Auväärse tähtpäevani jõuab meie operetimaailma poolt nimetatud õhulkerand mäng Endel Pärn niisiis kolmveerandsada teatrilaval lõpuni v kriin, mida on suutnud vaid suured loovinimesed. Pööran lehekülgi tagasi ja mis ma loen? Endel Pärn on Eestimaa kõige kauemini õitsev pärnrahaga sõitsima 16 aastaselt, kui sattus Vanemuisesse ja kohe omandas ta operetikunstniku ja elukunstnik oreooli. Ainult korra on olnud tal sügis, kui kaotas õied ning puistas lehed. See oli kordi vastuvaidlemiseks pole põhjust, sest on hilja ning minu mõttekaaslane ja sõnavõtja Voldemar Panso. Tartu päevil räägitakse tulnud pärn hommikusse tantsuprooviga otse elulainetest hüpanud steppinud, higistanud neli tundi, nii et proovisaal olnud paksult kalleid aure täis. Käinud siis duši all, löönud seitli sirgu ja läinud jälle elulainetesse. Millal ta väsis, millal ta magas, seda ei tea keegi. Postimees, 13. märts 1940 eks elus kordub kõik nii olemas. Meie kord spontaanseid kirjutame elus kui tuulte pöörises. Kogu maailm on meie ees lahti, peaasi, sees pesitseb kirglik teatri. Kurat. Selles mõttes soovin sulle suur lava ja eluakrobaat südames enne ja ilusat ning ärateenitud tulevikku. Paul Pinna. Voldemar Panso kirjutab edasi. Pinna on Pärna suur eelkäija ning eeskuju. Ega asjata pinna ja pärn teineteist leidnud. Kaks kunstnikku ja elunäitlejat ja elulava pakkus mõlemile veelgi huvitavamat partnereid, situatsioone, pingeid. Pärn räägib, et pinna olla ta isegi karskuse ja teatri juurde tagasi toonud. Surnud pinna muidugi oled käinud nad metsakalmistul pinna haual ta sünnipäeva pidamas. Istunud ringis joonud pina terviseks. Ikka nii et kui pinnakord, siis valanud pärn sortsu pinna hauale. Aga hommikupoole ööd tullut pinna hauast välja seisnud hauakivil umbes 40 sentimeetrit pikk ja öelnud. Pärn, kurat, miks sa minu vahele jätsid. Pärn pannud siis jooksu ja pööranud elule uue. Kas suureks näitlejaks sündima? Jah, ennekõike pead tõesti sündima. Tänase saate peategelane sündis ja mäletab sellest vaid, et teatrit ei olnud, sest leiba ei olnud. Kuid muusika oli nii peres kui veres. Sattusin kooli, kus muusikaõpetajaks oli Olavi isa. Juhan Roots kinkis mulle viiuli nagu õpetaja Laur Arnole. Kuigi ma ise olin rohkem Tootsi moodi poiss. Esimene osa karjapoiss näitemängus leeni ehk vaeslapse, Jaani järgmine osa ei õnnestunud. Oli see, kas munk või nunn? Igatahes ülelavad oli kirikumuusika saatel minna ja hirmsasti ajas naerma. Mitte see, et üle lava mindi vaid sellepärast, et orelimeister nii valesti mängis. Vanemuine tee palju huvitavaid osi, palju tööd ja seniks, kuni ühel päeval tuli minu juurde Lüdik ja ütles. Tule Estoniasse, kui tahad. Ja siis ma mäletan selgesti, järsku kutsuti mind ülemuse juurde. Rajamis pärn Teil tuleb sõita tallil. Miks? Homme õhtul mängiti Estonias Silvat. Ma ei saanud aru, milles asi seisab. Muretseti mulle piletit, kõik, kõik pandi sõdur rongi, sõitsin siia sällycoli mul jaamas vastas ja ütles, et meil on külaline. Helmakistet. Aguliidik on haigestunud. Ja sul tuleb mängida, pani neli, kui tervis ei paranenud, tegime sällikuga öösel proovi. Hommikul kutsuti koor kohale. Partner Fritzereinike ja järgmine pühapäeval pool kolm oli vaja teerijatennas. Armastusest olen küll seda neidudest, nüüd loobun ma nendest loobuma kui ka 1000 südantmurdva kikka külmut jääl. Kogu naiste. Minu kindel mul armastusega on null. Abiellu oleks astunud juba ammugi, kuid julgust pole sugugi, pole sugugi naistest Peaks oleks leidnud ju nii mõndagi, kuid mind, keegi haljata, mis mulle meelde jäi. Naisega tood majja ja onu oli. Tunnistan teil häbita ning ei võta ja ma. Kui Endel Pärn Estoniasse tulles operetiga laulatatud sai, nii ütleb Valter Ojakäär, võis olla üks neid õnnelikke juhuseid, mis tagasivaates paistavad seaduspärasust tena. Keegi meist ei kahtle, et ta oleks oma näitlejaleivaga draamas auga välja teeninud kuid operetis saida, näidendiks. Ta mängib nagu ei teaks, et on tegemist tohutu raske palaga kunagi kuuldumis iseloomustab ühe viiuldaja mängu. Ja nii mängib ka Endel Pärna, kui teaks, et opereiton raske žanr. Vanameister kadunud agulüülik vajas endale laval opereti koomik osas asendajat. Analüütik aga ei võitnud meie operettide mitte ainult enda asendaja, vaid ta võttis täiesti uue näo. Mis siis põhjustab õieti säärase melukuse ja mis põhjustab, et Endel Pärn operetikoomikuna tuleb ikka meil kõne alla kui number üks lihtsalt anded ja tema suur töökus. Lisaks sellele omab endale pan suure musikaalse meie endale pärna Me Estonias, kuid üht muusikaalsemat jõud üldse. Tihtipeale rääkides ühest või teisest lavastusest, kuuldub muusika inimeste aja inimeste poolt säärase arvamused, kes muusikaliselt ja laulusid, kõige parem oli, jälle oli Endel Pärn. See kõlab küll paradoksaalselt. Sest me teame, et Endel Pärna hääleulatus on ainult kaks ja pooltooni nagu ta ise armastab, naljatades ütleb, kuid nende kahe ja poole tuuni abil võib ta laulda osi, mis vajavad võib-olla kahe ja poole optevist hääleulatust. Kui rääkida tema kui näitlejad eest siis peab ütlema seda, et temaga tore töötada. Ta kõigepealt proovis väga rahulik targuta ei filosofeeriv, nagu juhtub teinekord ühe või teise juures ja mis lihtsalt tinud asjatult aega, viidad ta on teatud mõttes intuitiivne näitleja kuid vajab lavastaja poolt siiski põhjalikku, nii psühholoogilist kui loogilise tegevuse ja osad analüüsi. Siis ta tuleb välja alles nii-ütelda oma ettepanekutega, mis osa suhtes on alati ääretult leidlikud. Aga tal pole aga ükskõik, kellega vastamisi mängib. Ta teab, et see luuakse koos, et teineteisele ehitades tiheteise klammerdudes teineteist oma talendiga tites sünnib stseenide pinge ja publiku vallutamine. Tal oli Linda Rummot vaja nagu õhku, et ensiidin sina veetleva leidis maksma panna. Tõendabi, kirjutab lavastaja Voldemar Panso. Kõigepealt muidugi tuleb. Mõtelda tuleb mõtelda osa põhjalikul läbi. Et saaks mingisuguse kujutuse sellest kujust keda sa pead kehastama. Mismoodi see mees võiks? Võiks hommikul tõusta, mismoodi? Ta läheb vannituppa, mismoodi ta duši all on, mismoodi ta Fazeerib end. Mismoodi ta tegeleb, kuidas ta kohvi joob. Kõik, kõik tuleb mõtelda. Teine hommikul teatri minnes proovile. Mõtleb, hakkan realiseerima. Näitejuht ütleb jah, see on õige. Nii, niimoodi edasi. Tuleb välja, et tuleb igal pool olla täiesti osas sees. Muidugi mitte tänaval rääkida, meelitada kinni. Kõvasti rääkida ei tohi. Ma räägin teile väikese väikese naljaka loo. Kas mul juba magasid, päris hilja oli. Mul koer nimega sultan. Tavaliselt magab esikus, mina läksin kööki vaikselt, täiesti rahulikult, õpin. Ja teises vaatuses on niisugune koht kus Linda Rummo. Verb annavad mulle tagasi sõrmuse. Siin on see sõrmus, mille te kingite mulle Bratonis. Järgmine tekst on minul, võite kõik selle neetud kupatuse kaasa võtta ja ütle mulle laisa. Ärge lööge mind sel momendil lugesin seda kohta, ütlesin. Nuia nurjatu olevus, kuidas julgeb mind tülitada, sina lõid mind. Koer jooksis, koer jooksis nurka ja tavaliselt ta kerjab minu käest, et lähme nüüd õue ja ei tulnud enam nurgast välja, sel õhtul mõtlesin temaga pahandasid pärast muidugi leppisime ära, silitasin ja see ei ole, ma õppisin osa mul tarku, ta sai sellest aru. Läksime hiljem õue, olime jälle sõbrad. Ja huvitav on see, et hingisi osa kallale asudes sain ma mingisuguse mingisuguse pildi. Kindlasti tänu Pansole, kui ta ütles ühe lause. Nimelt niisuguse, et higis ei astu trepist üles mitte samm-sammult, vaid neli sammu, aga neli aastat korraga. Niisugune mees viskab palitu nurka, viskab salli kõik müts. Missispirs leiab üles need hiljem. Nii kujunes osa. Ma usun kindlasti tänu banzule. Ta mulle andis niisuguse hoo ja ta ütles, ma mäletan päris päris julgelt, mine osa kallale. Üle võid mängida kõik võimalused ja proovida ja hiljem hiljem hakkame korrigeerima, vaatame, mis sobib, mis ei sobi. Kuulus inglise foneetik professor Henry Higgins veab kihla ja hoopleb FTP tänava rentslist leitud neiust laisa tuulitmist kuue kuuga. Hertsoginna. Seda mitte mõistes ja enesekui kunstimõtteid õigustades pajatab hiis. Laimjalga lasknud. Ja mis ma nüüd teen? Mulle toodi hommikul kohvi asemel teed, mainin midagi üles, ma ei tea, mis ma täna teha lubanud. Ma ei saa sellest aru. Tema vastu näidati üles kõikvõimalikud tähele panna. Ta ütles seda ise, mis küll võistleb põhjus olla eta? Võrratult pallil käitus ta. Mis küll teda segas, mis ta ära vedanud? Vaided soengut kanda naistel looni, pea mõistluste heidan, loodab meeste peos. Kodrutavad, kosutavad, unistavad, unustavad, elevant, liigelevad. See ei ole näidet rohkem meestemood ja miks ei ole naised rohkem meeste moodi? Miks pole, naine? Lib, loodab. Kui veel mööda ülladid mees selle lubaduse siis seda ka teen. Mehene geenidel on kõikjal ravinud. Jumala teisiti, lei. Või? Miks pole näinud? Roosadele taastama sunnib. Miks pole naine loodud nii 10-st mehest üks, mõni korda? Sekveneeri põlveni jõite tuhane vaatab veidi võõras. Miks võib olla pärilik mille on filee mehel olla meeldivam proov ja sõprus on meie ühine joon. Kas täitsa on kõigil poolel veidi otsepat, kui ulu mul sünnime teete draamat, kui? Pole naine loodud nii. Kutsusin stuudiosse lõulla Endel Pärna partneri juubilari seni viimases rollis Estonia laval kanderi muusikalis kabaree. Niisiis Ülle Ulla või brealis näider. Mina tean temast palju rohkem, kui kui Florian Schneider temast temast teadis, arvatavasti teda üldse mõistis. Mina tean Endlist nii palju aastaid tagasi. Et ma olin siis kaheksa 90 aastane tüdruk, ma hakkasin Estonia teatris etendusi vaatamas käima. Ja Endli nimi jäi mul meelde ja sellel perioodil olid Estonia teatris nii palju niisuguseid suuri isiksusi. Et et vot kõik see tolle rajal, mis jäi mulle see, see mälestus sellest Estonia teatrist, see, see oli nii tugev. Ja hiljem muidugi, kui ma aru sain, kes need näitlejadki kolid tol ajal seal Paul Pinna ja leedik ja Aarne Viisimaa ja Eskola, Ants, Kaarel Karm ja need draamanäitlejad tegid muusikalistest lavastustes, operettides tegid kaasa ja Milvi laid ja rääkimata kõigest kõigest, kes seal tol ajal Estonia teatris liikusid ütleme, draamanäitlejatest Liina Reiman, eks ju. Ja. Mulle tundub, et tol ajal oli siis teatris niisugune Need inimesed, kes seal liikusid, pidid ka siis selle atmosfääri looma selles teatris, aga igal juhul, kui ma nägin Estonia teatris hiljem Endel Pärna sellest ajast peale, kui ma ise juba lavataguseid neid koridore kõndimas seal siis alati tema ilmumine kannab eneses kaasa nagu seda hõngu, mis oli minu lapsepõlvekujutluses, Estonia teatri, näitlejate pereatmosfääri, ta kannab eneses seda. Sest et see teatripisik on temas nii sügavalt sees ja nii et niisugune nagu Endel, niisugused ma oleks tahtnud, et, et kõik teatriinimesed oleksid sellised. Et teatris ka lava taga ei näitleja, ei, ei oleks nii, väga lihtne inimene, noh, vahest et ta oleks ka seal respekteerige teisi näitlejaid ja peaks lugu teatri ütleme, lavast ja lavast, ma mõtlen tõesti lavast kohe sealtmaalt, kus algab lava, eks ole, või isegi nii nagu nagu ütles lautorit. Et see algab, algab tegelikult teatri uksest, sissetulemisega ja jalgade pühkimisega. Et vot mulle tundub, et tänapäeva meie oleme nagu sellest nagu natuke nagu kaugele läinud. Aga Endel oma täpsuse, korrektsusega, töösse suhtumisega kõige sellega on nagu täiesti erandlik kõikidest nendest teistest siis kui tema tuleb proovisaali uksest sisse siis minu jaoks lõppeb igasugune muu, mõtlen, mis võib-olla minuga kaasnes sinna sinnamaale veel? Ei, ma mõtlesin midagi muud, aga kui ilmub proovisaali või kuskile, siis ma mõtlen ainult juba sellest tööst. Ja ma tean, et, et ma pean olema 100 protsenti selle, selle maja või selle oma töö küljes, tema isik oma töösse, suhtumise ja oma ande ja kõige sellega võib mõjutada oma kolleege nii tugevalt oma oma isikuga. Sina kui tema partner. Ja ega mina ka palju pärast teda enam ei mänginud, mõned mõned mõningad etendused, veel, see viimane lavastus ja meie viimane koostöö, see oli tegelikult ka minu ainus koostöö, kus ma temaga nii otseselt olin kahe lausa partner. Ja ma. Tundsin sellest väga suurt, väga suurt mõnu, et ma võisin temaga mängida kuus ja see osa on ju niivõrd tõsine, need mõlemad osad trailer Schneider ja, ja Schulz Nende situatsioon tol korral, see oli nii keeruline ja raske ja nende inimeste saatused olid põimunud nii ootamatult kokku ja ja nii kummalisel viisil kaks täiesti erinevat inimest. Ja, ja asi oli väga tõsine. Ja, ja mina mäletan endid tegelikult ja sellepärast oli nagu oli nagu Endel minu jaoks kaupist teine tüüp kui see, kellena ma teda eluaeg teadsin, sest et mina mäletasin teda alati lõbusa inimesena, ta tegi alati koomikuid ja tema lavale ilmumine ja see tähendas, et noh, nüüd midagi hakkab toimuma laval, sest kui Endel Pärn ilmus, siis oli alati niuksed lõbusad stseenid. Ja see, kuidas tema neid kõiki asju väljendus, oli midagi erilist. Ja tavaliselt kommikute noh, niisugustes väikestes kupledes tavaliselt alati nad ka liikusid ja Endel oli ju suurepärane stepi ja ja minul ei ole lapsepõlves, kui ma kuulsin või nägin, et keegi stripisid, ma olin, ma leidsin, et midagi midagi vapustavat üldse ei ole olemas, kui nii nagu stepid ja kas ta neetidega mängimine ja ratsutamine, vot niisugused asjad ja vehklemine nöörid minu jaoks niisugust niisugused noh, mida ma kangesti tahtsin ka, et ma oskaks seda. Jaa, ja siis, siis, siis siis ma alati ma unustasin ennast jäägitult, kui endal hakkas deppima. Ja ühes lavastuses Ma mäletan, ta tegi seda koos hinge põdraga ja mõlemad on no see oli, see oli minu jaoks niisugune elamus. Ja just see, et, et praegusel juhul tal hoopis teises ampluaas selles osas sellel häbsulsis selleks vana väsinud mees, kes veel oma viimastel eluaastatel lootis leida õnne ühes naises. Ja samuti see naine, kes oli ka juba elu, oli nagu elatud ja need kaks inimest leidsid teineteist. Ja tegelikult nad siiski ei saanud õnnelikuks, sest aeg oli selline, et nende saatused ei saanud kokku jääda. Ja see, see lavastus oli väga suur ja huvitav töö. Ma arvan, et temale kui minule kindlasti. Ja mul oli temaga väga-väga tore töötada. Me võtsime alati tekste läbi, mul oli lavastuste etenduste vahel olid pikad pausid, kuu aega oli vahet, siis oli üks etendus, tihtipeale pärastpoole, alguses oli neid tihedalt. Hiljem, kui suured vaheajad olid, siis alati kordasime ja ja me läksime nii hoolikalt ikka vaatasime, et midagi peaks juhtuma nihukest, ootamatut. Ja, ja end liiga, ma, ma, ma leidsin väga suurepärase kontakti labadega. Lavastaja Hendrik kerge oli sel ajal noor tantsija. Estonias liikus siis veel Eesti kutselise teatri algupäevade eest nagu näiteks Salme Peetson, Olga Mikk-Krull, Karl Ots, Ants Lauter ja mitmed teised inimesed olid nagu ajasild alguspäevadesse küllaltki pikk sild, kuid ometi üpris lühike ühe rahvateatritegemise loos sest silla algus oli veel tunnetatav ja tajutav. Veel kümmekond aastat tagasi oli mänginud nii lavalaudadel Paul Pinna ja lavastanud eesti operetti omaaegne suur lavastaja Akulüüdik Endel Pärn, kes oli pinna ja Lüdiku kõrval läbi teinud suurepärase kooli. Oli neil aastal, kui teatrisse tulin, Meie opereti põhitalasid. Temata oli kujuteldamatu ühegi opereti lavale jõudmine, kuid mitte opereti. Pärna Anne oli suurem. Ta oli mänginud ka draamalavastustes. Mäletame ka mitmeid rolle televisiooni ekraanidelt. Need olid isegi kaugel lõbusatest opereti koomik osadest. Mõnikord oli neis koguni vapustavat traagikat ja jälle olid tänulik, et on olemas selline näitleja nagu ingel, pärn. Kuisson meeles päev, mil ma läksid käsikäes registreerima oma kalli mõrvis, jaga. Ei siis aimanud veel, et nii äkki rumaluse tee. Tulba frakt, Mirdi Pärv, erutuvuse pingul, märg üks, kaks, kolm jah, ajus kõik, kui Ta on. Poole ma tookord ja õnnelik praegu oleks, ma mõtlesin, ma hoopis muu ei tea, kuis. Kodu paraku küll. Kui naisKüllilettaime saarlasi nüüd kaid, tõstaap ta kui siil. Jälle muutut, mood ütles ennist teine pool. Avakukru suukleiti vaja uhiuut. Suur ta võlujõu, kui mees ma lõpuks vaid ja olin nõu. Moeta lahu moessurnaal, trepist üles proovisaal veel üks trepp ja käes mul maksutšekk. Poleks ma tookord. Ja tuhandeid oleks ma o helk itta ja õrn sarnased o. Lai dekoltee ja pall ja kui interPrahaga kui tuule sõeli, kui sellist läi kuus näe. No ma kõigepealt tahaksin tervitada teda kui oma oma peaaegu et naabrid, sellepärast et me elame ühes tänavas. Mõned majad on meil küll vahet, aga tihti me vestleme läbi telefoni temaga. Üpris sageli on helistajaks tema niisugustel hilistel kellaaegadel nagu ikka, kui näitlejad kodus on. Pärast etendust ja siis me vahest räägime tõsijuttu ja vahest me räägime niisamuti lõpsi juttu ja küsime vastastikku, kuidas teineteise tervised on ja ja mis tööd parajasti käsil on ja. Ja ega ta pole suurt ei olegi jätnud niisugust muljet, et tal nagu tööd ei ole. Mulle tundub, et ta on nagu pidevalt töös. Ja, ja kui ma hakkan seda nüüd niimoodi mõtlema laiemalt, et, et pidevalt töös, siis siis tõepoolest tema on üks niisugune näitlejanatuur kelle ümber on alati olnud niisugune võlusära sarm. Väliselt alati väga võsa, väga niisugune. No kuidas ma ütlen naistele imponeeriv? Aga aga ma usun, et selle taga on olnud väga suur, ränk põhjalik töö sellepärast, et säilitada nii kõrge eani hea figuur, säilitada nii kõrge eani hea hääle kasutamise oskus. See kõik nõuab tööd, ainult et see töö ei ole higilõhnaga tema puhul vähemalt nii palju kui mina olen tema tööd näinud ja temaga olen ma teinud mõned osad filmis, tähendab, me oleme kokku puutunud filmis telefilmis ja, ja, ja paaris kunstilises filmis on niisugune näitleja, keda on alati võtteplats, nagu öeldakse täidis tema niisugune sädelev ja särav näitleja, kes ei ei sure ära ka siis ütleme noh, selles mõttes ei sure ära, et ta oma osa on võimeline tegema ka siis veel topelt hästi, kui öeldakse mootorkaamera. Nii et mis ma tahan ütelda, ma tahan teda ülistada? Mitte asjatult ega mitte komplimendina sünnipäeva puhul, vaid ma tahan ülistada teda kui suurepärast näitlejat kui suurepärast töömeest kui võrratut, inimest kui, kui võrratut kolleegi kindlasti, noh. Kuigi me oleme erinevates teatrites ikkagi jääb ta mulle ju kolleegiks, eks ole. Inimest, kes, kes oma niisugust muret ja vaeva haruharva kuidagi laseb välja paista kes alati on osavõtlik teiste suhtes. Nii et minu niisugune sünnipäeva tervitus Endlile on küll äärmiselt ülistab ja ma olen väga õnnelik, et meie näitlejate plaadis on niisugune suurepärane näitleja nagu Endel Pärn. Kui nüüd keegi teda ei käinud ja siis ei üldse Jaapani olgu ta ka loll, ta ilmus siia jajajajaja, ütleme, kuulub professioon, jajajajajajaja. Kolleeg liidan juurde veel bordelli kolla. Paned paljugi jooneks Kalllee Käspa Lemmy sõitnud. Tol lisan juurde ordeni oleks väljunud. Rangema Ei. Ja mis säde see oli millest Gunnar Kilgas kinni haaras ja nii palju või nii vähe. Televisiooni osa täitmisi Endel Pärnale jagas. No vaat see säde hakkab peale õieti juba hästi pika aja tagant üldse kuma Endel pärnane, mõtlen, mul on niisugune tunne, et ma nagu oleksin teda eluaeg tundnud lapsest peale. Ja ega see päris vale ei olegi selles mõttes, et mina õppisin Pärna tundma. 1945. aastal. Veel sõda tookord käis Estonia oli juba taastatud ja mängis sel ajal ja mina siis noore poisina läksin Estonia draamaõpperühma, tol korral olid Draamateater või sõnalavastus teater Caveli Estonias. Novot ja sellest ajast peale omale olen ma teda nagu nii et ma läksin televisiooni. Muidugi oli sel ajal juba televisioonijooks avastatud näitleja, teda avastas, kui ma nüüd ei eksi, minu arvates virve aruoja, kes tegi temaga üsna paljudele lavastusi ja ka filme. Ja mina olen temaga, kui noh, mina kui lavastaja, tema kui näitleja koos töötanud kaks, kolm korda. Ja üks kõige niisugune tõsisem töö oli tookord Schwartzi draakon, kus tema mängis bürgermeistrit, linnapead ja mis pärna iseloomustab ja mis tema teeb niisuguseks heaks televisiooni näitlejaks? Minu arvates see, et on ääretult täpne, ma jätan niisuguseid puhtande küsimused kõrvale, kuivõrd üks inimene on üldse andekas ja hea näitleja aga just seoses televisiooniga, mis nõuab nihukest ääritud täpsust ka liikumises, mis seal stseenis. Aga mis on stseenis isegi teksti andmises, ta kuulub sellesse näitlejate põlvkonda kus resiiline täpsus oli, olin ütelda vältimatu, vajalik ja see on ka minu näitleja eluaastat ja töö on aastate jooksul olnud nagu üks väga-väga suur tähtis vajadus, et näitleja sellest etendusest kuni viimase etenduseni täpselt teeb seda, mis on lavastajaga kokkulepped, et on täpne ja siis oli veel väga meeldiv koostöö temaga Estonia teatris 1980. aastal kui ma lavastasin kõrveri Liivese operetti kuskil mumparnassil. Ja ma pean ütlema, et jälle tema, kuna mina teda juba nagu eelmistest aegadest tundsin, aga trupp oli mulle võõras. Ma tundsin kuskilt tema küünarnuki ja tema õla, aga kogu aeg enda kõrval ja mina, kes ma opereti lavastajana olen ja olin küllaltki niisugune alge ja, ja kollektiiv oli võõras. Ma tundsin, et tema mind tugevasti kohe toetas ja aitas. Me oleme Endliga mõttes mänginud õige mitmed rollid operetis maha. Nii et kui me kokku saame, siis me ikka niimoodi tänava nurga peal või kuskil niimoodi vaikselt laulame teineteisele, aga siis ta on veel pluss üks niisugune põnev näitleja, kes, kes minule on sümpaatne selles mõttes, et ta on ka niisugune, nagu omal ajal ütleme, Ants Eskola oli ja kes võib seista tänava nurgal 10 minutit ja sellest 10-st minutist talle jätkub, selleks et teha kolm järgnevat mingisugust karakterrolli, ütleme kuskil tähendab tema pilke tähelepanelik on niivõrd niivõrd emotsionaalne ja kuidas ma ütlen niivõrd noh, vastu klik tegeliku elu suhtes. Üldse need näitlejad, kes käivad mööda tänavaid mööda turge ja vot vana Voldemar Panso ju ka ütles niidike täikale. Seal näete alles elu näete karakteri näide inimesest Ongi jäävat Endel on ilmselt ka ikkagi üks niisugune elust elust, elust enesest. Aga mina tahaksin ühe momendi veel lisada, ma küll ütlesin, et ma tema andes nagu ei räägi, et ilmselt on sellest palju räägitud. Aga ma ikkagi tahaksin tulla tema ande niisuguse eripära juurde. Piisab temal sellest, et tulla lavale, olla jumal, ta ei pruugi seal mitte midagi teha. Aga korraga on terve saal noh, tema käsutuses valitseb absoluutselt saali ja see on tõepoolest niisugune erakordne, on see sarm või on see anne või mis, mis hirm, kas andekas Sarblus, andekus, nojah, niisuguseid näitlejaid on on vähe, on vähe. Aga neid on. Ning rediga missugune lapsik mõte, missugune südametu, halb ja lollakas tegu, aga ta veel kahetseb seda, kahetseb see on ju nurjumisele ette määratud. Temas. Mõeldagi alles. Kehvad lillepoed, roostane rass kokku loeb aga näiteks uksest-aknast sisse poe. Kergelt läksid. Nii lubav olime. Ei oodanud oleks veel lõppu jälle etena. Manni. Aasta kaks ja subjaan juba hall mees oskab kaasat piinata. Need aga veel näed, kui ta välismaale läheb. Mõne püstirikka vanapiiga. Laidra. Hirmsat alandusena? Kui ma mäletan, kuidas öelda moosi täna narrodega pisaraid õnnetega Mae kaetud näiteks sisse või viskan hunti, need kas oled lapsuke või kohtade leinaga ära teeninud. Võtan, panin tagasi. Või kihutan minema. Olen kõikemõistev mees. Halma ma eal ei saa matult mull onkel tema ja vaen. Olen kõikemõistev. Medtutvus olekueenipi et küll on imelik, tan, naer, tan nutt ja kõik jutt, ükskõik kui teil on kass. Mind üldse pööraseks ei tee. Keelata kui naine oma lamme Ainult see, et mind ta hülgas, mõistmatu mulli ja ma endal siis lamab ja et kõik on harjumus. Ja. Armastus. Aga kas me oskame hoida näitlejat, ei tea? Võib-olla ei suuda. Kindel on vaid see, et kord me lahkume kõik ka teatrist, kuid sinnamaani peab teatris hoidma täisverelist näitlejat ja töötama temaga tema jaoks. Kas või sellepärast, arutleb Endrik Kerge edasi. Et kellelt siis muidu malli võtta, kuidas fraki kanda, kuidas fraki lipsu siduda, kuidas frakis seista, astuda, istuda. Meister ise ütleb, et see olevat väga lihtne. Tulevat vaid seista vasak jalg 10 sentimeetrit paremast eespool. Parem õlg kergelt poolpöördes vasakule, käed vabalt rippu ja kallutada end õige veidi ettepoole. Kui ei usu, proovi ise järele ja ütelge siis Pärnale, aitäh. Jälle pöörleb arhiivilint ja külaliseks on Voldemar Panso. Endel Pärn kui näitleja Endel Pärn kui inimene hirmus raske lahutada, sest neil on kuidagi väga palju ühiseid jooni nende vahele võiks panna võrdsusmärgi. Pärl on inimesena kui ma mõtlen meie esimesest kohtumisest alates väga fantaasiaküllane humoorikas, võib-olla see on kõige olulisem tema inimlikus kvaliteedis, sest pärnaga koos liikudes, kui palju siis võib juhtuda alati mingisugune kuratlik läige silmis. Mul on lihtsalt ükskord juhus ühel suvel kaks päeva pärnaga koos elada. Ja kui ma tagantjärgi mõtlen, kui palju juhtub kahe päevaga see, milles kõige üksikutes detailides alates kas või sellest, kui läksime sauna, ta küsib saunakassat. Lubage kaks rõdupiletit ja sauna ütleb, et rõdu jõledat rõdu ei ole, aga lavadel Tammeleb. Kõigis detailides käib läbi kuskil ürgnäitlejalik. Improviseerima vaheteatri ja elu vahel on pärnal võrdlemisi ära kadu. Pärn tihti, näitleb elus ja elab. Aga on temas olemas kõik need voorused ja need ebavoorused, mis on ühel sajaprotsendilisel näitlejale. Mulle tundub, et nad kardavad kõige rohkem võrreldame kirjanduslikust kujudest Joosep Tootsiga. Just inimesega. Ja kõik bet Pärna lood on humoorikad, vaimukad, jätaktilised mõeldud neile, kes huumori ja huligaansuse segi ajavad. Märkimat pärnad võivad olla ka ootamatut tõsiduse momendid kus peegeldub vaikne nukrus, melanhoolne lüürika või vastu mingi agressiivne mõttejõud. Ja mulle näib, et Higgins ongi ses mõttes tänulik osa just juubeliosa et selles osas peegeldub pärna isik ja näitlejanatuur. Just ma mitmekülgsust nii oma humoorikuses vallus vaimukuses iga tõsiduses. Olen tavaline. Ülle, harva jäähall, nendele ma kõige kallimat pean ilma sisse käi elu p. Ta naine majja vaid. Ja kohe valab pisaraid mingit nõu tuppa Luka meelselt ütelda, vastata, kuulake külma aitavad tal tegema küsibki. Olgu, see üks, teine emme kelle kael on ilmus pigem voodit, jagab Boaga suppi leivanoaga. Veeta õhtuid tööda mäestiku öelge, milleks mul tar, täielikud lambad. Ma olen tööl. Aga millega härra praegu tegeleb, igal juhul mitel lavakunstiga. Temast on saanud poliitik ja seda osa elus vahendab väga hästi ajaleht ja raadio. Kui Luciano Pavarotti on saanud maailma kuulsaks tenorit, siis nüüd on temast saanud ka Endel Pärna lemmiklaulja. Või nagu ta ise ütleb, et ei ole kunagi osanud laulda aku, kui on vaja deebeeaa Pava rotid järele. Ja ega kõrgem too on Endel pärnal olemas. Lihtsalt Endel Pärna repertuaaris pole seda vaja olnud laulda. Mina arvasin aga, et doonoodi võtmise puhul võib monokkel silmast välja hüpata, kuid Endel Pärn vastas, et tema sööb monokkel silmas hommikusöögi, lõuna ja veel ka õhtusöögi, ilma, et monopolid kordagi ära võtaks. Ja nüüd, kas Endel Pärn teeb Luciano Pavarotti järele? Mina. Olen hoorad, jussi. Tobi, apianopaniivalata.