Sellest ajast on nüüd palju aastakümneid mööda läinud. Laupäeva õhtuti vihises, siis veel mõisatallis kupja Roosk väsinud teolise turi värvus vere vermist. Hoopide kajak ostis aga teinekord küla vainu, nii. Noor rahvas kogunes tantsu lööma. Kuid missa Trallitad südames kurbus ja viha. Ööbiki mus jäi vait. Piid ja vitsad ei murdnud aga rahvast. Kui orjapoiss või vaimutüdruk peksupingilt omade juurde tagasi tuli ja torupill hakkas mahedat viisi ajama löödi laulud lahti, kus mõisa sundijad ja ahned peremehedki nii läbi sarjati, et küllalt sai. Tuli öö ja niidule langes pehme uduloor. Peig võttis piiga käe oma tugevasse parkinud pihku ja üheskoos mindi otsima sõnajalaõit. Need olid toredat kevade ööd. Kui palju lugusid teatises jutustada. Kui palju salasõnu lausuda. Küll sellest, kes kellele mehele saab. Kas vaeslapse elus õnne leiab, ehk rikkaks saab. Nüüd on need ajad unustuse hõlma vajumas. Vähe on, seal ei jäänud inimesi, kes vanematelt või vanaisalt vanaemalt kuuldud juttude järgi tolleaegset elu mäletavad. Siiski neid on. Mõneski kolhoosikülas veedab muretuid vanadusepäevi eideke, kes lapse eas riisa põllul rüganud ja pikkadel talveõhtutel härrastele lõnga kedrati ess vanaemalt orjaaja kohta pikki-pikki lugusid kuulnud. Need inimesed meile väga väärtuslikud. Sageli külastavad neid kirjandusmuuseumi töötajad, rahvaluulekogujad, üliõpilased märgivad üles kõik lood, mida vanakesed neile jutustavad niiviisi säilitada tulevastele põlvedele meie rahvaloomingu rikkused. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise kirjandusmuuseumi kogudes on selliseid üles kirjutasid kümneid tuhandeid lehekülgi ja neid saadakse pidevalt juurde. Muuseumile saadavaid materjale kooli õpilased, õpetajad on nende teate hulgas isegi lihtsaid taluinimesi, kes armastusest oma rahva vaimurikkuste vastu on hakanud rahvaluulest koguma. Märjamaarajoonis elab Emilie Poom. Aastate koorem, mis ta õlgu rõhub, ei ole väike. Kuid tal jätkub jaksu, et kord või paar nädalas küla tee jalge alla võtta. Vihik ja pliiats kindlalt peos, käib ta naabrite juures, otsib üles lähedaste külade vanemad, elanikud ajab nendega juttu, uurib hoolega ja põhjalikult, mida nad möödunud aegadest töötavat või kuulnud on ja märgib selle kõik oma vihikusse. Kirjandusmuuseumis on viis suurt köidet tema saadetud käsikirju. Tuhandetel lehekülgedel jutustab oma mälestustest ja kuuldud lugudest rahva elu kohta. Kui palju huvitavat teab see lihtne vana eideke, kes kogu oma elu on mööda saatnud väikeses madalas talutares kõrvetaguses metsade ja rabade piiril kuhu isegi tänapäeval harva satub auto. Tare ümber õitsevad toomingad. Linnud on siin julged, nad tulevad istuma otse aida ees, külitavale, vanale käsikivile. Võib-olla istumegi siiasamasse trepi peale, nii ilus ilm väljas ka ja kuidas elu muidu läheb ka? Mõistan ütelda, veel ees leidmine, vööndiks, tervis on korras. Siis ei ole mõnikord rohkem, olen väsinud, uimane ja neile puhatage Süürias siis. Muidugi me tahaksime Teiskuja täna päris palju teada saada teie elust ja lapsepõlvest ja kõik sellest tohutust tööst, mis te olete ära teinud nende aastate jooksul. Elu on ju nii lihtne, ei ole midagi rääkinud, talvel on küll natuke loomade rämbetega paljudel aastuda. Kordan midagi tüliga, pahanduste tunud kooli õpetaja, Evelgaidunud kooliõpetaja oli ka minuga rahule läti. Kuidas õppus sellel ajal üldse koolis käis, igatahes natuke teistmoodi, kui nüüd. Nüüd on asjad tennisepäevi luuser. Siis tuli kirjutamine selle järel. Selle järel tuli, tehke endale nii. Mitu aastat, käisite koolis? Nii täiskoos me kaks aastat. Nojah, ta käisite ainult Te, olete kirjutanud selle kahe aasta õpitud kirjatarkusega raamatut märmas. Millal te hakkasite rahvaluulet koguma? 1930 endist, nii et umbes 25 aastat tagasi. Aga kust niisugune mõte tuli, siis oli, Päevalehes kuulutas ta. Kas käisid seal, kus kaitseväepojuke sellise väike? Jah, ja siis tänulik sõitsid üldse vist ainult kirjutab. Aga millest te kõik kirjutanud olete, siis minu meelest oleks sellise on kõikidel muuseumi kogudes on teie materjalile väga palju selle kohta, kuidas vanasti mõisa ajal elati. Mõnikord juhtus niiviisi kaet, kutsuti mõisa tallid Eksule tiks, teatan isegi tandigi, sellel orgitas teel. Me teame, et on selline algi tema see põllu peale ja härra keskindis nüüd lähme küll kinni ajada tema ise kinni läinud inimesed, Need on need kätte saanud, lähevad jooksnud ärandusel ära kellegi naine, ketigi sellel selge kohe sidemetele. Nad olid naist nii, nii, ennem nad peksan sind räigelt nagu köhida. Kas rahvas niisuguseid lugusid rääkis, kus talumehel hing täis sai ja mõisnikule vastu hakkas? Räägiti, tee peal oli tulnud linnast. Talu meist oli linnas, ma esitan ka ära kõrre tõmmanud ja tagumisel lisanud kõverale osastamisi ära tulnud ise maha ja tähendab aga seda Nii on ta ei küsinud anda edasi hoopis. Aga kas on näiteks meeles, mis talumehed muiste saanutest rääkisid, nii mõned vanasõnad kõnekäänud 44 oli, eksite. Mõned mõned isegi laulikud mõisameeste kord, et me seal mehed mõnesugused, mõni ei taha tangu, suti mõnigi katsu kärbseleent. Seal muidugi köögitüdruk tal siis häda selle tööde tegemiseks. Kellele, kellele see asingidele varastatud kirik ja ta ei teadnud, kes, kas nad on käinud ringi läinud köstrimäest mööda kestev väike poeg on siis õue peal mänginud Laundama isend, et Aliani oli meieni välgani, oli meieni mehedata pärastes kirikutes jääsingid ehk siis, kui ta kuulis, et köster pärast läksis pois riiulites mõisted ilusti lauldes tulid kirikusse koguduse koos laulab koguduse kuuldes seda ilusat lauljat, kõikkovots kuuleviest Valga poiss. Ja teil on haruldane mälu, aga asjata, muuseumitöötaja, te ütlete, istute laua taha ja kirjutas järega kaks-kolmsada vanaga üles. Kelle käest te olete kõige rohkem kirjutanud, üles? Teasid ist ütelda, taksinade märi kestmingwalifaktikest vist kõige rohkem kirjutanud. Aga kuidas see töö käib nii, rääkige meile kohe lähemalt, kus me üles kirjutate. Kirjutan siis kohe, kui ma kuulen, kas te kirjutate kohe seal jutustamise juures üle, sain ära, kirjutan muidu pliiatsiga tabeli kodume, kirjutan Kell vihusesse tindiga. Kuulakem, mida ta kirjutas tule toomisest. Enne sai ikka teisest perest käidud tuld toomas. Ma käisin esimitu korda, kui ma isa juures elasin. Tuld toodi pannu ehk pajaga pandi tulised, sööd paja sisse ja narts laotati üle, et tulin õhkesi ära, ei põletaks, ega tuul tee peal sädemeid laiali ei viiks. Ega siis aega point käija pidi joostes tulema, et ruttu koju saaks. Kui tuli, sai õhtu pärast ahju kütmist hoolega kinni maetud siis seisid teiseks päevaks ilusti alles. Sööd, tõmmati koldesse ja kaeti pealt tuhaga kinni, vaotati kõvaste kokku ja seal nad seisid, tulised kasvõi teise päeva õhtuni, kui neid lahti ei aetud. Aga kui neid segada sai, siis kustusid ruutene. Tuld toomas käisid, ikka on noored inimesed, kes joosta jõudsid. Tuld toodi kõige ligimest perest. Kui seal just ei juhtunud olema, siis mindi kaugemale ega tuld keelatud kuskil. Seda anti ikka sellele, kellel tarvis oli. Teinekord juhtus tal omal koha tarvis olema, ega siis teisele keelata võinud. Kuidas te üldse jõudsite niisuguste huvitavate materjalide jälilasest sellel ajal, kui teie koguma hakkasite, kolmekümnendatel aastatel sisu palju enam ei olnudki, neid inimesi, kes mõisaajast teadsid, neid siis ei olnud, aga siis ma ei tea. Näete, kui 1905. aasta revolutsiooni päevilt elasite ju ka siin, eks ole, siin, kellega nad sinna võiks ikka kohapeal siin väga palju. Sellest esimesel muidu muidu, nii nagu sissejuhatuseks, et teha. Aga me ise endile. Nii et see Rapla linnale viskus ähva sallis kalevis vannitani Mizzigisel kallidivad matsiga seal kiriku aknal, kus jõekallas nii kui pall seal kasvad, vetsik lepapuu, sest rääkida diaSu. See seal all said mitmed surematut, kes enne piinel kurnatus nats piine pingil seoti, selglõpud taoti. Saite. Mul on mitu meest ei olnud teada, mis seest seal kella jälitada, neil kästakse hauda kolida. Õpetajal sena kalk surmann natsi patu palk. See kirgenson sai selle eest, et ta jäi mätsiverisistel tasutud tinaga pideme silma. Vaat nii tuleb mõned niuksed, laulud, vanad laulud meelde ja laverlikumi teolt tulemis märjad oleme, kus mündid kuivatame, lähme teoreed juurde. Mis me seal ahju ajame? Kiltri kindlalt kukekondi, täidame häbela, kõnnid rehvati rinnangundid. Ja. Kuivõrd laulmis näitab? Mõisas asunud teatas aga nii, millega te praegu tegelete? Nonii, iga päev oma kesiniga Tere, külastasin sellega loosele ansambli juures milledele, jutustas tänaga. Ta rääkisid seal Vigala kiriku. Artel on seal nimi iganes. Ilmselt seal keegi varastamas käinud Ädaltiline levinud talent, ärgajun, NLiidu külatargad ja mõnedki riigid käisid. Ja see nüüd on näiteks üks mees, need elavad seal lähedal, need on sel värgil käinud ja see oli jälle see asukoht on ikka nii ühes kuus, kaks on lettidel, olid siis ta, kutsun neid kohe kohtade kohta, ütlete, need on käinud. Pole käinud, selles uskusime hinnad veel juurde toppinud, meeste nädalas käin, veetsin siin, oleme ja siis peksa saanud. Nüüd me läheme, et aga ta ei teadnud, kui palju tuntakse, sõlmimine ja siis kolm korda neid on pekstud ja piinatud ja sellest Alliksionärve surnudki teadust huvitavat materjali saata. Rahvaluule kogumis on ikka raske töövõtjana päeva läbi käib mitmes peres mida siis nüüd pole tahtnud minema, aga siis ühel õhtul saad jälle mõne huvitava fakti ja siis on jälle hea meel. Kellegi mõttes, kui me saaks nyyd kolhoosis veel teiste inimeste, tsiteerin siis, kui Cassano niukseid toredat naljalugusid Kamelale. Tuletan meelde see koerani vist tere, mis andis talle väga viletsalt, see koer läks kohtusse ja kohus mõistis. Välis olemine andis kassi kätte, saadi, keda ma luban, et sa kerget kirja alles teisel kassil, et andke madestada, mängida kyljes aitama nii vilja. Ja kui ta koju tuli, siis võõrliks käsist küsime toonid kirjelema, näitangi, seda kiri. Kas lõdvedest ei, leegid põlevad. Hiired vindid. Edasi siis noh, see oli huvitav lugu ja eks neid lugusid tuleb veelgi, kui me mõtleme. Te olete kirjutanud väga toredaid asju oma lapsepõlvest, kui ta seal vaimu ei saa koolis käia, kuna lapsed seal mängisid ja jutustage nendest mängudest, luterlased mängisid ringmängud vähesed, Sult ruumiga, mitte. Tibi mängisin registrist ringis. Mis mäng see mäng on? Yks võitis midagi üksikpisikest, raha või muidu kõigeks. Iga panigi, lugesid tibi-tibi näite. Kui näitatakse sajate ringi ringi esimese tableti, siis selle, mis ta oli, selleni siis läksimegi Cecile küsis, kelle sees on. No siis oleks üks tõsiselt teise selle, kes sai viskele, selles on, see jäi sisele tipizexe. No vaat need mängud on päris huvitavad ja praegu ongi nii, et ega noor rahvas paljusid mängisid, enam ei oska, on ära unustatud ja varsti nüüd jaanipäev tulemas, kuidas vanasti jaanipäev pühitseti, ma seda tean enam-vähem noh, ja niimoodi tellima nende jumala jutlusi kuulama ja siis ta lapsepõlvele küll raske naisel kooliaega mängida kogu oma eludeletasin looduse keskel mööda saatnud, läks. Kuskil meil muidu natuke linnas käin, eks loodusest on teil ka kindlasti palju tähelepanekuid lindudest, loomadest pääseb kõige suuremal suurem tüki vähemale Läändiks, sellele nuriseb seal peatsest ta käest. Ja teised linnud, kuidas laulavad. Eks lindile. Valitsejatel kõllid sihuksed, nii et see õige veidike seen oli, kaev pole kuulnud enam, mis seal teha. Koondiskonnad võistlustel omi Kõiele, sealt toast välja hõiganud, valjusti väisanud, nugasid hõika tõesti sihukesele. Küll sa siis sealt jälle laisalt. Kuidas Pääsuke laulab? Püksi, leitigi, püsitati, püksipüksid, siis on kokku, kolmetasid kaku kolmes õpetaksitlesin, näe tähistulile. Kuidas ta näiteks õhtuid mööda saadate, kas armastate lugeda? Andsin küll, kui kellelgi oleks kõnelja, kas võib välja lugeda? Et nüüd käsitöö, see nüüd küll mitte teie muidu lugeda armastata vist väga tahaks küll lugemisel välja tehti, mulle meeldib. Kui ma laps olin, kuulsin sisiku koidule ning leidsin eest ja mõtlesin, et üks mees on Naiste Scanilisestimustes laulude ja räägime nüüd mõne sõnaga nendest ebausukommetest, mis vanaste rahva seas laialt levinud Need olid niisugused, seda kellelegi niuke midagi räägiti, ütleb tantsijana, et siis ei lähe, kiidab midagi, siis läheb vastupidi ka ja nii jälle vaatab kurja pilguga loomi ja, ja see on ka jälle baasil kreisis midagi tegi, tegi ta iseloom, ei tohi kiitamitest kena võideldud oma kohtagi, ilusaid ehteid, aga igasugused niuksed, võlusõnad ja kas on niisuguseid ka meeles? Vanal ajal lendasid kratid ringi kestel. Ma nüüd ei usu, mul läheb meelest ära, aga neil pole mõtetki uskuda. Säärmen seansi ajal me oleme rääkinud ka selle väli, seda oli ennemalt juba metsis ka kühendada terviku panud selle põlema. Ja siis tuld levitasime, sest on eriti, kui te sellega kiidutöödelt kätt tuleb, mingi lendamisi ta kustutanud, järgmisele ära läinud, siis tuppa tegid. Näidake mulle, kuidas lähevad, vahetan, pole kusagilt kätte, nad nägid kätte ta seda ei teinud ja isegi mingitki tegi isegi närimiseks. Kas ussisõnu ka on? Neusja aluste kerigenest künkesse mesilased nätesse lalin ussile huule peale suure näole maksa peale suu silisidame teel, siis võis pidi võistlemine viisid üle. Kas muude loomade kohta ka nemad niuksed, rahvatarkused meeles huntide kohta või hunti, kellele Uri orje huntide ahtantilasemine, lambad laialt käia siis suvel seisundit ei tule välja, siis te olete kirjutanud palju neist vanaaegsetest jõumeestest ühegi sihukese õli ja siis ma kirjutasin, käisin mõisnike silmamoondamist. Selle, te võite mind tekste nii kaua tahate vesite tekstidele häda ei tunne. Ja siis mehed teeksite või siis ta oli nii kellelegagi rääkinud nende silmadega Andres ära. Aga üks tund siis pärast näljast kujundati seal kangesti, eks nad nii väsinud, peksti seid diassegi nääre veli keppidega kohe sisse küsinud, et mis seal tehakse, räägin Elisast, saab seal teks, meedia väsid ära, ei suuda enam nii palju peksta. See kepi midagi kätte, et ma lähen, katsun ka. Kohe plaksukeskused sind. Siis ta silmad olid Gigradiga telekõrred. Tuletame meelde, mõned huvitavad vanasõnad, kest rikuks kõri Eesti selle kohta isegi Judge eksmees oli kiriku registreerimisega, mis asi tal olid? Seda mõnede minelede küsinud, et kes seda rääkinud, kes tegelikult nad rahvas räägivad, siis. Saigi sellega kütkestas kõik oksad kõlises tsivici. Räägiksime mõne sõna, võib-olla ka karjasepõlvest. Lävel õpingute tubli kahest laulis selline ja siis mul lauda meile ka seda laulu. Korvpallisõnu see väikene Ants käis jahid ja. Üks meiekene Ants leksija hiiduja lai, ükskaks lõike neljadele. Väikene Ants käis jahil jääl. Tal tissid, sarved kaasas ka. Sarved kaasas ka ei, eks eks läiken kiheseni tädisid säärased kaasas. Teemiaga X2 lõikan keri jahikoerad emaga. Laulge meile veel mõni niisugune laul, kuidas lapsi õhtul uinutati. Ei või ju, kui su, kui su paariku, kui kiigugi kitsetall? La la la madal lapsed lammeks, sarved. Ei läinudki palju mõelnud, kas jah või ei väi ju, kui su, kui su kaasa läheb, suuremaks pisut tegi tekki õnneks õlekõrre kõrgemaks. Niidi ekse taadil tamme räiewyakse. Kas sa näiteks meelest, kuidas siis lauldi, kui noored mehed nägrutiks läksid? See üks, 20 aastat olen sinist ime veel kasvanud, laulge seda. Nende aastate olen ma siin Eestimaa peal kasvanud 20 aastat olen siin Eesti Valgas, et kas siin kui roosiõis maga, suveaeg oli saanud täisnurgas siin kui roosiõismaagaasi nüüd täis. Ja nii et me maha eesti maadlejad käisid, teenime, teen jätma. Eesti maadlejad käisid, teenime kalmes, Swing, teine väädiani nuusutanud. Teine väetiamiinu söödalt vaevlevad. See siin oli see, kus jäävad nii nagu Faveneemiad see sinine ja oli see, kus jäävad meenuma, vähenevad. Kasuri noorelt, nende hellalt kasvatas. Isa suri noorelt, mind ema hellalt kasvatas. Ta hoidis tuule slaidis veest jaga luusima. Eest. Niisiis töölest Hairis veest jääb, ajaloos läheb ma eest. Et mõelda, ärganud. Läks armida õeks või on see siis ka ei oleks saanud? Oleks arm ta veeks. Laad jäi maast siis, kui oleks saldad saanud jäägalmäe, see asi oli see kusse kallis, kas jäädi. Väega. Asi oli see, kus jääb kallis, kui asiaadi. Pikemalt ja need olid rasked ajad kõladel mööda minna. Aga mis üks pulmades laulmine ja tantsimine kaare keelatud. Pulmad olid? Miskid tantsuga lähevad mängu sai natuke, tegime tantsu polnud sugugi tšilliga midagi. Sain jälle hommiku õhtupalved loetud ja sel ajal ei loetud ja niisugused asjad olid jahtinud ei tohtinud jah, ei tahtnud. Tantsimine mis rahvas üldsusele usulustuse vastu ette võttis, saarelik armastasid kirikulaulu teiste sõnadega laulda. 1000 rubla null tuhatkordseks teen ma su sistavad kiites, laulan sulle, mu isand ei teegi muud, kui sind kiitis, kuulute niikaua kui maksa sajand. Ärge sinna kastaks, läheb puuduses. Värjutaja tihti nelgis, käid mustuses enerudes ja igavene veretilk toob sulle kasu silmatilk. Rahvas laule sinna, see oli vene, selle revolutsiooni aegne laul, kuidas revolutsiooni ajal kirikus lauldi. Jutustage nüüd sellest ka, kelle käest olete kuulnud neid vanasõnu ja laule, mida te meile siin lugesite, rääkisite oma vanematest ja oma esivanematest mõistma õdede käest, kui on see, mis ma nüüd. 20 aastat jutustage nüüd niisugustest asjadest nagu kuidas söödi vanasti talus ja missugused kombed laua ääres olid ja. Teisi. Isa oli kooli sõpruzukoliga kesiselt kausis esilühiks käes, kõik suitsu tehes käsi lusikaga. Leebe Vistanud pereisa lõikas ja isegi Leimine mees niimoodi kui liha ja anti siis nagu meiega meili. Teksti kitsesid väljumises andis igaühele kätte. Jah, ega seal rohkem ei olnud võtta midagi. Kas tänasest leivast kamanda meelde tuleb? Eks trennis oli saatnud sulase veskile, ärge tegelege, veskil panisid viljakotid, kotid ei pane jaganike, mina arvan, et pidanud olema. Et siis, kui jahvatama hakkab, taganeb ka viljaveski nii kaua küll minna ja nii kaua, kui see sulane käis ärgedel süüa ka tee peal ja siis ärge te kätte võtsin jampsi jahudeks. Todi jahud koju, tehti leiba ja tuli säilus, leib, personal, ilus, leiba, teine kütsin, kaks kotitäit, aga nüüd palun härra Vahtra, toredaid lugusid kaalutame leivaküpsetamise kohta või saunas käimise kohta. Niuksed laupäeva õhtused toimingud vanasti talus. Suhetest siis oli keegi seal ei jätka krevette näiteks ta vast puudu ei tule. Ütleme sõnana kütti Läti, Leedu, näitame lühe tegijale mitmesuguseid huvitavaid kombeid, oli ju, kevadel, kui kari välja lasti. Siis siis karjastiga kastetiseeriga küll niimoodi kõige esimesena kallilt vett ei näinud, et muidugi karis uniseks jääma ja siis vaata mulle järele. See oli kallis, kui see kallis metsas käguses puudutusest kukkus, siis katsu sa kolm korda selle puusad käia, siis ei tule Unibeerit. Nii elab ja töötab meie tublimaid rahvaluulekogujaid Emilie Poom. See on naine, kelle annet ja teravat mõistust imetled veel ta 82. elu aastalgi. Kirjanik oleks võinud temast saada andekas kirjanik. Kuid olude sund jättis ta taluteenijaks, kelle elu ja käikude ring sulgus kõrvetaguse kaugemate peredega. Kuid ka niisugustes tingimustes suutis ta anda väga palju.