Hiljem ise sisu. Saade sisukatest inimestest. Tervist, mina olen Urmas Vadi. Kui peaks juhtuma, et Eesti mängufilm Põrgupõhja uus vanapagan peaks kuidagi kaduma minema ja kui oleks vaja kohe filmida Põrgupõhja uus vanapagan, siis mina soovitaksin Jürka rulli kunstnik Peeter Allikut, kes oma suurt naeru Pugistades meenutab vägagi üht võimast vanapaganat. Kuna põrgupõhjafilmiga on kõik hästi kuulata, aga Peeter Allikust järgnevat saadet Tere, Peeter Allik, tere. Ma tahtsin esimese asjana küsida sinu käest, et seda, et sinu perekonnanimi on allik ja Eestis on veel paar tuntud Allikut. Et kas Paul Allik ja Jaak Allik on näiteks sinu onu ja isa. Ei ole kuigi kuulased võib-olla on, sest eks nagu piibli järgi on kõik inimesed aadamast evast. Aga minu teada ei ole sugulased jah, üldse minut on väga paljud küsinud, et kas ta ammu sugulane Näiteks kunagi kadunud Ilmar Malin ja siis 88. aastal, kui ma just astusin Tartu Ülikooli maaliosakonda, et kas tol ajal oli Jaak Allik kultuuriminister ENSV lõpus ja et kas Jaak Allik on teie sugulane? Ma mõtlesin, et ei ole siis pärast ma nagu joonistusstuudios Ilmar Kruusamäe. Noh, näed, et ilm on, ma olin küsinud, et kas Jaak Allik on minu sugulane, Ilmars. Kas Jaak Allik on tema sugulane Paul Allik ja isa töötanud? Jah, ta, mu vanaisa. Peter, sa oled kunstnik ja sa teed hästi suuri maale, peaaegu kõik sinu maalid on nii keskeltläbi kolm korda, kaks meetrit või isegi veel rohkem suuremad. Ja teine asi, mida sa teed, on graafika ja need pildid on ka kuidagi sellised pöörased, kas sa tahad nende piltidega, et nad nii suured on, et kõik näeksid neid ja selle pöörasusega inimesi ehmatada või ärritada või irriteerida? Noh, see on selline näituse kunst, et üks asi on, kui sul on pilt nagu toas seina peal, et siis ta on väike, aga tegelikult on nii, et et need minu pildid ja üldse, mis nõu Eestis. Meil siin kutsutakse suurteks piltideks, et need on tegelikult sellise maailma mastaabis näituse kunsti taustal ise suhteliselt väikesed. Õige suur pilt on ikka viis korda kaheksa meetrit mitte mingisugune selline, noh, see on näitamise kunst samamoodi nagu kino ja ükskõik milline näitus sõu. Eks maalikunstis on samamoodi, on kõik see kunstivärk üritab ikka otsida mingeid siukseid, atraktiivsemaid teid, et nagu inimeseni jõuda ja endale tähelepanu tõmmata, siis samamoodi on su maalikunst. Et esimene asi on need endale publikut võita ja siis talle midagi öelda. Kui konkreetsed need sõnumid sinu enda arvates on, mis, mis su maalidelt peaks siis välja tulema? Noh, mul on terve seeria pilte, konkreetsed lahendused Tegelikult, ega jah, ega maalikunstis noh, ükskõik mis kunstis, muusikas ja kirjanduses ja üldse on sedasi, et ega seda sõnumit nüüd nii väga konkreetselt ei peagi ütlema või sõnadega saama väljendada. Vaata, ta on selline, pigem tuleb tekitada sellise meeleolu inimesele, mis siis tooks ümbritseva maailma sõnumi temani. Kuidas ise suhtud sellisesse sinu kunsti tõlgendamisse, et kui seal on näiteks selline suur pilt, mis on terve ühe seina suurune, seal peal on tank ta ongi peal, on paljad naised või üldse inimesed ja sinna ta ongi, peale on kirjutatud G8 siis võiks arvata, et ahah, tank on sellise jõu sümbol ja hävitamise sümbol ja seal on toru ja seal on paljad naised ja ta ongi peale on kirjutatud G kaheksa. Me teame kõik, mida see G8 tähendab. Kuidas sulle sellised tõlgendused meeldivad, on see ka sinu jaoks selline konkreetne lahendus? Noh, seesama pilt on nüüd tõesti, et see on niivõrd lihtsalt tõlgendatavad, et seal tõlgendus on üks selline pildikomponent. On ju kuigi tegelikult nüüd minu nüüd kuuse antud asjad või, või noh, selles mõttes, et ma püüan pigem tekitada sellist seisundit, et see pilt oleks võimalikult rohkem arusaamatu. Aga miks niimoodi? Seal see oli eriline absurditunne. Sa näed mingit sellist pilti, mis on täiesti arusaama NATO, sest tavaliselt inimesed näevad ikka mingit pilti, kus on reklaam või midagi, tead ajalehes mingi foto seal ilusti alla kirjutatud, siin on härra, see proua, see kõik on väga arusaadav. Aga kunst peaks olema midagi erilist, sellist absoluutselt arusaamatut ja mõistetamatud. Et mida mõistetatamatum ta on, seda aru saada, on ta tegelikult on. Mingil määral kõik inimesed on harjunud ükskõik mis kunstist lootma, sellist, pigem sellist meelelahutust, et kunst või teater või või kontsert, et see on selline pigem selline tapeet või selline puhkus, tugitool. Aga kunst ei taha seda kunagi olla, aga samas noh, mingi teatud osa sellest kunstist, ükskõik, mis mõtteid või, või kontseptsiooni ta endas kannab, see võib ka olla vabalt ka nauditav, kui meelelahutus on ju, samamoodi võivad maal olla lihtsalt dekoratiivne laik seina pääl. Rosolje pleki ära katab, aga noh, põhimõtteliselt ja kujutav kunst on mõnes mõttes umbes nagu teadustes selline baasteadus selline, kuigi me tarvitame kõik elektrit ja ükskõik mingisuguseid füüsikute välja mõeldud asju enam ei teadnud, mis seal füüsikud tehesikult teevad, on ju samamoodi, et selleks, et televiisorit vaadata ja nautida sealt mingit saadet, sa ei pea teadma, kuidas see televiisor on tehtud. Sa ütled, et kunst peabki olema keeruline ja inimesed peavad pead murdma, ei andnud, ei tohigi sellest lihtsalt aru saada. Sa ise ju tegelikult just nimelt selles, et need konkreetsed lahendused, mis on üks sinu pildiseeria, sa ise pakud ka tõepoolest neid konkreetseid lahendusi välja seal on väga konkreetsed kujundid ja sümbolid näiteks kus on jänes munaga pühademunajänes ja, ja selle muna peal, mida see jänes käes hoiab, on kirjutatud aids. Sellised sümbolid, mis on nagu hästi, lihtsalt mõistetavad ja arusaadavad, aga nad on kuidagi nihkes. Maja eeskuju saanud, sest 20. sajandi alguse Taismist, kus oligi selline põhiseline kunstimüsteeriumi tekitamise vahend, oli väga ebaloogiliste asjade vastandamine on samamoodi nosse jänesega pilt, siis see on juba küllalt vana vilt mingi 92 tehtud. Vot see oli mul Leonhard Laapinil on üks pilt, on jänku suudlus. No ja siis ma tol ajal just õppisin Tallinnas, kui ma selle pildi tegin ja siis ma tegin selle siis nagu pärast suudlust ringi nimi, siis et seal siis Leo Lapini pilt oli tehtud isegi 69. aastal küllaltki palju varem. Selline popilik pilt. Tegelikult tähistas sellist nõukogude inimese igatsust või sellist sellist ihalemist Lääne elulaadi järgi, mis on siis see Laapini pilt on tehtud. Täpne koopia ühest 30.-te aastate postkaardist on tõenäoliselt mingi sakslase tehtud kaart. Minu pilt tähistas siis Eesti 90.-te alguse ihalust. Aga noh, üldiselt jah, et eriti selle graafikas mullu 90.-te aastate graafikasena põhiloominguline meetod on väga erinevate asjade omavahel vastandamine. Ja siis noh, nagu sellisest plussist ja miinustest tekkiv elekter Aga kuivõrd palju sa üldse enda töödes kasutad tsitaat või viitad kellegi teise loomingule, et kui palju mina kui vaataja või mõni kunstikriitik või kuraator peaks sellest aru saama või see on lihtsalt sinu enda lõbu? See on ikka minu enda lõbu ja pigem võib-olla kui ma olen mingisuguse teatud filmi lummuses või raamatu või et siis selle välja sellise võib-olla üldise meeleolu loob, pildis on niimoodi ja ega ma väga palju selliseid tsitaate ei olegi kasutanud, mingeid väga harvad juhud on olnud noh, võib-olla graafikas ja seal alguses, kui ma seda tegema hakkasin, siis olengi mõnel pildi peal seal 90 alguses püüdnud kopeerida lausa mingeid neid 19. sajandi lõppu Saksa ajakirju, kus oli see puulõikelaad? Noh, tol ajal oli täiesti levinud või noh, nagu tolleaegne umbes popkunst või selline. No need olid sellised ajakirjad nagu mingi kroonika tänapäeval või kus olid mingid järjejutud, ilmusid ja moenurgad ja siis need olid kõik puulõikes tehtud sedasi originaalplaatidelt trükitud. Kõik fotod olid puulõikesse ümber tehtud. See inspireeris mind tõusele massikultuuri sünnikoha pealt kah või noh, tolleaegne selline 19. sajandi lõpulguse massikultuur nagu sündis see oli ka üks selliseid inspiratsiooniallikas. Eks see pilt on tiigrist, selline sõbralik tiiger natukene meenutab seda Wiiralti tiigrit. Aga sellel sinul tiigril on inimese jäse suus. Mõned pildid on sellised nagu kämpi võtmes ka tehtud või sellised noh, lihtsalt mille kohta siis proua Eha Komissarov ütleb, et see on mäng kitšiga kunstis kõigi no tänapäeval ka kasutatakse väga palju sellist kitsi kunstis, aga tänapäeval ei ole see enam länkidžilavaid, kunst on see, mis ongi puhas kitš. Seda on raske, see, et, aga ma teadlane ja see on väga huvitav nähtus iseenesest kõik seesama, selline sotsiaalpornograafiline keskkond, mis vohab näiteks televisioonis. Et kõik need, noh, selle libadokumentalist võiks, on selline täiesti tavaline näide, kus on siis need tõsielusarjad ja noh, see on nagu oma, et et isegi kui need alles hakkasid voodi minema 90.-te lõpus, siis oli see niivõrd huvitav asi selle libadokumentalisti vajutilised, tõsised kunstnikud on sellest huvitatud. Tohutult lühikese ajalootelevisioon neelas alla selle asja. On see saanud selliseks täiesti valdavalt või noh, kui eemaldunud tõsisest kunstist, hopla see on nagu ise huvitav noh, kasvõi see Lars von Trieri on laineid murdes, kui ta seda filmi tegist sellest filmivõtmisest tehtud dokumentaalfilm, siis ta seletab sa lahti niimoodi, mida ta proovis seal teha, on ju. Et, et see on selline ülevõimendatud Katarsis, et see on umbes a la nagu nagu modernismi selline trepp. Et üks tegid veel abstraktse pildi, kui eelmine, teine tegi veel abstraktse, siis tehti täiesti valge pilt, kus üldse mitte midagi peale olnud. Et see on nagu 90.-te situatsioonis laineid murdes. Filmikunstis tähendab see seda, et üks veel võimsama katarsise ükste veel sentimentaalse filmi, kolmas tuleb veel hullema, tead, et noh, et inimesed lausa vappuvad nutu käes, kui nad seal saalis on mingi selline asja kitsiga tegelemine, see ei ole mäng, vaid see ongi puhas kits. Siis on väga hea. Vaata selle sotsiaalpornograafiaga on ju ka veel kaks stiili minu arvates nagu kaks erinevat noolt läheb, üks läheb ühte poole. Või noh, väga vahvad saated iseenesest oli ma ise kama, tõsi on see, et Peeter võsa kunagised nüüd politseisaated Aga miks sa selle võsa saadet vaatad? See oli täiesti puhas sotsiaalpornograafia need koledad kohad kuskil koplis inimesed lällavad, inimesed seal oma okse sees, pühendasid, onju. Ja sellele vastanduv sotsiaalpornograafia on jälle see, et umbes sellised samasugused inimesed, kes seal koplis on, vaatavad, punnis silmi televiisorist nüüd seebioopereid, kus inimesed on sellistes super korralikes ülikondades, räägivad väga viisakalt, so whatsapp Ostaadio. Kumbki nagu ühiskonnakiht naudib sellist vastaspoolsust selles, et mingi selline pervest nauding isegi mingi sihuke seksuaalperverssus on seal taga. Et see on, noh, see on see, mis, mis nagu sellest sotsiaalfotograafia suvitab. Kuigi ma olen püüdnud seda ka nüüd, viis aastat õpetaja valt koolides püüdnud seda tudengitele kui ka, aga nagu kujutavas kunstis on seda väga raske. Või noh, maalikunstis on väga raske väljendada või kuidagi ei ole õnnestunud see nagu paali kunsti sellist asja sisse tuua. Sina oled üsna mitmes kohas üsna valjuhäälselt välja öelnud, et neile inimestele, kes küsivad, et kas maalikunst on juba surnud ja et, et kas maal suudab veel meiega rääkida, et sa oled midagi tabavat öelnud ja põhimõtteliselt teada andnud seda, et sina elad ja maalikunst ka elab ja et kõik on kõige paremas korras. Selge on see, et maalikunst on väga vana meedium ja kas sinu enda jaoks ajalisus või see aeg sa just praegu rääkisid, sellest on oluline, et see, et sa oled selles ajahetkes ja seal sünnivad sellised kujutelmad ja, ja pildid või, või sa suudaksid neid asju teha ka siis, kui sa ei vaataks telekat või ei, ei oleks selle ümbritseva keskkonnapoliitika, televiisori, kirjanduse, inimestega tänavalt üldse ei suhestu, nendega on ju küllalt neid inimesi, kunstnikke, kes istuvad enda toas ja kirjutavad. See ajalikus on minu arvates väga oluline, jah, arvatakse, et vot vanasti olid, tead, maalikunst, et siis olid kõik tegid sellist igavikulised kunsti ja noh, ütleme nagu. Kuid see ei ole nii, noh, loomulikult kui me läheme, kas või ükskõik, siin Eestis, kas või ükskõik millisesse raamatupoodi, seal on alati võtar mingi raamat Picassost rebrandist, noh, neid ei olegi palju, kellest on publitseeritud tuhandeid monograafiaid. On kooke ja nii edasi. See on selline ajatu kunst, võib öelda tõepoolest aga samas nagu tohutult ära tüüdanud, pigem väga huvitavalt asja sa või taha just sellist, millest sa iiliti aru ei saagi, et B on selline kontekst, tava, et kui minna mingisugusesse Eesti kontekst, Eesti inimesed ikka teavad aga kas või kuskile läkitada Läti või Soome Poolasse meil on mingisuguse väikelinna mingisse vanasse muuseumisse vaadata, seal on mingisugune väga imelik pilt, on ta seina pääl toimuvad mingid sellised asjad, millest sul ei ole õrna aimu, ei olnud mingi selline asi, võib olla vapustavalt palju huvitaar. Ja sa ei peagi sellest teadma, mis seal tegelikult toimub, siis ei olegi tähtis, vaatasid silmad, punnis pääset, kurna, asi siin toimub. See on nagu omaette selline kunstikvaliteet. Seal nad ajavad mingit oma sellist ajaliku asju, võib-olla mingi 300 400 aastat vana pilt mis kirjeldab näiteks mingid kohalikud, mingit eriti tähtsat, mingi pomo, seal mingisuguseid poliitilisi aktsioone või vallutusi. Tänapäeval võib-olla ajaloolased teavad, mida seal mingeid hästi spetsialiseerunud kunstiajaloolased kunstina on ta selline salapärane ja võluv just sellepärast, et ta on Leyerdamatajad, on salapärane, ta jääb igavesti selliseks. Kui me seda pilti just maha ei põleta. Selles on selle ajalikkuse võlu. Ei ole vaja üritada kunstnikul luua mingi tüsima iluideaali, tavaliselt need, kes seda püüavad luua. Nende pildid ongi just unustuse hõlma vajunud ja ajaloos. Kuule, et, et mida ma peaksin maalimas, ütles sele taht maalidelt maotuse tungija. Ta maalis lihtsalt lehma ja siis ükskord üks mees ütles, et sandi maali, seda, mis sulle endale kõige rohkem meeldis. Ja siis tavalise raha. Teha seda, mis sulle endale kõige rohkem meeldib. Seal raha, keeruline üles. Mis mulle siis ikkagi rohkem meeldib? Kas sulle meeldivad inimesed, palju, palju inimesi, kes kuidagi abitult tormavad kuskil kõnnumaal see on minu meelest sinu piimast tööde väga läbiv kujund, kus on palju inimesi. Tihti on nad ka täiesti alasti. Need inimesed ei ole ausalt öeldes väga ilusad, et sa oled maalinud need selliste natukene välja veninud ja vanunutena. Ja, ja neid on palju ja üks pilt. Ma nägin seda kottida, rahvast on jällegi väga suur pannoo, terve seina täidab ära. Seal inimesed lausa vaevlevad, nad abitas poosides pardavad maas. Miks sa neid inimesi joonistad? Ma püüan luua sellist võimalikult inimlikku inimest. Paraku selline noh, luua on palju öeldud, ma ei ole jumala. Kujutada sellist võimalikult inimlikku inimest, paraku see inimlik inimene tavaliselt selline kurb ja nukker ja sõtkutud ja neid on päris palju. Neid inimesi on maakera täis, neid piltide peale läheb vaja palju teha. Nende viimaste maaliseerijate juurde tõi kaks sellist mõjutust, nagu üks oli, ma läksin Pärnusse, nunn kaotas. Ta sai seal tuttavaks paljude Non rattakunstnike formantsistidega. Nüüd võtan ise vahel nende formantidest osa. Teine mõjutus oli siis selline kirjanik, nagu. Ma võin ennast lugeda tema fänniks moel kõik ta romaanid läbi lugenud tema kodulehe andmete põhjal mingi teatud libarealistlik maailm luua, mis on tegelikkuses võimalik. Need ei ole mingid ufode pildid ja see ei ole ulmekunst riva realistlik maailm, mis samal ajal nagu kuidagi õiendaks arveid tänapäeva päevasündmuste raja tänav olukorda näha. Kas sinu enda kunsti võib ka kontseptolismiks pidada ka sa ise pead sinu tööde kohta on öeldud. Jah, aga siin tuleb vahet teha, et mingis mõttes üks asi on see kontseptualism kui stiil, mis jäi võib-olla isegi seitsmekümnendates. Aga teine asi on see, et, et tänapäeval on praktiliselt kogu kunst kontseptuaalne, vaid noh, et iga kunstnik, kes ikka midagi teeb, kui ta lausa ideed, mingit dekoratiivset asja või kuskil mingit ruumikujunduselementidest on paratamatult kuigivõrd kontseptuaalne või ta on lihtsalt nagu selline norm tänavakunstis. Ja, ja see ei ole üldse paha, nii nagu inimene peab mõtlema, nii ta ka kunstnik mõtlema, milleks ta seda teeb ja kellele ta seda teeb ja mis asi on selle mõõta ja nii edasi. Iseasi, ta ei pea seda võib-olla nii hästi oskama sõnadega väljendada. Aga see tuleb kasuks pildile samamoodi. Kui mina olen su pilte vaadanud, siis mind valdab kaks täiesti vastastikust tunnet. Esimene asi on see, et nad on grotesksed. Naljakad nagu iitsitad selle peale, mida sa näed. Aga teine asi on just seesama poliitiline, sotsiaalne, päevakajaline kontekst, mis, mis ei ole lihtsalt selline nali, vaid, vaid on hoopiski tõsine. Kas sa mõtled seda kõike tõsiselt või teed nalja? On selline raamat nagu Kafka protsess, mis on hästi tõsine raamat kes on nõukogude ajal elanud, on kohutavalt masendav, ainult mingi mees tõesti tulevad ja võtavad kinni või noh, aga nagu ühe inimese vallasedase õiendama. Mingis eessõnas, kas raud on vist isegi kirjutas sellest, et kaka oli kirjutanud selle esimese peatüki sellest protsessist siis kutsus sõbrad kokku ja luges selle ette ja kõik vapusid naerust. Nad olid nahast kägaras. Ise luges seda siis nii hästi. Et selles mõttes, et mis asi naljakas või mis asi on tõsine lava sihuke problemaatiline. Pidada Kafka protsessi naljaraamatuks on selle naljaga just selline asi. Mingi asi tundub mingil hetkel naljakas, teinekord jälle ei tundu ma ennast ise eriliseks mingiks naljameheks ei loe, vähemalt kunstis, onju, mis ma teen? Üliõpilasi, mu proovin küll, naerutel on nii palju kui jaksad, sellepärast loengutes on tavaliselt need Eesti inimesed, vaatavad kalasilmadega sulle otsa kaks tundi. Vaata. Imelik tunne, et siis on vähemalt mingi emotsioon andajat sees. Või seal mingi anekdoodi räägid midagi? Siin Nalija tõsidus, üks emotsioonide komplekt. Ja kui see kõik on nagu ühes kunstiteoses sees, siis see ongi kunstiteos. Tõsidus ja kuhu seal vägivald ja lihtsalt mingisugune hiilu näiteks. On see väga tugeva kontrasti saavutatki, sellega tähendab väga ilus värvid, väga ilus pilt, siseenesest laiendab, tahab koledat asja, sealt kujud. Selline võimsam, selline kontrast üldse. Maalikunstis on. Nii et see emotsioonide põhimõte on sul väga sarnane sellele, mida sa teed, nende tähenduste kujunditega konkreetsed ja samas üksteisega mitte haakuvad sellised seosed, mis on kohe nagu iseenesest üllatavad. Tähendab, ma olen vältinud sellist asja, et otsida endale mingi oma tee. Oma tee kõlab nagu Paulo duellio. Enam-vähem noh, raud veel isegi kunagi Reijo tüüliga tal külas käisin, siis siis nagu rääkis sellisest asjast nagu on selline eluterve uudishimu, et see on kunstnikule väga tähtis. Kasuta kõiki asju või noh, kõike, mida saab kunstis kasutada, otsida ideed ja informatsiooni ükskõik kust mingisugust ajalehest, mingist suvalisest pudeli korgi varjust või ma ei tea mingist läikest heegeldusest millest mingisugust raamatutest ja filmidest ja muusikast rääkimata. Aga see ongi kunstimaterjal. Maalikunstimaterjal ei ole lihtsalt värvid ja lõuend ja tärpentiin oli ussimaterjal ongi emotsioonid, tunded, igasugused erinevad asjad. Noh kooliajal huvitasin optilisest kunstist optiline kunsti just sellepärast, et puhtvisuaalselt inimesel silme ees kõik kiirendama ja lenda vaja liikuma. Võtab sõna otseses mõttes ninast kinni, pilt, sihuke asi, Talsi tundus sellise mingi ühe äärmusega, seda väga palju ei viljelda enam. Ja see oligi võib-olla selline noh, mingi 70.-te kurioosum tänapäeval kasutavad seda rohkem reklaamis ja ja mingite veebsaitide kujundamisel. Aga iseenesest noh, see tehti kõik ära ja kõik need reeglid on olemas ja see on põhimõtteliselt huvitav, mis viib meid lähemale teadmisele. Sest seda ju tegelikult vist tänapäeval ei tea päris täpselt siiani vaatluse nägemine toimub, kas see on siis nagu meile füüsikas õpetati keskkooli ajal, et ütlesin, footonite voog mingisugused osakesed jõuavad kogu aeg väiksemalt siia laua peale ja mikrofoni peale jääb, peegelduvad siit siis tulevad sinu silma, aga mis edasi toimub, et kuidas nägemisprotsess siiski toimub? Midagi öelda, see ikka oli täpselt niimoodi. Samas, sa oled teinud ka selliseid pilte, kus ei ole sadu tuhandeid inimesi kuskil lagedal väljal põletamas, erastas dokumente ja kuskil kampa kaklemas nugadega. Sa oled teinud ka just nimelt selliseid väga lihtsaid pilte ka. Näiteks pilt, kus on vetsupott, või siis pilt, kus on leivapäts kilekotis. Eks see on jälle kontrasti põhimõttel, oleks, kui ta ise nimetan neid natüürmorti, ehk siis kus kana ja leivapäts ja mis sa, hiiglaslikud natüürmorti teatud niisuguse lihtsa objekti puhul, kui on hästi palju igast soga ja inimesi pildi peal, siis mind huvitas see, et siis vaataja vaatad seda pilti nagu film ja, või noh, nagu mingit etendust vaadatud, oi mis seal kõik toimub või mis seal kõik toimub. Aga siis, kui seal on üks asi, selline suur jurakas on sul ees leivapäts on ju siis vaataja annaks nagu osa sellest pildist siis hakkab toimuma mingi dialoogi moodi asi. Et mingi selline mõte oli neil asjadel. Sul on kodulehekülg kus on sul pildid ja sealt kodulehekülje pealt on väga hea näha, et just maalides 87.-le 88. aastal oled sa maalinud just hästi värviliselt ja inimesed ei ole üldsegi kuidagi inimeste moodi, vaid need on nagu multifilmis, nad ei ole kuidagi absoluutselt realistlikud. Mida sa selle muutumise kohta ütled, et oli see sinu jaoks mingisugune konkreetne muutumine, et nüüd ma hakkan tegema hoopis teistsuguseid pilte? Ei noh, need, mis seal 97 98. Sisu olin vaimustatud sellisest asjast, nagu on 20.-te aastate uus asjalikus saksa Maal oli, mis neil on ka Eestis neid näiteid, kuigi millegipärast mugavust. Ja kusjuures nagu tolleaegne õhustik võtta, need põhitippteosed loodi ju 20.-te alguses siis kui Saksamaal oli see hüperinflatsioon ja täpselt samuti 88 89 oli ka siin. Ma nagu isegi hiljem olen seda nagu mõelnud selle ja noh, tol ajal ei olnudki mingi tõelisi eeskujusid eriti võtta või noh, näha mingid ajakirjad siin Tartu Ülikooli raamatukogus olid ju põhiline eeskuju oligi Saksa DV see pilvede kunst ja seal olid need seal oma kunstnikke nagu prognoosid, kuna need olid vasakpoolsed ka sahhikoti mehena. Aga see üleminek toimus jah, sedasi, et vahepeal sai koolis käidud ja Mika otsitud uusi asju, uusi ideid ja sai lihtsalt mingi uus asi ette võetud. Meil on siin ju Eesti sea siin seda ei ole, mida kõik taga igatsevad, seda kunstiturgu on ju. Kunstniku ei panda kohe hakata kästa talle eluaeg teha ühe samasuguseid pilt. Ja makstakse selle eest raha nagu kuskil konveieri juures töötamise siin ei ole kunstiturgu, sa võid teha seda ise, tahad hoopis teistsugust kunsti hakata tegema päevapealt. Mingit sellist raha ahvatlust. Valeriisid ei ole enam maal oli, kuna alla ei tegele enam galeriindusega. Mingit galeriid on, aga need tegelevad rohkem vana kunsti müümisega. Sa teed maali ja graafikat, on see sinu jaoks selline üks maailm, mida sa, need tegelased ja motiivid ju korduvad või on seal midagi sinu jaoks, arvatavasti on seal midagi. Lisaks sellele, et ta on nagu meediumina, teine. Jah, alguses oli mul isegi, nad olid rohkem erinevad, kuigi praegu mul on mõned pildid, on isegi sama motiiv on tehtud nii maalis kui linoollõikes. Ja kolm pilti on mul isegi sellised, et mis on tehtud mingi maali reproduktsiooni lausa, mitte küll minu maal ja üks olla oma maalist mingi pannkoogitool on siis Roy Lichtensteini shop mingi abstraktne pilt. Et see on nagu sellel põhimõttel, et kunagi seda puulõikemaneeri sellist paralleellüke maneeri kasutati ka maalide produtseerimiseks. Sinimustvalged. Jah, eks nad ikka natuke erinevad on, sellest paljusid asju noh, maalis võib kõike teha paljusid asju nagu selles linoollõikes, mis on tegelikult suhteliselt kohmakas tehnika on isegi võimatu teha või kujutada selles paneelis, mida mina viljelenud. Mul on plaan nendest linoollõigetest kunagi, noh sellepärast ma neid nii palju olen juba teinud, mis mõnele võib-olla tundub isegi teatud enese kordamisena teil neid veel. Ja selle eesmärgiga, et kunagi teha, siis üks selline korralik raamat nendest isegi ma olen nagu aru saanud, et need minu pildid, et nad võib-olla näitusel või toa seinale mõjugi nii hästi, kui nad oleksid sellises Mõned aastad tagasi oli sul siinsamas majas, kus me praegu oleme, praegu me oleme sinu ateljees, aga paar korrust allpool Tartu Kunstnike Majas ja saalis oli sul näitus, kus olid väljas just nimelt suurendatud linoollõiked. Kus oli siis ma ei tea, kui mitu korda neid originaaltöid suurendatud ja selle näituse avakõnes Mats Õun pidas kõne ja ütles niimoodi, et jah, see on tõesti suurepärane, mis siin praegu väljas on, et tavaliselt kui suurendada linoollõikeid, siis tuleb nagu ilmsiks see, et see on üks igavene kribu-krabu ja kvaliteet meeletult kannatab, et kõik need jooned ja punktide täpid, et et need muutuvad nii konalikuks ja ebakvaliteetseks. Kas sinu jaoks on see ka? Ma kujutan ette, noh, mina kui tõesti kunstivõõras inimene minu jaoks on see üks paras nokitsemine, see linoollõike tegemine, et kas see on sinu jaoks ka selline vilumuse näitamine või kvaliteedimärk või mingi oskuste demonstreerimine. Noh, kõigepealt võib-olla see, et miks ma neid suurendan, on sellepärast, et noh, ma, neid linoollõikeid, ma siin mainisin ka, et huvitusin sellest juba siis, kui ma huvitasin optilisest kunstist ja see on seotud nägemispsühholoogiaga, teatud distantsilt on must triip valgel taustal valge triip musta algudest A-le. Et see mõjub ainult teatud suurusest, ta mõjub kõige intensiivsemalt. Et tekib niisugune optiline refleks või noh, mingi selline ma ei suurenda neid, mitte suurus hullustusest. Selles mõttes öeldud nokitsemise kohta võib seda öelda, et ma olengi kõige rohkem nagu väljamaal näitustel osalenud just igasugustel biennaalidel ja triennaalil paaridel. Paljud neist paraku on sellised noh, teatud siukseid võistlusmomendiga isegi need näitas, et noh, need on sellised näitused siis need graafikatriennaali Diennaaliku kunstnikud saadavad üle maailmapostiga oma asjad kohale. Moment või noh, isegi halvas mõttes sportlik moment on selle graafikabiennaalil tõusel juures küll, aga noh, graafikuna on see väga hea võimalus nagu väljaspool Eestit esineda. Maalidega on see tunduvalt keerulisem, on suured ja rasked jurakat, nende transportimine läheb kalliks. Paljudesse riikidesse tuleb täita tollideklaratsioone ja nii edasi ja nii edasi. Aga seal graafika on siis selles mõttes vaja kunst. Sa oled Eestis ja ka mujal väga tunnustatud kunstnik. Sa oled saanud muuhulgas ka Konrad Mäe ja Kristjan Raua preemia, mis on nagu Eesti mõistes oludes väga oluline. Suur tunnustus. Kuivõrd palju sa selle korda läheb? No eks ta ikka läheb, mingi suur tunnustus on tunnustuskaubandust pükstest välja ei hüppa. Muidugi, rahvusvaheline tunnustus on alati olulisem isegi noh, sellepärast Nendel eesti medalitel ja ojaorderitel on selline mekk mann, et eestlasi jääb järjest vähemaks. Kas auhinnaks on endale seda Kaliningradist siis rahvusvahelise Kaliningradi Königsbergi triennaali Grand Prix, see on rahvusvaheline auhind, et see ei ole mingite venelaste antud mulle, et rahvusvaheline žürii kõikidest Läänemereäärsetest riikidest Sellega oli veel niisugune lugu, et nad andsid mulle merevaigukäraka sõõmu siin kapis praegu selline rusikasuurune merevaigukära, kas mitte mitte sulatatud võid nagu looduslik. Andsid mulle selle ja siis mingi ma ei mäleta mingi 500 dollarit ja ütlesid, et vot siin on, selles ei ole vaevu kärakas kaasa siit välja viia ei tohi. Teod rangelt seadusega keelatud ja kriminaalkurikuidas ta seal kapis. Noh, eks ikka koti ja andsid mulle selleks veel sellise kirja tegid, et ma olen selle saanud autasuks. Et ma võin selle välja viia ja andsid mulle selle kirjagaase, ütlesid sa võid sellegeeria anda nendele meestele. Aga ega see kiri ei tähenda mitte, mis ta. Siis oli siis buss, otsiti läbi. Aa siis oli sedasi, et me olime seal piirivalvepunktis, ma vaatasin seal näha, kuidas röntgenis lasti mingi auto ratas läbi. Selle autoratas oli täis mingit asja ja kaks venelast seal minuga räägivad. Vaata aku mahtauto ratas on poolenisti mingit raha täis. Tõenäoliselt merevaiku. Muidugi, juuksed tõusevad püsti, läheb vussi tagasi, siis ja ja siis muidugi piirivalve kupaldasid väljad, kotid lahti, kõik ühekaupa, nüüd otsime läbi. Kotid. Sööd mu kõige all, ei koti lahti, must pesu oli peal ja nad ei vaadanud rohkem sügavamale. Nüüd ongi mul siin kapis saladuslik merevaigukärakas. Hiljuti, kui me kohtusime Tartu peal siis sa mainisid, et seda, et üks saksa kuraator oli sinu töödest väga huvitatud ja ostis neid ja siis, kui te kohtusite, oli ta väga pettunud, et see kunst ei olegi transfer, stiidi kuist, et sa ise ei ole transvestiit. Kas sinu tööd on välismaal, kui tihti kuskil galeriides sinu sinu töid näha saab? Ja mis sakslane siis pärast ütles, kas ta ikka ostis sul need maalid ära? Lennotoostis alguses graafikut peetud liiasust. Kuidas nüüd öelda, suguliste vähemuste temaatika on lihtsalt Eestis nii üle võimendatud, aga noh, Berliinis ei oma mingit tähtsust, et ta nagu imestas, nagu korra, nagu mainis, et kurat, et ma arvasin, et sa oled transis. Veel nagu koostöö laabus väga hästi, et nüüd jälle märtsis peaks tulema üks näitus Berliinis ja siis see sügise ta viis siis minu töömessile seal ja noh, seda see asi käib seal. Aga see on päris huvitav, mille järgi ta arvas, et sinu orientatsioon on selline ja noh, mis piltide põhjal tavaliselt niimoodi mõtlema hakkas. Ma ei tea jah, tähendab, ta ise ei ole ka mingi transvestiit või isegi päris homoseksuaalvist ei ole. Aga ta on lihtsalt kohutavalt huvitatud traalsestiitidega ostist. Võib-olla ta näeb selles mingit ärilist värki või mingit lihtsat asja. Püüdsin sind saate alguses esimese küsimusega kohe irriteerida. Ja küsisin, et kas su isa või onu on jaak. Paul Allik. Ma teadsin küll, et ei ole. Aga samas ma tean, et me istume praegu siin sinu ateljees sinu isa tehtud toolide peal, mis ka Impazanced. Ja ma olen näinudki ühte malelauda, mis on võluv, väga naljakas, kus on siis ühel pool nii-öelda valge rass ja teisel pool Murrie? Need nikerdused ja kõik need puitdetailid ei ole üldse väga kõige sirgemad. Ja kõige lihvitumad. Lisatoolide nisa lihtsalt niisama hobi korras. Siukseid asju nikerdab. Sigrid Saarep on neid toola pildistanud ja ja need fotod ilmuvad vorstiga ühes raamatus. Tänapäeva rahvakunst nagu rahvaluulehõiked, nad, Sigrid, ei, need kohutavad asjad on huvitav tõik. Eriti koos kindlasti raamatuna välja annab. Isa, kui ta aasta oli keevitamisestusi ähvate kunstnikuks, uudikum. Ma mäletan, kui ma olin mingisugune viieaastane või selline on ju. Siis ma vaatasin, isa mängis kitarril, tead seal Puurmanis selle suure korstnaga seal piimavabriku maja naismingit väga melanhoolselt lugusid, ta ei mänginud neid, vaid mingi Es orja Francisco ja sihukesed harjutas, võttis ühte fraasi, mitu korda nivood. Ja siis mina igavlen siin-seal käsi põsabki seal laua taga ja ütlesin, isand. Joonista näiteks. Peeter Allik, kellelt sa tahaksid praegu ja mida küsida tahaksingi. Laine jäneselt Tartu linnalt ühe väga huvitava küsimuse. Et siin paar aastat tagasi veel lugupeetud proua Laine Jänes, lubas Asta esitada Tartu linnal meile siia suure raamatukogu ja kunstimuuseumi ühes majas mis on keset linna. Aga siis millegipärast seda kunstimuuseumit äkki, kui laide jänes sai linnapeaks, siis ta ütles, et ei, seda sind ajal ei tule. Ja jutul lõpp. Nii et noh, ma ei tea, kas Laine jänes tahab siduda seda kaubahoovi taastada? Äkki siiski, et noh, et see ei olegi nagu küsimus, et äkki siiski tuleksin nagu kunstimuuseum ja Raadu. Lühike vastus oleks tõepoolest, et hetkel üldplaneeringu kohaselt ei tule, ei tule ei kaubahoovi ega ei tuppe raamatukogumuuseumit, see on läbi vaieldud päris palju aastaid ja kindlasti see otsus ei tekkinud ülepeakaela ega üleöö. Täna on üldplaneeringus seal pargi roheala ja see tähendab seda, et ehitusõigust selle ala peal ei ole koalitsioon, diskussioonid, et kas üleüldse ehitada midagi parki või mitte, kas taastada nii-öelda pärast ajalooline Jänese kaubahoov või sarnane ehitis sinna? Üks variant oli arutusel, kuseskiisina näidati niisugust neljakordset hoonet mis oleks võinud olla raamatukogu. Aga siiski, planeerimine on niisugune ühiskondlik protsess ja selles osas ei leitud konsensust. Ei leitud võimsust tegelikult riikliku asutuse Tartu kunstimuuseumi ja kohaliku omavalitsuse munitsipaalasutuse Tartu linnaraamatukoguga koostöötingimuste osas ja me asusime seejärel otsima uusi võimalusi raamatukogusid. Magamiseks, nii et siin on päris mitmeid erinevaid aspekte ja praeguseks on Tartu linnakodanikud rahul selle otsusega, et säilitame võimalikult rohkem park. Te kuulsite saadet Peeter rollikust tema küsimusele vastas Laine Jänes. Inemise sisu tegid kuuldavaks Külliki Valdma ja Urmas Vadi. Kuulake meid ka internetist vikerraadio koduleheküljelt. Kõike head ja kohtumiseni. Inemise sisu on saade sisukatest inimestest.