Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja teeb nüüd üleval paate reede, viienda septembri olulisematest sündmustest ja stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Täna hommikul viidi luhamaa piiripunkti lähedalt Eesti territooriumilt relva ähvardusel Venemaa Pole kaitsepolitsei ametnik. Ametnik täitis seal teenistuskohustusi seoses rahvusvahelise kuriteo tõkestamisega. Välisministeerium kutsus juhtunuga seoses välja Venemaa suursaadik Eestis Juri Merzljakovi. NATO tippkohtumisel kiidate heaks alliansi vägede kohaloleku jätkumine ja suurendamine Balti riikides ja Poolas. Venemaal valitseb veendumus, et NATO, Venemaa peamine vaenlane ja siis kavandatakse Venemaa-vastaseid samme Ukrainas algas just kremli-meelsete mässuliste ja Ukraina vahel allkirjastatud relvarahu. Valimisea langetamisega ebasoovitavaid riske Eestis ei kaasneks, küll aga sõltub selle positiivne mõju riigipoolsest heast ettevalmistusest. Tartu ülikool avas IT-õiguse õppeprogrammi majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka näeb selles erialas võimalust suurendada Eesti eksporti e-riigi ja IT-sektori teenuste näol. ERSO uus hooaeg toob Eestisse legendaarse dirigendi. Nadi Rostestanski kunstilise juhina jätkab ka maestro Neeme Järvi, kes astub publiku ette juba kuu lõpul toimuval teisel hooaja avakontserdil. Täna õhtul on ERSO ees dirigent Mikko Franck. Eile Eesti jalgpallikoondise vastu kaks. Null võidumängus. Mõlemad väravad löönud Rootsi koondise suurim täht. Ta on Ibrahimovici, tõusis ühtlasi Rootsi koondise läbi aegade suurimaks väravakütiks. Ilmast ka see on meil nii öösel kui homme päeval vähese pilvisusega ja kuiv, puhub lõuna ja edelatuul ning õhutemperatuur on öösel viis kuni 11, homme päeval 17 kuni 20 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Täna hommikul kell üheksa viidi teenistuskohuseid täitnud kaitsepolitsei Ratnik luhamaa piiripunkti läheduses jõudu kasutades ja relva ähvardusel venelane olen kaitsepolitsei ametnik täitis teenistuskohustusi seoses piiriülese kuriteo tõkestamisega. Inimröövile eelnes Venemaa suunalt operatiivraadioside segamine ja suitsuga nadi kasutamine. Kaitsepolitsei teatel kohtuti täna vene piirivalvega ja tehti kohapeal ka ühine piirivaatlus. Vene piir mingit intsidenti fikseerinud ei ole. Eesti Poolaga fikseeris piiriületuse ja rüseluse Eesti poolel Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu. Täna kell üks Eesti poole initsiatiivil luhamaa piiripunktis Eesti ja Venemaa piirivalve kohtusid. Anti ülevaade toimunud intsidendist meie poolelt vene piirivalve ühtlaselt, neil mingisugust sellist sündmust ei ole fikseeritud. Ühiselt vaadeldi seda sündmuskohta või see, kus intsident toimus, fikseeriti siis see, et tõepoolest, et on rüseluse märgid piiril ja näha, et Vene poolelt tulevad Eesti territooriumile nii-öelda jalajäljed ka Eesti territooriumil on siis toimunud rüselus, olgu see siis nii-öelda jalajäljed suunduvad tagasi või noh, märgib, et minnakse tagasi Vene poole, käsitleme seda praegu kuriteona. Eesti riik teeb loomulikult kõik endast oleneva, et meie töötaja kätte saada. Eesti riik on juba tseerunud vene poolega, nagu ma just äsja ütlesin, piirivalvega ja samuti välisministeeriumi kantsler kohtus vene suursaadikuga selles küsimuses, et meil ei ole indikatsioone, et seal oleks nii-öelda tulevahetust olnud või et seal oleks mingit verd. Sündmuskohal midagi sellist ei ole, aga seal on näha rüselus. Nii et, et rohkem ei oska spekuleerida. Nüüd teatavasti Kaitsepolitsei ülesanne on tõkestada, ennetada kuritegusid, et tegemist ei olnud selles mõttes tollel hetkel kriminaalmenetlusega, vaid teab hankega ehk siis piiri pääse piiri-tolli korruptsiooni kohta, teabe kogumisega, et kõige laiemas mõttes tavadetailidesse ma kahjuks minna ei saa. Riigi peaprokuröri ülesannetes Lavly Perling ütles, et kriminaalmenetlust on alustatud kahe paragrahvi alusel. Täna algatati kriminaalmenetlus, seda kahe paragrahvi alusel. Kõigepealt karistuse näiteks 130 kuulmiseni rikuid eba Vabaduse võtmine ja ka paragrahvi 258 lõige kaks punkt üha alusel, mis käsitleb Eesti vabariigi riigipiirikontrolljoone ebaseaduslikku ületamist vägivallaga. Need on rõhutan, esialgsed kriminaalmenetlused alustamist puudutavat paragrahvi. Esimese menetlustoiminguga menetlus algas, oli sündmuskoha vaatlusprotokoll sündmuskoha vaatlus ja, ja eks esmabilanss on kriminaalmenetluse seisukohast ongi praegu võimalikult kiiresti kokku koguda võimalikult palju kvaliteetseid tõendeid sündmuskohast, mis aitaksid meid selles loos edasi. Arnold Sinisalu sõnul oli tegemist kogenud Kaitsepolitseiametnikuga, hetkel on poliitiline motiiv välistatud, ametnik oli sündmuskohal täitmas oma ametikohustusi. Kurjategijad kapoga praeguseks ühendust võtnud ei ole, samuti puudub info röövitu tervisliku seisundi kohta. Indrek Kiisler küsis välisminister Urmas Paetilt, milliseid samme on olukorra lahendamiseks ette võtnud Eesti välisministeerium. No me oleme nüüd kutsunud välja vene suursaadiku Eestis, kes käis välisministeeriumis, kus me siis muidugi avaldasime tugevat nördimust selle üle, mis juhtus, ja samuti siis eeldame, et Vene pool teeb igakülgset koos, et selleks, et see juhtum saaks kiiresti lahendatud ja, ja Eesti kodanike Eestisse tagasi. Ja sama sõnumi Me täna edastame siis ka Moskvast, kus siis meie saadik Venemaal edastab sedasama noh, meiepoolse ootuse ja sooviga Vene välisministeeriumile. Mida Venemaa suursaadik Eestis teile vastas? No ta võttis praegu selle info teadmiseks ja ega hetkel rohkem tagasisidet pole veel olnud. Kas Vene pool andis ka mingeid lubadusi, et juhtumit uuritakse? No saadik võttis selle teadmiseks, eks ta edastab selle meiepoolse palve siis oma oma peamajja. Vahetame teemat NATO tippkohtumisel kiideti heaks alliansi vägede kohaloleku jätkumine ja suurendamine Balti riikides ja Poolas. Äsja lõppenud tippkohtumisel astuti Sammega alliansi vägede reageerimiskiiruse suurendamiseks eelpositsioneerinud relvastuse ja väga kiires valmisolekus oleva üksuse loomise näol. Johannes Tralla jätkab niupordist. Kahepäevane NATO tippkohtumine Walesi ülikoolilinnas New spordis on lõppenud. Täna pärastlõunal tehti ametlikult teatavaks, et Ukraina kriisi tõttu ajutiselt suurendatud NATO vägede kohalolek alliansi idatiivas muutub püsivaks. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Täna leppisime kokku, et säilitame püsivalt kohalolu õhus maal ja merel alliansi idariikides rotatsioonipõhiselt, ütles Rasmussen. Rasmusseni viimane sõna rotatsioonipõhiselt tähendab seda, et NATO-Vene alusleppe jääb kehtima ning allianss ei asu püstitama uusi alalisi kaasa Ida-Euroopasse. Kaitseminister Sven Mikseri sõnul täitis Eesti tippkohtumisel kõik eesmärgid, kui Eesti sai selle heidutushoiaku tugevdamise, mida me, mida me esmajoones tahtsime. Palju elevust on tekitanud viimaste nädalate jooksul saad kas tagamist roteeruvate väeüksuste või alaliste baasidega, mismoodi see vaidlus laua taga päädis? No mina ütleks niimoodi, et tähtis on, et kass hiiri püüab, et kuidas, mis värvid on, on mõnevõrra teisejärguline, aga praktiliselt, mida rohkem liitlast väeüksusi meie pinnalt läbi käib. Meie kaitseväega koostegutsemise kogemuse saab Eestit ja meie oma vastuvõtva riigi toetuse võimekusi meie logistika võimekusi tundma, õpib seda parem, seda paremini kaitstud me oleme. Seda kindlam on, et me suudame kiiresti ja efektiivselt üksuse juurde tuua siis, kui selleks peaks tekkima vajadus. Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Eestil on põhjust rahul olla. Väga-väga palju asju, mille peale, mille nimel me oleme aastaid töötanud, millest me oleme aastaid rääkinud ka eelnevatel tippkohtumistel on täna saanud NATO heakskiidu. Reaalselt võeti vastu otsuseid pidevaks kohalolek kuks vägedega Balti riikides ja Poolas, Bulgaarias, Rumeenias räägiti varustuse eelpaigutusest balti riikidesse ja Poola otsustasid tihti nad enne rehvi NATO kiirreageerimisjõudude sees luua. Ülikiire reageerimise üksus, mille kohaletoomine ükskõik millisesse piirkonda maailmas on kahe kuni viiepäevane reageerimisel. Milleni see varustus on, mida teie näete, et Eestisse peaks paigutada? See peaks olema selliste reaalsete maaväeüksuste tugeva tulejõuga, maaväeüksuste varustus, saate tuua konkreetseid näiteid, on need tankid, kui palju näiteks ühe ütleme näiteks ühe ühe soomusbrigaadi soomusdiviisi varustusse Balti riikidesse, Poolasse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla New Ford Venemaal jälgitakse NATO tippkohtumist väga tähelepanelikult, sest seal valitseb veendumus, et allianss on Venemaa peamine vaenlane ja kavandatakse Venemaa-vastaseid samme. Moskva ise võib aga juba sel aastal muuta sõjalist doktriini, et NATO ka ametlikult üheks peamiseks ohuks kuulutada. Neeme raud jätkab Moskvast. Kas leiate, et NATO on Venemaa vaenlane? Ilma igasuguste kahtlusteta, sest NATO on Lääne tsivilisatsiooni sõjaline organisatsioon. Nii vastas mulle Moskva geopoliitiliste probleemide akadeemia esimene asepresident Konstantin Sibkov. Tema sõnul tavatseb Nato rõhutada, et on maailma ajaloo kõige tugevam sõjaline liiklus kuid viimasel ajal on teda saatnud pidev ebaedu. Iraagis ja Afganistanis aitas Nato oma võimetust sõjalise organisatsioonina operatsioonis Araabia kevad. Ukrainas, kus kasutatakse pehmet jõudu, on kaotus veel tulemas. Seepärast ootab Natot ees väga tõsine reorganiseerimine, et kohaneda uute olude uute sõjapidamise viisidega, ütles Zubkov. NATO tippkohtumise eel Moskvas toimunud ümarlaual rõhutati, et kuigi NATO-l ei ole viimased operatsioonid õnnestunud, ei tohi alliansi võimekust siiski alahinnata. Erukindralmajor Vadim Dontšenko jututoa nii lasteaiažürii mummud Insho Tulkasime tulid väited, et NATO ei suuda praegu midagi, korraldab mail õppusi on absoluutselt määrad, rõhutas sõjaväelane. Venemaa tema sõnul Natot ei karda, kuid alliansi jõudude tugevdamine riigipiiride ääres on häirib Bushi. Pakuelastuskis võimetus ballektiivsest, kehtuskindrini, käijušedeni, Pria sõjalisest vaatevinklist suhtub Venemaa sellesse oma jõude meie piiride taga tugevdab rahulikult. Poliitilisest vaatevinklist on see mõistagi ebameeldiv. Igasugune jõudude paigutamine riigi piiride äärde toob endaga teatud soovimatuid tagajärgi, ütles Vadim Timošenko. Selles uues välja kuulutamata külmas sõjas Venemaa ja Lääne vahel, mis praegu käib, ajab Venemaa kahtlemata liitlasi ja Moskva jaoks on kõige olulisemaks partnerluseks nüüd riikide ühendus nimega Priks jätkab Konstantin sihvkov geopoliitiliste probleemide akadeemia esimene asepresident. Pritsi kuuluvad neli juhtivat, mitte Lääne tsivilisatsiooni Venemaa Aasiast, Hiina, India ja Ladina-Ameerikast, Brasiilia sealne juhtiv riik, nii et ei rohkem ega vähem lääs astub praegu vastu poolele inimkonnast, ütles Konstantin Zubkov. Moskvas räägitakse praegu ka sellest, et juba sel aastal võidakse muuta riigi sõjalist doktriini ja kuulutada Nato, kellega veel üheksakümnendatel aastatel erinevates formaatides koostööd tehti. Üheks peamiseks ohuks rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Moskva. Edasi läheme juba Ukraina teemadel Ukraina ja kremli-meelsete mässuliste vahel mõne minuti eest alanud relvarahust räägib Maria-Ann Rohemäe. Ukraina president Petro Porošenko kinnitas, et Ukraina kremli-meelsed mässulised allkirjastasid Minskis relvarahu, mis algas mõni hetk tagasi. Samuti Anis Porošenko Ukraina väejuhtidele käsu sõjategevus lõpetada. Inimelu on kõige olulisem ja me peame tegema kõik võimaliku ja võimatu, et lõpetada verevalamine ja kannatused, ütles Porošenko. Ukraina presidendi sõnul peavad relvarahu täitmist tõhusalt kontrollima Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni OSCE vaatlejad. Venemaa uudisteagentuuride teatel loodab ka Kremli relvarahu täitmist jälgitakse korralikult. Venemaa presidendi Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Venemaa avaldab toetust relvarahu allkirjastamisele Minskis. Venemaa välisministeerium teatas aga samal ajal, et NATO sõjalised õppused, mis on Ukrainas plaanitud, ei tähenda rahuprotsessile head. Relvarahu üks osa on see, et kremli-meelsed mässulised ja Ukraina vahetavad omavahel vange. Samas jäävad Reutersi andmetel mõlema poole relvastatud jõudma praegustele positsioonidele. Isehakanud Luganski rahvavabariigi juht Igor Plotnitski ütles, et relvarahu kehtestamine ei tähenda separatistide püüdluste lõppu Ukrainast eralduda. Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk ütles samal ajal Kiievis, et vaherahu peaks koosnema kolmest põhielemendist. Relvarahust, vene vägede, bandiitide ja terroristide tagasitõmbamisest ning Ukraina ja Venemaa riigipiiri taastamisest. Sõlmitud relvarahu tõttu võidakse aga täna avalikustatava uued Venemaa-vastased sanktsioonid tühistada. Euroopa Liidu diplomaatide sõnul on võimalik, et enne uute piirangute rakendamist antakse Moskva aega umbes nädal tõestamaks, et nad austavad relvarahu. Ukrainas. Siit edasi läheme juba kodustel teemadel. Justiitsministeeriumis tutvustati uuringut, mis analüüsis valimisea langetamise mõju. Reene Leas võtab selle uuringuga. Valimisea langetamine 16-le eluaastale eeldab põhiseaduse muutmist ja kahe järjestikuse riigikogu koosseisu heakskiitu. Kui heakskiit olemas, võivad kuueteistkümneaastased noored esmakordselt valimiskastide juurde astuda. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta kohalike omavalitsuste valimistel. Täna tutvustatud uuringu üks järeldustest oli, et valimisea langetamine ei tooks Eestis kaasa ebasoovitavaid riske. Uuringut tutvustanud politoloog Tõnis Saarts tõi välja valimisea langetamist toetavad argumendid. Noortel 16 pluss on mitmeid siin kohustusi meil käia koolis, hiljem, siis alates 18.-st eluaastast ka poistel sõjaväes ja nii edasi. Sellele koos võiks kaasas käia rohkem õigs, et need 16 pluss näib olevat rohkem nagu kohustusi, kui, kui õigusi vähemalt eesti seaduste järgi. Eestis oleks 16 kuni seitsmeteistkümne aastase potentsiaalseid valijaid umbes 24000, mis moodustab 2,3 protsenti elanikkonnast, kes on vanemad kui 16 aastat. Kaadri Tõnis Saarts välja, et Eesti noorte kodanikukompetentsus on hea ning poliitikast on noored vahel rohkemgi huvitatud kui täiskasvanud valijad. Oma parteilist eelistust tegelikult omab päris kaalukas arv noori, et see ei ole sugugi niiviisi, et nad on täiesti mitteorienteeritud, üldse ei saa aru, mis nii-öelda poliitikas toimub. Noorteühendustesse kuulub üheksa protsenti. Plaanib astuda erakonda 15, kui küsida öelda kavatsust. Paljud kavatsevad riigikogu valimistel hääletada, siis üle 70 protsendi ja üks teine unikeses kohalike valimiste kohta. Need, kes 80 protsent. Kas need numbrid ka reaalses valimisolukorras realiseeruvad, on ebatõenäoline. Samas näitavad need kindlasti noorte huvi valimiste ja poliitika vastu. Üks uuringu järeldustest kõlab vähene positiivne efekt võib jääda aga hoopis tagasihoidlikuks, kui õigel ajal ei tehta ettevalmistusi. Justiitsminister Andres Anvelt. Täna me tõdesime seda, et keskmine Eesti noor on oma poliitiliselt selliselt haridustasemelt kõrgemal kui Euroopa keskmine aga see ei tähenda seda, et seda võiks veel rohkem tõsta. Eks teine asi on see, et noored ei olegi meie riigist vaimustatud või selles nii sisse elanud. Sina muideks põhjust sellepärast väga palju e-riigi teenuseid ja mis asja nad puudutavamad puudutavad täiskasvanud inimesi, ehk uuring näitas, et, et on vaja noortele tehase sama e-riigi keskkond, atraktiivsus. Tartu Ülikoolis saab tänasest õppida spetsiaalses IT-õiguse programmis, mille tulemusel võiks Eesti aastas juurde saada kümneid eksperte, kes suudavad nii Eestis kui maailmas orienteeruda digitaalvaldkonna juriidikas. Mirko ojakivi lugu. IT-õiguse programm koondab endas nik kriminaalõigust, menetlusõigust, intellektuaalomandi kaitset, küberjulgeolekut ja paljut muud. Siiani Eestis eraldi IT-õigust kusagil õppida ei saanud, oli vaid üksikuid õppeaineid. Tänasest on lünk täidetud ja mõne aasta jooksul võiks tänu Tartu ülikoolile Eestis juures olla vähemalt paarkümmend tööturul väga konkurentsivõimelist inimest. IT-visionäär Linnar Viik rääkis, et siiani on suuremad advokaadibürood ise IT-õiguse võimekust arendanud, ent vajadus IT-õiguse ekspertide osas on väga suur. Linnar Viik. Praegusel hetkel aastal 2014 on kõik erinevad eluvaldkonnad kasutamas infotehnoloogiat, olgu selleks ajakirjanduse meedia, olgu selleks tervishoid, olgu selleks ehitusarhitektuur. Kõikides valdkondades on infotehnoloogia oluline roll kanda. Sellega seotud õiguslikud aspektid puudutavad kõiki ettevõtteid. Üks valdkond, kus IT õigus kõige selgemalt ettevõtjatele meelde tuleb, on igasuguse intellektuaalomandi kaitse kulutamata jäänud raha võib hiljem ettevõtjale seal suurt kahju tuua. Samas ütleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, et IT-õiguse õppe käigus ei peaks mitte keskenduma niivõrd omandi kaitsele, sest seda suudetakse juba praegu näiteks Ameerikas väga hästi teha, vaid keskenduda tuleks valdkonnale laiemalt. Et maailmas ei ole ühtegi teist riiki, sama infoühiskonna arengut oleks kaugele jõudnud ka Eestit ja täna me seda harjumuste kogemust ekspordime liiga vähe, ehk siis meie konkurentsieelis selles vallas on nii suur, et me võiksime sõna otseses mõttes rikkust oma inimestele tuua ja sellest ei piisa ainult enam IT-ettevõtetest, vaid meil on vaja, ega jurist. Meil on vaja politoloogia sotsiolooge, kes oskaksid seletada lahti, miks infoühiskonnas mingid protsessid toimuvad, oskaksid reguleerida neid protsesse. Kuna riigi huvi IT-õiguse valdkonnas on suur, maksab riik kinniga IT-õiguse täiendkoolitusi ja inglisekeelse õppekava toimimise. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna IT-õiguse programmi juht Helen Eenmaa Dimitri Eeva ütles, et sarnaseid õppekavasid maailmas on, ent Tartu Ülikooli omal on selged eelised. Me nägime, et me saame teha midagi paremat, me saame anda juristidele tehnilised teadmised, mida teised ei anna. Me saame kaasata meie oma tudengeid väga palju just IT-ettevõtete tegevusse. Meil on võimalus luua koostööd, mida võib-olla mujal niisama lihtsalt ei ole võimalik teha. Mirko Ojakivi, Tartu. Eesti riiklik sümfooniaorkester alustab täna õhtul oma uut hooaega, avakontserdil kõlab rauda vaara Tormise ja Tšaikovski muusikadirigendiks Mikko Franck. Tänast proovi tegi orkester Aga kirigendita harjutati Tšaikovski kuuendat sümfooniat. Tõnu Karjatse vahendab. Kadri oli see, et me pressiürituse avamisel nägime orkestrit ilma dirigendid ta, kas see näitab seda, et orkester on sedavõrd professionaalne Taavi Tšaikovskit mänginud? Mida küll siin tegelikult kinni selline või nad, jah, nad on sedavõrd professionaalsed ja suurepärane kollektiivses tavalani ju täissuuruses väga keerulist ja väga nõudlikku kava mängiv kollektiiv. Ja proovi teha ilma dirigendid on kindlasti üks suur katsumus ja väga-väga huvitav kogemus. Kuid alati on dirigent see, kes teeb kontserdist selle just selle erilise Täna õhtul on ERSO ees Mikko Franck, kes oli Tormise luigelennuga Estonia laval ka 17 aastat tagasi. Toona juhatas ta Põhjamaade orkestrit, nüüd aga ootab teda prantsuse raadio filharmooniaorkestri peadirigendi ametikoht. Ersa uus hooaeg lubab siia veelgi, maailmanimesid detsembris saabuv personal Gennadi Rustestanski. Juba septembri lõpus esineb koos Ertsaga Soome metsosopran lilli paasikivi ja veebruaris on oodata Charlie Chaplini igihalja linaloo Suurlinna tuled kontsertlinastust mida juhatab filmimuusika orkestreerinud Timoti Pokk. Jätkuvalt on ERSO Esko maestro Neeme Järvi. ERSO direktor Kadri Tali loodab, et meie esindusorkestrit läinud hooajal kimbutanud skandaalid on möödas. Et elus püsida siis tuleb ikka enda eest võidelda ja kui suur laev liigub, on palju vahtu, nii et väiksed suuremaid jamasid natuke ikka on. Ja ega me ütleme niimoodi, et kunstiinimestel on ikkagi soov pürgida paremuse poole. Aga ma loodan, et kõige suuremad ebakindlad ajad on ersa jooks möödas. Et tulevik on helge ja et me võime kindlalt peaasjalikult oma tööd teha, mis meie jaoks on töö ja Rõõm üheskoos. Publiku jaoks on selge rõõm. Õigupoolest on seekord isegi kaks hooaja avakontserti. Lisaks tänaõhtusele on avakontserdil Plaanis ka kuu lõpus, kui Jerzoiti astubki orkestri kunstiline juht ja peadirigent maestro Neeme Järvi Ja siit läheme edasi juba ilmateatega ning sünoptik Ülle Jõemaa, palun. Lähipäevade ilma mõjutab Eestis võimas kõrgrõhuala, mille keskpunkt on Venemaa lääneservas üsna Valgevene piiri lähedal. See tagab meile suhteliselt ilusad ja soojad hilissuve päevad. Nii homme kui ka pühapäeval ja esmaspäeval on ilm meil vähese ja vahelduva pilvisusega ning sajuta. Öötundidel tekib siin-seal udu, mis hommikul hajub. Tuul puhub valdavalt lõunakaarest kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösiti viis kuni 11, rannikul paiguti kuni 14 kraadi. Päeviti tõuseb õhutemperatuur seitsmeteistkümne kuni 21 kraadini. Ja spordisõnumitega on valmis Taavi Libe. Eile Eesti jalgpallikoondise vastu kaks. Null võidumängus mõlemad väravad löönud Rootsi koondise ründaja Zlatan Ibrahimovic jõudis oma 99.-st koondise mängus ühtlasi 50. väravani, millega tõusis Rootsi koondise läbi aegade suurimaks väravakütiks Zlatan Ibrahimovici. 50. koondise väravani jõudmine oli imeline tunne, olen seda hetke kaua oodanud ja selleks palju treeninud ning valmistunud. Olen väga õnnelik ja tänan oma meeskonnakaaslasi, toetajaid ja perekonda. Tänu nendele sai see võimalikuks. Võitsime kaks, null üritasime oma mänguplaanist kinni hoida ja minu arvates saime hästi hakkama. Kasutasime uusi mängijaid ja saime palju vahetusi teha. Eesti tegi samuti hea mängu, mängisid isuga, töötasid kaitses hästi ja ei teinud asja meile kergeks. Ei tohi unustada. Tegemist oli siiski sõpruskohtumisega, millel pole nii suurt kaalu. Täna õhtul Brüsselis toimuval kergejõustiku teemantliiga finaaletapil tee meeste kettaheites kaasaga Gerd Kanter. 10 võistleja seas on eestlasest varem hooaja tippmark poolakas Piotr Malachowski sakslastele, Robert hardingul ja Martin Firgil ning leedulasel Andrius kutsusel. Senistel etappidel on kolm korda võitnud Malachowski ja kolm korda Harting. Poolakale on praegu 18, sakslasel 12 punkti ning Hartingule on kokkuvõttes võimalik üldvõit. Seda vaid juhul, kui ta võidab ja Mohowski ei saa täna paremat kolmandast kohast. Võistlus algab kell pool 10 õhtul. Korvpalli maailmameistrivõistlustel Hispaanias lõppes alagrupiturniir Leedu kindlustas D-grupi esikoha 67 64 võiduga Sloveenia üle. Kaheksandikfinaalidega alustatakse homme Leedu kohta Uus-Meremaaga, Türgi, Austraaliaga, Hispaania, Senegali ka Horvaatia Prantsusmaaga, Kreeka Serbiaga, Brasiilia, Argentiina, ka USA-Mehhiko kaja Sloveenia dominikaani vabariigiga. USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel selgus meesüksikmängu teine poolfinaalpaar. Teise asetusega Roger Federer tuli null. Kaks kaotusseisust välja ja sai viiesetilises kohtumises jagu prantslasest keelmand fishid. Federeri jaoks on see karjääri 36. suure slämmi turniir, kus tal on õnnestunud nelja parema hulka jõuda. Tegemist on vastava arvestuse rekordiga. Poolfinaalis kohtub Federer horvaadi Marin tsilitsiga, kes oli kolmes setis parem tšehhist omast Bergist. 25 aastased. Siilitsi jaoks on see karjääri teine suure slämmi poolfinaal. Teises poolfinaalis kohtuvad kõrgeima paigutusega Novak Djokovic ja jaapanlane Kei nishikoori. Aitäh ja selline sai Päevakaja viiendal septembril toimetas Margitta otsmaa kena õhtut ja kuulmiseni.