Me alustame saadet lauluga, kõla paaria, Bergoleesistabat, maanteerist. Klaveril saadab Therese raide. Lubage ulatada endale need lilled peatselt saabuva sünnipäeva puhul ma ei tea, kas need on päris esimesed. Mis teile teie juubeli puhul on antud. Need on seal väike kimbuke nurmenukke. Öelge palun, kas teil on kunagi varem olnud võimalus saada oma sünnipäevaks? Nii varasel kevadisel ajal ka Nurnenud? Kõigepealt palju tänu mulle niisugune meeldiv üllatus. Ega vist nurmenukke jah, ei ole tõesti maa saanud tänavu nad vist nagu varem. See on kummaline. Me alati otsime just neid lillekesi, mis oleksid nagu oma ajast nagu ette õitsenud, et meeldiv on kuskil veebruarikuus sireleid nuusutada ja nõnda edasi, aga tegelikult inimene ongi niisugune, et kui ta on noor, alles siis ta tahaks elus natukene ette minna, olla vanem. Ja kuskil tekib see moment, kus me enam niimoodi ei mõtle. Või pigemini hakkame tagasi mõtlema. Kui nüüd minna päris teie lapsepõlv välja, kas möödus linnas või maal? Ma olen ikka juurtega maalaps, ma olen Lõuna-Eestist pärit Tartu lähedal sündinud. Vanemad olid põllumehed ja ja igatsus ja maa, külgetõmbejõud on jäänud siiamaani ja igatsen iga kevadel varakult juba maale ja nii palju kui võimalik ikka viibida. Maarja suvel on seda võimalik teha ja me ostsime omale jälle uue maakodu, meie kodu võeti riigile nendel aastatel, kurjedel aastatel. Ostsime jälle omale talusest. Ema tahab maal olla, ema on vana. Aga ta on veel täis hindu ja tahab ka käsi mulda panna, kevadel mullas chillida, kevadel ikka küll ei tulnud, kaugele ära käia ei tulnud, õnneks. Varematel ka mitte. Ei. Aga, aga muidu käidi kurjalt meie ümber. Millal teie maaelu lõppes? Meie maaelu, minu maaelu lõppes üheksa aastaselt. Seal oma kodus rändasime juba mujale. Keskkoolis ma käisin Räpinas, lõpetasin Räpina keskkooli. Siis edasi, nagu tahate mind, Tartu muusikakooli, ma ise nagu ei oleks selle peale tulnudki. Ei olnud võib-olla usku endasse, nii palju on meie muusikaõpetaja. Ma pean siin mainima ka tema nime, Karl Songi, tema oli see, kes mind lausega kõrval viis Tartu muusikakooli. Kuidas Karl Songi avastas teie lauluande? Mul oli sõbranna pinginaaber, kellega meie rajoonis ikka isetegevus, ülevaatustel ja kõvasti ka esinesime, olime täitsa popid tüdrukud seal oma rajoonis. Ja ja niimoodi nagu jah, harjusime esinema ja laulma ja oli väga tore. Sõbranna jäänud laulu juurde ei jäänud, tema on õpetaja, on Hiiumaal. Nii et keskkool andis väga palju lauluhuvi tekkimiseks või oli juba huviga varem koduses ringkonnas. Põhiliselt siiski ja keskkooli õpetajad, õppealajuhataja oli ka väga muusikalembeline, ise laulis naisansamblis ja tema ka ikka väga innustas ja ja torkis tagant ikkagi mine laulmist õppima ja vanemad olid muusikaga tavaliselt küll ja, ja emal oli väga ilus lauluhääl olnud. Noorena ma tean jah. Aga no nad otseselt nagu mind ei õhutanud. Sest kodus peeti nagu väikest plaani, et ma oleks pidanud nagu õpetajaks minema. Aga samal ajal Karl Songi Viiding hoopis Tartusse. No, ega te ei kahetse või? Ega ei kahetse veel. Kes sai teie pedagoogiks Tartu muusikakoolis? Tartus oli Alma Kurtna minu pedagoog. Väga vitaalne ja tore inimene. Väga palju suutis anda, me olime veel kaua niimoodi suhtlesime, kui ta Tallinnas käis, ikka astus läbi siit, minu juurest tundis huvi alati käekäigust. Teie olete praegu hääleliigilt metsosopran, kes laulab kooris esimest alti või ja nii see on nii, kas hääl oli kohe õppima hakata ees juba selles hääleliigis, kuhu ta praegu kuulud, või on siin muudatusi ka tekkinud? Vaata huvitavate oskate küsida just väga toredasti. Mul oligi probleem veel Tartu muusikakooli astudes. Et kas ma olen sopran alguses õpetaja pakkus välja, et ma olen sopran. Aga siis hiljem selgus siiski, et kaldun Haldi poole. Pärast Tartu muusikakooli mis teie elus edasi juhtus? Pärast Tartu muusikakooli tähendab viimasel kursusel ma juba lülitasin nagu Vanemuise töösse. Aga, aga siis ma edasi tulin ja lõpetasin Tartu muusikakooli ära ja tulin Tallinnasse proovima. Vedas, ja sain sisse. Nii et edasiõppimise tõttu jäi Vanemuise ka kontrakt katki, seda veel, ja nii ja Tallinnas õppisite siis, kelle käe all? Tallinnas algusest lõpuni Linda Saul isa ajal. Mul on üldse õpetajatega vedanud. Tema on samuti väga energiline ja väga suurte pedagoogiliste kogemustega inimene ja väga vitaalne ja võtab sust viimse välja. Ja ainult tänu selle eest talle. Ja ma ei tea, ei ole statistikat pidanud, aga neid, kes on saanud teenelise kunstniku aunimetuse neid on vist ka tema käe alt peaaegu et kõige rohkem välja tulnud. Nojah, tundub küll niimoodi, seal on väga palju nimekaid õpilasi. Nii Rahvakunstnikud eni välja. Te olete praegu koori solist oma, nii? Nii on teil vist ka tööraamatus kirjas. Jah, on küll 66.-st koorima, tulin 63. professor variste, ilmselt oli, oli kuulda saanud minu hääl siis ja, ja kuna koht oli kooris ja siis ta mind septembrikuus kohe, ma ei mäleta, kas see oli 13. või kusagil septembri esimesel poolel tõi mu siia koori ära. Ja nii ma siia olen jäänud, aga solistiks tähendab solisti kohta ta pakkus mulle 66. aastal. See ilmselt ongi üks omamoodi ideaalne staatus, sellepärast et teil tuleb iga päev teha küllalt palju soove hoiatama, häält vormis ja kui palju solistidel üldse ülesastumise võimalusi on. Kui niimoodi võtta, siis konservatism toorium külla koolitab soliste. Aga solisti kohti ju ei ole nii palju üldse olemas. Nojah, selles mõttes mul on vedanud, ausalt öeldes ja ma olen sellel kohal pidanud nüüd vastu 26 aastat. Ja tööd on mul olnud ka piisavalt, ma ei ole ise ka olnud laisk. Ma olen väga palju filharmoonia liinist teinud ja ega ainult kooritööga ka vist vormis ei seisaks. Nii et on väga palju kaunist muusikat saanud läbi laulda. Ja selle eest ma võlgnen tänu niisugustele dirigentidega, nagu Neeme Järvi, Eri Klas ja vanameister Roman Matsas. Laine Mustasaar esitab nüüd defalia poeemi, siis saateansamblis on Samuel Saulus, Mari Väljaots, Toomas Velmet ja šveinika sillamaa. Kas on suur vahe, kuidas laulda kooris ja kuidas solistina? Ikka on vahe, selge see. Kas kooris laulmine on solistile kasulik või võtab ta midagi ära? Ma ei ütleks ka, et ta oleks kahjulik. Sellepärast et siin see harmoonia kuulamine ja, ja võib-olla teravdab kõrva ja ega ta kahjuks vist küll ei tule. Aga teisalt jälle võib-olla, et sa pead siiski ennast hoidma ansambliga raamides kogu aeg, sa ei tohi välja kusta, sa pead ennast oskama niimoodi sobitada. Et selle selles mõttes on raske küllaltki solistina sa laulad ja fraseerid ja teed nii nagu sulle meeldib. Mida solistil vaja on? Esiletungivuse tähendab enda maksmapanemist. Kooris ei tohi ennast maksma panna. Ja just on see, et sa pead ennast lähevad teatud mõttes vaos hoidma, et ansamblist välja ei kosta. Aga ansamblilaulule muidugi on, kooritöö ei ole väga kasulik ja kui võtta praegu teie esinemised suurvormidest, mis teil seal on tulnud ka väga palju ansamblit laulda. Ja neid suurvorme on tehtud üksjagu. Alates nendest toredatest vanadest meistritest, Bachist rivaldist, Bergoleezist kuni kuni tänapäeva heliloojate nii välja ja, ja meie kaasaegsed eesti omad. Keda teile endale rohkem meeldib laulda, kas vana klassikat või tänapäevast muusikat? No oleneb heliloojast ka meie tänapäevased noored siin on väga tublid. Ja need, kes on meelde jäänud ja aga vanaklassikat on ikka väga armas laulda. Ja koori solisti staatus on lubanud teil vist peaaegu kõikides suurvormides ka solistina laulda? See on küllaltki palju, mitte kõikides, aga, sest, Lisaks meie kooli poolt on välja toodud No enam-vähem küll jah, niimoodi on õnnestunud ja kuigi meil on ju palju häid soliste ja, ja kõikidele ei jätku Seda küll. Ja väga palju teil on olnud duette koos Kaie kondaadiga. Jaa, Kaiega me oleme väga palju laulnud. Meeldiv laulda. Aga väga kindel ja musikaalne tüdruk ja kauni häälega ja. Temaga on rõõm koos musitseerida. Kuulete nüüd Hugo Wolfi laulu kaotatud õilis armastus klaveril viiva käima. Kui ma küsisin enne erinevust koorilaulu ja soololaulu vahel siis üks põhilisi erinevusi on vist vibra toos. Kooris ei tohi vibratot tekitada. Aga kõikide solistide ettevalmistus konservatooriumis vist siiski läheb. Solisti ettevalmistusena seal vibraator küllalt tugev. Ja kooris muidugi, vibratot pannakse pahaks. Aga solisti peab siiski olema mingil määral vibraator, kui ta on päris sirge ja puine hääl. See ei ole ka kaunis. Kooritöö ilmselt hoiab väga normaalse vibraator piirides. Ja selles mõttes on koorid tulnud ta kasuks küll. Ja muidugi, eriti oluline on see ansambli lauludes on. Kui neli solisti solistina hakkavad ansamblit laulma siis nad suudavad selle harmoonia nii ära solkida, et sealt ei saa ühestki helist aru. Ja ega seal palju vibreerida ei tohi. Siis muutub harmoonia juba sogaseks. Laine Mustasaar laulab nüüd kuus Eesti raadio segakooriga. Mart Saar üks suu Millised saavutused teile endale kõige armsamaks on osutunud? Oi, see on väga raske küsimus. Sest noh, tõesti on väga palju ilusat muusikat lauldud juba juba kantsi päevil ja aga eks igal perioodil on nagu oma võimete tase, et kuidas midagi teostada ja kuidas kunagi on välja tulnud mõnda teost, Ta on saanud laulda mitu korda ja ja eks ta niimoodi korduvatele esinemistel nagu on küpsenud ja ja paljud teosed on läinud niimoodi, et ainult üheks esinemiseks, no siis ei jõua nagu nagu sisse elada ja, ja teos jääb omale veel niimodi. Suurvormide puhul see kipubki üks suur kurblooluse olema tööd nende ettevalmistamisel on tohutult palju. Ja siis on kaks-kolm tundi ja kogu lugu. Aga linti laulmise on ka ikkagi üsna palju. Ja mul on ikka linti lauldud ka väga palju romantilist muusikat. Schumanni mulle meeldib väga laulda transi, Subertiteks valssi, kõike niisugust on, olen ma linti laulnud. Ja te olete laulnud väga paljudes keeltes, ma võiksin praegu nimetada vene-saksa-ladina itaalia prantsusekeelset kui paljude keeli valdate. No ma valdan võib-olla vene keelt kõige paremini aga, aga ka saksa keeles ajasin asjad ära ja, ja saan ikka laulu tekstist sisust aru ja ja itaalia keelt. Me oleme konservatooriumis õppinud ja nii ikka toime tulen. Te olete püüdnud kõiki asju võimalikult algkeeles ise helistada. No seda küll jah, ega need tõlked ei ole ju alati õnnestunud ja ja muusika on kirjutatud ikkagi algkeele jaoks nagu ja seda ümber teha, nädalas käia jääb võõraks. Olete laulnud peaaegu terve pist, päris terve Schumanni tsükli, naise elu ja armastus. Ja päris terve ja kaheksa lugu. Sellest tsüklist valisime praegu esitamiseks laulu Ell sõber, sa imestunult vaatad mind? Soololaulud nõuavad ka kontsertmeistri kaastegevust. On teil neid palju olnud? No ma mainiksin kõigepealt lugupeetud Therese raide, kes oli mul konservatooriumi päevil ja muidugi ka hiljem põhiline kontsertmeister. Kuid juba siia raadiokoori tööle asudes olen ma teinud kuni tänase päevani koostööd viiva veenvaga. Vahepeal muidugi teistega tehtud, aga, aga ma ütlen, et need kaks inimest on mind siiski elus kõige rohkem aidanud ja saatnud. Kes teile nõu annab, kui te vajate nõu? No eks ikka lähen oma pedagoogi juurtega, nüüd ta elab mul siin lähedal siis on väga hea lipata ja kui ta on, on häda käes ja on vaja tuge ja nõu, siis ma ikka lähen tema juurde, ma ei häbene ja, ja ta on alati mind. Rõõmsal meelel, võtab vastu. Aitab. Nii et oma õpetaja on ikka kogu aeg kõrval. Ja ta hoiab ikka silma peal kogu aeg ja, ja mina hoian ka ikka teda kursis oma esinemistega ja need Kasta teid vahel ka kritiseerib. No ja pidevalt saan nuhelda ikka. Ta ei ole kunagi minuga rahul ja see on väga hea, ta on väga suurte kogemustega inimene ikka ja ja ma arvan, et et ma teen õigesti, kui ma teda usaldan. Ja nüüd saanonüümina laul, pühasaar klaveril Therese raide. Te ütlesite kunagi ette alguses nagu mõtlesite hoopis pedagoogi elukutse peale. Aga hiljem ei ole selline soov kiusama hakanud. See ei ole selles. Ma arvan, et tänapäeval on väga raske pedagoog olla ja ma tänan tõesti taevast, et ma sellele teele ei sattunud. Kuigi kalauljandaske olla on küll suur pere, kord keskmine. Mul on peres abikaasa kaks last ja minu ema. Kui nüüd lastest rääkida, siis poeg õpib mul füüsikat Tartus esimesel kursusel ja tütar lõpetab 10. klassi keskkoolis. Ja muusikat ei ole kumbki neist õppinud. Muusikat on õppinud tütar. Ta lõpetas laste muusikakooli klaveri erialal. Ma ei tahtnud ütlustest, elukutselised muusikud saaksid. Mul ei ole selle vastu midagi olnud. Aga tütar lihtsalt otsustas, et ta edasi ei lähe. Õppima klaverit. Kuidas teil endal suhted füüsikaga olid koolis omal ajal? Ausalt öeldes mulle füüsika väga meeldis ja mul olid väga head hinded, neljad-viied, väga sümpaatne õpetaja oli ka meil meesõpetaja ja kuidagi ta oskas meile selle aine väga armsaks teha. Samal ajal keemiaga mul ei vedanud, keemia oli minu jaoks täiesti põrgulikult raske. Nii et võib arvata, et poja füüsikahuvi võib ka teie enda geenidest pärit olla? Ei vaevalt küll. Aga ma arvan, et eks tänapäeva noored on lihtsalt juba niivõrd suure tehnilise taibuga, et see füüsika on neile juba niivõrd lihtne ja omanid, seal ei ole midagi keerulist nende jaoks. Abikaasa on, on paberitega pedagoog aga praegu ta laulab, rammis, Maria Francisco Rossi ooperist mitraani orelil saadab Ines Maidre. Need kingitud nurmenukud mul nii hästi lõhnavad siin väga armsalt ja ma arvan, et ma lähen, panen nad kiiresti vette. Kas teile meeldivad rohkem linnalilled või maalilled? Linna lilled on muidugi üks väga nii suhteline mõiste ja sellepärast ma millegipärast teostan roose ja nelke rohkem linnaeluga. Kuigi neid aga maal praegu tänapäeval väga palju kasvatatakse, aga noh, ikka maalilled on nurmenukud, kullerkupud, Ülased ja nii edasi. No ma ei oska siin vahet teha, sest minu meelest kõik, mis looduses on tärganud ja kasvab ja õitseb ja on niivõrd imeline ja kaunis, et ma siin nagu ma ei põlga roos ja ma ei põlga nurmenukul, mõlemad on minu meelest ime. Nii soovin siis lisaks nendele nurme nukkudele teile veel väga palju roose sünnipäevaks. Väga palju tänud teile. Lõpuks kuulata aariat Johann Sebastian Bachi, Matteus passioonist, orelil Ines Maidre viiulil Eugen Simson, Baltin.