Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja vaatab tagasi lõppevale päevale MINA OLEN Tõnu Karjatse. Eesti konsul ootab jätkuvalt kohtumist Eestist röövitud kaitsepolitseinikuga, kes on viidud Moskvasse. Välisminister Urmas Paeti sõnul pole ühtki põhjust, miks seda kohtumist ei korraldad. Lina saab sõjalist nõustamist ja relvaabi kuuelt NATO liikmesmaalt. Sellele kokkuleppele jõudis Ukraina president Petro Porošenko. NATO tippkohtumisel Walesis. Riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingute liidu esimees Kalle Liivamägi ütles. Aasta palgatõus peaks pigem järele aitama madalapalgalisi. Kui õpetajate miinimumpalk on 900 eurot, siis näiteks hooldekodudes töötavate sotsiaaltöötajate palk on alla 500 euro. Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas ette palgatõusuna taati veidi subjektiivne ning vaja on kokkulepet, keda tuleval aastal eelistada. Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi ja rahvusvahelise aatomienergia agentuuri töötajad uurivad Eesti sügavaimas kambriumi-vendi põhjaveekihis olevat põhjavett Pole teada, kui vana see tegelikult on. Estonia hooaja avas seekord kombel päeva kestnud teatrilaad. Kui rahvusballetis oli läinud hooaeg modernsem, siis nüüd on kava klassikalisem. Rahvusooper toob lavale Händeli Rinaldo, mille lavastustrupp on Suurbritanniast. Kinos toimuvad kahe silla jooks tõi rajale rohkelt jooksuhuvilisi. Esimest korda oli võimalus osa rajast läbida jõe korda tehtud vasakkaldal. Ilm on jätkuvalt vähese pilvisusega ja sajuta. Õhutemperatuur langeb öösel kuue plusskraadini. Homme päeval on taas sooja kuni 20 kraadi. Nüüd kõigest lähemalt välisminister Urmas Paeti sõnul taotletakse Vene võimudelt jätkuvalt, et reedel Eesti territooriumil röövitud ning FSB poolt Moskvasse viidud kaitsepolitseinikul võimaldatakse kohtuda Eesti konsuliga. Urmas Paet. Soov, et meie konsul saaks külastada kinni peetud Eesti kodanikku, kes siis kõigepealt jõuga Eesti territooriumilt ära viidi, et see soov on jõus, seda me pidevalt kordame, aga kahjuks ei ole Vene pool sellele seni vastu tulnud, nii et iseenesest see on veel lisaks väga häiriv, et eesti konsoril ei võimaldata oma kodanikuga kohtuda, kuigi sellistel puhkudel see oleks täiesti elementaartavapäraselt, seda ikkagi võimaldatakse esimesel nõudmisel. Moskvale Fortova ringkonnakohus funktsioneeris eile Eesti Kaitsepolitseiametniku Eston kohvri vahi alla võtmise kohver on võetud vahi alla kaheks kuuks, keda süüdistatakse spionaažis ning süüdimõistmise korral teda 10 kuni 20 aastane vangistus. Kaitsepolitsei teatel võtsid Venemaalt tulnud tundmatud isikud reede hommikul kella üheksa ajal relva ähvardusel vabaduse teenistuskohuseid täitnud kaitsepolitsei ametnikult ja viisid ta endaga üle piiri Venemaale. Vahejuht Tom leidis aset luhamaa piiripunkti läheduses Võrumaal Meremäel. Inimröövile eelnes ka Venemaa suunalt operatiivraadioside segamine ja suitsugranaadi kasutamine. Kiiev jõudis äsja lõppenud NATO tippkohtumisel Šveitsis viie alliansi liikmesriigiga kokkuleppele sõjaliste nõustajate ja moodsa relvastuse saatmises Ukrainasse. Nii teatas Ukraina presidendi Petro Porošenko abi Juri Rutsenko. Ta ütles, et need riigid on USA, Prantsusmaa, Itaalia, Poola ja Norra. Äsja aga tuli teade selle kohta, et Norra ei saada Ukraina sõjaväele relvi. Samas aga kinnitas ta. Ta saadab riiki staabiohvitsere ja lubas ka korraldada koos Ukraina relvajõududega õppusi. Nüüd aga teiste teemade juurde. Praegu käib ministeeriumides kibekiire riigieelarve kokkukirjutamine. Väikese majanduskasvu tingimustes tuleb leida raha ka riigisektori töötajate palgatõusuks. Indrek Kiisler räägib vähemalt riigi ja omavalitsusasutuste töötajate. Ametiühingute liidu esimees Kalle Liivamägi ütles. Praegune valitsus on suhtunud palga kõnelustes tõsisemalt ning ametiühinguid on vähemalt rohkem kaasatud. Rahandusminister Jürgen Ligi rõhutas, et ka valitsusliidu sees pole põhimõttelisi eriarvamusi. Ei ole ju masinat kuskil majandusprognoosid lähevad alla ja hoiavad pöialt, et ei peaks, saavutatakse tagasi minema. Ürii sektoris ikkagi toetavad ka elujõulihast ja luust inimesed enamasti kõrgelt haritud. Uudistes moondub see kogu aeg riigiga ametnike palkadeks, tegelikult enamus ei ole mitte ametnikud, vaid suuremad rühmad, õpetajad, arstid, kaitseväelased, päästeametnikud ja nõnda edasi, et tolliametnik, et kuidas neid kohelda võrdselt ja teistpidi siis valivalt, andes rohkem nelja, kes kes on maha jäänud või oma haridusega võrreldes maha jäänud ja see on, see on see, mis on minu jaoks kõige vaieldavam küsimus, et alati on selles subjektiivsust. Kalle Liivamägi aga ütles, et eelkõige tuleks hoolitseda madalapalgaliste eest. Võrreldes just seda valdkonda, mis puudutab sotsiaaltöötajaid ja kas või siseriikliku julgeolekut. Kui me siin kuulsime, et politsei, piirivalveameti peadirektori siht on tõsta politseiniku miinimumpalk üheksa euro peale siis minu andmetel sotsiaaltöötaja ehk tegevusjuhendaja, kes töötab aktsiaselts, siis hoolekandeteenused temani miinimumpalk on kusagil 460 470 euri. Ühesuguse protsendiga raha juurde andmine ei vähenda seda madalamapalgaliste, seda palgavahet. Eesti keskmine palk on kasvanud tänavu üle 1000 euro, mis teeb näiteks õpetajatele antud lubaduste täitmise järjest keerulisemaks. On ju suund võetud, et õpetajad, et töötasu peaks olema 1,2 korda vabariigi keskmisest ja haridusminister on välja öelnud, et see keskmine palk praegu lihtsalt sammub eest ära. Ega me näeme sedasama, näeme ka siseriiklikus julgeolekust välja hõigatud palgatõus, enamus tuleb leida sisemiste reservide arvelt. Noh, õnneks on tehtud nagu uks lahti, et on võimalus ka võtta ka teiste artiklite alt. Aga samas me teame päästjad või siis on, kas politsei, piirivalve on ju väga suur panus tehnikal päästjate käest olen igal juhul kuulnud, et ka seal on juba kõik võimalused ammendatud, et et sealt mingisugust kokkuhoidu tekitada. Tallinna tehnikaülikooli ja rahvusvahelise aatomienergia agentuuri teadlased võtavad proove Eesti põhjavee seda, et hinnata selle vanust. Ivar Soopan teab lähemalt. Aatomienergia agentuur uurib vett Eestis seepärast, et mujal Euroopas pole sellist põhjavee kihti, kus jääajal sulanud liustike vesi oleks saanud säilida. Eestis võetakse proove 10. paigas, jätkab Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi nooremteadur Joonas Pärn. Ja siin selja taga meil gaasiseparaator, mis siis võtab veest välja gaasi. Kui seda pärast laboris analüüsida, sealt erinevad gaasid eraldada, siis need väärisgaasid, mis vees on, võimaldavad hinnata veevanust. Geoloogia instituudi teadlased on radiosüsiniku meetodil kambriumi-vendi põhjavee vanuseks hinnanud 15000 kuni 30000 aastat vanemad, et Eesti teadlased oma tehnoloogia abil hinnata ei saaks. Aatomienergiaagentuuril on aga täpsem ja kallim tehnoloogia, jätkab Joonas Pärn. Et selles suhtes on väga hea, et aatomienergia agentuuri teadlased on meile abiks tulnud, et on täiesti olemas alus, et see vesi on märksa vanem, kui me seni arvanud olema, ja see konkreetne meetod siis võimaldab uurida vanusevahemikku 30000 kuni miljon aastat, nii et kui see v panustaks sinna vahemikku jääma, siis loodetavasti selle kohta mingisuguse kinnitusega saame. Kambriumi-vendi vesi on hästi kaitstud ja see pole segunenud tänapäevaste põhjavetega. Suur osa Põhja-Eestis olevatest vetest on viimase jääaja liustike sulamisvesi veeuurimine, annab teadlastele paleokliimast uusi teadmisi. Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi teadur Valle Raidla. Mis olid need tingimused, mis me seal jõusliku oli, et ega me ju ei tea mandril jõhvikas kuigi palju, see, mis meil on, võtta nüüd kusagilt Antarktikasse Gröönimaalt, aga missugune see liustik välja nägi, siin Euroopas ja ajalehed, me ei tea seda. Uuringutel on ka rakenduslik väärtus, see annab vihjeid, kuidas veemajandust korraldada, sest liustike sulavetest pärinev põhjavesi on taastumatu loodusvara, jätkab alleraidla. Praegu on selline suurepärane vesi, mis on värske ja jooda taguseid otsa saab siis sealt asemele tuleb nüüd lõuna poolt tuleb märksa soolasem vesi, et kui palju me seda võime võtta, kui laialt nüüd levib seal juhtikuline vesi, et need on praktilised küsimused selle asja juures. Geoloogia instituudi aatomienergia agentuuri ühisprojekt algas mullu ja kestab kokku kaks aastat. Ivar Soopan, Haapsalu. Rahvusooper Estonia avas hooaja teatrilaadaga esietendus rahvusooperis juba 18. septembril, kui lavale jõuab Endel Irinalda, räägib Estonia ooperijuht Mart Mikk. See on ooper, millega endale üldse kunagi vallutas Inglismaa ja nüüd on tulnud meile seda appi siia vallutama kogu lavastusmeeskond Inglismaalt lavastaja William Renton kostüümi ja, ja lavakunstnik kordeile, et siis on ja valguskunstnik Johanna taun. See on kindlasti eriti praegusel ajal hästi aktuaalne teos, kuna see räägib ju ristisõdadest. Selles mõttes on see hästi põnevalt täiesti nutikalt lahendatud. Ta ei ole jäetud 12 10.-sse sajandisse, see vaid on toodud 19.-sse sajandisse briti koloniaalaega ja tegelikult on seal selline noh, ma ütleks, põnev üllatus, publik, aktsiaid, ka sõjamänge, tuleks karta, et see on selline päris julgelt lahendatud. Operettidest esietendub jaanuaris Imre Kalmani tsirkusprintsess, kus on kaastegevad ka päris tsirkuseartistid. Rahvusballetis on aga oodata klassikalisemalt hooaega, kui seda oli eelmine, räägib rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur. See aasta meil tuleb uinuv kaunitar minu redaktsioonis ja siis Jon Granco kuulus ballekton niigin märtsis. Nii et võib öelda jah, natuke teine stiil, see aasta. Nii see peabki olema, teatas. Edur ütles, et teatud risk, mille rahvusballett võttis modernsema koreograafia lavastustega, on end ikkagi õigustanud. Samas tuleb mõelda ka sellele, mis teatrile rohkem sisse toob. Jah, õigustab, ega me ei saa neid nii palju mängida, kui me mängime. Uinuv kaunitar ja Luikede järve, mis on suuremale publikule, toob rohkem inimesi saali, et nõudlus on suurem. Aga nii palju, kui on nõudlus, seda mängime nagu Symbian seadvad rusikad. Ja me tead ja, ja nii edasi, et jätkame sama, hoolime, kasvatame publikud, näitame, et me oleme suutelised erinevaid žanre teha ja proovime olla sama head kui suured trupid maailmast. Pärnus peeti kahe silla jooksu, esimest korda oli võimaluse osa rajast läbida jõe korda tehtud vasakkaldal. Ester Vilgatsi lugu. 2001.-st aastast korraldatav Jüri Jaansoni kahe silla jooks toob aasta-aastalt rajale järjest rohkem jooksuhuvilisi. Tänavu sai jõe vasakkaldal valmis suurepärane terviserada eakate hulgas populaarne, seega tuldi endastmõistetavalt jooksmagi. Ligi 10 kilomeetrise distantsi läbis 1673 jooksjat. Oma mullust võitu kordas keenialane Ibrahim Mukunga. Teiseks tuli mullune kolmas Roman Fosti ja kolmandaks Priit Aus, kes eelmisel aastal sai viienda koha. Roman Fosti. Palju õnne teise kalapaadi, aitäh, Te, tulite suisa lennata? Ilus-Ilm ilus rada, suured tänud 200 klubile, nad on ja selliseks teinud fantastiline rahvas. Kodulinnas on alati rõõm joosta. Väga kahju, et see aasta võit ei tulnud, aga küll see tuleb. Järgmine võistlus on järgmine võistlus on SEB. Tallinna maratoni jooksen poolmaratoni, nii et valmistun selleks. Kuna sellistel jooksudel tiitlivõistluste ranged reeglid ei kehti, siis pole imestada, et sõudjad Joosep Laos ja Geir Suursild olid kusagilt vahepeal aerud hankinud. Me võitsime Kalev sõudeklubist poole tee pealt kuskil neli kilomeetritele veel joosta. Ja on ka siis see ainult pigem sellist energiat, et inimesed läksid alguses, vaatasid mingeid varratavad käes ja kes nägid järsku aero avasida käikaksid, hüüdma, ergutamas andis väga palju energiat juurde. Tõenäoliselt poleks mõeldavgi, et Jüri Jaanson, kelle nime kahe silla jooks kannab, sellest ise osa ei võtaks ja ta võtabki. Tänavu lõpetas ta 134.-na. Jüri Jaanson. Rahvamassile ja keskkonda ja jooks vennast tulemuseni peale palju ei orienteeru, tuhandeid ja tuhandeid. Võib-olla natukene jah, mõtlesin sellele 40 minutiga võiks olla tiiru ära teha. Tegingi, jooks on nüüd pikem uuele sellele vastata. Seal on ju kiire auhinnapoeg, laveerimine mähkimis asub huvitavana lava poole, nauditavam ei ole enam seal vahel, vaid ikkagi avatud jõe kaldal ja ma arvan, et aja see teeb juba Pärnu linna oluliselt ilusamaks, parem olla. Kui jooksjatele lisada veel käijat-kepikõndijad ja ratastoolisportlased, läbis Jaansoni raja täna ligi 2300 inimest. Ja ilmast räägib nendele Meitern, palun. Esmaspäeva öösel on pilvi vähe, päeval rohkem, kuid märkimisväärset sadu oodata pole. Küll tekib öösel mitmel pool udu, mis püsib ka hommikupoolikul. Öösel puhub valdavalt ida- ja kagutuul üks kuni kuus meetrit sekundis päeval kagutuul. Aegapidi saartest alates tugevneb õhtuks kolme kuni 10 meetrini sekundis. Sooja on öösel seitse kuni 13, rannikul kuni 16 päeval 18 kuni 22 kraadi. Alates teisipäevast ilm muutub, sest Põhjamerel areneb väike pööris, mis üle Lõuna-Skandinaavia Läänemerele suundub. Teisipäeva öösel jõuavad juba esimesed vihmapilved Saare- ja Hiiumaale. Päeval laieneb sajuala üle Lääne ja Kesk-Eesti ning võib õhtuks jõuda ka idapiirile. Puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on öösel kaheksa kuni 15 päeval 17 kuni 21 kraadi. Edaspidi jääbki meil ilma tegijaks seesama madalrõhuala, mis peab suunduma lõuna poole, sest Venemaal jõudu kogunud kõrgrõhuala ei lase tal edasi liikuda heita. Linnapoolne madalrõhuala saab omakorda veel energiat juurde ja mööda selt tema idaserva liigub meile juurde soojemat õhku. Samal ajal tugevneb Briti saarte kohal uus kõrgrõhkkond, mis püüab moodustada Venemaa kõrgrõhuala ka üle Eesti uue kõrgrõhuvööndi. Niisiis jääme nädala teisel poolel kahe kange vahele. Tähendab, et mitmel pool sajab meil hoovihma. Tuul puhub peamiselt idakaarest kaks kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on öötundidel kaheksa kuni 15, päevasel ajal 17 kuni 20 kraadi. Mõnel päikesepaistelisel mal päeval paar kraadi rohkemgi. Aitäh. Kuulsite Päevakaja, kena õhtut.