seda, et osa maailmas Me saame meelega ja täpselt ära kirjeldada. Aga ülejäänud osa taipamiseks võime ainult loota, et see taipamine tuleb meieni. Ja ma annaksingi sõnajärje Jaan Einasto ole. Kuidas üldse sünnivad avastused meie maailma meie universumi olemuse kohta ja millised nendest avastustest on siin Eestimaal sündinud. Ma võib-olla natukene hakkaksin kaugemalt, kui võib peale. Minu arvates kõik maailma rahvad on püüdnud aru saada inimese kohast maailmas ja looduseehitusest. See on kajastunud müütides usundites. Suuremates usundites on ta läinud nii-öelda kanuniseerinud nagu näiteks piiblis ja kui, kui meie teadmiste kasv oli aeglane siis oli selleks ka võimalus. Ja ka meil, eestlastel on oma usungi oma maailmapilt. Aga hiljem see Ütleme tunnetusprotsess läks nagu kiiremaks ja siis teadus- ja usund ja mütoloogia läksid nagu lahku. Ja praegu peab ütlema, et meie püüd aru saada oma kohast maailmas on muutnud jällegi väga reaalseks. See on nüüd üks, nagu me praegu ütleksime teaduse eesliiniprobleemidest väga kiiresti siin meie teadmised muutuvad. Ja, ja tõesti on heameel märkida, et siin ka meie väike eesti rahvas on oma panuse andnud kui ka natukene täpsemalt öelda Tartu ja ütleme, Tartuga seotud astronoomide pere on, on juba mõne nii küllaltki pika aja jooksul sellele alal küllaltki olulisi samme teinud. Kui vaadata nüüd meie teaduse ajalukku, siis Gustav Adolfi poolt asutatud ülikoolis. Mulle näib, et siiski põhiline osa oli nagu üldse vana ära ülikoolidel ütleme interpreteerib. Niisugune uue loomine oli veel tagasihoidlik, siis möödunud sajandil uuesti alustatud ülikoolis Tartu omandas küllaltki tähtsa koha ka uue teadmise saamisel. Astronoomid oli siin täiesti väärikas koht. Tartu astronoomide ütleme, esiisa võiks öelda. Struwe Friedrich Georg Wilhelm Struve kes siin alguses oli üliõpilasena tegelikult pani Tähetorni käima, pani vaatlusriistad üles, ta pühendas üle 15 aasta, sellele üritasime rattatähe kaugust, meist tähendab seni oli usk, arvamine, et tähed on ka kauged päikesed juba olemas, aga ei olnud kindlat tõestust ja tema oli esimene, kelle lõpuks pärast viieteistaastast pingutust õnnestus määrata, tõepoolest mõõta tähe parallakson siis tähe kaugus meist. Ja sellega oli siis näidatud ühtlasi, et kui arvestada kaugust, on tähtis vahele, kui meie päikegi ja oluliselt avaldas maailmapilti kui varem. Meie teadsime kindlalt, ainult ütleme, päikese ja päikesesüsteemi planeetide olemasolu, kogu maailm, universum meie jaoks oli, oli, ütleme, päikesesüsteem ja kõik, mis selle taga oli, oi nagu kristallsfäär, siis sellega kohe maailm laienes tähtede maailmale. Nüüd teine niisugune oluline samm, meie ütleme eesti astronoomide töös, mis on seotud maailmapildi avaldumisega oli 20.-te aastate alguses, kui Ernst Öpik toetudes ühelt poolt Ameerikas tehtud vaatlustele need olid muidugi siis teiste meeste poolt tehtud, aga samuti ka Tartu tähetornis tehtud mõõtmistele näitas, et meie naaber, Andromeeda udukogu on tegelikult samasugune galaktika nagu meie enda Linnuteesüsteem. Seal oli väga äge vaidlus, kas, kas need nagu need siis kutsuti, spiraaludukogud on meie galaktika enda sees olevat niisugused Nov pöörlevad kaasudud või siis teised et maailmas. Ja Epic näitas, et, et teine variant on õige järelikult meie maailm avardus kohe jällegi võiks öelda. Jah, tuhandeid kordi. Täiesti uus maailmapilt tekkis. Öpik tegi veel teise sammu kümmekond aastat hiljem. Ja mis ka maailmapilt oluliselt muutis, tähendab, vahepeal oli siin niisukene arvamine, et et maailm on praktiliselt igavene. Noh muidugi päris keegi nii ei väitnud, aga, aga heaks maailma heaks peeti kuskil nii, noh, ütleme 10 13 10, neli teiste astmes tähendab kol 13 14 vastad. See on ikkagi väga suur. Öpik näitas, et, et maa maailm on palju noorem umbes 1000 korda noorem kui need hinnangud. Nimelt ta näitas ette täitsa erinevatel meetoditel maailmaga paisumisest. Just enne seda oli avastatud galaktikate punanihe, tähendab et maa paisub. Selle paisumise kiiruse põhjal saab kindlaks teha ka see, millal see paisumine algas, tähendab, millal maailm nagu, nagu tekkis siis esiteks iga teiseks radioaktiivsete isotoopide lagunemisest määratud meteoriitide iga kivimite iga. Ja samuti mõningate tähesüsteemide lagunemise sans täheparvede lagunemisega. Et nad kõik on umbes võrdsed ja siit lekkida täiesti õige järelduse. Seal tekkis noh, nagu temagi Narvas umbes kolm miljardit aastat tagasi. Praegu me teame, need andmed ei olnud tookord küllalt täpselt see iga natuke suurem kuskil kümmekond miljardit, aga meetod oli õige ja suurusjärk oli ka õige. Jällegi maailm. Oluliselt nii-öelda täpsustus, me saime nagu maailmaservani välja, ühesõnaga ajalises mõttes saime nagu maailmaservani välja. Nii et me võiksime öelda, et nende kolme avastusega oleme pidevalt astunud üle piiride kõigepealt üle päikesesüsteemi piiride, et ka teised tähed on olemas, teiseks üle meie galaktika piiride. Ka teised galaktikad on olemas ja kolmanda avastusega jõudsime siis universumi piirideni. Jah, täpselt nii. Ja praegu on nüüd uus etapp ilma pildi laienemises ja siin on siis juba nüüd praeguse põlvkonna Tartu astronoomid kaastegevad. No see on omaette lugu, millest võiks natuke pikemalt rääkida, aga ma alguses lühidalt ütlen, millesse on, kui varem oli ettekujutus selles niisugune, et noh põhiline aine universumis on see, mida me kõik hästi tunne, millest me isi oleme tehtud, millest on tehtud maakera päike, tähed, kõik ka kiirgus. Aga no umbes 50 tagasi tekkis kahtlus, et, et kas see päris täpselt nii on see süvend Ines. Ja 70.-te aastate alguses muutus juba veendumuseks, et need peale tavalise aine on universumis veel mingi esialgu veel teadmata ja tundmata päritoluga nähtamatu aine, varjatud aine. Ja et seda palju rohkem vähemalt 10 korda rohkem, võib-olla 20 korda rohkem kui tavalist ainet on see muutunud täiesti kindlaks veendumuseks ja kuna selle aine päritolu on veel praegu kõigist pingutusest hoolimata selgitamata aga teiselt poolt, kuna teda nii palju on selge, et tema, tema roll Universumi arengus on põhja pane fundamentaal, on selge, et, et jumal ei ole midagi teinud ilmaasjata, kui tal midagi tegi, palju siis oli selleks põhjus. Ühesõnaga, see on muutunud nii füüsika kui astronoomia reaalseks probleemiks, milles on varjatud aine olemus ja, ja, ja, ja kuidas, kuidas, kuidas tema nii-öelda mõjutas universumi arengut ja siin olime meiega ühed esimesed, kes, kes selle asja peale tulid. Aga sellega kaasneb ka teine probleem. Sellesama varbania uurimise käigus selgus, et aine jaotus universumis ei ole kaugeltki juhuslik. Varem arvati nii, et noh, on teatud, ütleme, galaktikaparved, teatud niisugused tihendid aga ülejäänud galaktikad on enamvähem juhuslikud, nagu neid nimetati välja galaktikat. Aga selgus, et see ei ole nii ütleme 95 ja rohkem protsenti universumist on täiesti tühi. Kuisusid ühikute läbimõõdud on seal sajad kuni tuhanded miljonid valgusaastat ja kõik nähtav aine, ütleme galaktikad, galaktikasüsteemide, nii moodustavad ainult tühise osa niisugused teatud struktuuri muidugi ja vot sellesama struktuuri uurimine on teine, niisugune rahaline probleem, mida kaasaegne kosmoloogia uurib ja mis annab meile tõenäoliselt vastuse sellele, kuidas maailm tekkis. Parem lihtsalt. Me konstanteerisime fakti nagu paarkümmend aastat tagasi, et, et maailm noh, tekki suhteliselt hiljuti, noh tõenäoliselt suure paugud tulemusena siis see mehhanism, vaat kuidas see suur pauk ise, kuidas selle suure pauguniga detailid olid. Vaat sellele tõenäoselt annab vastuse vaat just selle universumi kõige suurema suuremate struktuuride uurimine, sest asi on selliseid, see tekkis nimelt mida suurema struktuuri, seda varem ta tekkis, seda varasemat töötingimuste kohta, ta annab meile informatsiooni ja ka siin võime öelda, et meie, Tartu grupp on andnud oma panuse. Kas see on kokkuleppeline termin, see varjatud aine ja tähendab Üdini mitmetes keelt erinevates keeltes natuke erinev ingliskeelne termin alguses oli missing mas, tähendab nagu, nagu ütleme noh, tundmatu või ütleme, kadunud puuduv, puuduv ja, aga see pole päris täpne ja nüüd on seda termin kahutada. Inglise keeles öeldakse praegu daatmete. Ehk tumeaine, no meie olime, ütleme, oleme hakanud, ütleme, varjatud see sobib nagu rohkem vene keeles kirjutaja Massa. Ja see on jah, praegu nüüd võib öelda, et vastaval korraldaksikaks vähemalt paarkümmend rahvusvahelist kas seminari või sümpoosioni või selle probleemide ringiga seoses ja seda nii füüsikute kui ka astronoomide osavad ja see on praegu ütleme, maailmapildi pildi selgitamise seisukohal. Tõenäoliselt kõige kõige olulisem probleem. Kas te olete koostöös mõne teise füüsika instituudi või observatooriumiga või uurite? Isepäi noh, jäigi, me hakkasime ise ta ei peale. Me ei, üldse ei olnud meil eesmärgiks, meie uurisime hoopis teisi asju ja see tuli lihtsalt välja. Ja see on noh, see on kõige kõige, kõige tavalisem niimoodi, et ühte asja otsid ja, ja hoopis teine asi tuleb välja ja seal on kogu probleem selles, et mitte maha magada, seda õiget asja. Ühesõnaga seda Eda pärlid teiste terade hulgast üles leida. Kui me praegu oleme vaadelnud, kuidas me siit maa pealt kõigepealt jõuame taipamiseni, et päikesesüsteem on tervik, siis astunud Päikesesüsteemi piiristile tähtede maailma tähtede maailmas, astunud välja galaktikatevahelisse ruumi ja sealt edasi universumisse ja nüüd viimane samm üle piiri on võib-olla astumata, aga üks suur samm sinnapoole on tehtud ka meie astronoomide poolt. Võib-olla oleks praegu otstarbekohane püüda vaadata ka vastutulevat suunda? Küsin peet Calvilt, et kuidas, millised on kujutlus, et praegu üldse, kuidas universum, kui niisugune võis tekkida ja kuidas seda teisel pool siis võis jõuda selliste suurte kärgstruktuuride tekkimiseni? Mind huvitas, millega sa mind siis astronoomiast seostada. Nojah, ma arvan, et niimoodi jõuame asjadele kõige paremini lähemale, kui ikka vaatame, mis meie ümber on ja siis hüüab, üritame arvata, kuidas niisugune asi on tekkinud, kuidas see võimalikuks saanud. Ja päikesest, see, mis me näeme tahket ainet, see on siin maa peal, kõigepealt valdab suured hiidplaneedid väljast küll gaasilised, päris seest on nad ka tahked. Kui me vaatame edasi tähti, seal mehaan, tahket ainet ei leia, kõik kohad on täis tulist kavasi. Tähtede vahel on ka külma gaasion, kahetukse tolmu. Aga üldiselt niisuguseid imepäraseid asju nagu päikese ümber käivad, ei ole. Et need on võrdlemisi haruldased asjad. Kõik need kõvad asjad, mis meie jaoks nii tavalised Nii et keemiliste elementide nisugune rikkus tähed on väga vaesed, ses mõttes nad koosnevad vesinikust heeliumi peamiselt. Muidugi kõik see, mis maa peal olnud, seal ka olemas, aga seda on väga vähe. Meil peab olema oma kindel seletus ja sellele on tänapäeval jälile saadud. See on võib-olla üks astronoomia ilusamates teooriatest. Universumi keemilise evolutsiooniteooria seletab ära, kuidas keemilised elemendid on tekkinud kõige lihtsamatest. Muide, ma hetkes ütlesin vahele ka siin andis Öpik väga olulise ja põhjapaneva vanuse, aga olnud jällegi natuke omaette teema. Nojah, see tuleb selle nende põhjuste juurde välja, eks ole, mis tähtedes toimub ja kuidas neid keemilisi mente sünteesitakse me võib-olla praegu üksikasjadesse ei lähe. Ka oluline siinse evolutsioon, mida me näeme, tähtede keemiline evolutsioon ja me saame selle evolutsiooniteooria väga ilusasti üles ehitada, aga sellepärast, et me saame vaatuslikud teda kontrollida tähti latil miljardeid aastaid, aga me näeme erineva vanusega erinevas elueas olevaid objekte. Ja seetõttu me saame kõik teha arengufaasid järgi, vaadata alles paar aastat tagasi, nüüd on nähtud ka mitmesuguses arengufaasis olevaid tekkivaid tähti. Parajasti sünnivad ja nähtavasti ka planeete nende ümber tekkimas. Seda võimaldasid infrapunased vaatlused. Tolm hästi välja, paistab üldse niuke kümnemasiga nähtavaks muutub. Nii et see on meie Linnutee tähtede seas ilusasti jälgitav vaadeldav tähtede evolutsioon ja nüüd, kui me siis teisi galaktikaid teisi linnude taolisi näeme, need kaevul ioneeruvad, siin on nüüd raskem, see teooria ei ole veel nii kaugele jõudnud kui täht, evolutsiooniteooria. Ja üks põhjus, et Galaktika on palju keerukam kui täht ja peale sõnad on kaugel, me ei näe neid hästi. Sellepärast nüüd tehakse siis hoolega nii eeldatud monstrumteleskoope üks, 15 ja 16 meetrini on juba ehitamisel praegu. Ja kui me neid lähemalt näeme ka tehis otseselt on, on tuleval aastal läheb vist üles maailma kõige suurem teleskoop orbiidile. Nii et siis me saame sealt ka vaatlused. Ja seal on siis evolutsioon käib selles suures, laias laastus täpselt samamoodi. Ja kui me tähtede juures andis revolutsiooni alguseks see, kui täht gaasipilvest tekib vesiniku heeliumipilvest praktiliselt puhtast kõige esimesed tähed tekkisid puhtast vesinikust, eelmist Ta tõmbus kokku, läks tihedaks täht, nii-öelda läks käima. Siis universum. Noh, tähtede sünnile, vastupidi, käis nähtavast asi, täht tekib gaasipilvest, mis tõmbub kokku, universum, vastupidi, mingist väga tihedast asjast. Seda paisumist tagasi vaatame, püüame oleta. Varem nägin selgelt, ta pidi kunagi väga tihe väga väike ja väga tuline. Teoreetiliselt, kui rehkendame, siis kõik need suurused läheksid lõpmatusse. Tegelikus looduses nähtavasti lõpmatust ei ole matemaatikas meil jäänud väga kasulik mõiste. Aga reaalne loodus ei saa ikka olla. Nii, et see tähendab kunagise maailm siis pidi sõna otseses mõttes tekkima. Kas need millestki, mida me ei tea täpselt, mis oli viga eimillestki. Vot siin võib öelda ja et kui vaev selle probleemiasetus oli rohkem niisugune noh, võiks öelda noh, täiesti fantaasiavaldkonna siis viimase no võiks öelda kaheksa aasta jooksul, põhiliselt 80.-te aastate algusest peale on juba seda küsimust, tähendab kuidas see maailm tekib, niisugused protsessid viisid maailma tekkimisele on muutnud täitsa tõsiteaduslikud ja see on, see on ka ühelt poolt seotud nüüd selle varjatud aine olemuse uurimisega, aga teiselt poolt Universumi enda varasemate arenguetappide detailse uurimisega siin on. Nii liidu kui ka siis Ameerika teadlased praegu küllaltki olulist rolli mänginud ja üks nendest liidu meestest on ka meil Tartusse Levkoffmal tema on siin olnud oma oma panuse kõige uuemate seisukohtade järgi on niimoodi tähendab, mingis mõttes nagu ütleme noh, see on muidugi väga petlik. Ühesõnaga vanajumal vanajumal keedab niuksed tegelikult seal pidevalt mulje välja mullidoni erinevate omadustega, igaüks neist on nagu maailm igal pool on, on, on need omadused veidi erinevat maailma. No, Phil ka füüsikaseadused võivad olla erinevad nagu kvantprotsessid. Ja see nagu niisugune noh, ütleme pada nagu keeb kogu aeg, aga see, see ei ole mitte noh, ütleme tavalises ajas tavalises ruumis vaid vaid kuskil vanajumala salakambris ja, ja, ja enamik neist universumite Est on sellised asja ei saa, tähendab, meie jaoks tähendab kas, kas on omadused niisuguseid ei võimalda tavalise aine tekid teket või, või ei ole noh, ütleme füüsika konstandid näiteks selliseid, mis, mis võimaldaks kasvõi noh, ütleme tuumareaktsioone seal tähtedes kõik, kõik niisugused tähed on, on tegelikult võimalikud ja ainult üks väga haruldane maailm. Kui, kui su kui väikese protsent nendest kõikidest võimalikest seda ei oska keegi öelda, oli niisugune, mille omadused või olid just sellised, mis, mis võimaldas universumit niisugusel kujul, nagu, nagu meie oleme praegu isegi pühitatud niisugune printsiip, mis väidab, et universumit on võimalik täielikult seletada ühe hüpoteesiga inimese olemasolu universumis, kõik kõik muu füüsika konstandid, kõik muud aine omadused peaaegu täpselt tulevad välja kitsastes piirides ja surutakse selle tingimusega, et, et on võimalik noh, kõrgelt arenenud elu kui mingit füüsikalist teooriat loome, see tähendabki, püüame aru saada. See universumi evolutsioon allub oma kindlatele mängureeglitele, eks ole maailmas olemas, need on looduse seadused. Jah, aga vat ongi praegu on just küsimus nii, mitte varem ei, niisugust küsimust ei esitatud, et, et miks loodusseadused on just niisugused? Neid võeti niisugused nagu normaalne. Aga praegu on võimalik juba küsimus saada sellised, miks on loodusseadused sellised ja miks nad üldse olemas on? Kas praegu füüsikalis lubab eimiskist miski tekkimis? Kas vaakumis saab midagi? Ei noh, see asi toimus väga osavasti nagu praegu nüüd arvatakse, et miski üksi ja tõepoolest ei peaks tekkima, aga tekib koos antimiskiga, eks ole, nii et neid tekib parajasti ühepalju mõlemat. Aga nüüd see asi käib väga osavasti, nii anud on tekkinud ja natuke lahedamaks läheb, algul on see hirmus, tulin hirmus tihe ja kui natukese tihedus väheneb, siis nad hakkavad vastastikku teineteist jälle hävitama. Osakeste season tahavad endist olukorda taastada. Osakeste massid on niisugused nagu näiteks elementaarosake päikese massiga, seal tohutu energia on neil. Ja siis mõni jõuab ennem laguneda. Omasuguse vastand osakese üles leiab, kui kaua neil õigus on eksisteerida? See asi käis nii triljandikust sekundist veel üks triljandik vist veel üks triljandik tuleb võtta, kus need selle aja jooksul toimusid need kõige palavamat, kõige. Kõige nii-öelda lühe maja ühikonna Blacki aeg soosis Plancki konstandiga seotud seal on siis võimalik sel teel defineerida nii mass kui ka kui ka aeg ja, ja vastav temperatuur energia edasi. Sellest allapoole enam minna ei saa. Vot seal olid niuksed truktoatsioonid. Vaat ühes sultatsiooniste meile sobivas sultatsioonist kasvaskise meie maailm välja. Kas need fliktivatsioonid toimuvad pidevalt praegu ka meie ümber? Ei, vaat selles see asi ongi, et, et siin ei ole enam avalised nii-öelda noh, kuidas öelda ruumi, ruumi ja aja mõisteid rakendatava tähendab ta on kuskil niisugust nagu, nagu sügavas ruumis, kus kuhu meie juureid pääses, aga meie läheme oma ruumis nagu ajas tagasi lähimise Albomendi kätte ja vaat, kuni sinnamaani saab minna edasi, enam enam nii-öelda meie ajas ja meie ruumis minna ei saa, ühesõnaga valmis keskkonnas ei saa jah, et see on iga iga niisugune mull, loob omaette universum omaette, omaette ruumi ja nende vahel kommunikatsiooni ei ole. Aga kas interpretatsioon valguse levimisest ruumis seoses vaakumiga on? Ma ei oskagi nimetada, kelle teooria või või oletusse on ma teid Kalvi käest olen seda kuulnud? Oskas? No kuidas, kuidas valgus levib, valgus on üks nendest neljast fundamentaalsest vastasmõjust, mis meie maailmaregistri või seda universumi olemist määravad seal elektromagnetiline vastasmõju, lihtsalt analoogiline on siis teine vastasmõju gravitatsioon, see levib täpselt samamoodi valguse kiirusega universumis. Ja siis on need kaks, kaks vastasmõju veel, mis, mis juba siis reguleerivad aatomi tuumaehitust tugev vastasmõju, mis hoiab tuumas osakesi koos ja nõrk, mis määrab siis niuksed väiksemate osakestega otsesse. Aga vaakumvoolik tähendab asjade kirjeldamiseks vajalik, me ei saa esialgu kuidagi teistmoodi hakkama ilma vaakumit taimede läbi sealt nähtavasti on see maailm ka tulnud. Ma võib-olla veel selle enne meie jutt pooleli, et kuidas ikka miski sai eimiskist tekkida, lõpetatakse ära. Tähendab need kõik ei hävinud, vaid natukene jäi ühte nendest järgi kas ainet või antiainet. Jah, kuna moni jõudis ennem laguneda lagunemine on juba mõnes mõttes juhuslik sündmus, et kas laguneb nii või naa kui produktid, kavastastik käivitavad teineteist, aga kuna ühte tekkis natuke rohkemat, seda ühte me nüüd nimetamegi maailmaks. See on tühine protsent kõigest sellest, mis algul õieti mitte maa, vaid harilik aine universum. Ainult universumis olev aine ülejäänust sai kiirgus ja kiirgust on praegu siis miljard korda rohkem umbes kumu osakeste järgi võtame, ja kui. Kui jah, tähendab, iga iga tuumaosakese kohta tuleb umbes 10 kaheksandast. See on niinimetatud universumi eri entroopia ja see määrab ära elate, sellena teame ka, seletame kohe maailma, tekkis tal selle kohta, see on ka juba olemas teooria taga, aga see nende vot minu arvates siin see põhiprobleem on see nii-öelda muna ja kana probleem. Kumb oli ennem, kas maailm, universum või loodusseadused? Millalgi nad pidid hakkama, praegune praegune arvamus ongi, nii et iga niisuguse maailma tekkimisega tekivad ka selle maailma jaoks loodusseadused. Konkreetsed loodusseadused tähendab ka massimõist, nendeks võivad olla niisugused niisugused maailmad, kus seda harilikku massi, kus siis ühesõnaga annihileerub kuidagi teistmoodi ja tavalist massi üleüldse ei tekigi üsna igasuguseid võimalusi. Ja, aga, aga need on meie jaoks ses mõttes kasutus, et seal ei saa vaatlejat olla, seal ei saa tekkida ei saa tekkida tähtis tegijatuumareaktsioon, ei saa tekkida elu ise tekkida inimest või muud kõrget intellekt meie mõistja, meie mõistes ja, ja, ja, ja, ja, ja need lähevad, need on need untsu läinud. Universum. Ka jällegi meie arusaamist nädakse. Sest jah, kui mass on näiteks aine omaduseks, oled sel juhul võib-olla ilma niisuguse omaduseta mateeria ka, et ei ole alandlik tomatustikustan mass. Ja tõi ja kui need on niisugune situatsioon tekkinud, et tõesti on need osakesed imekombel jäänud alles, sest nende paariline on lihtsalt ära kadunud või hävinud juba suures võitlustuhinas. Ja peale selle osakese on tal siis 100, mil 100 miljonit korda rohkem footonid tähendab energiat, kuidas siis areng edasi läheks, sellises peaks olema ju tohutu suur kuumus ja. Kus oligi, see oligi universumi sihukene kuum arengufaas, kus, kus noh, mingisugust niisugust noh, aktiivset arengut, sellist, mis viiks kasvõi seal tähtede või, või, või, või ka hiljem juba nii maise Mattiase tikkimine, kõik see oli võimatu, kui ma vahel või nagu suur tulekera ka vaat nüüd tuleb mängu varjatud aine. Arvatakse, et vastatud ainega Nende jaoks on, on mingid niuksed tavalisest ainest erinevad. Elementaarosakesed, mis hariliku ainega peaaegu ei interakteeruda, tähendab, nad avalise ainega ei, ei vaheta, ei energiatega noh, ei, ei liitu temaga. Ja see tähendab seda, et, et sellise aine nisugune, dünaamiline areng, tähendab kuhjumine võis hakata juba varem peale. Sest ta on hariliku aine kuhjumine, kui, kui kiirgus oli veel ülekaalus. Kiirgus, kiirgus pühib igasuguseid niukseid tiheduse Neuslyclatsioonid laiali ja jätk kui arengeele võimalik. Ja see, et universumis üldse struktuur on olemas, noh, ütleme kõik tähed, galaktikad, planeedid, mis asi see on nähtavasti võimalik ainult tänu sellele, et, et see varjatud aine on olemas, hakkas arenema varem juba siis, kui oli maailm niisuguses ülikuumastaadiumis Hakkas juba koonduma, kujad kiirgusega nagu enam ei, ei vahetanud energiat ja, ja moodustas juba niukse karkassi, kus, kuhu hiljem, kui, kui nüüd aine vabanes kiirguse mõjuvalt jahtus küllalt maha vesiniku aatomis Rekombineerusid ja hakkasid juba nii hoidnud, tavaliselt tähendab kiirgus neid enam ei mõjutanud siis hiljem tavaline aine nagu, nagu nagu valgus kokku sinna potentsiaal vali aukudesse, mis enne varjatud aine karkassi näol olid juba olemas. Nähtavasti ainult tänu sellele ongi kogu kogu muu muu stsenaarium võimalik. Muidugi, siin on veel lahtisi otsi, kvaliteet, kõik selge, see on ka alles nii uurimise tavaliseks objektiks, kuidas just sääreluukere siis see nagu Jahniska luukere skelett, mis, mis tekkis ilmselt jah varem ja, ja mis kiirendas oluliselt universumi arengut. Kui tõesti universum vabanes sellest tohutu suure kiirguse painest siis läks ruum külmaks ja ta jahtub siiamaani. Ja noh, ma olen nii poeetiliselt mõelnud, et siis et osakesed klammerdusid üksteise külge, et ja sealtkaudu siis tekkis see nähtav või tajutav või reaalne aine, tähendab noh, vesinik nõnda prootoni ja, ja neutroni kokku haardumise kaudu ja. No tegelikult on nii, et vesiniku Tuum tekkisid ikka juba hoopis varases staadiumis universumi esimeste minutite jooksul. Aga aga vesinik ei saanud muutuda, neutraalsus tähendab Taisandaval elektroni ümbe, mis aatomi moodustaks. See toimus siis, kui temperatuur langes umbes kuskil 1000 kraadini või nii siis elektron kui ta, kui ta nüüd vesiniku ümber varem võiski sattuda, löödi kohe uuesti minema, aga nüüd siis ta jäi, jäi nagu pidama. Ja, ja sellest hetkest peale. Kuna vesinik oli kõige rohkem Hariliku aine dünaamiline areng, mis, mis viisi nihukse kuhjumite tekkimiseni, kus siis hakkasite valgusega galaktikate tekke galaktikat otsekohe seal juba tekkisid tähed ja kõik nii edasi, siis läks nagu see see mehhanism käima mille, mille lõpptulemus on siis meie endi tekkimine. Kunagi esitati, kaval küsimus võib olla kuulajale, tundub, et jutt käib ääretult kaugetest tajumatutest asjadest. Näiteks küsida, et mis maitse on prootonid, siis on sellele väga lihtne vastata, tal on hapu maitse. Nimelt just hapetele on iseloomulik prootonite rohkus tähendab vesinikioonide rohkus kus siis puudub see neutraliseerib elektron seal ümber. Ja, aga kuidas siis, kui on tõepoolest jõudnud universum nii kaugele, et ta on juba paisumas, temas on olemas vesinike, temas on olemas heelium. Kuidas siis toimub edasi tähtede elu areng? Võib-olla küsima kõigepealt, kuidas, kui pikalt see aega võttis, noh näiteks ajavahemik. Tähendab kõigepealt jah, nii esimene periood kuni, kuni ütleme vesiniku kombineerumiseni või tavalise vesiniku tekkumisi kuskil seal miljoni aasta soos ja kunagi selleks suhteliselt kiiresti. Aga see asi edasi, kuni kuni kuni ütleme need häired, mis siis olid, olid veel küllalt niisugused väikesed kuni nendest kasvasid niisugused häired, mis viisid juba galaktikate tekkini. See võttis umbes miljard aastat aega kogu universumi, iga on kuskil jämedalt Tartus 10 15 miljardit aastat, ütleme kümmekond protsenti siis selle universumi koguja elu east läks selle ajani suurest paugust, kuni siis esimeste tähtede tekkine ühele tähed ja galaktikad, nende tekki oli paksem aegne galaktikast rääkida, kui seal tähti veel ei olnud, see, see siis me ütleme talle, Botokollaktiga tab eel. Galaktika, aga kui me nüüd eeldame, et alguses oli universum ääretult suure tihedusega ääretult suure massiga. Kas gravitatsioon tekkis mõne hetke võrra hiljem? Ei, no ta ikka veidi ühel ühel ajal oli esimene nendest ja loodusseadustest nii-öelda, mis tekkis kõigepealt algul oli üks niisugune suur, mingi müstiline jõud, niinimetatud super gravitatsioon, mis reguleeris kõike, kamandas seda värki seal, aga siis, kui tihedus väiksemaks läks, siis ta alles Kaarnes. Ja kõik need põhilised jõud, need jah, tekkisid sellest nii-öelda ürgses jõus super gravitatsioonist, tema, tema eraldus teistest kõige vahend. Ja selle järel siis aga varasemas etapis jahti algul kõik kõik, kõik ülejäänud. Ja see on imepärane, kuidas nad on, vot seesama gravitatsioon. Kui me võrdleme teda nüüd selle jõuga, mis hoiab aatomituumas näiteks prootonite elektroni koos siis gravitatsioonijõud on üks, 39 nulliga kirjutatav arv kordi nõrgem. See tähendab, et aatomite maailmas gravitatsioon üldse rolli ei mängi. Nii et kaks prootonite või ütleme, prooton ja neutron. Gravitatsioon neid kokku ei tõmba. Me võime nad kuitahes lähedale viia üksteisele, seal tuleb ilmsiks tuumajõud, see tugev laste mõju nii-öelda. Nii et kui me viime nad, nad on teineteisest kaugele, vaatame mõiste järgi, on see 10 astmes 13 on siis 10 triljandiku sentimeetrit, siis hakkab ta mõjuma ja tõmbab neid kokku. Ja nüüd gravitatsioon käitub nii, eks ole, kui näiteks peatada maa praegu tiirleb ümber päikese seismisest hakkab kukkuma, väikesesse, tähendab päike, maa tõmbavad gravitatsiooniliselt ja ega miski ei peata see kokkutõmbumist. Maa läheb päikesesse ja aga prooton ja neutron, kui nüüd see tugev vastasmõju moodi tõmbaks neid kokku, nii hooned kokku kukuvad, siis ei saaks kauniversemas mingit revolutsiooni alla. Tuumaosakesed läheksid 11 sisse, see jõud on sätitud niimoodi käima, et algul ta tõmbab neid osakesi kokku sisse, kokkutõmbumine hakkab nõrgenema, külgetõmbejõud ja asendub lõpuks tõukumisega nii-öelda, et nad ei saa sisse kukkuda, tasakaalustada päraselt, eks ole. Ja siis tuleb elektriline jõud, mängukume elektronid, hakkame sättima sinna aatomituumade ümber jälle kõik ilusasti ära tasakaalustatud. Kui me nüüd oleme jõudnud tõesti nõnda, siis selle miljardi aasta kaugusele esimesest suurest paugust, kus kohal meie suletud universum on tekkinud, kus me kuhugile välja ei pääse mis siis kuidasmoodi, see areng edasi kulgeb. Sellest vesinikupilvest, mis hakkab neid kokku tõmbuma gravitatsiooni mõjul. Ja, ja milleks ta siis hakkab moonduma? No peab ütlema seda, et kui universum oli umbes jah miljard aastat vana vaat siis oli, hakkas, hakkas aine jõudma niiskuse olekusse, kus sai võimalik võimalikuks galaktikate teke ja see teki oli alguses väga tormiline saga enamik galaktikaid on tekkinud, kõik siis hiljem jäini aina kulusid ka, jäid vähe vähe materjali järele, võib-olla mingi mingisugune galaktikate teke toimub praegu, aga, aga see on noh veel mitte päris selge, aga vähemalt alguses oli neid hästi hästi, hästi, hästi. Intensiivses oli see protsess ja vot kuidas need esimesed galaktika tekki situatsioon, veel üks segane lugu. Igatahes on selge, et siis naine oli veel ürgses olekus, kus põhiline koosseis oli vesinik ja heelium, esimesed tähed, esimese generatsiooni tähed olid põhilised ainult selle koosseisuga. Ja kui seal läksid, ütleme, tuumareaktsioonid sees käima tuumatuumas aine. Vesinik põleb heeliumiga pärast heeliumis siis vesinik või heelium põleb järgmiseks elementideks ja niimoodi diumiks jah, ja nii edasi. Tulebki lihtsalt Mendelejevi tabelit. Ja sa ei jõua, me jõuame järgi jah, masinad järjest järjest kõrgemale ja, ja siis, kui, kui need kõik läbi energiaallikatega otsa saavad, siis sõltuvalt tähe massist olukord võib olla mitmesugune, teatud tingimustel võib tekkida niisugune järsku kollaps. Aga see on niisugune niivõrd suur vapustus, et see tapab, paiskab pärast selle tähe tähe täielikult sõjalise supernoova. Vahepeatuseks, on siis raud ja tema ongi ja ongi nii, et et keemia tähendab üldsegi kõik keemilised lained, päädia, vesiniku heeliumi on tekkinud kahe protsessi tulemusena, mida siis ingliskeelsete terminite järgi nimetatakse siis S ja R slov ja Räpitada, aeglane ja kiire, aeglane on see, mis toimub, see tähendab pideva niisuguse noh, ütleme noh, mingis mõttes keetmise nii-öelda tagajärjel. Aga, aga kiire on need, mis tekivad siis supernoova plahvatuse ajal, vot seal plahvatas, on siis lühikese aja jooksul ehitatakse üles rauast kõik kõrgemad ja raskemad elemendid ka need tekkida aeglase protsessil olemusega tähendab hariliku sünteesi. Rõhutada seda kogu selle pildi dramaatilises on veel selles, et tähtna võtab aegadel mitu miljardit aastat, eks ole, kui ta sünteesib neid keemilisi elemente. Enamiku aegade teeb ainult veel oma keskuses ülejäänud vesiniku keelmiks siis ta läheb natuke kiiremini, miljardi aasta jooksul sünteesib nüüd kõik lauani välja. Nii, ja siis on siis on nii-öelda täht lõpetanud oma evolutsioon, aktsiin, raud enam ei anna. Ja siis need väliskihid pressivad sinna rauast tuuma peale ja kui nende kaal on küllalt suur, siis nad hakkavad suruma raua aatomid üksteise sisse. Rauda võiks mingis mõttes nimetada nagu siukse rahuliku arenguga tähe. Nüüd edasi ajad vanaraua ümbertöötlus, nagu sinna Raua Roberti kätte viiakse meil sinna pääskülla, eks ole, neid asju. Ja siis jah, ega raud ei lase endaga nii teha, et suruda aatomid 11 sisse, Need lagunevad tagasi, kõik heeliumi aatomi tuumad, eks kõik see miljardite aastane vaev nullitakse mõne hetkega. Sekundi küsimus ühegi vähem, eks ole, kui kõik laguneb tagasi Heliumiks, kohusetäht kõige täiega. Ja siis aga see heeliumi aatom, aatomite energia on, nende kiirus on metsik, temperatuur on seal niivõrd suured, nüüd toimuvad uuesti mõne hetke jooksul kõik tuumareaktsioonid. Ja nüüd ka juba nii, et ka rauast raskemad kõik plahvatas. Realistid ja jah, see on siis sisulise supernoova plahvatuse ajal ja asi ongi meie jaoks nii õnnelikult seatud, et ainult plahvatus lendavad kõik laiali. Ja sellega ühesõnaga seda ürgset ainet, milles me alguses oli olemas ainult vesinike heelium, nüüd rikastatakse Nende laguproduktidega ja, ja teise generatsiooni tähed ja samuti kui tähtede peaksid tekkima, muide alguses plaaniti tekkida esinikus planeet ei tee, eks ole, tähendab, teise generatsiooni tähed Nendes on juba olemas raskemaid elemente ka Nendes kui ütleme noh, ütleme päiks süsteemi teki, kuidas see oli arvatavasti ka nii modi ja seal on, see on tegelikult nende keemilise koosseisu meteooride kuul ja nii edasi uurimisega kindlaks tehtud, tekkis niimoodi, et, et enne seda oli üks supernoova plahvatus siis selle tagajärjel tekkis plahvatus laines Ohuti tähtedevaheline gaas, kuhu ja vot ühes niukses tombuste hakkasid pärast arenema, aga päike ja sinna ümber kogunesid siis planeedid ja noh, ühesõnaga sõltuvalt sellest, kuidas see olukord oli, võib tekkida üksiktäht ja tema ümber, siis näiteks paneel, aga võib ka tekkida kaksiktäht conkaksiktäht, siis siis seal enam ruumi pianisti jaoks ei ole. Üksiktähtis võivad planeediga olla see asi, see ülejäänud aine, aga põhiliselt raskemad ained, vesinik. See kiirguskõhuga soolatakse kaugemale ja, ja meelika planist tekkeks on just vajalik, et see aine enne oleks juba rikastatud. Edasi tähendab ihku protsess on muidugi tsükliline iga iga järgmine generatsioon tähti aga ikka rohkem ja rohkem neid ütleme, raskemaid elemente välja. See interlaarne tähtedevaheline gaas ikka rikastub ja kui ta lõpuks saavutab oma praeguse koostise, kus on siis noh, niisugune hulk raskemaid aineid nagu, nagu. Nii et kui mõtet küsida, siis kogu nende plahvatuste ja selle sündimise ja surma mõte on ikkagi see, et siis see parem ja täiuslikum Ma olen sünniks, ma jõua selle edasi. Vot, mis nüüd edasi saab, seda kaugemas tulevikus seda nüüd on veel raske öelda, aga vähemalt läbi elu ei saa tekkida esimese generatsiooni tähtedel, kuna seal see planeet ei saanud olla. Ühesõnaga selleks oli vaja, et see, et see keemiline keemiline niisukene universumi keemiatehas oleks mõnda aega juba töötanud, ütleme nii. Ja siit võib öelda ju ka, et selleks, et elu saaks tekkida. Me oleme läbi mitme katastroofi või läbi mitme kreisi tulnud, et esimeseks võib-olla juba universumi tehke, see on kõige esimene, ei ole siis järgmine, on see galaktikate teke kusagil miljard aastat tagasi, siis järgmine on kusagil raud tähtede kujunemine, kus kohal kõik on justnagu. Nüüd on lõpuks igas igastähes tekib ka esimese generatsiooni tähes andjaid, et esimese generatsiooni tähendaks lihtsalt seda. Neid on teil niivõrd vähe, et alguses taas oli veel veel üsna üsna nii-öelda esialgse koostisega alles alles õige mitme generatsiooni järel ta oli kaasjuba niisugune, et sai võimalikuks planeetide teke. Ma olen vahel mõelnud, et tänapäeval, kus kohal kogu maailmas meie ümber, on niivõrd palju rauda kummaline vahel mõeldes, see kõik on niisugune surnud täheaine või oma arengu lõpetanud täheaines Estoni osa tähti, mis sealt edasi Supernoovaksid lahvatamis jäävadki. Siis jah, see seal see aine läheb nagu ringkäigust välja, sellest ei saa. Siin on asja sellega seoses ilus näide, kus astronoomid alt läksid, pikka aega olid sellega alt, et vaatame tähte, Me saame tähe spektri ja sealt me saame määrata atmosfääri keemilise koostise. Näeme, mis seal on. Ja mõnede tähtede atmosfääris on palju metalle üldse rasked aatomid, teistel on väga vähe. No loomulik oli arvata, et kus on metall, palju seal vana tähtsa on juba jõudnud põleda niisugusteks elementideks, eks ole. Ja niimoodi mõnda arvatigi hiljem peatsetega selgus tegelikkus on täpselt vastupidi. Seal, kus on näiteks paljuraudade atmosfääris, see on noor täht, see on tekkinud sellest klaasist, kus oli juba rauda. Aga vanad tähed, seal on nad ikka atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja näiteks heeliumi hulgaseks lihtsalt pärast, et kui ta tekkis sel ajal, kui veel ei olnud raskeid keemis Rementes niukseid keemilise koostisega ta on. Ja nüüd kui super saavad ka 10 miljardit aastat on galaktikat saastunud raskete tuumade, aga tema on seal pisikene, palju ta nüüd ikka jõuab korjata enda sisse ta nagu kalamees, kes ongi ka püüab kaalu ükshaaval neid aatomeid. Aga kui meie päike, teise põlvkonna täht viis miljardit aastat praegu korjata neid supernoovade poolt laiali paisatud rauaaatomeid ja tema läbimõõt oli mingi neli, viis valgusaastat, on suur gaasipill. Viljandi ürgkodu tähendab see pill, millest päike, planeedid tekkisid. Pärineb ka see mõte, et inimene koosneb läbipõlenud tähtede taha. Aga ongi ja ta tõmbas nagu võrguga enam mitte nagu valamisega õngega, eks ole, traalis seal juba suure kakuami ka või kuidas see asi seal käib, et hästi palju. Ja siis oligi nii, et üks protsent turistide hulgas ja nüüd siis nendes päikeselähedastest planeetidest on siis see üks protsent näha maa, kui tekkis, oli ka 100 korda suurema massiga kui praegu. Vesinik, heelium oli, kõik ümber koondus. See on võimalik, et ka niimoodi kiirgusrõhk pressis vesiniku ta muidugi suuremas vesinik, kuule läks väiksed, eks ole, juba selle esimese protsessi käigus, kui päike hakkas kiirgama, ühesõnaga, ta oli muutunud reaalselt täheks, siis see aine jäi kiirgusrõhk soos sugus vesiniku kaugemale, see jäi tema raskemad ja suuremate planeetide peale, fantime Jupiter ja edasi ja, ja ühesõnaga mida, mida planeet on päiksele ligemal, seda vähem päeval on temal vesinikku ja teisi kergeid aineid. Nähtavasti põhjus ei ole mitte see, et maa oli alguses suurel, vaid juba tekkis algusest peale. Raskemates ainetes muidugi täpselt ei tea, aga. Teha ka planeedi sees on ju ka rauast tuum praktiliselt ainult rauast. Lauda on täpselt sama kui ka väikestel, nii et kõigil on tiheduse. Niisugune. Suurenemine tsentri suunas olemas, seda tegelikult. Nii et nonii või teisiti, päike igatahes puhastas endale Andrus, eks ole, tema kiirgus hajutas kõik selle kärge siit ja ja siis jäi täiesti paljas maakera järgi. Siis võiks see ilusa juhatuse ehk koolilastele, kes peavad pähe tuupima Mendelejevi tabelit, et et Igase tabeli element kuni rauani tähendab mingis arengujärgus olevat täht, võib nii öelda või. Aga kui meil raha sisse või tähendab jah, seda küll. Ja rauast edasi, kõik ülejäänu tähendab siis juba supernoova plahvatuse järel saadud saadud ainet. Ja vot kui nüüd tahtsime edasi vaadata, siis oligi algul maa oli paljas, ookeanide atmosfäär tekkisid hiljem. Ja nüüd meie lähem tulevik on siis niisugune, et mõne aja pärast on maa jälle paljas, eks ole. Kui päike läbi põleb vesinik otsa saab tema sees siis ta hakkab kokku tõmbuma selle tagajärjel, siis need päris kihid langevad. Mõtlesin tuli tuuma poole, siis ta paisub suuremaks. Õige, see on niisugune punasega protsess, et jaheda päikese sisemus tõmbub kokku ja, ja, ja välimus. Kiirgur mitte kiirgub üsna Cap nagu laiali jahtub ja paisub jahti. Nii palju suuremaks maakera, rohkem maakera jah, igatahes elu, elu võib-olla isegi maakera, võib-olla veel päikese sees seal kõigepealt ikka. Puhub atmosfääri meilt ära ja auruta ookeanit tühjaks, nii et on jälle niisugune paljas kera nagu ennem oli. Seal siis päike käib veel üks aastat miljard aastat veel edasi, umbes ta sünteesib seal ikka eelimist, raskemaid tuumasid ka, kuigi nagu ta kunagi ei jõua teha, asju on liiga väike. Nii et no ja siis ta viskab oma väliskihid ära, jääb isega niukseks paljaks valgeks kääbus. Eks pisikeseks Tulast tuliseks kuu suuruseks umbes. Planeedid käivad ikka edasi, Merkuur läheb kaotsi, võib-olla ka veenus, eks ole, tähendab täpselt ei tea, kus see piir on. Aga siis hakkab ta lihtsalt jahtuma ja, ja selle esialgu siis pisikese tuli see päikese ümber pärast siis jahtunud päikese ümber käivad planeedid ikka edasi loonud. Ma usun, et selle protsessi toimumiseni on veel veidike aega vä. Nojaa, muide meie ringkäik lööb välku, Öpik oli muide esimene kestvat ja kalja tuli 38, avaldas kaks, kaks monograafiat, kus need asjad olid esimest korda välja öeldud ses mõttes ja kusjuures ta sai aru ka selle asja nii-öelda niisugust tähendusest, aga ta ütles ka kohe, et ei maksa, ei maksa need 2000 koera, homme see asi juhtub. Meil on veel päiksele, on seda vesinikku veel küllalt. Nii et noh, kuskil noh, suurusjärgus miljard või isegi rohkem. Kas ta vältel kindlasti on garanteeritud veel praeguse tasemega, see tähendab stabiilne, enam-vähem konstantne kiirgus. Jääajad võib olla aeg-ajalt seda ta natukene ta nivood, kast tõusevad või et ostavad või, või langetavad. Aga üldiselt areng on stabiilne ja inimese enda tegevust praegu on siin nii intensiivne, et, et need on hoopis hoopis reaalsemat hädaohud kui, kui, kui, kui neid hädaoht kuidagi vältida. Igatahes kosmilise katastroofiaeg on veel väga-väga kaugel. Ilmselt on iga rahva loomevõime hoidmiseks oluline see, et oleks hästi arendatud kõik need traditsioonilised vormid, mis aitavad inimese mõistusliku meelega tegevust, meele arengut kindlustada, aga teiselt poolt intuitsiooni loomevõime arengut kindlustada. Me muidugi ei kõnelnud sellest, mida me ka lubasime, see, kuidas universumi teke, kuidas ta peegeldub eri rahvaste müütides kuid see, et ta on olemas, seal ta on olemas rahvalauludes ja nii nagu mõned teooriad kuulda on, mis on uurinud eri paigus sündinud müüte või, või jutt selle kohta kuidasmoodi, maailm on tekkinud, siis siis vähemasti ühes toetavad teid ka kõik meie esiisad. Nimelt selles, et maailma sündis mingist suurest plahvatusest. Ja alati on oluline olnud just nimelt nende mõlema poole eristamine on enamasti olnud kaks loojateks, on kes on v dial, kes on pinna peal ja kes ehk tegeleb siis ainult intuitiivse taipamisega, kes ei viitsigi sukelduda asjade olemusse või sügavusse. Ja on teine tema abiline, kes tahaks ennast väita sama tähtsaks, kui on see v dial liuglev tavaliselt v dialiuglejatan siis jumalaks nimetatud ja seda teist, kes siis ennast kah jumalaks peas, seda on siis saatanas peetud meie keeli vana tühjaks ja tema ülesandeks jääb siis käia seal põhjas ja tuua tõesti see põhjendus või tuua siis teha kõik see meelega ära. Tema kipub meelega teinekord ka paha tegema, aga selleks, et maailm saaks müütilises võiks muistendist tekkida, selle jaoks peavad nad mõlemad kindlasti olemas olema. Ja noh, on selline lugu ilusti välja arendatud meie rahvakultuuris, samuti Karjalas ja väga paljude rahvaste juures just nõnda kahe looja kaudu. Meie lauludes on seda mõtet veelgi pikemalt edasi arendatud, sealt on ta lõpuks jõudnud nõnda, et see lind enam ei käi mitte v dial vaid ostsid isegi endale erinevaid paiku. Ta otsib kolme kohta. Need on kolme eri värvipõõsad, sinine, punane, kollane, mille peale kus ta siis hakkab põhjust otsima või kus ta hakkab elulooma, kuhu ta endale pesa teeb. Lõpuks valita nendes kollase ja seal sinna muned munad ja siis toimubki algplahvatus, muna plahvatab, muna läheb lahti ja sellest tekivad päike, kuu tähed. Jälle imelikul kombel me jõuame tänapäeva tuumafüüsikasse tagasi küll mitte geneetilise seosena, vaid jällegi intuitiivse või paralleelse seosena. Sest kui tekkis vajadus nimetada elementaarosakesi kvarki ja neid omavahel liigendada, siis täitsa juhuslikult on tekkinud samasugune värvideks jaotamine punast kvargi laengu iseloomustamiseks. Noh, lihtsalt on otstarbekas hektari kolme värvi nimetada sealjuures. Ja võiks ehk öelda kokkuvõttes seda, et nõnda on inimene maailma tunnetusel maksimaalselt pidevalt pingutanud ühelt poolt oma meelt ja teiselt poolt oma intuitsiooni loomevõimet. Ja see, et meil on õnn siin selles lühikeses ajahetkes praegu eksisteerida ja nõndamoodi seda kummalist ja imeliselt korrapärast versumi enda ümber jälgida. Noh, eks me teame seda võimalust maksimaalselt kasutama ja mitte ennast raiskama vihale ja lahkhelidele, mis on ehk üks nüri maitia ja rumalaid asju. Elu on ikkagi universumis küllaltki haruldane, tähendab enamikul tähtedel ei ole planeete, enamik tähti on kaksiktähed kõige esimese generatsiooni tähtsad, nagu juba juttu, oli üldse isa planeetide plahest tekkida ka need tähed harvad tähed, kus paadid on ainult ainult mõnel neist võivad olla sellised tingimused nagu näiteks päiksesüsteemi puhul siis maal, kus elusa tekkida, igal juhul on ta väga haruldane, igal juhul on ta väga unikaalne ja, ja noh, ütleme mingis mõttes universumi niuke ehe. Praegu on aga maal väga reaalne võimalus see ehe kaotada. Ja siin on, on kaks põhilist niisugust seda ohtu, üks on tuumakatastroof ja teine on ökoloogiline katastroof, raske öelda, kumba neist tõsisem ja, ja need sündmused, mis praegu meie meie ümber on on ühel või teisel viisil seotud ikkagi inimkonna saatusega. Küsimus on selles, kas kas õnnestub neid katastroofe ära hoida või vähemalt edasi lükata või nad on juba käegakatsutavas tulevikus. Kummalisel kombel on just võtmed antud või sattunud inimese kätte, seda suurem on meie vastutus. Kuulame nüüd natukene muusikat ja siis selle järel kuuleme ka, kuidas analüüsib meie kohta universumis filosoofiakandidaat Lembit vält. Kui jutt on inimese rollist ja kohast maailma kõiksuses siis peab jah ütlema, sedamööda, kuidas inimene hakkas aru saama et tema on looduse nähtuste asjade keskel kuidagi oluliselt teistsugune. Mida me praegu võtaksime kokku näiteks mõistega keskkond või mõne niisuguse mõistega, mis neutraalselt vastandab erilisele inimesele küllalt ühenäolised ümbruse siis sellest ajast peale, kui inimene seda erinevust hakkas endale selgelt teadvustama. Loomulikult tekkis tal küsimus tõepoolest sellest et missugune on tema osatähtsus ja võib olla ka nii-öelda geomeetriline paiknemine selles maailmas, kas ta on mingil moel oluliselt erandlik kõige muuga võrreldes või ta ei ole seda mitte nagu teada algselt tekkis niisugune noh, tagantjärele ütelda võib-olla veidikene ennast täis arusaamine, mida hästi teadusliku sõnaga antropotsentrismiks nimetatakse mille mõningaseks variandiks võime lugeda geotsentrilise maailmasüsteemi, näiteks selle arusaama kohaselt inimene tõepoolest on tavatu. Muuseas ka selles suhtes, et meie tähendab inimesed, meie maa, see peab olema maailma keskpunkt ja seda mitte ainult geomeetrilises mõttes, nagu seda kujutas Dio tsentriline maailmasüsteem vaid päris ilmsesti ka oma erakordsuse tähtsuse mõttes. Loodusteadusliku maailmapildi edenemine lõi järk-järgult seesuguse arusaamise et me oleme universumis midagi üsna tähtsusetut. Meie väike ja mitte millegi poolest silmatorkava planeet on igati keskpärase ja üldsegi mitte mingis suhtes esile küündiva tähe päikesekaaslane. Et see täht päike ise paikneb suure tähesüsteemis Linnutee, noh, ütleme niiviisi, perifeerias ja kohas, mis mitte kellelegi mingi erilisusega igal juhul silma ei torka ja sellega oli siis nagu antud teatud lööki inimese algsetele suurelistele ambitsioonidele erilise kohal hõivamiseks maailma kõiksuses. See oli omamoodi nagu tagasilöök, kaheksa maailma tunnetamine käib niimoodi, et mingil moel nagu ühest äärmusest teise ja siis nende äärmuste sünteesi kaudu. Ja järk-järgult hakati tähelepanu pöörama Nendele üsna kummalistel asjadele mis vähemalt praegusel momendil vaadatuna justkui veidikene taastaksid inimese mõtleva olendi erilisust isegi väga laias mastaabis võetuna materiaalses, materiaalses maailmas. Juba kolmekümnendatel aastatel hakati tähelepanu pöörama sellele, et mingil võrdlemisi arusaamatul viisil Nendes füüsikalis, matemaatilistest teooriates, mille varal maailma suurtes mastaapides kirjeldatakse tuleb sisse üks nimetu arv tähendab ühikut, mitte oma Arv röögatult suur 10 astmel 40. Ligikaudu. Ta ilmutab ennast väga erinevatel viisidel ja täiesti ootamatutest suundadest. Ega meil sellele asjale praeguseski päris head seletust ei ole, aga igal juhul senisugune. Hiidarvude maagia pani muidugi süvitasiminevamaid mõtlejaid loodusteadlasi filosoofilisemalt ambitsioonidega loodusteadlase arutama, miks see siiski nii on ja kust see kõik oled ja kas see on kuidagi ehk seotud ka sellega, et oleme olemas meie inimesed. Teine asi, mis suhteliselt hiljuti üles leiti. Niisugune üsna ootamatu ootamatu lugu. Teatavasti füüsikalise maailmaomadustega kirjeldamisel omavad erilist erandlikku kohta ja tähtsust niinimetatud universaalkonstandid, mõned sellised fundamentaalsed füüsikalised suurused. Nimetame neid siin valguse kiirust. Plancki konstant gravitatsioonikonstandi no mõni teine veel tuleb siin arvesse näiteks elementaarelektrilaeng elektroni laeng. Varem tundus täiesti loomulikule ettekujutus, et need suurused võiksid olla ka mõnevõrra teistsugused põhimõtteliselt ja kui nad oleksid mõnevõrra teistsuguses maailma natukene teistsugune. Ja kõik mingit seletus selle kohta, miks need suurused just nimelt sellised on, millistena me neid tunneme, neid mõõtnud oleme sellised, et just minu teada vähemalt tänapäeva füüsika ei sisalda, need on lihtsalt mõned sellised asjad, mis tuleb Ta teatavaks ja millega tuleb leppida. Aga loomulikult küsida, kas selline kombinatsioon on noh, ütleme niiviisi ainuvõimalik, kas nad just peavad olema sellised. Ja vot siit tuligi välja üks päris põnev asi. Kui loomulikuna tundus arvatajate nende, et maailm, milles need konstandid veidike teistsugused olles oleks ise ka ainult veidike teistsugune, siis selgus, et nii asi ei ole õige pisikenegi universaalkonstantidega teist sugusus tähendaks põhimõtteliselt sügavalt teistsugust maailma. Ja ütleme kohe etteruttavalt sellist maailma, kus meil mitte ainult et ei oleks midagi teha, vaid, kus meid põhimõtteliselt olla ei saakski. Kas te peate silmas maailma, kui ütleme planeeti või kogu universumi juttu? Jutt on just nimelt universumist. Tulebki välja niisugune asi, et need kõige sügavamad puht füüsikalised eeldused, mis peavad olema täidetud selleks et oleks saanud tekkida vähegi keerulisemad keemilised ühendid, nende kaudu elunähtused elunähtuste kaudu inimene Need tingimused ei ole mitte hoopiski lokaalsed, nad ei ole kuidagi seotud mingisuguse, kes see koha või paigaga universumis, vastupidi, nad on totaalsed. Nad on just nimelt kogu universumisse puutuvad ja kogu kogu universumit hõlmavad. Et mitte päris paljusõnalise seada, siis ma tooksin mõned praeguses ajas päris selgeks saanud asjad. Selle kohta, mis oleks siis, kui füüsika universaalkonstandid oleksid veidikene teistsugused Kui näiteks prootoni elektroni masside erinevus oleks veidi väiksem võrreldes sellega, mis ta tegelikult on siis enamus aatomituum üldse tekkida ei saakski ja kogu maailm koosneks ainult kahest gaasist vesinikust ja heelium vist kogu lugu, Helimon täie keemiliselt, absoluutselt inertne vesinik, sabundustanud vesinikumolekule ja sellega olekski kõik, need on maailma evolutsioon. Kohutavalt erinev pilt tules ainuüksi sellest väikesest asjast, et prooton oleks veidikene kergem, kui ta tegelikult tegelikult on. Milline mass sellest tuleks, sellest tulekski midagi? Jah, jah, just nimelt sel juhul oleks lihtsalt ainult gaasipilve kujul ei saaks tekkida mingisugused mingisugused niisuguseid liidsemad, moodustasid mingisugused tähed, mingid tähesüsteemidega, midagi muud selletaolistest hiilimist edasi minna, nagu kuskil ei ole siin selles maailmas. Niisuguses maailmas. Mingeid liidseid struktuure, mingeid raskemaid aatomituumi, rääkimata tähtedest galaktikate, siis lihtsalt poleks olemaski. Kui üks füüsika suurus niinimetatud peenstruktuuri konstant, mis on lihtsalt kombinatsioon nendest füüsika põhisuurustest, mida nimetasin, oleks natuke kõigest paar protsenti suurem siis ei saaks üldse olla sedasorti tähti nagu meie päike, järelikult ei saaks olla ka nii-öelda planetaarsed elu, mis on tegelikult olemas, või veel. Kui Universumi paisumine oleks natukene kiirem võrreldes sellega, mis ta on siis ei oleks tähed üldse tekkida saanud. Kui ta natuke aeglasem oleks, siis samuti oleks saanud tekkida, ehkki, ehkki küll hoopis teisel põhjusel juba praegu tundub vähemalt olevat niiviisi, et kõik see, mis me seome mõistega elu ja sellest tulenevaga, järelikult siis ka inimene, ühiskond see eeldab ühte täiesti konkreetset keemilist elementi, nimelt süsiniku süsinik saab tekkida ainult tähtede arengu lõppfaasis päris lõppfaasis. Ja selleks, et seda süsiniku olemas oleks siin meie kandis, kus teda, kus me oleme siis teoks saanud looduse imetükkide läbi. Selleks peab olema siin kuskil, mitte liiga kaugele plahvatanud nii-öelda õigel ajal. Üks supernoova inglise astronoom ütles omal ajal niisugused toredad sõnad, et meie kehad tähendab, inimeste kehad seisavad koos ammu kustunud tähtede tuhast. Ja ilma selle ammu kustunud tähtede tuhata ei oleks olnud ehitusmaterjali, millele rajanevad elu nähtused, millele rajaneb inimene, millele rajaneb. Kas Meiegi katse arutleda selle üle, kust me pärit oleme, mis meist saab ja kuhugi oleme omadega läheme. Kurd veidike kokkuvõtvalt katsuda öelda seda, mida juba räägitud, siis tundub olevat niiviisi, et sellel universumi evolutsiooni teel, mis algas suure pauguga ja mis nüüd on lõpuks välja viinud siin meie kandis sellise nähtusena nagu ühiskond, inimene, mõtlev olend. Sellel teel on justkui suur hulk kitsaskohti või niisuguseid momente kus on põhimõttelist rolli mänginud mingisuguseid tähtsad ja seejuures omavahel täiesti sõltumatud asjaolud, mis on imelikul kombel küll juhuslikult olnud just nimelt sellised, et nad on meid meie teokssaamist soodustanud või teinud selle võimalikuks. Olen kasutanud niisugust piltliku võrdlust kui seda. Kui seda evolutsiooni käiku alates aatomite maailmast lõpetades mõtleva inimesega vaadata, siis jääb selline tunne, nagu me oleks, neil oleks õnnestunud läbi sõita keeruline slaalomirada niiviisi, et me silmad on täiesti seotud. Meil on lihtsalt iga kord pööraselt vedanud. Ma saan muidugi aru, et selline selline konstateering iseendast võib kergesti viia niisugustele mõtetele, mis oluliselt lahknevad niisugusest traditsiooniliselt ja teaduses ennast igati õigustanud materialistlik maailmapildist. Ma ei arva aga siiski, et niisuguse olukorra seletamine materialistlik vaimus suisa võimatu on. Sellega selliste asjade seletamiseks siiski on võimalusi ja me võib-olla veel nende juurtega lühidalt lühidalt tuleme. Praegu räägitavat nimetab, hakatakse noh, praegusel ajal teaduskirjanduses antroopsus, printsiibiks, antroopsus nähtuseks. Küsimus on üles pandud niiviisi. Kahtlemata me oleme olemas, selles ei ole meil alust kahelda ja siis küsime, aga missugune pidi olema maailm selleks, et saime võimalikuks. Selline selline on küsimuse küsimuse asetus. Ja siis asi ongi selles, et me oleme teatavat tüüpi maailma tunnistajateks selle kaasosalisteks lihtsalt sellepärast, et kui protsessid oleksid teistsugused, kui maailm oleks teistsugune, siis see lugu läheks ilma tunnistajat. Jutt ei ole mitte sellest, et siis oleksid võib-olla mingisugused olendid, kes sügavalt erinesid inimesed inimesest ei, jutt on sellest, et mingisuguseid olendeid täiesti sõltumata nende igasugusest mõeldavad konstruktsioonist lihtsalt ei saaks üldse olla elu oleks sel juhul olnud põhimõtteliselt võimatu. Seda, kusjuures printsiipi on esitatud veel niisugusel tugevamal nõudlikumal kujul ja on avaldatud isegi arvamust, et universum ja universumi füüsikalised karakteristikud on sellised. Et teataval arengujärgul tekib paratamatult kõrgelt organiseeritud mateeria, tekib paratamatult inimene ja kõik inimesse inimesse puutub Arne, see ongi nagu viinud siis mõned teada teadusemehed sellele mõttele et maailma justkui projekteerimisse on ehk inimene tükimat radikaalsemal viisil segatud, kui siiani siiani arvati. See ei ole kaugeltki üleüldine üleüldine arvamus. Nii näiteks üks 20. sajandi teise poole kõige väljapaistvamaid välja paistan füüsikuid. Inglane Stephen Hawking lükkab selle seisukohalt tagasi seda meelt, et et vaevalt maailma totaalsel edenemisel võib mingit suurt tähtsust olla sellel asjaolul, et ühel tühisel planeedil ühe tühise tähe ümber on niisugused kummalised molekulid, mis muudes paikades hästi võimalikud ei ole. Aga nii või teisiti probleemi mõtlemapanev probleem siin kahtlemata olemas on. Kui nüüd küsida, aga ikkagi, kas me saame midagi öelda, miks asjad niiviisi, miks? Kui soovite, meil nii pööraselt on vedanud. Siis on võimalikud mitmed tõsimeelsed seletused ja üks mis mulle mõneti päris meeldib, on seesugune, et meil on tõepoolest juhuslikul kombel pööraselt vedanud, meil see ei ole päris õige öelda, sest see jätaks selle niisuguse mulje, et meid on ikkagi pandud kuidagiviisi nii-öelda verstapostini ette, mille poole tuleb liikuda. Kui võtta, et üks täiesti minu arust praegusel ajal vähemalt võimalikke arusaami sellest, mis toimu füüsikalises maailmas kõige laiemates ruumi ajamastaapides siis üks võimalik arusaamine on teatavasti nimetatud pulseeriv universum. Praegu on laienemise järgus, siis tuleb järgmine nädal jälle kokku varisema, siis tuleb jällegi võiks öelda, tekib uus maailm, aga mitte enam seesugune nagu meie oma, vaid arvatavasti üsna vähe determineeritud liisilt teistsuguste füüsikaliste parameetritega ja neid positsioone. Me meil ei ole mingit ettekujutust sellest, kui palju neid on olnud, aga kui siiski mõelda nii, et neid väga palju olnud on siis väga pikas katsete reas võib juhtuda kõige ootamatumaid asjad, näiteks noh, midagi sarnast sellega, mida me tunneme Swifti kullilari lugudest, kus ahvid juhuslikult tähti ritta pannes saavad mõtestatud tekste ja geniaalse luuletuse, muud selletaolist. Lihtsalt selles mõttes oleme tõepoolest erandlikes olukorras, et nüüd on asi jõudnud nii kaugele, et selles mõttes on, on kui soovite, mõningase ime läbi, aga selle ime taga ei pruugi olla mingisugust mitte materiaalset jõudu. Nii kine läbi on tõepoolest saanud, tõsi küll, väga haruldase nähtusena teoks nisugune mateeria täiesti erandlik, äärmiselt ebastabiilne ja äärmiselt tundlik ja õrnukene organisatsiooni vorm, nagu on seda bioloogile ja antisotsiaalne elu. Ma arvan, niisugune arusaam on päris hea ka veel, kui soovite, utilitaar eetiliselt. Ta viitab ilmselt sellele, et praegu on tõepoolest meie näol olemas midagi täiesti tavatut mida loodusele ei õnnestu kaugeltki mitte kergesti reprodutseeri Rida oma edasise elu vältel oma edasise muutusprotsessi vältel, järelikult kui me sellest muidugi mingil moel suutelised olema, on meil eriline kohustus seda, seda ääretult habrast nähtust hoida, nii kaua, kui see võimalik on. Niikaua, kuni mingisuguseid puht füüsikalised piirangud ei muuda elu maa peal võimatuks. Ja lõpetuseks veel üks asi. Ikka seesama intrigeeriv küsimus võimalike mõttekaaslaste olemasolu kohta kuskil küllalt kauges paigas tal teiste mõtlevate olendite olemasolu kohta kontakti võimaluste kohta ja noh, jätame kõrvale küsimuse nende kontaktide, nii-öelda sotsiaalset väärtusest meile või neile see on ta, see viimane asi on võrdlemisi selge, kui, kui missugune nii, mida see asi, kui, kui väärt asi oleks. Aga nüüd sügavalt subjektiivne arvamus tähendab niisuguse asja võimalikkusest. Nii palju kui sellest ajast peale, kui mõnede asjade üle natukenegi mõtlema hakkasin olen ma olnud üsna ekstremistlikke seisukohal seesugused nimelt, et. Elu, nagu me teda siin maal tunneme, on unikaalne, mitte ainult selles mõttes, et teist samasugust pole. Ta on unikaalne, veel palju räigemas mõttes, teist lihtsalt pole üldsegi mitte mingisugust. Me oleme absoluutselt üksi ja igasugused hüüdmised vasakule paremale, et kuulake meid, vennad, andke endast märku. Jäävad üldse ilma vastuseta. Sina oled väga detailset põhjendust selle kohta, miks ma niisugused äärmuslikud arvamusel olen olnud ja praegu olen ka, ma lisaksin siia seda, et seesugusele arvamusele arvamuse poole pöördus ka kasvõi näiteks oma elu viimastel aastatel väga nimekas Nõukogude astrofüüsik Slovski, kes nende asjade kohta palju kirjutanud ja avaldanud. Kogu lugu ongi selles, et et praeguses olekus jõudmiseks on läbidunud pugeda nii paljudest kitsastest slaalomi väravatest meela silmadest. Et vaat selline asi võiks massinähtusena kuskil olla, see, see ei ole, see ei vasta tegelikkusele. See on muidugi väga primitiivne põhjendus, võimalik olekski tükimat detailsem. Aga ma tahaksin tähelepanu juhtida veel ühele momendile. Ma sain hiljaaegu horisondist teada, et seda meelt on ammugi olnud juba maailma astronoomia klassik Öpik. Ta on nimelt selles, et täieliku üksi üksiolekuga vähemalt informatsiooni vahetamise mõttes samaväärne on veel teine situatsioon mille puhul võib küll eeldada, et kuskil küllalt kaugel Kun mõistlik elu olemas, aga aga info kontakt jääb ikkagi saamata, mitte mitte ainuüksi sellepärast, et siin tehnilisi raskusi ette tuleb vaid sellepärast, et see, et tehniliselt kõrgelt arenenud tehnilise tsivilisatsiooni eluiga arvatakse, ei saa olla kuigi pikk. Sest koht, kus ta tekkida saab, on niisugune erakordselt soodsalt soodsad paiknenud laed ainuüksi mitte kuskil mujal. Ja selle planeedi ressursid saavad lihtsalt õige kiiresti ammendatud ja mitte ühegi planeedi ressursid minu arust ei saa olla piisavalt selleks, et ette võtavad see ütleme. Koletas eeldas kosmiline kolonisatsiooni või lahkumine siit kuskile mujale, siis kui elu siin suisa võimatuks läheb. Seda asja ei ole ega tule. See on minu arust põhimõtteliselt välistatud. Ja kõik lootused jäävad ikka sellele, et õnnestub elu kõlbulikuna hoida sedasama sedasama planeeti siin. Nii. Ja kui nüüd see tehnilise seal on tsivilisatsiooni eluiga töötub 1000 mõne 1000 aastaga näiteks. Oletame, oletagem, et inimkonnal on jäänud veel 1000 aastat mängumaad ajaliselt ausalt öeldes ma arvan, et nii palju küll mingil juhul enam ei ole. Kahtekümmet põlvkonda enam ei tule, enne on lugu läbi. Aga olgu sellega, kuidas on, tehniline tsivilisatsioon, eluiga mõõdetan aastates on siiski suurusjärkudes mõni 1000 aastat, mitte rohkem. Juhul, kui nüüd tsivilisatsioonidevahelised kaugused valgusaastates on keskeltläbi palju suuremad kui tsivilisatsiooni eluiga valguse kiirusele siis see tähendab seda, et Need hetkeks süttivad ja kustuvad tsivilisatsioonid. Teadet ja vastust telegrammi ja vastust mingil juhul saada ei saa, selles mõttes jäävad ikkagi praktiliselt sama üksi, nagu nad oleksid siis, kui üleüldse põhimõtteliselt ühtegi neist olemas polegi. Aga muidugimõista on see niisugune, niisugune mõttekäik või arutlus, kus täiesti tõestavad veenvalt viisil iga mehe jaoks seda on võimalik teha. Ei ole. Loomulikult on võimalikud teistsugused arusaamad sind lihtsalt esitasin oma arusaamise sellest asjast. Aga kas teie peate universumit korrastatuks või mitte, et võis tekkida selline kogemata juhus? Universum on jah, muidugi korrastatud, aga mitte selles mõttes, et keegi on tema korda sättinud. Mulle isiklikult on vähe vastuvõetav arusaam sellest, et maailm on nii-öelda hästi väljatimmitud meie tarbeks. Uld. Mis puutub universumi korrastatusse, siis selle, see on korrastatus, mis tekib tavaliselt iseeneslikult ilma igasuguse korda panemise ilma igasuguse nii-öelda sättimiseta ainuüksi kõige üldisemate loodusseaduste toimel. Praegu on selle asja kohta eriti seoses energeetikaga kujunenud üpris üpris terviklik arusaamine, kuidas korrastatus iseeneslikult tekib, millistel eeldustel tekib. Peamine eeldus on see, et korrastatus saab suures mastaabis tekkida on siis, kui veel suuremas mastaabis tekib korrastamatust absoluutne eeldus, ilma selleta ei ole korrastatud tekki võimalik. Kas. Selline mõtte areng, mida te praegu kirjeldasite, kus taas hakkab tähtsustama üksik eriline on mingis mõttes paralleelne meie majanduse ja sotsiaalse arenguga, kuid samuti on oma aja ära elanud koloniaalpoliitika, kus kohal arvatakse, et oh, ega see üksik väike paikkond ei oma mingisugust tähtsust, umbes samuti nagu ei saa mingit tähtsust inimkonnal siin pisikesel planeedil pisikeses galaktikas alata. Jah, kasvõi juba maailmaühtsuse tõttu ikka tekib võimalus väga erinevates nii-öelda valdkondadesse mõttesüsteemidesse kuuluvaid ideid ja situatsioone katkendeid kuidagiviisi analogiseerida kõrvuti panna, leida, leida neis midagi ühist. Antud juhul ütlema, siin mingi sisuline seos on vaid piirduksin võib-olla selle rentimisega tõepoolest niisugune parallelismi eksisteerib, kas sellel on mingisugune geneetiline taga põhineda? Tuleb see mingil moel ühisest allikast, seda ma ei julgeks väita, see akvast veidikene veidikene spekulatiivseks, aga iseendast selline situatsioon niisugune paralleelsed analoogid on. Kahtlemata on. Nüüd ei olegi alati kõige olulisem rõhutada geneetilist seost, tähendab see on nad meil samuti niisugune mingis mõttes nagu mõttekramp, et see on peamine paralleelsus on samavõrra ju ka. Nojah, kasvõi ütleme, bioloogidel on see asi nüüd väga hästi teada. Ühe laadilised eluvormid võivad päri pärit olla hoopis hoopis erinevatest juurtest, erinevatest allikatest ja sellistena. Nende sarnasus pakub iga iga huvi, sest nii või teisiti ta viitab mingisugustele kaunis üldist laadi determineerivatel asjaoludele, mis teevad. Teevad eri päritoluga nähtused ja asjad mingil moel ühesugusteks ühe laadilisteks vähemalt. Ja kas praegu infoühiskonna kujunemise järgus noh, võib öelda, võiksite kirjeldada praegu ütleme toimuvaid muutusi filosoofilises mõttes sellega seostuvad. Pole seda kerge teha, aga ma arvan, et kõige olulisemaks vahest sedamööda, kuidas infoühiskond saab reaalsuseks massilise ulatuses praegu ta on ikkagi olemas ainult sugemetena ja kui soovite, mingis mõttes valitud eliidi jaoks see valik ei ole mitte ütelda sotsiaalsest eliidist, vaid, vaid noh, ütleme võib-olla mõnusast intellektuaalsest eliidist praegu isegi. Aga selge on see, et massilise infoühiskonnas oleme veel väga kaugel maailma mastaabis, sealhulgas ka meie maast mastaabis on veel vara rääkida sellest, et ta kas on või on kohe-kohe tulemas hirmus pikk tee on selleni veel käia. Ja sellepärast öelda, mida tema endaga kaasa toob, detailides? On raske, ühte, aga võib küll öelda juba isegi mitte midagi, peaaegu teadmata seda nimelt, et ega see kõik hea ole, mis sellega kaasas käib, tuleb santi asju ka. Ja nendega tuleb samuti valmis olla, sest aitab vist juba senisest arusaamisest, et helge tulevik mingi ükskõik missuguses aspektis on helge totaalselt igas suhtes ei ole. Infoühiskond toob endaga kaasa uusi komplikatsioone, uusi raskusi, uusi hingevalusid ja uusi vaevasid. Aga muidugi mitte ainult neid, vaid ka midagi niisugust, mille nimel tasub vaeva näha, mille nimel tasub hinge vallutada. Nii edasi. Arvata võib, et me oleme järjekordsest slaalomi värava ees kuskohalt. Me peame. Kinnisilmi tundega läbi, teate, võib-olla ongi lugu niiviisi, et infoühiskonna kujunemine on sugune slaalomi värava, kus meil võetakse silmadesse kate ära ja hakkame nägema, mis meid ähvardab, millega me hakkama oleme saanud ja millega me veel võime hakkama saada, ehk on järsku liinis, see oleks igatahes suur võit, kui selline, nüüd veel korraks tulla tagasi sellesama sellesama antroopsus printsiibi juurde siis peab olema siiski küllaltki ettevaatlik, ükskõik missuguste reaalsete nähtuste nii-öelda tirimisega tingimata sellesse küsimuste ringi. Nii näiteks Nõukogude füüsiku keemikuid. On uhkusega juhtinud tähelepanu sellele, et keerukamad eluvormid eeldavad atmosfääri väga kindla hapnikusisalduse vahemikuga. Hapnikku ei tohi olla vähem kui 18 protsenti ja ei tohi olla rohkem kui 30 protsenti. Ja ütleb, et näete, ka see asi on parajasti, mis tegelikult hapnikku atmosfääris on 21 protsenti. Aga siduda seda kuidagiviisi vaat selle nii-öelda juhus, ütleme tinglikult juhuslikult kujunenud slaalomi väravaga ei ole põhimõtteliselt õige. Asi ongi selles, et vaba hapnik atmosfääris on juba elutegevuse resultaat. Siin ei ole enam lugu nii et see on välja timmitud sobivaks vaid lihtsalt organismid oma tegevuse konteinuta niisuguseks see on hoopis teine nähtus ja vaata, ma nimetasin seda ainuüksi sellepärast et kui mingis valdkonnas leitakse mingisugune niisugune huvitav ja palju nähtusi siduv põhimõte, siis tekib hirmus tahtmine kõik, mis vähegi annab, tingimata selle alla tarida. Tuleb välja ka niisuguseid, niisuguseid, mitte päris korrektseid arusaamasid, nagu see, mida ma praegu siin kritiseerisid. Et tegu on täiesti loomuliku taastootmisega ja, ja, Orgaaniline elu maa peal on teinud atmosfääri just nimelt selliseks, et ta siin tõhusalt edeneda saada. Aitäh, ja ainult inimene võib selle selliseks teha, et orgaaniline elu ei saa enam edeneda. Ja loomulikult. Ta ise ka mitte, sest kuulub tema ju ka lõppude lõpuks sellesse samasse elu suurde ja kaugeltki mitte igas suhtes teadaolevasse selgesse maailma.