Tere õhtust, kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku nelja päeva neljanda septembri olulisemad sündmused. Mina olen Mari Rebane. NATO tippkohtumine Walesis on allianss ajaloo üks tähtsamaid, ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Tänan juubotis. Prantsusmaa sõnul sõltub Maal tüüpi kopterikandjate üleandmine Venemaale Moskva hoiakust. Ametnike teatel läheb üleandmisedasilükkamine Prantsusmaale maksma vähemalt miljard eurot ja lisaks veel 251 miljoni euro suurune trahv. President Jaak Obama visiit Eestisse Venemaa suuremat tähelepanu ei pälvinud. Riigi tulud ütlesid eelmisel aastal kulusid ja varad kasvasid, tööpuudus kahanes, hinnatõus aeglustus ja tööhõive ning palgad kasvasid. Küll aga on hõive kasvu juba hakanud pidurdama tööealise elanikkonna vähenemine, samal ajal puudus oskustööjõust ja ligi kolmandikule tööealisest elanikkonnast ei ole mingit kvalifikatsiooni. Haridus ja teadusministeerium tervitab Põltsamaa linna otsust hakata oma gümnaasiumis andma eelkutseõpet. Eesti Kontsert avab hooaja Iisraeli Filharmoonikute ka, mida direktor Jüri Leiten nimetab kümnendi kontserdiks. Järgmisel nädalal Usbekistanis toimuval maadluse maailmameistrivõistlustel Kreekas oma stiili raskekaalu tiitli kaitsev Heiki Nabi on hooaja esimese poole madalseisust ränkade treeningutega üle saanud. Ilm tuleb eeloleval ööl ja homme päeval. Kuiv õhutemperatuur on öösel kuus kuni 11, rannikul kuni 14 kraadi. Homme päeval on sooja 17 kuni 21 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt NATO tippkohtumine Walesis on allianss ajaloo üks tähtsamaid, ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen täna New portis. Päevasel NATO tippkohtumisel, kus osaleb 60 maailma-liidrit, on täna fookuses Ukraina toetamine ja Afganistani tulevik. Ametliku programmi kõrval on tähtsaimaks teemaks võitlus terroriorganisatsiooniga islamiriik. Johannes Tralla Anjupootis koha peal. Maailma kõige turvalisemad golfiraja head leiab neil päevil Celtic mänguri nimelisest golfikeskusest pea 10000 korrakaitsja poolt sisse piiratud Walesi ülikoolilinnas viibib hetkel 60 maailma liidrid, nende seas äsja Tallinnast saabunud Ameerika Ühendriikide president Barack Obama. Kahepäevase tippkohtumise esimesel päeval on põhitähelepanu afganistani missiooni tulevikul ja Ukraina abistamisel. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et seekordne tippkohtumine on allianssi ajaloo üks olulisemaid Viiafest vees. Seisame vastakuti dramaatiliselt muutunud julgeolekuolukorraga, ütles Rasmussen. Idas ründab Venemaa Ukrainat kagus näeme terroriorganisatsiooni islamiriik tugevnemist, mis on korda saatnud kohutavaid tegusid. Lõunas näeme vägivalda ja ebastabiilsus. Rasmusseni sõnul on järgneva ööpäeva jooksul oodata otsuseid kaitsekulutuste tõstmisest ning Nato kiiremast reageerimisest konfliktiolukorras, kuna Afganistan Taani jätkumissiooni otsuste vastuvõtmist takistab. Jätkuv vastasseis riigi kahe presidendikandidaadi vahel, kes mõlemad valituks peavad, on täna tähelepanu keskmes. Ukraina, Ukraina riigipea Petro Porošenko kohtus Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA liidritega pärastlõunase seisuga teateid, et allianss võiks Ukrainat abistada enama kui usaldusfondidesse paigutatava rahaga. Kuluaarides ja kahepoolsetel kohtumistel arutavad Lääne-Euroopa liidrid president Barack Obamaga järgmisi samme võitluses terroriorganisatsiooniga islamiriik. Ida-Euroopa uuendatud julgeolekumeetmed tulevad arutusele aga homme pärastlõunal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla New poolt. Ülejäänud oluliste välisuudistega jätkab Reene Leas. Prantsusmaa teatas eile kirjalikus avalduses, et jätab Venemaale esimese kahest tellitud Mistral-tüüpi helikopterikandjast esialgu üle andmata seda Venemaa tegevuse tõttu Ida-Ukrainas. Alates juuni lõpust on 400 vene mereväelast olnud Prantsusmaal laevatehases väljaõpet saamas. Prantsusmaa, kes osaleb täna alanud NATO tippkohtumisel Walesis, on olnud alliansi teiste liikmete suure surve all. Eriti on sõjalaevade müügi peatamiseks survet avaldanud Washington välisminister loraanfüsseli siiski oma prantsuse televisioonile antud intervjuus ettevaatlik ega sulgenud ust lõplikult. Ta avaldas lootust, et tingimused laeva üleandmiseks täidetakse tulevikus. Esimene laev nimega Vladivostok pidi üle antama oktoobri lõpus, nüüd on see novembrini edasi lükatud, vahendab BBC. Ametnike teatel läheb esimese laeva üleandmise edasilükkamine Prantsusmaale maksma vähemalt üks miljard eurot. Lisaks peaks Prantsusmaa maksma 251 miljoni euro suuruse trahvi. Venemaa on tellinud Prantsusmaalt veel teisegi laeva, mille üleandmine pidi toimuma järgmisel aastal. Venemaa asekaitseminister Juri Borissov teatas, et Prantsusmaa otsus ei takista kuidagi Moskva plaane oma sõjajõude kaasajastada. Ukraina välisminister Pavlo Klimkin aga tänas oma Twitteri postituses Prantsusmaad vastutustundliku otsuse eest, mis tema sõnul on oluline Euroopas rahu taastamiseks. Ida-Ukraina separatistid on nõus relva rahuga, kui homme Minskis Kiievi keskvõimuga kokkulepe saavutatakse, seisab nende kodulehel. Separatistide juhid Aleksandr Zahhartšenko ja Igor Plotnitski kirjutavad avalduses, et on valmis kohaliku aja järgi kell kolm kehtestama relvarahu juhul, kui Ukraina esindajad kirjutavad allakavale konflikti poliitiliseks lahendamiseks. Ukraina presidendi Petro Porošenko teatel kirjutatakse esialgse info kohaselt homme Minskis alla dokumendile, mis viib järk-järgult Ukraina rahuplaani jõustumiseni. Homme koguneb Minskis Ukraina konflikti niinimetatud kontaktgrupp, kuhu kuuluvad Kiievi, Moskva separatistide ning Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni esindajad. Venemaal USA presidendi Barack Obama eilne visiit Eestisse suuremat tähelepanu ei pälvinud. Küll on seal analüütikuid, kes leiavad, et eestlased on lasknud end USA ja NATO lihtsalt ümber sõrme keerata. Neeme raud jätkab Moskvast. Vene tänast päevalehtede esikülgedel pealkirju president Obama visiidist Eestisse ei leia siis ka Gazeta kirjutab esiküljel pikemalt president Putini uuest Ukraina rahuplaanist. Kuid päris tähelepanuta. Obama visiit, teie kommersant neljandal leheküljel on artikkel pealkirjaga Obama tuli Balti riike rahustama. Komsomolskaja Pravdas on kuuendal leheküljel foto. Obamast ja pildi allkiri ütleb, et USA jutumärkides demokraati tervitasid Tallinnas vaimustunult nii lapsed kui täiskasvanud. Miks Obama visiit nii vähest tähelepanu pälvib? Küsisin seda Moskva poliitika vaatlejalt Konstantin von Egerdilt. Piiskanjosho niigi ta, kui oli što vapri õhuvad omanikust jobud pudingu varid. Vene meediast kõlab läbi suhtumine, et mis see siis nüüd ka ära ei ole. Obama saabus ühte väikeriiki. Milleks sellest rääkida? Obamast suhtuti Moskvas veel üsna hiljuti kerge irooniaga kui nõrka poliitikusse, keda välispoliitika eriti huvitab. Nüüd seoses konfliktid elavnemisega Venemaa ja Euroopa Liidu ning Venemaa ja USA vahel on Obama figuur saanud teised mõõtmed ja just seepärast on katsed temast vähem rääkida vene riiklike massimeediakanalite arvata õigustatud, ütles Konstantin von Egert Vene poliitikutele kinnitas Obama visiit Washington. NATO peamine niiditõmbaja kavatseb anda Eestile alliansis senisest suurema rolli. Seda, et Eestisse peagi Ameerika tankid saabuvad, peavad Moskva analüütikud ülimalt kahetsusväärseks. Veronika Kresseninkova on uudisteagentuuri Rossija Segodnja rahvusvahelise ajakirjanduse keskuse juhataja, töötab, puhkab, prillidest, sibudlest, uni see on halb ennekõike eestlaste endi jaoks. Miks, miks on eestlastel vaja tanker? See on täiesti mõistmatu. Alliansi selline provokatiivne tegevus Eestis ja teistes balti riikides on ehk vajalik Washingtoni ja NATO jaoks kuid kindlasti mitte nende riikide endi jaoks. Väidet, et Eesti võiks üha agressiivsemaks muutunud Venemaa ees hirmu tunda, peab naisajakirjanik aga lausa naeruväärseks. Frassiivutšins. Venemaal on naljakas kuulata jutte Venemaalt Eestit rünnata. Selleks, et sellistest plaanidest kuulda, tuleb sõita Lätisse, Eestisse ja Leetu, sest vaid seal teatakse sellistest Venemaa kavatsustest. Kui Barack Obama Eesti-visiiti Venemaal eriti teraselt jälgitud, siis veitsis toimub NATO tippkohtumine on siin teravalt luubi all sest Moskvas ollakse veendunud, et seal võetakse kindlasti vastu Venemaa-vastaseid otsuseid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Moskva. Ja nüüd vahetame teemat. Valitsusistungil kiideti täna heaks möödunud aasta majandusaasta koondaruanne pressikonverentsil käis kohal Kristi Sobak. Riigi raamatupidamine on päris heas korras, tõdes rahandusminister Jürgen Ligi. Riigi tulud ületasid eelmisel aastal kulusid ja varad kasvasid. Tulud olid 7,7 miljardit eurot ja riigi poolt makstud kulud 7,6 miljardit eurot. Eelmise aasta lõpul oli riigil varasid kokku 12,5 miljardi euroga kartuses. Majanduskasv oli küll väga väike 0,8 protsenti, kuid majanduskasv oli aeglane terves Euroopa liidus. Tööpuudus 2013. aastal Eestis kahanes, hinnatõus aeglustus ja tööhõive ning palgad kasvasid. Küll aga tõi minister Ligi välja, et tööhõive kasv on juba hakanud pidurdama. Ealise elanikkonna vähenemine ja palgatõusud on sellega seotud. Palgatulu reaalkasv oli 4,9 protsenti, see on väga kiire, algas ja peegeldab muidugi ühelt poolt meie jõupuudust ja Soome siis sellist tööturukonkurentsi ka teistpidi jällegi, et et ei maksa väga mõelda mingisuguseid riigipoolseid tegematajätmisi, kui sellise palgatõusu juures ka mõni odavam töökohta ära kolib. Odavamates riikides on meil ikkagi on palgatase oluliselt kõrgem kui Lätis-Leedus kus mõnigi tehas siin viimasel ajal on koondunud. Haridusminister Jevgeni Ossinovski lisas omalt poolt, et kui tööealist elanikkonda jääb vähemaks, siis on üks olulisemaid eesmärke meie noorte võimeid haridussüsteemis maksimaalselt välja arendada. Paraku praegu ei oma kolmandik Eesti tööjõust mingit kvalifikatsiooni, nentis minister Ossinovski. Kolmandik Eesti tööjõust ei oma kvalifikatsiooni, kutsehariduse ei kõrghariduse tasemel ja paraku ka koolid ei katkestanud, hulk on küll natukene vähenenud, aga on siiski murettekitavalt suur kuskil üle 10 protsendi noortest katkestatud koolide. Kas põhiharidusega või alla selle. Haridusminister rõhutas, et edukas koolitee tähendab kindlasti ka lastevanemate oluliselt suuremat osalust. Ei ole niimoodi, et hommikul võib lapse anda üle koolilävepakku ja õhtul saab valmisprodukti kätte. Haridust antakse koostöös kooli ja kodu vahel. Head lapsevanemad, kindlasti suhelge õpetajatega, suhelge kooliga. Kooli ei pea minema ainult siis, kui kutsutakse, kas direktori juurde või siis lastevanemate koosolekule võiks oluliselt tihedam suhtlus Eestis olla. Ossinovski tõi teiste riikide kogemusele tuginedes välja, et kogukonnale avatumad koolid on olnud paremad nii väljalangevuse ennetamisel kui ka paremate õpitulemuste saavutamisel. Rahva Ühtsuse Erakond, mille üks asutajatest Kristiina Ojuland sai Harju maakohtu registriosakonnalt kinnitava vastuse, et on ametlikult registreeritud erakonnaks. Järgnevalt hakatakse tegelema allorganisatsioonide loomisega, et valmistuda üle-eestiliselt riigikogu valimisteks, teatas erakond. Öösel sõitis veoauto Tallinna ringteel vastu silla konstruktsiooni, muutes viadukti varisemisohtlikuks. Liiklus kurna ja vaela vahel suleti ning Tallinnas tekkisid hommikupoolikul isegi kuni pooleteisttunnised ummikud. Praeguseks on liiklus taastatud, kuid Kristi Sobak küsis maanteeameti asedirektorilt Toomas Tootsilt, mida tehakse õnnetuses kõvasti viga saanud veaduktiga. Varisenud osa, mis nüüd siin õnnetusega tekkis, on likvideeritud ja enne kella kolme on liiklus taastatud, mis on oluline, et enne tipptundi sai see tehtud, et see oli ehitatav viadukt ja oli jõutud siis töödega niikaugele, et oli valmis, raketis oli enam-vähem paigaldatud armatuurid ja ootas, nagu siis betoonivalu see nüüd on see raketis. Armatuurvõrk on rikutud ja tuleb uuesti ehitada. Kui kaua see võiks aega nüüd võtta, et kõik see hävinud osa taastada üldse. No selleks kulub umbes kaks kuud aega, et kaks puudujat tehti tööd, et jõuda sinnamaani, kus ta siin veel eile oli. Taastumiseks läheb ka umbes sama palju aega, kaks kuud. Eile sõlmisid Põltsamaa ühisgümnaasium ja Tartu kutsehariduskeskus koostöölepingu, mille tulemusel saavad gümnaasiumiõpilased lisaks akadeemilisele haridusele süvendatud teadmisi ja oskusi IT ja majandusalal. Olev Kenk räägib lähemalt. Koostöölepingu sõlmimisel peetud kõnedes oli palju juttu sellest, et gümnaasium annab küll teadmised, kuid kutsekool edasisteks õpinguteks või tööks vajalikud oskused. Põltsamaa ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kaarel jalajas hakkab õppima IT erialal programmeerimist, rakenduste loomist, masinprojekteerimist, arvutigraafikat tundma arvutite riistvara ja diagnostikat. Tahaks äkki piloodiks saada, nii et IT eriala on sinu jaoks just väga vajalik. No ma arvan küll, jah. Haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Jüri sasi ütleb, et ideaalis võiksidki akadeemiline ja eelkutseõpe käia käsikäes. Ega see, et gümnaasiumides hakatakse õpetama järjest rohkem eelkutseõpet, see oleks ainult positiivne vitanusele kooli jaoks vaid terve Eesti riigi jaoks. Nagu ütleb direktor Aimar Arula ei teki infotehnoloogia- ja majandusõppe Põltsamaa ühisgümnaasiumis tühjale kohale. Me oleme ostnud endale päris tõsise arvutipargi. Lisaks sellele kinkis meile SOS lasteküla, Eesti ühing selle aasta alguses praktiliselt Eesti esimese Samsungi digiklassi targa klassi ja nüüd ta tänu sponsorite toele oleme juurde saanud koldebrinteri 13 skänneri ja digilaua. Tartu kutsehariduskeskuse direktori Andrus Mõttuse sõnul teavad koolinoored suurepäraselt, et kutseoskused on investeering tulevikku ja juba ammu ei kehti jutt, et kes gümnaasiumis hakkama ei saa, lähebki kutsekooli. Meile tahtis õppima tulla 2200 õpilast, vastu suutsime võtta 1300, ehk paljudel erialadel on täna see situatsioon, et kes kutseharidusse sisse ei saa, see läheb gümnaasiumisse või kutsehariduse õpetamise tase on tõusnud ja kutsehariduse lõpetanud leiavad tööturul paremat rakendust. Põltsamaa ühisgümnaasium tahtis sarnase koostööleppe esmalt sõlmida kohaliku ametikooliga, kes aga ei suutnud pakkuda noori huvitavaid erialasid. Samal ajal Põltsamaa ametikoolis õppureid napib, mistõttu soovib ministeerium dubleerivat erialadega kutsekoolid ühendada. Jüri sasi sõnul teeb minister Ossinovski Järvamaa ja Põltsamaa kutsekooli liitmise otsuse suure tõenäosusega juba tuleval teisipäeval, mis muuhulgas võib tähendada ka seda, et kogu kutseõpe kolitakse paidest säreveresse ja vabanevates kutsekooli ruumides hakkab tegutsema loodav Paide riigigümnaasium. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Peipsi Lämmi- ja Pihkva järvel kehtestatakse alamõõdulise koha kaitseks kalapüügikeeld, et kala jõuaks veel kasvada, aga kalameestele tekitabki probleeme. Marii Kangur jätkab keelt põhja- ja pöörinootidega püügile jõustub homme ja mõrdadega püügile laupäeval. Peipsi kalanduspiirkonna arendajate kogu juht Urmas Birk muretseb aga sellepärast, et mõned päevad peale püügihooaja algust kehtestatud keeld muudab kalameeste jaoks olukorra keeruliseks. Meestel on plaanid, värgid tehtud täiendavaid jõudusid appi võetud ala töötlasemiseks ja sellel on kõik pildid kaunis segamini. Suurelt virmaliste nakkevõrkudega võib püüda, aga seal on jälle oma tagad ja ikkagi konkurents on ja vana, meil toimub olümpiapüük, et siis on nagu mõned nagu soodustatamas olukorras, kui teised firmad ja kui vabariigi kvoot saab täis, siis lükatakse, võib kinni ja mingil kalal võib lükata kogu püügil. Koha kasvab kõige kiiremini suve teisel poolel, aga seoses jaheda suve alguse ja kesise toidulauaga on kala sel aastal hakanud kasvama alles augusti teisel poolel. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadur Väino Vaino selgitab alamõõdulise kalapüüdmisega seotud ohtu. Oht on selles, et püütakse liiga palju ja siis järgnevate aastate kalavaru võib kannatada selle pärast, et on suur vahe, kas püüda siis kolmesajagrammist, kala või 150-st grammist kala. Piltlikult öeldes, kui püütakse 150 grammist kala, siis püütakse teda ju arvuliselt kaks korda rohkem, aga kui teda püüda ei tohi ja teda visatakse veekogusse tagasi, siis lihtsalt tekib asjatu kalastussuremus. Nõndanimetatud varjatud kalastus, surengi. Põllumajandusministeeriumi kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo juhataja Kunnar lambingu sõnul näitavad praegused arvud, et kalapüügikvootide täitumiseni on veel aega ja seepärast ei näe kalameeste mureks otsest põhjust. Kolm päeva on toimunud siis võrguga, ahvenapüügihulk on suhteliselt tagasihoidlik ja kui me vaatame siin muude kalade kvootide täitumusi, siis kohakvoot on ainult 46,2 protsenti ostetud latika püügi osas on ka hetkeseis näitab 58,1 protsenti kvoodist, et seal võib muidugi see periood natukene seda latika kvoodi hulka vähendada, aga ma siiski kaldun arvama, et kõigepealt saab ikka ahvena kvoot täis. Marii Kangur Tartu. Eesti Kontsert avab uue hooaja algavat hooaega ilmestavad eelkõige Eesti rahvusmeeskoori 70. aasta juubel rahvusvaheline pianistide festival klaver 2014 ja arvukad külalisesinejad, jätkab Erle Loonurm. Eesti Kontserdi direktori Jüri Leyton'i sõnul on just mitmekesisus ja laiahaardelisus see, mis algava hooaja kokku võtab. No rohkem mulle tundub, et Eesti Kontserdi hooaega iseloomustab selline väljend nagu kogu Eesti Kontsert ehk siis see on üle 1000 kontserti Eestimaa pinnal ja need 1000 kontserti toimuvad siis rohkem kui 100. kontserdikohas. Augusti alul jõudis Estonia kontserdisaali uhiuus Steinway klaver. Tegemist on suurimaga Steinway klaverite seas, mis on standardiks pea kõigis maailma juhtivates kontserdisaalides. Uustyypla verb peaks kohale meelitama paljud maailma tipp-pianistid. Sügisel algab festival klaver, kus meil on täna uhke tunne. Presenteerida tuli uut klaverit, mille on välja valinud professorid Ivari Ilja ja Peep Lassmann ja kuuldavasti nad on oma valikuga hästi rahul. Üks värvikamaid sündmusi on kindlasti hooaja avakontsert 20. septembril. Me alustame hooaega võib-olla kümnendi kontserdiga, väga eksklusiivne esineja hooaja avamiseks on Iisraeli Filharmoonikute ja maestro sumin, meetod. See on maailma üks tipporkestreid ja see on maailma üks tippdirigente. Lisaks eelmainitud pianistide festivalile klaver ootab publikut nii mõnigi teine festival ja sari Jüri Leiten. Veebruarikuus tavapäraselt MustonenFest, kus on oodata hästi värvikaid külalisi ja Mustonen fest juba teist aastat, siis laieneb ka Iisraeli ehk siis üks osa sellest. Festivalist toimub Tel Avivis jällegi tavapäraselt jõhvi balletifestival, kuhu on sellel aastal oodata külalisi Itaaliast Milanost. Siin tasuks nimetada ühte uut sarja, mis on meil mõeldud Kadrioru kunstimuuseumis ja see sari on pühendatud kombinatsioone kammermuusikast ja kava on üles ehitatud siis inspireeritud kunstimuuseumi mingist pinnalisest teosest, hinnalisest maalist. Ma usun, et me pingutame just selle nimel, et Eesti kontserdikava oleks kvaliteetne, hästi kirev ja et seal saaksid just kõik meie kollektiivid osaleda. Ilmast räägib nüüd taimi paljak. Lähipäevil jääb Läänemere ümbruse ilm kõrgrõhkkonna hoole alla. Homme avaldab kaugetel põhjalaiustelt survet madalrõhkkond. Seda on eelkõige tunda Soome lahel, kus edelatuule puhanguid 13 meetrit sekundis. Eestis on eelolev öö kuiv ja enamasti selge, paiguti võib udu tekkida. Puhub valdavalt edelatuul kaks kuni seitse, põhjarannikul kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kuuest kuni 11 rannikul kuni 14 kraadini. Homme päevaks udulaamad hajuvad ja ilm on võrdlemisi päikeseline. Puhub edela ja lõunatuul kaks kuni seitse, põhjarannikul kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on 17 kuni 21 kraadi. Nädalavahetuseks kõrgrõhuala veidi nõrgeneb ja pilvi on enam, aga asjalikku sadunist küll ei tule. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur olen öösiti neljast kuni 10, rannikul kuni 14 kraadini. Päeval on sooja 16 kuni 21 kraadi. Tänastest spordisündmustest teeb ülevaate Taavi Libe. Heiki Nabi sõidab täpselt nädala pärast Usbekistani pealinna Taškenti, kus asub 13. septembril kreeka-rooma maadluse raskekaalu maailmameistritiitlit kaitsma. Nabi jaoks on aasta olnud keeruline, Euroopa meistrivõistlustel Soomes piirdus ta ühe matšiga ja veel juuni lõpus kaotas Saksamaa Grand Prix etapil avaringis. Kuu hiljem Bakuus toimunud etapil oli Nabi juba kolmas. 29 aastase maadleja sõnul sai ta madalseisust üle ränga tööga. Rabamis trossi sain ikkagi aru, et päris tugevalt on vaja nagu tööd teha nii metsas, mägede, jooksutreeningutega, liivakoti tassimistega, sangpommiheidetega kui, kui maadlusmatil, et kangitreeningud, et kõik kogun, üks suur koormus mai juuni, juuli olid päris tugev, vaata, kuhu tema ühelegi seal võistlusel ei läinud, nii-öelda siis puhanud, läksin otselaagritest. Selle eesmärk oligi see, et lihtsalt nagu see laagri otsa saada, siis selline veel selline lisakoormus ennast testida, nagu mis see seis siis oli, et loomulikult ei saanud pilti on seal hästi esinenud, siis siis kaotas, näitas, et kas selle taastunud või kas midagi on nagu valesti tehtud või et õiget nagu minekut ei olnud. Lõppkokkuvõttes, kui ma siis enne seda nii-öelda viimast pakku finaalvõistlust seitse kuni kuus päeva tegin seedis rahulik kuu rahulikumat tööd, et anda natuke armu endale ja vaadata, mis siis juhtub ja, ja siis peale seda ma nägin, et et ma suutsin, ma olen hästi seal võistlusel, et siis ma muidugi kohe lappasin koormuse, suudad liigad, liiga jutuse, see hea vorm ei tuleks, et ei ole, lõpuks võis hästi, et sain enesekindlust juurde kindlasti säält. Euroopa meistrivõistluste valiksarjaks valmistuv Eesti jalgpallikoondis kohtub täna õhtul Stockholmist sõprusmängus Rootsiga. Kohtumine algab kell kolmveerand, üheksaülekannet näeb ETV kahest. Eesti on taasiseseisvumise järel Rootsiga kohtunud kaks korda ja mõlemad mängud kaotanud. Eesti koondise algkoosseisu pole veel avalikustatud, kuid Rootsi ees tuleb igal juhul algrivistuses väljakule ka koondise suurim staar. Pariisi Saint-Germaini ründaja Zlatan Ibrahimovici. Hispaanias jätkuval korvpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiril alistas Angola D-grupis üllatuslikult Austraalia 91 83 ja säilitas võimaluse alagrupist edasi pääseda. Angola jääb nüüd ootama kohtumist Mehhiko ja Lõuna-Korea vahel, kui Korea suudab mehhiklasi võita, siis pääseb Angola sellest grupist viimasena kaheksandikfinaali Filipiinid Said B-grupis lisaajal Senegalis tegu 81 79. Sellest hoolimata jäävad esimese võidu teeninud Filipiinid kaheksandikfinaali ukse taha. Senegal pääseb 16 parema sekka. Ja ongi kõik. Kuulsite Päevakaja number 19485. Mina olen toimetaja Mari Rebane ja soovin ilusat õhtut.