Tere hommikust, on pühapäev, 26. ümber ja jutusaate stuudios on Margit Kilumets ja aga lisaks on täna mees, kes väga hästi vastab ettekujutusele hunt kriimsilmast ja tema mitmest siis üheksast ametist. Ja selle mehe nimi on Aarne Saluveer, tere hommikust. Just. Kusjuures, et ma siia stuudiosse tulles mõtlesin, et kuidas ma siis nüüd peaksin sind õigupoolest tutvustama kas, kui koorijuhti, kas, kui muusikaõpetajat, kas, kui Georg Otsa nimelise muusikakooli suhteliselt värsket direktorit, et milline variant sulle endale kõige rohkem sobiks? Kõigel on inimlik dimensioon, et võib ju Satsugu ameteid ja asju võtta, et võib öelda, et kah inimene. Inimene, Aarne Saluveer, inimene. No selge see otsa, muusikakooli juhtimine on sul kaelas nii-öelda suhteliselt lühikest aega. Iga normaalne inimene, kes teab, millise tempoga sa elad, küsiksid, milleks sul seda veel tarvis oli? Aga ma jätsin midagi ära ka ja millegi ärajäetud. See oli pikk protsess ja küllalt valulik selles mõttes, et mingitesse kohtadesse jääb ikka alati mingi osa mingi südant maha ka kat. Kuus aastat seda aega, kui ma olin Rocca al Mare kooli kaunite kunstide õppetooli juhataja, et see, see leping sellega siis nagu lõpes. Mis selle taga oli, miks sa vahetasid ühe sellise õpetamise juhatamise teistsuguse õpetamise juhatamise vastu ega ma ei vahetada? Tanudki midagi millegi vastu, ma arvan, et see on lihtsalt üks, eks selles mõttes kulgemine, nagu ma ütlesin ju, et need minekud on või tulekut nagu aeglased jaa. Jaa. See polegi nagu pühapäeva hommiku teema väga pikalt seda võtta. Võibolla võibolla oli, oli lihtsalt see, et et kuna see muusika ikkagi nii nii erutav on, et otsa koolis on seda lihtsalt natukene rohkem ja mulle endale tundub, et äkki selle kaudu, kui me kasvatame otsa koolis näiteks häid pilliõpetajaid, häid solfedžo, õpetajaid, keda iganes, kui nad lähevad edasi või et nad mõjutavad seda muusikaelu. Äkki nad siis saavad minna jälle nendesse samadesse, kus mina olin, ma tegin seal koha vabaks, et see on nagu selline noh, kuidas öelda ringliiklus Viet, et uued inimesed saavad uusi asju proovida, et see on, see on vast isegi olulisem kui see, et mina seda kohta seal ütleme kaua kinni hoian. Praegu, kui ma siin kuulan, siis mulle tundub nii, et sa läksid sinna otsa kooli rohkem õpetajaid koolitama, kui neid pop- ja džässlauljaid, keda sealt ka tuleb. Aga vot selle ma võtsin selle mõttelaadi võib olla ka lihtsalt Rocca al Mares kaasam. Igalt poolt ju midagi õpib, kui hästi läheb, et ükskord oli seal seks selline tore lause, et igaüks on õpetaja või et. Ja täpselt nii on, et iga meistrimees ja iga inimene ükskõik, kas siin stuudios puldi taga või mõni väike laps, kellega sa tunnitäidet, tema ju õpetabki. Et sellesse ma usun, kõige kõige rohkem astet tuleb õppida ja, ja igast asjast on õppida. Kui sa lähed uue koha peale tööle mis tunded need siis on, sind valdavad, kas sinusugune kogenud mees tunneb hirmu ka näiteks ennem esimest tööpäeva? Mina kindlasti selles mõttes, et see on minu jaoks, pole mingi mingi võõras tunne, et iseküsimus on see, et millise kuju see võtab või mis mis sellest nagu järeldab ja ma arvan, et see on pigem see tänasel eluperioodil, mis paneb nagu mõtlema, et, et mida siis nagu sel hetkel vaja teha oleks, et see ei ole siuke paanikahäire moodi, täna kindlasti mitte enam, aga see aitab nagu mõelda selle peale, et kuidas enne oli, mida tuleks teha ja kuidas inimestele seletada, mis me nüüd siis jälle koosteemet. Jah, ma arvan, et see kestab veel pikalt. Kuidas sind vastu võeti, põhimõtteliselt seal selline suhteliselt suur autoritaar juurde. Ei vii ja ma olen olnud, ma olen olnud ja ma kindlasti vahetaval pean olema sind tsiteerida, lihtsalt teisi klassikuid mäletan kunagi Tõnu Kaljuste käis Vigalas koorijuhtide igas suvelaagris nii-öelda rääkimas nagu dirigendiks olemisest ja tegelikult eks iga dirigent ole omamoodi, aga mingid universaalid ju on, et ta ütles, et see on selline diktaatorliku amet, mis tähendab seda, et seal ei ole nagu ettekande ajal midagi arutada, et kas me laulame seda kohta nii või naa. Noh, lihtsalt piltlikult, et kui proovis mingil hetkel on mingi koht nagu natuke pianos läbi võetud, aga kuidagi dirigent otsustab ettekande käigus seda muuta ja ja näitab mingit mingit nii-öelda hoopis teist nüanssi, siis sellega tuleb kaasa minna. Teisiti see ei saagi olla ja on niisuguseid olukord elus. Aga aga sellele võib-eelne ta mingi pikk demokraatia protsess ja üks osa minu arust on tegelikult väga suur demokraatiat, mulle meeldib küll asju selles määral nagu läbi arutada, et kuidas tegelikult tahetakse, et on sooviga muidugi jõuda selle arutelu käigus sinnani, et, et inimesed saaksid aru, sest üks, mis on selgeks saanud, et sul võivad küll head kavatsused olla, aga kui mingisugune seltskond ei saa sellest aru, noh, et siis on nagu lootusetu ja, ja siis pole seal autoritaarsuse suurt midagi peale hakata. Kui sa mu päeva protsentideks jagad, võtame sellise keskmise tööpäeva, et siis siis millest ta koosneb, ma saan aru, et see koosneb tohutult paljudest erinevatest asjadest, aga midagi sellist, mis kordub ka, et kui palju sellest tööpäevast nii-öelda kulub otsa koolile ja, ja millele kuulub muu Need on ju sellised asjad, et kuna need on ühtepidi nagu seadusega määratletud, aga keegi ei saa lugeda täpselt, milline see tagumiku tunnihind on ja mis seal peas tegelikult toimub, siis siis eks ta nii olegi, et tihtipeale mõeldakse, sõites olles koosolekuid, tehti sellest, mis seal hetkel tundub olevat kõige olulisem. Aga nendel kõikidel asjadel on omavaheline seos, et ega ma ju sinna noh, selles mõttes jah, ma kandideerisin, aga et ma ise selle peale väga ju ei tulnud, et ma peaks sinna minema, et, et see oli siiski üks selline kutse, mis sealt otsa kooli enda seest tuli nagu seetõttu ma järgisin lihtsalt sellist kutset ja, ja ma ei olnud ise täiesti lugesin ette oma oma need nii-öelda miinused või nõrkused, mida ma ise arvasin olevat ja palusin tublistika mõelda selle üle, et kas, kas nad jäävad nagu endale kindlaks. Ja siis ma võtsin, nüüd on palju koosolekuid, nõupidamisi ja sellist tutvumist, sest ütleme jah, selle ametipositsiooni peal ma olen suhteliselt kogenematu. Mõned sellega asjaga kaasnevad ara laigud tuleb veel nagu ära õppida. Aga mis on hea, milles ma arvan, et ma tunnen hästi, et, et see tunne, et olla just et läbitud on kõik need õpetaja etapid, osakonna juhataja etapid, et ma umbes arvan ennast ära tundnud, suudan samastuda ennast erinevate inimestega nagu erineval hierarhiliselt või sellel koostööredelil, kus meil seal olema, et siis ma nagu arvatavasti suudan projitseerida ennast selle teise inimese rolli. Nii, ja kui me nüüd jõudsime selleni, et sinu päevast, siis, kui palju kuulub umbes otsa koolile 50 protsenti 16 tundi ööpäeva vahel on Tiia aga siis, mis edasi juhtub? Noh, ütleme nii, et ühiskondliku kasuliku töö korras või nagu selline väljend on olemas, aga et üks osa minust tegutseb endiselt Eesti kooriühingus, siis Aastast 2000 juhatuse esimehe positsioonis, mis on erakordselt selline huvitav töö ja see on olnud väga-väga huvitav tegevus, et see on hea juhatus, seal on päris ja bürootöötajad, me oleme olnud aktiivset suutnud arengukava viia vist Eesti kolmanda sektori nii-öelda organisatsioonidest esimesena nagu kultuuriministeeriumilt, ainult nii põhjalikku analüüsi ja dokumendi, et selle põhjal võib nagu noh, mõned asjad on ju ka paranenud. Kui täna vaadata kooriliikumist, siis kooriliikumine on Eestis täna nagu pigem tõusuteel. Mõnes mõttes seal on küll tohutult murekohti, aga, aga lihtsalt seisakut vist ju väga suurt ei ole mõnes sektoris. Ja, ja siis see asi, mida me 1990 väikeste laululastega alustasime Eesti televisiooni juures, millest on tekkinud päris mitu koori ja millest mina olen täna ETV tütarlastekoori ka. Et see võtab ka oma oma osa, nüüd on jõulud tulemas ja me oleme sellel sügisel küllalt aktiivselt, noh, mõtlen amatööride kohta oma kontsert tegevuses, jaga plaadistamistes. Ja ega ma seda tunnet, mis ütleb, et, et tegelikult tahaks ikkagi mingis osas nädalasse, ärme siis päevast räägiga päev seda ei tehta, vanasti oli täiesti nii, et ma tegin iga päev väikeste lastega tund ja nüüd ma teen korra kaks või sõltuvalt asja asjaoludest. Selle loo ajal muisa Maris selliste mudilas-laste kuriealistega tööd, nii et see on puhas olla. Selles mõttes on pärast rääkida, aga räägime vahepeal sellest plaadistamise tõest, kuna meil on selles saates kavas ka siiski mõned muusikapalad mängida ja need tulevad sinu idee järgi koostatud täiesti värskelt plaadilt, et mis siis koosneb kahest poolest, üks pool on DVD ja teine pool on CD ja, ja mis selle asja pealkiri kõik on ja mis selle asja idee taga seisab? Idee on vist see, et igasugused tegevused, et mida inimesed teevad nahka kultuuri vallas, et see tegelikult vajab nagu mingit teatud tüüpi dokumenteerimist etega arhiivid, muuseumid, asjad, et nad ei ole ju mingid siuksed, mõttetud kohad, need on pigem selleks, et kunagi keegi saaks vaadata ja sellest oma järeldused ja mina küll teinud, kui matnendesamade laulu lastele sai alustatud kuulasin suhteliselt palju läbi selliste omaaegsete vanade autoriteetide salvestusi siitsamast raadio arhiivist ja kust need tookord plaatide pealt kuulata sai? Just selleks, et otsida mingit omaaegsed kvaliteet ja siis mõelda sellest, mida mina peaks tegema ja ja seetõttu tuleb aeg-ajalt teha. On muidugi selliseid, kes lihtsalt iga aasta teevad, noh, ütleme plaadi selleks, et meil peab ta umbes olema, eks ju, noh, et, et see on nagu iga iga-aastase töö osa. Kui on huvitav programm, siis miks mitte, meie, teeme neid nagu selliste etappide kaupa, ehk üks etapp oli seal 90.-te lõpus, kui me panime ka tegelikult just nimelt ühe sellise live salvestusplaadi peale oma tolleaegset enamus ikkest muusikat, see oli ka küllaltki kirju valik, selline nagu me tookord tegime, meie hulgas oli ju muusikaliartiste ja, ja tulevasi ja tänaseks ooperilauljad ja, ja muid ütleme Pineks noh, eks ikka tuleb jälle öelda Hanna-Liina, siis tuleb Maarja-Liis ja Kai Rüütel, tuleb öelda, kes tänaseks õpib Haagi konservatooriumis väga edukalt ooperilauljaks. Maria Valdma tuleb mainida, kes lõpetas nüüd otsa koolis laulu eriala, läksin sama haagi edasi, et need on sellised professionaalid. Tuntud Nintša, Lenna kuurmaa, eksju Nele-Liis Vaiksoo, han, ahned neid ju tookord on. Vähe sellise koha kohta palju, eks seal on aga kindlad põhjused, aga aga nüüd on aega läinud ja meie periood, ütleme aastast 2000 kuni 2006 on tegelikult seesama, millal ma nii-öelda kriin, simman, mitmes kohas tegutsesin, võimaldas ka tegelikult huvitaval kombel päris aktiivset kontserttegevust selle kooriga aeg. Me saavutasime mõningaid konkursivõite ja andsime kontserte. Taani raadios. Salvestasime Saksa raadios. Tegime ühe eurolaulude popurrii, mis tänaseni on selline küllaltki hea standard selles mõttes, et kannatab kuulata, mõni popmuusika väsib ära, aastatega see täna tundub, et pole veel viga ja, ja nii edasi, et kuidas siis nagu sellest jälgijat Ta mõtlesime, et võiks olla CD, milles on ainult selline kuulata muusika, mis hakkab ilmalikult peale sellise tormise sügis maastikega, mis sobib väga hästi sellesse meie praegusesse ilma siis läheb väikeste selliste elu üle mõtisklevad Ingerimaa õhtutega jõuludesse, mis varsti tulemas on. Jõuludest alates muutub selliseks vaimulikuks, eks siis sealt ka plaadi üks nimiloo võib-olla võetav Sisaski lugu. Ja sealt edasi, kuni lõpeb, siis Arvo Pärdi teosega piisab, on jõu, mille esmaettekande pideva versi roni, saab näha ka selle DVD peal ja plaat lõpeb nii-öelda A tuuris. Aga kuulame siis vähemalt minu ühe lemmikloo sellelt plaadilt ja, ja siis mõne aja pärast räägime natuke sellest teisest, sellest pildi poolest ka, mis on hästi naljakas. Pidime rääkima sellest DVD poolest, mis selle plaadi küljes ka on. Et mis aasta sa ütlesid, et oli. Esimene jälgamist 1900 ma ei tea, kas konkreetne salvestus on vist 91 kevadel, kui 90, alustades 90-ga esimese kevade paned seal mingi laulukarusselli mingi finaal siis kui kogu Eesti liiga teleekraani tähendab Barbidega kaetud. Sihuke ajastu märk. Väike armas Maarja-Liis hobusesabaga ja ja et see kõik on, on tegelikult noh, see on ju puhas äratundmisrõõm või kuidas sa kokku panid, et kas siis ajas ikka naerma ka või pigem muutis nostalgiliseks. Noh, kõike, mis on tehtud, tõenäoliselt on ju vastavalt selle aja võimalustele ja oskustele tehtud, nii et eks seda tulebki nagu selle märgiga võtted, mida me tol ajal nagu siis antud juhul oskasime või et nagu siin plaadi lõpus on kirjutatud, et et laulan popist letsipilsingini soli, see EBU ja BBC konkurss, mille noortekooride kategooria meil õnnestus ära võita, see on selline tähtis termin. Et sinnani on 15 aastat, et mõndagi on muutunud ja ja sellega me täname kõiki, et see on niisugune üks vahemaa, paras niisugune 15 aastat. Kui palju sul seal tütarlastekooris praegu tüdrukuid on? See koosseis on selline, mitte nagu kinni betoneeritud, siis ei ole ju selline nagu riigiameti tööd, meil on 30 inimese palgad või umbes niiviisi. Mis tähendab seda, püüad vastu võtta ikka kõik need, kes siit nõus sul kaks korda nädalas proovis käima ja kelle teatud noodilugemise oskus ja, ja selline teatud viisipidamisvõime vastab selle kooristandardile. See jääb kuskile sinna 27 laulja peale, aga vahest ulatub 33-ni. Ja me oleme hoidnud alati uksed sellistele projektidele lahti, et üks asi, mida ma olen püüdnud Eestist selgitada, on see, et et noored inimesed, ärge jätke laulmist siis järgi, kui te lõpetate, noh, ütleme keskkooli päris palju on neid näiteks kes lõpetavad, ütleme, mingi sellise kooli lähevad ülikoolidesse muud huvid. Ja see tekitab sellise rumala augu, et see on tegelikult alles see periood, kus ütleme, targemaks sihukses vanemas ühiskonnas muutub täiskasvanuks tuleks laulda täiskasvanule, muidu me elame siukses nagu laste laulumaailmas kohati. Et ja see toimib, nii et kui me oma nendele vanadele nii-öelda lõpetajatel saadame aedalt siukest projekti kutset, siis need ikka need, kes vähegi saavad seda ühildada, need tulevad vahel välja. Nii et siis on suurem koor. Kas lapsed on väga palju muutunud, lapsed oma sisu poolest selle 15 aasta jooksul näiteks? Ma ei oska selle peale öelda, sest lapsed on ju nii suur kogum, et noh, siis peaks, millised lapsed Tallinnas Eestis maailmas? No ma mõtlen neid, keda sina juhatad oma laste tütarlaste koolis Noh, mina olen muutunud, eks ju, seetõttu kindlasti on, see on niisugune kahepoolne suhe, mistõttu võib öelda, et ja võib-olla laps oma olemuses minu arvates on ikka sama, kes kes tahab, et oleks ühtepidi nagu tore ja, ja võib-olla siis kui ta on nõus pingutama, siis ta naudib ka oma oma tulemust. Kindlasti on ju ühiskond tervikuna muutunud selles mõttes nagu kas leebemaks või demokraatlikumaks, et et võib-olla nii järske vahendeid kui sinu vanuses või, või veel parem ju iga päev ei kasutata. Nii et eks ikka muutused tulevad. Aga see, mida tegelikult kardetakse, mille üle ka ajakirjanduses palju kurdetakse, et et lapsed on muutunud pealiskaudsemaks ja et nad ei suuda keskenduda ja. Kindel see, et kui sa ühe asja vahetada teise vastu, ma arvan, te ütlete sama, siin aga pole universaali noh, selles mõttes, et tuleb väga pidada lugu nendest inimestest, kes tõepoolest tegelevad mingi asjaga, väga hüvitis on ju tohutult oluline. Aga, aga aeg-ajalt on vajalik selline noh, nagu laiem. See on, selge siis väga sügavuti minema, et mõlemaid on vaja. Seal sõnastasime kunagi sellise knopka põhimõtet, et inimesel võiks olla üks kõige tugevam külg, noh, ütleme kui elu võtta kui ühte sellist nagu pinda või tasapinda, mille siis seina näiteks, millele kinnitada. Et siis mida pikem see neeldub, nokka telg on, seda sügavamale tungib ja seda suurem on lootus, et ta sinna alati nagu pidama jääb, seda seina uuristab. Aga samas sa ei saa kunagi seina panna, kui tal ei ole seda tagumist otsa, eks ju, püüese nõela nüüdsest seina vajutada tugev küll, aga teeb enda sõrme veriseks. Nii et tagumine taust või seened, mis nagu üldteadmised ja maailma tajuvad, et see peaks ikke vältimatult selle kaasas käima. Ideaali kuvand. Kui palju sul aega on nendega näiteks maailma asjadest rääkida, siis kui te reisite siis on siis on rohkem, aga. Siin on nagu erinevad meetodid aegse aeg-ajalt on mitmesuguseid inimesi, et loomulikult tuleks keskenduda, tulebki keskenduda muusikale, sellel esitus, kunstil, aga aga noh, ütleme amatööridele tegelejad täna me ma arvan, et eks ma ikka tegelen inimestega ka. Ma arvan seda pealiskaudsust ja seda töötamist, et kindlasti räägitakse üldse nagu asjade olemusest suhteliselt vähe. Võib-olla vähem kui vanasti, noh, ütleme nii, et istuti istuti siis seal kuskil ja hoiatati, et, et tegelikult see on ju tohutult oluline ja, ja ma arvan, et suur osa tänapäeva vestlustest on muutunud ka lihtsalt meelelahutust likeks kohtumisteks pärast tööd ja sihukestest lõõgastumiseks, sest töö intensiivsus on suurenenud, seega on ka meelelahutuse intensiivsus suurenenud, et see on kõik omavahel siukses korrelatsioonis. Mina ikka räägin, ma püüan nagu alati, nii palju, kui ma ise sellest asjast aru saanud mingeid taustu avavad sinu jaoks oluline Aga nüüd need reisid, ma tahtsin nende juurde jõuda, no et seal on sul aega nagu noh, neid nagu tõsisemalt kasvatada, seal sa oled nagu. Sõltub vaatlev reisist selles mõttes, et kui on kindlalt mingi konkurss või asi selles mõttes ees või, või mingi esinemine, siis ju keskendutakse ikkagi väga sellele ettekandele ka muidugi pikad bussireisid on need kohad, mis vanasti võimaldasid, noh, ütleme Eesti kooridel ka sõideti ja, ja seal on tõesti aega käia ja rääkida, aga aga viimasel ajal hakkab ja nagu lennuk võtma maad, et see pikk läbi Poola või Saksamaa sõitmine on kuskil ei ole nii nii väga teema, mis tähendab lennujaama, mis tähendab varajasi, äraminekuid, hilised tagasitulekut, mis on oluliselt väsitav amet. Iga hetke tuleb ära kasutada, tegelikult tuleb siis rääkida, kui tunned, et on vaja rääkida, kui siin konteksti kohane, olgu siis misiganes. Mis suuremat konkursid, suuremat sellised eesmärgid kui sellest koorist veel rääkida teil lähitulevikus ees seisavad? Sellele peaks umbes nii vastamata et Eesti on selline ülivõistluslik maa. Küll oled sa mõelnud selle üle, et väiksest südamest tublid olla. Eks selle üle on targemad inimesed, kui mina ju kõikvõimalikke seletusi andnud, lihtsalt muusika puhul on ta ju selline, et et erinevalt sellest mõõdetavad spordimeetrist me võime näiteks suhtuda ühte artisti, kes meie ees on täiesti kaheti erinevalt, sõltuvalt sellest, kas sina oled selle lapse ema või ja mina olen õpetaja, eks ju. Oma last peab igal juhul arvestama ja armastama, teda kiitma ja eelkõige sõltumata sellest, milline tema esitus, kvaliteet on, või isegi kui sa näiteks teine muusikaõpetaja meil võivad olla natuke erinevad lähtekohad. Et seega siin ei ole midagi nii selgelt mõõdetavat ehk asi muutub väga siukseks emotsiooniteadmiste taustal põhiseks, mida vahel selgitada ongi võimatu muusikaline tajumine ja taju täpsust kellelegi edasi anda sõnadega. Need on täiesti erinevad asjad. Raamat kirjutatakse, aga kui me loeme sama raamatut, kas me saame sellest samamoodi aru? Õnneks ei saa ju? Nojah, ja siis. Siis sa pidid rääkima sellest, et kuhu te võistlema lähete, eks ta selle unustasid ära. Sest see, et võisteldakse parasjagu, aga vahel ka nagu liiga paali vähke, meediasse, jõuavadki noh, Eestis just eelkõige nagu need asjad vahel ja kui, kui nii-öelda keegi on nagu selle koha toonud, mis omakorda muudab selle nagu selliseks spordialaks, kus toodud oluline on näidata noh, et see oleks ilmtingimata kuldne ja seda sektorit ka maailmas teenindatakse päris hästi, ehkki iseenesest näiteks sa võid praegu suhteliselt ninasid stuudiost välja, eks see koori moodustada ja alati leidub mingi nii-öelda A B C D-klassi konkurss, kus, kus juba konkursi reglemendi osavõtu maksu maksta, see sisuliselt ju mingi kuldse paberi kätte saada noh piltlikult öeldes siukses seeniorite võistlusel ja nii edasi. Et meie jaoks olid need konkursid olulised pigem nagu kujunemise tee peal, kui ise nagu kontrollmehhanism, et valid teatud tüüpi võistlusi ja lähed katsetada, et kas, kas meie ettekujutus teistele sobib. Kuigi see on ka selgelt eesti muusikat, tõlgendatakse teistmoodi kui lääne muusikat ja et me oleme ajaloos teinud oma vajalikude konkurssidega päris tiheda seeria 96 vist esimese Eesti lastekooride konkursi ja sealt läks suhteliselt nii päris hästi, siin kodumaal siis 2001 võtsime Euroopa tippkonkurssidest Itaalias nagu auhindadest tühjaks. Juhtus nii ühe teise koha, siiski saime suure Jugoslaavia segakoori vastu ja tulejõudu väheks. Ja, ja siis võib-olla veel kui üldse midagi, nagu mainida siis veel see Euroopa Ringhäälingute liidu ja BBC selline avatud maailmakonkurss Let's Piipilsing, millest eelpool juttu oli, see on selline, millest meil on Eesti raadiol alati suur tänu öelda, sest see on tegelikult nagu Ringhäälingute konkurss ja seda, mis kooslus kooriühinguga, mis tähendab seda, et tegelikult hulk eesti koori kandideeris, salvestuste põhjal valiti nii-öelda kliendid, saadid sellesse poolfinaali, nemad salvestasid Eesti raadios programmis vaadet Londonisse, seal žürii kuulas ja võeti kolm finaali. No vot seal me saime selle noortekooride preemia. Et kui tulevikust rääkida, siis siis üht-teist tuleb mingi aja tagant ikkagi teha, aga aga väga oluline on ka kontserttegevuseks mainis, et sellel aastal me oleme suhteliselt aktiivsed olnud, et jah, inimesed võivad lugeda, et me saime kuskil nagu esimese kohaga. Tegelikult tahaks tulla kontserdile, mida te meile, täna laulate, midagi meile, homme laulate ja ja konkursi repertuaar on selline, et seal tuleb esitleda siukest spetsiifilist repertuaari, see kivistub kinni ja hetkel näiteks eesti muusikas on mingid sellised numbrid, ilma milleta ei saa. Noh, lähed kogu aeg sellega ja. Kontserdid ütleme, et ikka natukene natukene kindlasti tormis sellised mis meil siin on ikka sügismaastikud ja ikka natuke talvemustreid ja seal on Ester Mägi ja ja segakoorid ja seal teatud kreegid ja Tartu, ütleme kui eesti muusikast rääkida. Jah, et midagi me kindlasti teeme konkurssi, vallasega kontserte. Aga kontserdid tulevad siis jõuluajal ja igal pool Eestimaal või? Näe, me oleme jõulude ajal ikka teinud, ei tohi tüdrukuid selles mõttes totaalselt ära väsid, sa oled ka üks kaks pikemat jõulutuuri, mis meil on olnud üks. See oli vist Bentoni esimene jõulutuur, mida ta tegi, see oli mingi 15 kontserti ja Eesti kontserdiga me oleme ka teinud päris head koostööd, teeme sellel aastal 29. detsembril Nigulistes. Aga seesama plaadiesitluskontsert on nüüd kolmandal, ehk siis vist järgmine pühapäev. Ja sinna vahele mahub siis Tartu Jaani kirikut ja siis üks huvitav projekt, mille me ka linti saime nüüd siin Kuustes muusikakeskkooli lastekoori ja, ja Tallinna kammerorkestri ja Maria Listra Mik tedega, et üks selline Tallinna linna jõuluplaat, mis brüsseli laadale läheb, kuna tallinn seal on väärikalt esindatud, et sinna sai sellist ilusat jõulumuusikat siis noorte sotsialistidelt ja kahelt noorelt koorilt, et siin tööd on päris tublisti olnud. Kas sa mõnel päeval tunned, et sul on muusikast sügavalt kõrini ka? Noh, ikka võib ju mingil hetkel võib-olla mitte väga sügavalt teatud muusikast saab ajak, et, et see muusika liikumine on olnud ju selles mõttes erinevad, ma ei ole nagu ühte sektorisse pidama jäänud, et kui nüüd mõelda, siis omal ajal sai sügavalt sügavalt popmuusikas ei oldud ja seal ta küllalt uurivalt selles mõttes, et see liikumine on käinud eri stiilide kaupa, et kui leiad huvitavat muusikat, siis ei ole kunagi kõrini. Aga nii, et tahaks, et oleks vaikuse linnud laulaksid ja kolm päeva keegi ei paneks. Saab olema oluliselt rohkem, et ühesõnaga mida ma täiesti sügavalt vihkan ja ma arvan, et millega inimesed täiesti endale teevad, et siin lehtedes räägiti valgusreostust, aga noh, tegelikult ikkagi on nagu helireostusest paranoia nii-öelda. Teadlased jäävad muidugi kindlad seosed sellest, et, et kui inimesel kogu aeg mingit müra kõrvadest sisse ajada, siis ta nagu oma mõte väga ei arenegi välja ja võib-olla peab ühiskonda niiviisi haldama, aga aga selge on see, et kui vaikus tekib nagu oma mõtte liikuma mulle see kogu aeg igalt poolt mõtetelt mänginud muusika nagu ei toimi ja ma arvan, et see on kuritegu. Muusika peab olema ikkagi sisenema tund aega ja ruumi mitte lihtsalt segama. Aga me sisendame nüüd sellesse saatesse tundega ühe muusikapala et see võiks olla midagi siis näiteks maarjaliht. Jutusaate stuudios täna hommikul Margit Kilumets, Aarne Saluveer ja mitu jutulõnga ja niimoodi õhku rippuma ma tean, et mul ei õnnestu neid kõiki kokku sõlmida, aga üks asi, mida ma tahtsin küsida, on see, et miks peab üks muusikaõpetaja sinusugune muusikaõpetaja tegelema väikeste laste sättamisega vähemalt paar korda nädalas. Ma püüan saate jooksul esimest korda küsimusele täpselt vastata. Ja eks siis mina arvan, minu jaoks on ta selles mõttes, et laps on selline suhteliselt aus peegel tähendab tööle, et kui ütleme kogu elu jooksul kasutatakse sellist pidurdusmehhanism, et ole viisakas, ära ütle ja noh, et et mis seal salata, inimesed võivad ju oma töös aeg-ajalt selliseks muutuda, kaotada taju, et, et noh, et kas see, mis ma teen ka nagu teistele nagu vastu mõjub mis iganes, siis mida väiksem laps, seda, seda selgem on tema reaktsioon, et kas sa ikka tead, ei kommunik keeru tagada küll on igav, tal ei paku see mitte midagi, siis ta ütleb seda ühel või teisel või kolmandal moel või vähemalt näitab välja. Ja see sunnib suhteliselt aktiivselt tegutsema, et selles mõttes mina võin, võin kolme või nelja aastastega täiesti rahulikult kõhuli visata praegusel hetkel oluline, et mingi õppeprotsessi hetkel toimiks, kuidas toimub. Ja see on võib-olla mingi osaga last minus endas või mis iganes, aga see on täiesti tervistav. Kas sa ootad neil siis mingit niisugust väikest kriitikanooti? Oma oma ei mina vaatan seda sel hetkel, et me teeksime seda, mida meil eesmärk on, et me, kas siis jäljendamise teel õpiksime midagi ära, mida mina olen neile nagu ette pakkunud või siis teine variant, et kui on nende loovuse avaldumise kohta, et nad siis midagi sellist teeksid, mille üle kõik ülejäänud kamp suudaks nii-öelda koos rõõmustada ja head tunda. Sest kui ma seda juttu tahan natuke väänata, siis see kõlab umbes nii, et sa ootad seda hetke, millal väikesed toredad ausad nelja viie aastased lapsed ütleksid, et kuulge et te olete, eks, vastik onkel. Ärge enam. Selline nagu ühesõnaga koht, mis, mis, mis alati sunnib nagu olema nagu väga aktiivne ja väga ilus ja väga elasse sobib. Sul on endal kaks poissi teadaolevalt ja kas nende niisugune muusikaline arendamine ja kasvatamine on ka veel kuidagi sinu meelevallas? Vot siin ma nagu tuntud sihuksed ringi rabelejad. Tagantjärgi tarkus on ka tarkus, tundub, et ühtepidi oleksin võib-olla võinud olla jah aktiivsem, teisalt mulle see inimeste vaba valikuprintsiip tegelikult meeldib ikka rohkem, et ega mul ka ju nii-öelda tegeles nii-öelda harrastusdirigendina jaa, jaa, ütleme, põhitöö oli pigem nagu eesti keelt õpetada, mis vaata seadet saab nagu ühest keelest natuke selgemalt aru. Seda, seda nagu kodus nautija neid koolide vahe kontrollite ehk siis poistest rääkida, siis ma ei ole neile peale käinud, aga aga nad on nii palju seda endasse võtnud, kui, kui nad ise on vajalikuks pidanud, mis on minu arust veel kord oluline, et Sten on küll aktiivne, Sten hakkas juba tolleaegsetest sised miskid, Lavraadide siuksed kohad olid olemas. Sest mingi 14 15 aastasena ühel hetkel tööd ja siis sealt liikus edasi oma tegemisi pidi ja selliseid moodsama muusika ja kõikvõimalike Housse tegemine teemal Saaremets ja teised ja muud kompaniid, et, et seal on olnud tema selline harrastus. Jätan ennast sellesse nii hästi sisse kuidagimoodi elanud, et nad ju teevad tjah, plaat tegelev iganes ruubinatega praaemmeeriminitega, siis käin siin Londonist mingeid sõpru, keda mina kõiki ei tunne, aga torbitel boksis on selline päris tihe töö olnud. Seda muusikat ma kuulan, mis mulle nagu pakkuv on olnud, et ja midagi tema on avastanud, et selle muusika amplituud või tugevus mingil hetkel oli minu jaoks natuke liiga palju ehk noorest peast inimesed kuulavad tugevat muusikat. Aga tema oli siuke vahel mingit tippmingi asi möllas hirmus kõvasti, mina muusikat kõva, enam nii palju ei vaja enda jaoks. Aga et kui kuulatasid tänavamuusikat, sest seal minimalistliku muusika kõik siuksed elemendid olemas klassikalises muusikas ju mida iganes klassis, Torphini ja nii edasi. Et see on põnev ja ja mis minu jaoks oli suur üllatus, et ma tegelikult pöördusin tema poole siis kui mul oli vahest vaja midagi siukest eksperimentaalselt natukene teha, tuli tuhin uue järgi, ehk siis üks selline projekt, mida me nimetasime Houšmixix ja sinna Me kütsime kokku tema tema tublil kaasosalusel igavese portsu muusikat, alates seal mingisugusest narr rahvalaulust American Dream-ist, Sis mingist Housmiksidest ja kosmos nad Komorovi viimastest sõnadest orbiidil, tead küll, mis on salvestatud sellest ja jõudsime lõpuks nagu juurteni tagasi. Need ei olegi päris defineeritavad, aga, aga see on salvestus. Enne seda suurt pauku ei saanud niisugune ideoloogiline lugu ja Sten seda siis, miks siis, et oli selline teos, mida täna siin-seal maailmas esitades salati on eristatud selgelt teistest sihuke huvitav asi, see mulle meeldis. Ja kui seda Eurovisiooni soendusprogrammiks esindatud, seda eurolaulude popurrii tehti, siis me tegime tegelikult tapradi. Esimene versioon oli siis, kui Maarja-Liis oli Oslas. Siis Eestisse tulid uuesti teha, ma arvan, et see oli sel hetkel täiesti täiesti õige otsus, et eks kuulaja-vaataja ütles teise plaadi pealt vaadata. Aga et siis tegelikult selle muusikalise poole suuresti Sten tegi ära kohutavalt lühikese ajaga ja intensiivse tööga öösiti. Mina olen selle eest väga tänulik, plussid selle plaadi kujundamist ja asja tegemiste juures oli, olid nad mõlemat abiks, et lihtsalt see on seatud, küsid, Karl tegeleb täna rohkem nagu sellise reklaami poolega ja selle kuldmuna sihuke asi on olemas ka auhind. Ma sain ka sellest tänu sellele teada, et nad vist eelmine aasta võtsid seal õppiva noorte noorteauhinnad seal oma sõpradega koos sotsiaalreklaami alal, mis ütles, et ärge ärge tarbige, teatud mõnuained ja minu arust see oli nagu positiivne sõnum. Aga ta on õppinud viiulit ja saksi ja selles mõttes ja kitarri ja need pillid on olemas, nii et vajadusel on alati võimalik sinna teatada. Ma tegelikult tahtsingi jõuda selleni, et kui sa pead ütlema, et vot minu poeg, see töötab selle ja sellega tänapäeval on see ju kohutavalt keeruline. Et kui sina oled konkreetselt kooli direktor või muusikaõpetajat, siis mis nemad on, et kas seda saab sõnadesse panna? Noh, see on ju ometi kohta, on ju tegelikult ka vist PÖFFi tehnikadirektor nii palju nad teevad ja söövad. Plektrum festival, mis toimus eelnädalal Jaagup Jalaka, kellel ei olnud seal koos möllasid, et see noortering, kes omavahel aktiivselt suhtleb kultuurialaselt, et see on tegelikult päris selline aktiivne. Aga kas talle meeldiks ennast muusikuks nimetada või äkki ta nimetati? Osaliselt seda kindlasti jah, vaata, muusika on ju tegelikult mõista, et, et see ei käi nagu ametikoha järgi, see käib ikka nagu olemise järgi, et muusika on ju ka see inimene, kes ütleme, rahvamuusikas ütleme aktiivselt tegev on ja mitte ilmtingimata, kui ta kuulub nii-öelda NSV Liidu rahvakunstiansamblis vaid pigem, kui ta teatud rahvamuusikat endas hoiab ja arendab, eks c kui sa kodus lapsel hällilaulu oled, sa oled ka ju sel hetkel muusik. Pagan, ei ole ma kunagi niimoodi mõelnud, proovi. Mulle mõeldud massiga rohkem ema laulev ema. Ma olengi alati muusik, muuseas tekigi tegelikult on, et see on üks selline lugu, mis palju siis seda siukest jutusaadet nüüd on, et enamasti on sihuksed, jupike järglased, intervjuud, aga, aga ma olen teatud lugudes seda seda kirjeldanud ja soovitanud inimestel nagu lastele laulda. Laulmises ongi ju see emotsioon, see sõna, muusika, omavaheline fluidum, mis, mis, kui teda õigel ajal väikelapsele antakse, et see, see muudab inimest ju, see on ju noh, kuidas öelda ei, peaks ütlema, et Ameerika teadlased uurisid, aga ta vähendab ilmselt kuritegevust rohkem, kui sa lapse pead silitada õigel ajal temaga laulad kujutleda nagu armutult läbi peksad eksida. Ma tean, et minu ema isa juuresolekul vahest ei tahtnud laulda, kuna ta arvas, et see ei ole nagu piisavalt kõrge tase ja ma tean, et inimesed arvad, et teda tasemel laulmine on laulmine. Vot seal peaks ikka väga vale lähtumine, et oluline on ikka tunne ise. Jah, ja nüüd me jõuame selleni, et miks kodudes, lastele jah, aga, et miks küll emad peavad laulma, aga, aga, aga isad ei laula. Aisad laulavad ka, ma arvan, neid on noh, jah, kui mainida, et palju Eestis meeskoorilauljad on, siis see ei tähenda jälle seda, et need inimesed, kes ta kodus teevad, aga aga vaata, laulavad ju näitlejad hästi palju ja näitavad sellega nagu eeskuju ja et, et ma arvan, et ega see asi nüüd halb ei ole. Võib-olla mis tahaks nagu parandamist, vett, et, et kuidagi see nendes kooli laulutundides seda meeleolu saavutada, noh, et et see laulmine mõjuks nagu pealesunnitud ja siukse hullu olukorrana, see, millega kõigele vastu rohkem nagu kooli laulutundides nagu mässu tõstetakse. Muidugi, probleem on ka raskelt, et püüda, ütleme mingisugusel 20 või 30 inimese viisikse mürsikuga leida mingisugune teema, millesse tõsiselt sisse minnes muusikat ei tohiks nagu noh, pealiskaudselt võtta, siis ta muutubki siukseks Timbul imbuks. Et ega see muusikaõpetaja ülesanne jälle kerge pole, ma arvan, see on üks raskemaid koolis. Ja mis sa muidu teed, Aarne, siis, kui sa ei, ei tegele muusikaga. Seda aega on viimasel ajal hästi väheks jäänud. Ehk ehk enne kuninga jooksen, nii täpselt on, ikka on vahel õnnestunud, et põhiliselt käib nii, et mingi mingi teine inimene sunnib mind aega maha võtma ja ütleb, et nüüd tuleb nagu pidada, aga kui on lootusetu juhtum, siis seda aega lihtsalt ei ole. Aga kuna see on selline niisugune avameelne saade, siis ma küsin kohe, et kes see inimene on, kes suudab sind sundida aega maha võtma? No on olnud perepuhkusi näiteks, mistõttu on täiesti mõned sellised meeldivat viibimised üheskoos ära tehtud ka. See oli ammu, ma sain aru, vahel korraldatakse mingisugune muu koolitus, ei olnud, see suusatamine on nüüd viimasel ajal ellu tagasi tulnud see. Me alustasime kunagi sihukeses ana Viljandi lossimägedes puusuuskadega, ma mõtlen slaidisuuskadega ja käisime umbes siga katusel Leningradi turult, endal nahksaapaid ostmas. Ja siis vahepeal oli pikk periood, kus oleks nagu aega võimalust ei olnud ja nüüd ju teadupärast on eru natuke selliseks paremaks muutunud, et mingid mäed tulevad. Kas korra vastu see mulle meeldib? See on väga vahva, kusjuures mina arvasin muide, et sinu naine Erika on see, kes seda kultuuritee peres kõrgel hoiab, et sina oled ammu loobunud. Suusatamine. Ei, ei ma, see tuli tagasi seal tegelikult hoopis mingi tema ei julgenud lasta, temal on jälle selline, pigem mitte sihuke väga ekstreem, aga kuna eks nii-öelda teine tuttav tohter ei olnud nii ekstreem, siis võta, tema mõjutab ja rohkem kui mees ja nii juhtub, paelus mina olen mõlemale tänulik. Väidan mina, et ükski talve jooksul sa ikkagi sinna mäkketõuse tänama läheks mitu korda, kui võimalik ja millal see sellel aastal juhtub? Sel aastal vist ei tee ära enne jõule. No sinna uude aastasse tuleb ikka mingi koht vaadata. Kas sa oled ka niisugune vend, kes pärast seda, kui ta on käinud kusagil alpides, siis enam nagu põhjamaadesse suusatama ei taha minna, et on igav ja lühikeel? Nojah, eelmine aasta sai Davosis oldud, kui, kui küsida, et mis on hea, siis, siis kindlasti on see niisugune imeline koht, aga, aga, aga see on umbes nii nagu kuskil mujal käisite ka Skandinaavia neile teistmoodi armas ja korraldusi, et mul ei ole mitte mingit etteheidet selles mõttes. Kusjuures Skandinaavias on teadmisvahva, seal on siiski suhteliselt vähem inimesi ja seal säilub siiski lootus, kui sa seisad kusagil Soomes mäe otsas ja vaatad neid sadu kilomeetreid sellist tühjust, mis sinu ees laiuvad, et äkki äkki terve maailm ei ole inimesi täis. Nad ei tule ka, sinna ta õnneks kunagi ei tule ja, ja siia ka väga palju ei tule, see valglinnastumine on selles mõttes sul koht, mul on tegelikult olemas mingi täiesti arvatavatel põhjustel minu kätte sattunud sihuke vanaonu üks üks nii öelda tõenäoliselt talu, kus sel aastal ma ei saanudki sinna suve jooksul, kus on eelmise sajandi sihuksed, palkhooned ja veel mingi elumajad, eksisteerib kuskil tagataskus tunne, et ma võin vabalt mingis vanas vanas või järgmises elus kuskil sealses koolis õpetada näiteks ja omal alal maailma lõpus kasinad õpilasmalevlane ka olnud või? Võtan järveotsa, kus kokkutulekuid tehti, kunagi siin? Ei mäleta, kus see oli, siis on Tallinna ja Haapsalu vahel seal, kus suured Soodon seal õige lähedal. Et sul on see koht seal pärapõrgus, aga sa ei jaksa seal käies ei jaksa seda arendada ja nii edasi. Poisidki ütlevad seda veelkord, aga igaks asjaks on nagu oma aeg veelkord, et, et hea, et olemas on selles mõttes, et et mets või soo minu juuresolekut ju, ega ma sinna kinnisvara projekti polegi kunagi plaaninud, seks ta pigem nagu reservaadis oligi mõeldud ja isegi vahel mõtlesin, et äkki ma ei tea, kas, kas on võimalik, aga peaksid reservaadina säilitama, et äkki, kui kõik ülejäänud metsa ainult tarbepuidu-ks muutunud, siis on võib-olla reservaat kama. Vahva, kas lähenev jõuluaeg tekitab sinus pigem selliseid positiivseid tundeid või pigem sellist hirmu, meeletu rabelemise kiirustamise selle ees, et nagunii igale poole ei jõua hulk vahvaid kontserte, toredaid teatrietendusi ja vastuvõtte, kus peab käima ja sind on ainult üks. Ma olen nüüd ennast kordan veelkord maha rahustanud, et loodetavasti on sihuke elu rahulikum pool enda jaoks ma mõtlen, et kõik sõltub ikka endast ka ees, et ega ei pea ju võtma asju, mis on täiesti üle jõu käivad ja ja kuskil selle piiri peal olles vaatan ma täna juba jõuluseks tunde kätte, et tore, et ikkagi nagu olemas on. Et siis ju tavaliselt ikka natuke aega võetakse, see on minu arust oluline. Ja me mängime tänase saate lõpetuseks ühe sellise päris jõulise loo, lootuses, et inimesed ei jõua novembri lõpus veel nendest jõululauludest tüdineda. Kas sa tahad sellele loole midagi kaasa öelda? Las inimesed, võib-olla mingid törts muusikat, ideoloogia asetusega, sierra laulnud, siis ma tahaks öelda, et kirjutan mõni lugu ka kusjuures selle tõttu pole mõtet veel ennast suureks heliloojaks pidada, aga et igas inimeses ta on ja ja paar korda on elus sellist vajadust olnud, et tuleb mingi lugu kirjutada ja see on ka üks sellistest ja see on nagu meie lastelastekoorile omal ajal, nagu oluline selle pealkiri on jõulurõõmu jõulurahu ja, ja see ongi see, mida, mida tasub nagu suvesse kaasa vedada. Aitäh, Aarne Saluveer ja ilusat ilusat pühapäeva teile kõigile.